Silt: Keskkond

Tehnika
Nutikas külmkapp hoolitseb toidu kvaliteedi ja vitamiinide eest
Kuna puu- ja köögiviljad jätkavad küpsemist ka pärast korjamist, on ümbritsev keskkond nende kvaliteetsena säilimisel olulise tähtsusega.
Kuna puu- ja köögiviljad jätkavad küpsemist ka pärast korjamist, on ümbritsev nende kvaliteetsena säilimisel olulise tähtsusega.

On kõike muud kui üllatav, et kaupluses u valides vaid parima eeldus lähtume – olgu värske, tervislik ja võimalikult vitamiinirikas! Palju vähem mõeldakse aga selle üle, kui suurt rolli mängib siinkohal külmkapp, mis pole ammu enam lihtsalt „külm kapp”. Kuidas tagada, et vitamiinid toidust pärast poekotist väljavõtmist ja kodus hoiustamist välja ei lipsaks?

Tänapäevastes külmikutes kasutatavad tehnoloogiad oleksid kümme ja enam aastat tagasi tundunud arusaamatud ning üllatavad, kuid sama võib öelda ka paljude teiste vidinate arenduste kohta. Igatahes on nutikus nüüdseks kolinud ka toodetesse, mida pikka aega vaid madala temperatuuri loomisega seostati. Paraku ei suuda üksnes õhu külmus arvestada toidutoodete erisustega ega hoolitseda nende vitamiinivarude pik säilimise eest.

Kuna puu- ja köögiviljad jätkavad küpsemist ka pärast korjamist, on ümbritsev keskkond nende kvaliteetsena säilimisel olulise tähtsusega. Nendes toimuvad keemilised ja bioloogilised protsessid on harjunud loomuliku päikesevalguse ning päevatsükliga, millest aga tavalise külmkapi puhul mõistagi rääkida ei saa. Õnneks on aga praeguseks ols tehnoloogia, mis võimaldab toidus väärtuslikke looduslikke vitamiine mitte ainult säilitada, vaid nende sisaldust ka hoiustamise ajal suurendada.

Päike tõuseb ja äratab hommikul looduse, paistab päeval täies jõus ning läheb õhtul järk-järgult horisondi taha. Kõik marjad, köögiviljad ja puuviljad kasvavad ning rikastuvad just sellistele igapäevastele tsüklitele. Tomat eeldab ka pärast kasvuhoonest kööki toomist selle tsükli jätkumist ja võib lähtuvalt sellest oma värskuse säilitada või hoopis hakata halven. Mida kauem värskena ostetud puu- või juurvili külmkapi pimedas kambris seisab, seda vähem väärtuslikuks see muutub.

Uuendused tervislikkuse teenistuses

Loomuliku 24-tunnise valgustsükli järgimine ja jäljendamine muudab köögiviljade, puuviljade ja marjade säilitamise ning vitamiinikoguse kasvamise protsessi pikks. Sellise nutika lahenduse tõttu ei hakka lisaks ka juust külmkapis kuivama ning värske liha ootab lõikamist ja küpsetamist mitu päeva. Köögi- ja puuviljad ei püsi selle tõttu mitte ainult pikka aega värsked, vaid isegi suurendavad oma vitamiinikogust.

Sellise külmiku suurepärane näide on HarvestFresh-tehnoloogiaga varustatud uusimad Beko firma mudelid. Tänu Beko külmikutes kasutatavale uuenduslikule kolme värvi HarvestFresh-tehnoloogiale on garanteeritud toidu pikem säilimine ja vitamiinikoguse suurenemine selle külmkapis hoidmise ajal.

Taimed vajavad tasakaalu säilitamiseks nii valgust kui ka pimedust. HarvestFresh-tehnoloogia kasutab kolme värvi – sinist, rohelist ja punast –, mis jäljendab võimalikult täpselt 24-tunnist päikesetsüklit. Lihtsalt seletatuna imiteerib sinine värv koidikut ja annab köögiviljadele fotosünteesiks vajaliku energia, roheline värv imiteerib kõige eredamat päikesevalgust ning punane värv päikeseloojangut ja hämarust.

Kujutage vaid ette: vitamiinisisaldus ei vähene, vaid suureneb, sest teie ostetud värskete köögiviljade eest hoolitseb uus nutikas külmkapp!

Allikas

RSS, Teadus
Soomere: kõrgemad temperatuurid hakkavad meile elusid maksma

Mitmepäevased kuumaperioodid on Eestis viimastel aastatel kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma, selgitas Eesti Teaduste Akadeemia president “Vikerhommikus” kliimamuutustega kaasnevaid ohte.

Kas peaksime kliimast rääkima praegu veelgi tõsislt kui tavaliselt? 

Muidugi peame suhtuma tõsislt. Esmalt peame teg vahet ilmal ja kliimal. Ilm on see, mida me tunnetame oma nahaga. Ilma sees on ka see tuul, mida tunneme oma näol või teeb meie jalad märjaks, kui merelained meile vastu jalgu löövad.

See, et mõni ilm on vahest soojem kui teine, sellest ei ole mitte midagi. See on normaalne. Probleem tekib siis, kui temperatuur läheb üle selle, millega meie keha on harjunud. Inimkeha normaalne temperatuur on 37 kraadi. Kui temperatuur läheb sellest palju kõrgks, on inimesel vaja abi jahutuse, vee või millegi muu näol. Keskmise temperatuuriga üle 40 kraadi kipub inimene lihtsalt ära sur.

Eestis olukord nii hull pole, aga sellegipoolest näeme, et mitte lihtsalt pole ilmad läinud soojks. Mitte lihtsalt pole jäänud lund vähks ega lumikatte paksus jäänud õhks. Me näeme, et on hakanud tul järjest väga kuumad päevad. Nende vahel on ka öö selline, kus temperatuur ei lange väga palju. Selliseid perioode nimetatakse kuumalaineteks. Inimestel on äärmiselt ebamugav ja vantel inimestel ja näiteks vererõhutõve või astma käes kannatavatel inimestel, võib kõrge temperatuur eluohtliku olukorra tekitada.

Mida täpselt kujutab endast kuumalaine ja mis on need temperatuurid, seda tuleb küsida Jüri Kameniku käest. T teab neid peast ja oskab kohe ära seletada. Mina tean oma kogemusest ja teaduskirjandusest seda, et mitmepäevased kuumaperioodid on Eestis viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Need on kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma. See pole üldse naljakas, see hakkab meile maksma inimelusid.

Kas on pandud kirja ka juba mingisuguste päevade arv, mil me võime rääkida juba mingisugusest ühikust? 

Jah, kindlasti on, kuid pean ausalt tunnistama, et matatikuna suhtun arvudesse sellise teatava üleolekuga, arvates, et kui ma oskan arve analüüsida, ei pea ma neid täpselt teadma.

Kaks, kolm päeva mõjub üldiselt hästi, kuid pikem soojus ei mõju enam hästi. Ega inimesed pole ju ainsad, kes selle liigsoojuse all kannatavad. Kannatamine on ju väga mitme otsaga. Ei saa öelda, et üks asi on kindlasti halb ja teine asi on kindlasti hea. Eestil on mingis mõttes tohutult vedanud. Kliimamuutuste mõttes oleme ühes paradiislikus kandis. Meil on neli aastaaega ja nende seas ei ole vihmahooaega.

Ega meile väga ei meeldi, et mõne aastaaja pikkus kipub lühen. Ikkagi tahaks, et talv oleks mõnusalt külm ja suvi särtsuvalt soe ja et kevadel õitseksid lilled ja sügisel valmiksid õunad. Ka see süsteem on hakanud natukene nihkuma. On juba olnud mitu talve, mil korralikku lumikatet meile polegi tekkinud. Seda saab juba nimetada kliimamuutuseks. Pole üldse vahet, kas üks talv on soojem või külmem. Kui me näeme, et tõenäosus külma talve tekkimiseks on vähens, räägime juba kliimamuutus. Kui ilm on see, mida me tunneme, hingame, oma nahaga tajume, siis kliima on kahjuks matatiliste statistikate kategooria.

Me ei jõua ilmselt kunagi ühisele arvamusele, mitu päeva moodustab kokku kuumalaine. Küll aga saime hiljuti lugeda uudist, et väga suur jäätükk on kukkunud kuhugi merre ja peaksime nüüd ol tähelepanelikud.

Väga õige märkus. Kliimasüsteem on väga keeruline. See, kuidas see toimib, tundub mõnikord olevat kaine mõistusega täiesti vastuolus. Kui kogu maailm kipub soojen, siis Põhja-Atlandil on selge jahenemine toimumas. Kuu lõikes vaadatuna on Ameerika Ühendriikide mitmetes osades toimumas selge jahenemine. Ei ole üldse arusaamatu, miks Donald Trump ütles, et ta tahaks Ameerikas näha natukene rohkem kliima soojenemist. Sellised protsessid on mingis mõttes seotud ookeani tsirkulatsiooni erinevustega. Meid siin varustab soojaga Põhja-Atlandi soojuspump. See toob troopilise sooja kuskile Gröönimaa kanti ja põhjavetes läheb siis külm tagasi lõuna poole. Vahetevahel need ka segunevad. See süsteem toob Põhja-Atlandile tohutus koguses soojust, millest ka meie osa saame. Kui see peaks seisma jääma, peaks meie kliima san Alaskaga. Loomulikult ei toimu muutused ühe aastaga. Juttu on sadadest aasta, kuid Alaska kliima Eestis ei ole üldse mitte võimatu.

See on üks kaugmõju näide, kus kuskil kaugel Islandi ja Gröönimaa vahel toimuvad asjad mõjutavad tuhandete kilomeetrite kaugusele ilma. Antarktika on ju veelgi kaugl. Antarktika ja Gröönimaa liustike sulamine on see protsess, mis annab umbes poole merevee taseme tõusust. Teise poole annab vee soojenemine. Sulanud vesi ei jaotu paraku ühtlaselt ümber maakera. Gröönimaa ja Antarktika on nii suured, et nad tõmbavad natuke vett rohkem enda poole. Meil ju kehtib s universaalne gravitatsiooni, mille kohaselt suured asjad tõmbavad ikkagi rohkem end teineteise poole. Gröönimaa ja Antarktika liustikud on nii suured, et suudavad vett nii palju enda poole tõmmata, et meie veetase on pea meeter kõrgem praegu sellest, kui Gröönimaad meie lähedal ei oleks.

Merejää sulamine ei tõsta merevee taset. Kui liustikust murdub ära tohutu tükk ja triivib ele, muutub ka Antarktika pindalalt väiksks, mõjutades seeläbi gravitatsiooni. See tähendab, et Antarktika tõmbab palju vähem vett enda poole. Mujal hakkab seetõttu veetase tõusma. Ma ei oska praegu öelda, kas see saab ol sentimeeter või kaks, aga sinna suurusjärku see peaks jääma.

Ja see on väga lühikese ajaperioodi töövili? 

Jah! Me räägime kliimamuutus tavaliselt kümnete ja paljude aastakümnete võtmes, kuid tegelikult ei ole see nii. Meie kandi üks tugevamaid kliimamuutuse ilminguid on õhuvoolu ja tugevate tuulte suunamuutus. Tuuled ei ole siin tugevamaks läinud, kuigi vahest tundub, et need on väga tugevad. Statistikas pole otseselt midagi muutunud.

Küll aga näeme, et just siis, kui lagunes raudne eesriie, muutus järsku õhuvoolu suund poolel Läänemerel. See, mis varem tuli läänest, hakkas tul loode poolt. See muutus juhtus ühe talvega. Keegi oleks nagu lülitit vajutanud. Varem tuli läänest, nüüd tuleb loodest. See tähendab tohutut vahet sellest, milline soojushulk tuleb ja kuhu ta tuleb. Selle järelmõjusid näeme hästi mitmesugus vaatlusseeria, näiteks sootaimestikust, rohu kasvust, de kudemisest. 1989. ja 1990. aastatel, kui me vabaks saime, on ilmnenud tohutud hüpped mitmetes vaatlusridades. Me ei tea, kas see on tagasi pöördunud.

Aastakümneid ei olnud Soome lahel tugevaid idatorme. Need tulid tagasi 2012. Me näeme seda ka randade arengust. Nii mõnegi rannas oleva elamu omanik tervitab tõenäoliselt peatselt kõnega, et meri sööb kinnistu ära.

Jälle me räägime lühikeest ajaperioodist?

Me räägime ühest aastast, mille jooksul toimus see muutus. Kui me püüame tulevikku vaadata on neid muutusi ju veel tuls. Isegi kui kliimamuutust ei tule, on äärmiselt huvitav vaadata, mis suunast puhuvad kõige tugevamad tuuled tulevikus ja mis suunast puhuvad kõige ohtlikumad tuuled pika ajavahemiku jooksul. Kui see juhtub kord saja aasta jooksul, on tugevamat tuult oodata kuskilt edelast.

Kord tuhande aasta jooksul esinev tugevaim tuul kipub tul põhjakaarest. Mingis mõttes on ka see tulevik juba käes. Läänemere kõrgeimad lained salvestati 2004. aasta detsembris, mil lainete kõrgus oli 8,4 meetrit. Sellises väikeses lombis nagu Botnia laht mõõdeti kaks aastat tagasi 8,1-meetrised lained põhjatormis. Need põhjatuuled on juba kohal. Need on tekitanud situatsiooni, kus meil mais, juunis on väga päikeseline ilm, kuid õhk on vastikult külm. Aastaaegade muster kipub nihkuma päris mitme nädala jagu edasi. Seda me näeme Liivi lahe veetaseme. Kõrgete veetasemete aeg on nihkunud kaks kuni kolm nädalat edasi, igal aastaajal.

1967. aasta väga tugevast tormist on järgmisel aastal möödas juba 55 aastat. Kas peatselt on oodata juba järgmist külalist? 

Me teame, et 1967. aasta augusti torm murdis maha suure osa Põhja-Eesti a ja tekitas siiani nähtavaid kahjustusi, mis on märksa hulld, kui lageraiest tekkinud kahjustused. 1967. aastal registreeriti ka Pärnus väga pikka aega püsinud veetaseme maksimum ehk 253 sentimeetrit. See fikseeriti oktoobris, mitte augustis. See veetaseme rekord löödi üle alles 2005. aasta jaanuaris. Aastal 1967. oli meil kaks väga suur muutust. Üks väga tugev torm, mis murdis maha suure hulga a ja üks edelatorm, mis tekitas Pärnus kõige aegade kõrgeima veetaseme.

Meie meri reageerib maruliselt mõningatele tormidele, mis ei olegi nii tugevad, aga mingil moel suudavad need tormid mere ootamatult käima panna. Torme pole rohkem ilmnenud, samuti nad pole tugevaks läinud, aga nad on nagu erakondadesse kogunenud. Kui nad puhuvad üle Taani väinade erineva mustriga, puhuvad nad Läänemerre vett nii palju sisse, et terve Läänemere veetase tõuseb pea meetri võrra. Kui mõni nendest tormidest tuleb üle Läänemere avaosa, on ta suuteline Liivi lahte veel ühe meetri jagu vett sisse puhuma. Sellisel juhul on Pärnus ja Riias vesi ahjus.

Kas selleks aastaks Eestile antud tormiennustuse pärast on meil põhjust olla tavalisest tähelepanelikum? 

Praegu ei tundu olevat midagi häirivat. Küll aga on üldine printsiip selline, et kui kliima soojeneb, on atmosfääris rohkem energiat. Samuti on veeauru näol atmosfääris rohkem varjatud energiat. Üldiselt peaksid tormid tugevn. Ekstreemsete sündmuste tõenäosus suureneb lihtsalt sellepärast, et atmosfääris on rohkem energiat.

Loe otse allikast