Silt: Inimesed

Teadus, Tervis
Itaalia lubab suurt läbimurret: antikehade kokteil juurib koroona Euroopast lõplikult välja

ItaaliaCOVID-19

Tegemist on sama ravimiga, mida manustati ekspresident Donald Trumpile vaid mõned päevad pärast t tõsist haigestumist ega mullu sügisel.

Tõsi, viroloogid püüdsid toona ülailmset entusiasmi imeravimi osas leevendada: monoklonaalsed antikehad blokeerivad küll e tungimise inimkehasse, kuid see ravi on kättesaadav vaid neile, kel on võimalik välja käia miljon dollarit. Arutelud COVID-19 imelise ravimi üle sellega ka päädisid: see, mis on võimalik Trumpile, ei ole võimalik keskmise ameeriklase või eurooplase jaoks.

Itaalia ravimiameti peadirektor Nicola Magrini tuli aga mõne päeva eest välja pommuudisega, teatades, et on loonud spetsiaalse fondi monoklonaalsete antikehade tootmiseks. “Meil on juurdepääs juba kümnetele tuhandetele patsientidele,” ütles Magrini.

Õige pea selgus, et ettevõte Bsp Pharmaceuticals on asunud Itaalias Rooma lähedal Latinas tootma keerulise nimega antikehade kokteili bamlanivimab, kirjutab Leedu Delfi.

Algselt toodetakse igas kuus plaanide kohaselt 100 000 annust, misjärel võimekust järk-järgult suurendatakse, jõudmaks . aasta lõpuks kahe miljoni doosini.

Euroopa

Haiglad tühjaks

Huvi monoklonaalsete antikehade kasutamise vastu patsientide ravis on aga ennekõike tingitud selle ravi olulisest mõjust pandeemia arengule: võimalusele, et see aitab ülerahvastatud haiglad patsientidest tühjendada.

Alabama ülii hiljutises uuringus anti antikehakokteili 550 patsiendile, kellest jätkas seejärel haiglaravil üksnes 15 inimest. Ülejäänute seisund paranes sedavõrd, et neil oli võimalik minna kodusele ravile. Välja on käidud teisigi hinnanguid antikeharavi mõjust hospitaliseerimisele, ent kõik uuringud on olnud üsna optimistlikud, leides, et see vähendab haiglapatsientide arvu 70–90 protsenti.

Teadaolevalt ei ole ka antikehade kokteili hind enam ebamõistlikult kõrge, jäädes kardetud sadade tuhandete eurode asemel tegelikult kuni kahe tuhande euro kanti.

Itaallased lubavad Euroopale läbimurret: nad on välja töötanud ja tootma asunud palju odavamat paikselt kasutatavat monoklonaalsete antikehade preparaati. Huvi selle vastu on veelgi suurendanud teadmine antikehade võrdsest tõhususest kõigi tänaseks teadaolevate COVID-19 mutatsioonide vastu.

Coop

Teadlane: see võib tähendada lõplikku võitu üle

Giuseppe RemuzziFoto: Leedu Delfi

Leedu Delfi rääkis monoklonaalsete antikehade kasutamisest ühe kuulsaima Itaalia farmaatsiaspetsialisti, Milano Mario Negri farmakoloogiliste uuringute instituudi juhi professor Giuseppe Remuzziga.

– Kuidas toimib monoklonaalsete antikehade kasutamine COVID-19-ga nakatunute ravis?

– Kui nakkus satub meie kehasse, hakkab keha tootma antikehi, mis ründavad kutsumata külalist ja üritavad seda kõrvaldada. COVID-19 infektsiooni korral ründavad meie antikehad e konkreetset elementi: naastvalku, mis on inglise keeles tuntud kui „spike protein“. Need naastud väljuvad SARS-Cov-2 e kapslist ja kinnituvad raku ACE2 retseptorile, tungides meie kehasse, mis omakorda hakkab tootma antikehi, mis blokeerivad naastvalku.

Teadlased valivad inimeste hulgast välja täpselt need spetsiifilised antikehad, mida on vaja ega võitlemiseks, nende kopeerimiseks ja laboris paljundamiseks. Hiljem ravimpreparaadiks töödeldud antikehad manustatakse patsiendile tilguti kaudu intravenoosselt.

– Millisest inimese elundist eraldatakse monoklonaalsed antikehad?

– Inimese vereplasmast. Näiteks Singapuris on avastatud inimene ülivõimsate antikehadega, mis on naastutüüpi valkude vastu äärmiselt tõhusad.

– Kas see on piisavalt usaldusväärne viis ega võitlemiseks?

– Jah, ma arvan, et see on üks tõhusamaid relvi e ennetamiseks meie kehas. Kui suudaksime kõik terved inimesed vaktsineerida ja immuniseerida ning ravida haigestunuid monoklonaalsete antikehadega, tähendaks see lõplikku võitu COVID-19 üle, täpselt samamoodi nagu võitluses Ebola või rõugetega.

– Kas Itaalia on juba alustanud ravi monoklonaalsete antikehadega? Kui palju maksab üks annus praegu?

– Jah, oleme juba alustanud selle ravi kasutamist Roomas ja Milanos. Tegime seda kohe pärast seda, kui meie ravimiagentuur AIFA kiitis mõne päeva eest antikeharavi kasutamise heaks. Üks annus maksab praegu umbes kaks tuhat eurot. Tasub meeles pidada, et see ravimeetod ei ole haiglas veel vabalt kättesaadav ega sobi ka patsientidele, kes vajavad kopsude kunstlikku ventilatsiooni või hapnikku.

– Millistel juhtudel on siis antikeharavi kõige tõhusam?

– Võib-olla võiks vaktsineerimise asendada monoklonaalsete antikehade kasutamisega?

– Vaktsineerimine on mõeldud tervetele inimestele nakkuse vältimiseks. Haiguse edasise progresseerumise ja haiglate koormuse vältimiseks tuleks antikehi manustada juba nakatunud inimestel. Vaktsiinid ei ole asendatavad. Ühtlasi ärge unustage, et teame nüüd, et haiguse hilistes staadiumides, kui tekib hingamispuudulikkus, ei ole antikeharavi enam efektiivne.

– Kas Itaalia tegi õigesti, kui ei oodanud EMA otsust antikeharavi kohta?

– Ma arvan, et meie AIFA tegi õigesti. On piisav faktidest lähtuv selgus, et monoklonaalsed antikehad blokeerivad e. Kui me mõni nädal tagasi kuulsime, et see ravi pole efektiivne, siis ainult seetõttu, et katsetati juhuslike patsientidega ja vales staadiumis.

Allikas

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Ootamatu avastus: neandertali geen vähendab oluliselt raske koroona tõenäosust

Teadlased tegid kindlaks, et neandertallastelt päritud geen vähendab teatud inimestel 22 protsendi võrra haiguse tõenäosust.

Teadlased võrdlesid 2200 inimese geene neandertallaste omadega. Selgus, et inimestel, kel on on teatud neandertali geenid, põevad t l 22 protsenti väiks tõenäosusega, vahendab Daily Mail.

Koroona põdemise osas kasulikud geenid asuvad 12. kromosoomis, kus on kokku 75 000 ühikut pärilikkusainet DNA-d.

Teadlased avastasid, et inimesed, kel on neandertali geenid OAS1, OAS2 ja OAS3, toodavad need geenid ensüüme, mis aitavad võidelda -saste RNA tega.

Uuringu viisid läbi dr Svante Pääbo Leipzigis asuvast Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ja professor Hugo Zeberg Rootsi Karolinska instituudist.

Varem tehti kindlaks, et 3. kromosoomis asuv neandertali geen muudab mõnedel inimestel läbipõdemise maks. Samas rohkem on inimestel levinud need neandertali geenid, mis vähendavad haiguse ohtu. Koroona mõistes kasulikud neandertali geenid on hinnanguliselt kolmandikul inimes.

Uuring on avaldatud teadusajakirjas PNAS.

Genes from NEANDERTHALS slash the risk of severe Covid-19 by 22%

Researchers compared the DNA of 2,200 patients with Neanderthals People with Neanderthal stretch of DNA are 22% less at risk of severe infection Another piece of Neanderthal DNA on chromosome 3 actually increases risk 1 in 8 has the disadvantageous Neanderthal DNA on chromosome 3, whereas around 1 in 3, and up to half, of Eurasians have beneficial chromosome 12 DNA Three genes inherited from Neanderthals slash the risk of severe by 22 per cent, a new study has revealed.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Ootamatu avastus: neandertali geen vähendab oluliselt raske koroona tõenäosust appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Tehnika
Analüüs: jälgimispikslitega inimeste järel nuhkimine on muutunud laialdaseks probleemiks

Nähtamatute jälgimispikslitega e-posti kasutamise jälgimine on muutunud laialdaseks.

BBC lasi meiliteenusel Hey uurida, kui palju kasutatakse e-postis kasutajate tegevuse jälgimiseks veebimajakaid ehk jälgimispiksleid. Selgus, et kaks kolmandikku ettevõte kasutas neid.

Jälgimispikslite kasutamist reguleerib Euroopa Liidu isikuandmete üldmäärus (GDPR). Selle kohaselt peavad ettevõtjad teavitama kasutajaid jälgija ja enamikul juhtudel küsima inimestelt nende kasutamiseks luba.

Allikas

Anekdoodid
Filosoofilised mõtteterad tervisespordist

Filosoofilised mõtteterad tervisespordist:

1. Minu vana hakkas kõndima 5 km päevas, kui ta sai 60 aastat vanaks. Praeguseks on ta 97 ja meil pole õ aimu, kus ta võiks olla…

2. Eelmisel aastal astusin terviseklubisse, raiskasin selle peale 400 eurot, kuid ei kaotanud ainsatki kilogrammi! Pigem vastupidi…. Järeldus – ilmselt peab seal aeg-ajalt ikka kohal ka käima…

3. Hommikvõimlemist peaks teg varahommikul, enne, kui aju aru saab, mis teoksil.

4. Ma ei tee kummardusi, et puudutada sõrmedega varbaid, sest kui Vanajumal oleks tahtnud, et me seda suudaksime, oleks ta varbad paigutanud kehal tunduvalt kõrgle.

5. Mulle pakuvad tõelist naudingut pikad jalutuskäigud. Eriti, kui neid teevad inimesed, kes mind tõeliselt ärritavad.

6. Mul on väga viletsad puusad, kuid õnneks mu kõht varjab selle puuduse.

7. Sportides iga päev, lood eeldused sellele, et surres oled täiesti terve.

8. Ja lõpetuseks: ma ei hakka jooksmas käima juba ainuüksi sellepärast, et sellise tegevuse juures on oht, et võib klaasist välja loksuda.

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Brasiilias loodeti koroona karjaimmuunsuse peale, aga tuli uus mutatsioon ja inimesed hakkasid uuesti haigestuma

Koroona karjaimmuunsus osutus petlikuks illusiooniks Brasiilias Amazonases, kus möllab viiruse uus mutatsioon. Amazonase osariigi pealinnas Manauses arvati 76 protsenti inimes olevat esimese laine ajal haiguse läbi põdenud. Nüüd aga möllab seal teine laine, mis on veelgi raskem kui esimene.

Olukord on väga hull, hullem kui kunagi varem pandeemia ajal, olen kaotanud palju sõpru, räägib Brasiilias elav soomlane Karlo telefoni teel. Amazonases on surmade numbrid ühed suurd terves s, vahendab Yle.

Manause hullu olukorra põhjustajaks peetakse uut, nn Amazonase mutatsiooni ehk P.1. Haiglad ja intensiivravi palatid on inimesi täis, järjekorras ootab sadu inimesi. Meedikud on tööl ööd ja päevad läbi. Nad on kurnatud ja masenduses, paljudel on juba enesetapumõtted.

Amazonase mutatsiooni kutsutakse s Brasiilia variandiks. See paneb koos Briti ja Lõuna- mutatsiooniga asjatundjaid murets. Brasiilia terviseminister Eduardo Pazuello ütles, et uus mutatsioon on varasst variandist kolm korda nakkavam. T väitel aitavad vaktsiinid ka selle mutatsiooni vastu, aga Reutersi andmetel puuduvad selle kohta veel tõestatud andmed.

Brasiilias levib ka teine mutatsioon, mida kutsutakse Rio de Jainero mutatsiooniks ehk P.2. See on levinud üle terve Brasiilia ja see on olemuselt samasugune kui P.1. Mujal s räägitakse neist kui Brasiilia variantidest.

Kokku on Brasiilias surnud tagajärjel üle 240 000 inimese, mis on järel s teine number. Mutatsioonide mõju nakatumistele pole veel täpselt teada. Ühe uuringu põhjal aga selgus, et 42 protsenti Manause uu nakatumis põhjustas detsembrikuus mutatsioon.

Brasiilias oli aastavahetusel kesksuvi. Arvatakse, et Manauses tundsid inimesed end jõulude ajal vabamalt, kuna arvasid, et piirkonnas on saavutatud karjaimmuunsus. Katastroof saabus paar nädalat peale jõule. Mitte keegi ei osanud seda oodata. Koroona teine laine on Brasiilias olnud ulatuslikum ja tapvam kui keegi oleks osanud eales ette kujutada.

Manauses kehtib nüüd öine liikumiskeeld ehk komandanditund. Soomlane Karlo räägib, et on pidevalt kodus, kui kord nädalas toimuv poeskäik välja arvata. Soomlane kavandab piirkonnast ära kolimist, kuna seal pole enam tööd.

Brasiilia inimesed juba kardavad, et ükskord nakatuvad kõik. Ainus võimalus on hoida distantsi ja järgida hügieeni. Vaktsiinidesse suhtutakse skeptiliselt, kuna pole teada, mis on pikaajalised kõrvalmõjud.

Brasiilias levib osalt seetõttu ulatuslikult, et inimesed on hakanud piirangu väsima. ei hooli enam vahedest ja maski kandmisest. Noored kogunevad, et koos aega veeta. Paljud poed on suletud, kuna töötajad on saanud , pärast seda on inimesed jäänud töötuks. kannatavad, kui piirangutesse suhtutakse hooletult.

Brasiilia eesmärk on vaktsineerida pooled riigi 210 miljonist elanikust juunikuuks ja ülejäänud aasta lõpuks. Esimese vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 2,5 protsenti elanikkonnast. Protsess on aeglane ja immuunsuse saavutamine võtab kaua aega. Probleemid on ka vaktsiinide saadavusega.  Rio de Jaineros tuli vaktsineerimine seisma panna vaktsiinide puuduse tõttu, teatas linnapea Eduardo Paes sotsiaalmeedias.

Brasiilia majandus langes eelmisel aastal esialgsetel andmetel 4 protsenti. Käesoleval aastal on olukord veelgi hullem. Vaeste hulk tõusis jaanuaris 13 protsendi peale, kui see oli olnud eelmise aasta augustis 5 protsenti. Põhjuseks on ga seotud sotsiaaltoetuste lõppemine.

Rio de Jainero karnevali ärajäämine oli samuti suur löök, kuna see sündmus annab tööd 70 000 inimesele. Ladina-Ameerikas on teine laine löönud valusalt lisaks Brasiiliale veel Mehhikot, Peruut ja Boliiviat. Uruguays on käsil alles esimene laine, kuna nakatumiste arv suudeti eelmise aasta lõpuni kontrolli all hoida. Vaktsineerimistega ollakse alles alguses, välja arvatud Tšiilis, kus on vaktsineeritud juba 12 protsenti elanikkonnast.

Amazonian virusmuunnos jyllää Brasiliassa, illuusio laumasuojasta petti: “Me kaikki saamme lopulta tartunnan”

Koronan toinen aalto on iskenyt rajusti etenkin Amazonian alueelle, jossa tilanne on katastrofaalinen, paikalliset kertovat Ylelle. SANTANA DO LIVRAMENTO/RIVERA Kuvitelma laumasuojasta paljastui petolliseksi illuusioksi Amazonian alueella Brasiliassa, jossa riehuu virusmuunnos. Amazonasin osavaltion pääkaupungissa Manausissa jopa 76 prosenttia asukkaista oli tutkimuksen mukaan (siirryt toiseen palveluun) sairastanut koronan lokakuuhun mennessä.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Brasiilias loodeti koroona karjaimmuunsuse peale, aga tuli uus mutatsioon ja inimesed hakkasid uuesti haigestuma appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Anekdoodid
Koiliblikas istub kapis ja sööb kampsunit

Koiliblika  ja väike koiliblikas istuvad kapis ja söövad kampsunit.

Järsku ütleb väike koiliblikas:

“Emme, ma tahan kapist välja!”

Ema: “Ei. Istu kapis ja söö kampsunit!”

Väike: “Ei, tahan ikka välja!”

Ema: “Rumaluke!  tapavad su ära, kohe kui sa välja lendad!”

“Ei tapa nad midagi! Eelmine kord, kui ma välja lendasin, siis kõik plaksutasid!”

Ajalugu, Eesti
„Putini suhtlusstiil oli heatahtlik ja sõbralik. Jäi mulje, et ta toetab Eesti iseseisvumist”. Mida tegi Putin Eestis?

Vena presidendi Vladimir i sidemed ga on tihedamad, kui võiks arvata. Aastaid tagasi on ta siinmail suhteid hoidmas käinud enam kui korra.

2019. aastal kutsus president Kersti Kaljulaid Moskvas riigivisiidil käies Vladimir it sse -ugri rahvaste maailmakongressile. See peaks aset leidma tänavu suvel, kuid on vähetõenäoline, et seal osaleda kavatseb. Ent aastate eest on korduvalt s käinud ja eestlastega asju ajanud. Siis oli ta Leningradi ja Peterburi juhi Anatoli Sobtšaki asetäitja.

s pole teist inimest, kes oleks Peterburi linnapea Anatoli Sobtšakiga nii lähedalt kokku puutunud kui vandeadvokaat Jüri Raidla, kes oli 1990–1992 Edgar Savisaare üleminekue justiitsminister. Raidla valmistus ülikooli õigusteaduskonnas kandidaadiväitekirja kaitsma, kui t juhendaja Endel Laasik 1985. aasta sügisel suri. Siis tuli mängu juhus. ülikooli dotsent Endel Ploom, kes oli omal ajal õppinud koos Sobtšakiga Leningradi ülikoolis, tutvustas Raidlat Sobtšakile.

Peterburi külalised Tallinnas
Peterburi külalised TallinnasFOTO: AJALEHT ESTONIJA ARHIIV

„Ploom võttis mu käekõrvale, viis Sobtšaki juurde ning ütles umbes midagi sellist: „Vaata, Anatoli Aleksandrovitš, siin on üks maapoiss st, tahab kangesti kandidaati ära teha, aga kahjuks t juhendaja suri. Võta ta endale juhendada.” Sobtšak võttiski. Siiamaani ma ei tea, miks ta mind võttis. Akadeemilises ja intellektuaalses mõttes ilmusin ma t ette mitte kusagilt. Mul puudus vähimgi vajalik taust, et Sobtšaki-taolise akadeemilise staari tähelepanu pälvida,” meenutab Raidla.

Raidla s väitekirja 1987. aastal, kuid sõbralikud suhted Sobtšakiga säilisid ka pärast seda. Raidla sõnul andis Sobtšak nõu IME ettepaneku koostamisel. „Võin julgelt väita, et saime Sobtšakiga sõpradeks. Ta käis perekonnaga mitu korda mul s külas, veetsime aega minu sünnikodus Pärnumaal, isegi heina tegime minu vante loomakarjale nii mõnelgi korral koos. Ja mitte ainult. Minu palvel osales Sobtšak episoodiliselt ka Isjandava programmi ettevalmistamisel.”

Pärast läbirääkimiste ametliku osa lõppu käidi saunas ja joodi teed ning vesteldi poliitikast. i sõnadest jäi mulje, et ta toetab iseseisvumist.

Raidla räägib, et koostöö Sobtšakiga ja t juhitud Leningradi administratsiooniga oli vabanemise protsessis olulisel kohal. Kõik algas eestlaste initsiatiivil kahepoolsete suhete sisseseadmisest 1990. aasta suvel ja varasügisel, sellele järgnes nn Tallinna protsess (kahepoolsete suhete sisseseadmine liiduvabariikide vahel ilma Moskva vahenduseta – toim). le oli 1990-ndate alguses väga tähtis sisse seada otsesuhted Vena piirkondadega, mida juhtisid demokraadid, ja teiste endise Nõukogude Liidu vabariikidega.

„Ilma Sobtšakita, see tähendab ilma Nõukogude Liidu suuruselt ja tähtsuselt teise linnata ei oleks ilmselt mitmed Tallinna protsessi osalised söandanud selle protsessiga ühineda. 1990. aastal tehtud jõupingutused horisontaalsuhete sisseseadmiseks tasusid end kuhjaga ära hilistes pöördelistes sündmustes 1991. aasta jaanuaris ja augustis. Tegemist oli vabanemise poliitilise investeeringuga.”

Eksminister, vandeadvokaat Jüri Raidla tutvus Peterburi linnapea Anatoli Sobtšakiga juhuse tahtel, kui Sobtšakist sai tema doktoritöö juhendaja.
Eksminister, vandeadvokaat Jüri Raidla tutvus Peterburi linnapea Anatoli Sobtšakiga juhuse tahtel, kui Sobtšakist sai t doktoritöö juhendaja.FOTO: RAUNO VOLMAR

Raidlal Sobtšaki lähikondlastega otsesuhtlust ja tihedamaid kontakte polnud – tollal polnud kombeks ajada asju ülemuse seljataga. „Pidades silmas Vena administratsioonide toimimise põhimõtteid, kus ilma kõige kõrg ülemuse korralduste või siis suhtumiseta sellistes tundlikes küsimustes nagu otsekontaktid ga suurt midagi ei toimu, suhtlesin ma eeskätt Anatoli Sobtšakiga. Küllap olid aeg-ajalt pildis ka Vladimir Tšurov (toonane Peterburi välissuhete juht, hilisem riigiduuma saadik ja Vena keskvalimiskomisjoni juht – toim) ja Anatoli Tšubais, kuid mingit alalist suhtlust mul nendega ei olnud.”

Õpitult tagasihoidlik

„Otsesuhtlust ei olnud mul ka iga, kuigi üsna mitu korda ta osales koosolekutel või allakirjutamistel Sobtšaki kaaskonnas. Mul on hinnata, kas see oli tingitud i enda väljaõppest ja soovist olla suhteliselt märkamatu ja tagasihoidlik või Sobtšaki kõikehõlmavast ja katvast karismast, kuid Sobtšakiga samal ajal ruumis olles ta esile ei küündinud. Sobtšakiga oli üldse nii, et kui ta ruumi ilmus, siis oli terve ruum teda täis.”

Peterburi linnapeale Anatoli Sobtšakile meeldis end ümbritseda kuulekate ja alandlike tegelastega. Vladimir Putini vastastele on kaadrid temast Sobtšaki kohvreid tassimas hiljem palju nalja teinud
Peterburi linnapeale Anatoli Sobtšakile meeldis end ümbritseda kuulekate ja alandlike tegelastega. Vladimir i vastastele on kaadrid tst Sobtšaki kohvreid tassimas hiljem palju nalja teinudFOTO: AFISHA.RU

Dmitri Medvedev, Vena president aastail 2008–2012, töötas Leningradi linnanõukogu välissuhete komitees, kuid t teed eestlastega ei ristunud. Ent Raidlat ühendab Medvedeviga omapärane asjaolu.

„Medvedeviga ma kokku ei puutunud. Tõenäoliselt oli ta Sobtšaki jaoks kusagil kogu aeg ols ja vastupidi. Aastaid hiljem ühel privaatsel õhtusöögil küsis Sobtšaki lesk Ljudmila Narussova minu käest: „Jüri, kas sa tead, kes oli Anatoli Aleksandrovitši viimane aspirant?” Loomulikult ma ei teadnud. Selgus, et mina olin Sobtšaki viimane aspirant ja Dmitri Medvedev olevat olnud eelviimane.

pidas eestlastega läbirääkimisi


Vladimir Juškin, Edgar Savisaare nõunik aastail 1990–1992, meenutab, et eestlastel olid kokkupuuted ka iga, kes saabus Sobtšaki korraldusel 1990. aasta sügisel sse Savisaare ega läbirääkimisi pidama.

oli s 17. ja 18. septembril ning pidas läbirääkimisi majanduspiiri kehtestamise üle. poolt esindas kõnelustel üleminekue konsultant Jevgeni Vassiljev.”

Juškini sõnul jättis endast s olles tagasihoidliku inimese mulje. „Aruandes, mille Vassiljev mulle pärast esitas, oli kirjas, et i suhtlusstiil oli heatahtlik ja sõbralik, poole esindajaid, kes olid t eakaaslased, ta teietas. Pärast läbirääkimiste ametliku osa lõppu käidi saunas ja joodi teed ning vesteldi poliitikast. i sõnadest jäi mulje, et ta toetab iseseisvumist.”

Artikkel tähtsast külaskäigust
Artikkel tähtsast külaskäigustFOTO: AJALEHT ESTONIJA ARHIIV

Majanduspiiri ja koostöö protokoll, mille Leningradi poolelt kinnitas , sai allkirjad 18. septembril Narva-Jõesuus.

Juškini ja i teed ristusid korraks veel ka hilisl ajal. „Juba pärast Savisaare e tagasiastumist organiseerisin Peterburi linna välissuhete komitee juhataja Tšurovi abiga ärimeestele kohtumise iga. Eestlaste mureks oli see, et sadamad ei tule toime nende metalliveo mahtudega, mis tollal olid. Toona oli ju suuruselt teine värviliste metallide eksportija terves Euroopas.”

on hea värbaja. Ta näeb inimeste nõrkusi ja võtab neist kohe kinni. Ja ta hoiab selle abil neid tänaseni.

Professionaalne värbaja


Küsimusele, kas selles pole vastuolu, et Jeltsini järel Vena teiseks demokraadiks tituleeritud Sobtšaki kaaskondlased hävitasid 2000-ndatel Venal kõik 1990-ndatega kätte võidetud vabadused, vastab Juškin, et tegemist polnud Sobtšaki lähikondlastega, vaid inimestega, kelle KGB t meeskonda 1980-ndate lõpus infiltreeris. Juškini sõnul võttis presidendiks saades need ennast lojaalsena näidanud inimesed endaga Moskvasse kaasa.

„On hästi teada, et väärtustab ainult isiklikke sõpru ja sugulasi ega anna neid kunagi ära. Siin toimib veel üks i oluline iseloomuomadus: ta on hea värbaja. Ta näeb inimeste nõrkusi ja võtab neist kohe kinni. Ja ta hoiab selle abil neid tänaseni. Ta on väga professionaalne. i lähikonna moodustavad t värvatud ja end lojaalsena tõestanud inimesed.”

Igor Setšin (vasakul) alustas oma karjääri Putini abilise ja kohvrikandjana. Saanud Venemaa presidendiks, tegi Putin Setšinist Venemaa rikkaima mehe, andes talle üle vangistatud Hodorkovski firma Jukos varad.
Igor Setšin (vasakul) alustas oma karjääri i abilise ja kohvrikandjana. Saanud Vena presidendiks, tegi Setšinist Vena rikkaima mehe, andes talle üle vangistatud Hodorkovski firma Jukos varad.FOTO: KUVATÕMMIS

Tallinna linnapead hoidsid suhteid


See ei jäänud i viimaseks s käiguks. Hardo Aasmäe, Tallinna linnapea aastail 1990–1992, oli peale Juškini, Raidla ja Savisaare nõuniku Olev Kanguri üks neist, kes s Sobtšaki ja t lähikondlastega suhteid hoidis.

Sidemed ei katkenud ka Tallinna järgmise linnapea Jaak Tamme ajal (1992–1996). 15.–16. märtsil 1996 saabus Tallinna Peterburi linna ja Leningradi oblasti delegatsioon, mida juhtis Sobtšaki esimene asetäitja ja välissuhete komitee juhataja Vladimir , keda teiste hulgas saatis t tollane asetäitja, tänane Rosnefti juht ja aktsiate enamuse omanik Igor Setšin, kellele pärast Mihhail Hodorkovski türmi pistmist anti enamik naftafirma Jukos varasid. Kuid siis oli tegemist i abilisega, kes rohketel fotodel on jäädvustatud i kohvreid ja spordikotte kandmas.

Anatoli Sobtšak ja Edgar Savisaar 1991. aasta novembris läbirääkimistel Narvas. Nende taga seisavad Vladimir Juškin, Raivo Vare, Jüri Raidla ja Hardo Aasmäe.
Anatoli Sobtšak ja Edgar Savisaar 1991. aasta novembris läbirääkimistel Narvas. Nende taga seisavad Vladimir Juškin, Raivo Vare, Jüri Raidla ja Hardo Aasmäe.FOTO: RAHVUSARHIIVI FILMIARHIIV

Visiidi fookus oli neile aastatele omaselt transiidil, metalliäril ja kuritegevuse ohjeldamisel. käis saatjatega Pikal tänaval Vene saatkonnas kohtumas suursaadik Aleksandr Trofimoviga, kelle kogu diplomaatiline karjäär oli seotud Aafrika maadega, kuid kes läheb ajalukku ikkagi kui Vena föderatsiooni esimene suursaadik taasiseseisvunud s. kohtus ka peaminister Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tammega. Kõrgete külalistega käidi Pangas ja majandusministeeriumis ning Muuga sadamas ja EMEX-is, mis tollal oli monopoolne metallieksportija.

Kui Vladimir oleks olnud väga särav isiksus, siis oleks see loomulikult meelde jäänud, aga sellest pole ühtegi erilist mälestuskildu.

Tallinna linnaisad võõrustasid külalisi raekojas. Kohtumisel osalenud Tallinna kauaaegne linnasekretär Toomas Sepp sõnab, et iga kohtumine ei jätnud erilist muljet. „Raekojas sai üksjagu inimesi vastu võetud, kuid sellest visiidist ei mäleta ma mitte midagi. Kui Vladimir oleks olnud väga särav isiksus, siis oleks see loomulikult meelde jäänud, aga sellest pole ühtegi erilist mälestuskildu. Mäletan, et mind oli palutud raekotta külalisi vastu võtma, sest oskan hästi vene keelt, ja see on kõik. Pärast tuli Anatoli Sobtšakilt tänukiri selle eest, et i juhitud delegatsiooni Tallinnas soojalt vastu võtsime.”Galerii

Viisakas inimene


Ehkki ürituse ametlikus programmis oli kohtumine toonase peaministri Tiit Vähiga, kinnitab Vähi, et t 1996. aastal it vastu ei võtnud ja tga visiidi ajal ei suhelnud. „Olen iga elus vaid korra kokku puutunud ja suhelnud. Kui 1992. aastal peaministriks sain, siis käisin märtsis või aprillis Peterburis ja kohtusin Anatoli Sobtšakiga. Pärast seda sõime Smolnõis Sobtšaki ja t delegatsiooniga lõunat. Istusin oma delegatsiooniga Sobtšaki vastas ja rääkisime palju. Sobtšaki parl käel istus Vladimir Vladimirovitš , kes ei öelnud lõunasöögi ajal ühtegi sõna. Pärast lõunasööki peatusin mõne minuti koridoris, tuli minu juurde ja vahetasime paar sõna.”

Millest Vähi iga rääkis? „Kohtumine iga kestis võib-olla kolm minutit ning selle jooksul vahetasime viisakusi. Kõik tööasjad rääkisime Sobtšakiga ära ning poleks viisakas olnud, kui kohtumise ajal vait olnud oleks neid minuga arutama tulnud. on viisakas inimene.”

Kuulekad käsutäitjad ja Medvedev

Dmitri Medvedevi (paremal) töö Sobtšaki juures seisnes külaliste vastuvõtmises ja nende registreerimises ning neile tee pakkumises. Lühidalt öeldes umbes sama, mida teevad tänapäeval sekretärineiud. Fotol võtavad Sobtšak ja Medvedev vastu kaugeid väliskülalisi.
Dmitri Medvedevi (parl) töö Sobtšaki juures seisnes külaliste vastuvõtmises ja nende registreerimises ning neile tee pakkumises. Lühidalt öeldes umbes sama, mida teevad tänapäeval sekretärineiud. Fotol võtavad Sobtšak ja Medvedev vastu kaugeid väliskülalisi.FOTO: AFISHA.RU

Peterburi politoloog ja ajakirjanik ning pikaajaline linnasaadik Boriss Višnevski ütleb, et Peterburi esimene linnapea Anatoli Sobtšak armastas end ümbritseda endiste kompartei funktsionääride ja KGB töötajatega, sest nood täitsid t käske tõrkumata.

19. veebruaril 2020 62-aastaselt surnud Sobtšak oli vastuoluline isiksus, kelle puhul negatiivne kaalus lõppkokkuvõttes positiivse üle, arvab Višnevski.

Te tundsite Anatoli Sobtšakki ja nägite teda kõrvalt. Kuidas hindate praegu t tegevust poliitikuna?

Ta oli väga vastuoluline isiksus. Oma karjääri alguses oli ta üks ja kuulekuse sümboleid. Paljude jaoks sümboliseeris ta lootust uuele elule. Aastatel 1989–1991 oli ta Peterburis meeletult populaarne ning ilma vähima kahtluseta üks olulisid arvamusliidreid. Ta oli inimeste jaoks ebajumala staatuses ning selle najal sai ta Leningradi linnanõukogu esimeheks ja hiljem Peterburi linnapeaks. Tal oli väga laialdane toetus.

Ent kohe, kui ta sai Peterburi juhiks, hakkasid ilmn t negatiivsed omadused. Ehkki teda peeti üheks demokraatliku liikumise juhiks ja üheks Vena peamiseks demokraadiks, ei viljelenud ta linnajuhina t. Linnanõukogu saadikutesse suhtus ta nagu professor esimese kursuse üliõpilastesse ja arvas, et saadikud vaid segavad teda õigeid otsuseid langetamast. Linnapeaks saades teatas ta avalikult, et kui talle linnanõukogu otsused ei meeldi, ei kavatse ta neid täita.

Linnapeaks saanuna hakkas ta end ümbrits kommunistliku nomenklatuuri liikmetega ja Leningradi KGB töötajatega ning nimetas neid ametisse. Kõige eredam näide on loomulikult Vladimir , kes oli Sobtšaki nõunik, kui too sai linnanõukogu esimees. Hiljem oli linnapea esimene asetäitja ja töötas Sobtšaki heaks nii kaua, kuni Sobtšak kaotas 1996. aastal valimised. Suhtumine Sobtšakki muutus pärast 1991. aastat kiiresti negatiivseks, sest ta oli üleolev, suhtus tavainimestesse halvasti ja oli ükskõikne avaliku arvamuse vastu. Ta lubas endale ka solvavaid repliike oma oponentide kohta. Sobtšak läks kahtlta ajalukku ning tal oli positiivseid ja negatiivseid iseloomuomadusi, kuid minu isiklik arvamus on, et tas oli negatiivset rohkem kui positiivset.

Miks ta otsustas end ümbritseda põhimõttetute karjeristidega nagu , Medvedev, Narõškin, Mutko jt?

Sobtšakil oli nendega lihtne, sest nad ei hakanud talle kunagi vastu. Nad rääkisid Sobtšakile seda, mida ta tahtis kuulda: et tal on alati õigus ja kui midagi ei õnnestu, siis on süüdi t vaenlased või kadestajad. Nad ei vaielnud talle mitte kunagi vastu ja käitusid nagu t alamad.

Sobtšaki põhiprobleem seisnes selles, et ta tahtis enda ümber näha mitte kaasvõitlejaid, vaid alamaid. See on klassikaline autoritaarse juhi iseloomujoon. Kuna Vladimir töötas KGB-s, siis ta sobis sellesse rolli suurepäraselt. Dmitri Medvedev ei mänginud Sobtšaki ajal mingit rolli. Ta oli mõnda aega Sobtšaki abiline, kui Sobtšak oli linnanõukogu esimees. Medvedev istus vastuvõturuumis ning vastas telefonikõnedele ja registreeris külalisi, kes Sobtšaki juures käisid. Narõškinit ja teisi ei mäleta ma üldse, sest need olid nii väikesed tegelased, et mul polnud nendega mingeid kokkupuuteid.

Sobtšak määras Peterburis juhtivatele kohtadele endisi kohalikke parteibosse ja KGB töötajaid, muu hulgas neid, kes olid dissidente jälitanud. Need inimesed olid t jaoks mugavad, sest nad olid kuulekad ja sobisid hästi sellesse autoritaarsesse süsteemi, mida ta üritas enda ümber rajada. Leningradi linnanõukogu saadikud olid selle vastu ja üritasid teda ümber veenda, kuid see ei meeldinud Sobtšakile üldse. T jaoks oli ols „õige” ehk t enda arvamus ja „vale” ehk ülejäänute arvamus.

Kas teie jaoks polnud imelik, et inimesed, kes 1990-ndatel tassisid Sobtšaki asju ja keetsid talle teed, tõusid 2000-ndatel Vena etteotsa?

See sai võimalikuks, sest sai presidendiks ja võttis enamiku oma kaastöötajaid Peterburist Moskvasse kaasa. Kui seda poleks juhtunud, oleksid need inimesed jäänud edasi „mittekellekski”. Sest oma oskuste ja teadmistega poleks nad normaalsel, demokraatlikul maal ja demokraatlikus võimusüsteemis iialgi suutnud karjääri teha. Kuid toona oli kombeks valida kaadrit mitte professionaalsuse, vaid lojaalsuse järgi. Täpselt nagu nõukogude ajal.

Mis on saanud Sobtšaki lemmikutest?

Kooperatiivi Ozero osalised ja Sobtšaki asetäitjad valitsevad praegu Venemaad. Fotol asetavad pärast Sotši olümpiamänge „dopinguministri” kuulsuse omandanud Vitali Mutko ja Sobtšak pärja suure isamaasõja monumendile.
Kooperatiivi Ozero osalised ja Sobtšaki asetäitjad valitsevad praegu Venad. Fotol asetavad pärast Sotši olümpiamänge „dopinguministri” kuulsuse omandanud Vitali Mutko ja Sobtšak pärja suure isamaasõja monumendile.FOTO: AFISHA.RU

Venad on viimase kahe kümnendi vältel valitsenud endised Sobtšaki asetäitjad ja suvilakooperatiivi Ozero liikmed. Kus on Sobtšaki mehed täna?

Dmitri Kozak

1985. aastal lõpetas ta kiitusega Leningradi riikliku ülikooli õigusteaduskonna, kus tol ajal õpetas Anatoli Sobtšak. Aastail 1985–1989 oli Kozak prokurör, seejärel Leningradi prokuratuuri vanemprokurör. 1990–1991 Leningradi linna täitevkomitee juriidilise osakonna juhataja asetäitja, alates 1994 Peterburi linnae liige. Aastail 2004–2007 oli Kozak Lõuna föderaalringkonnas presidendi täievoliline esindaja, hiljem nimetati ta regionaalarengu ministriks. Alates 2008. aastast Vena föderatsiooni asepeaminister, vastutas Sotši taliolümpiamängude eest. Alates 2014. aasta märtsist kureeris ta Krimmi ja Sevastopoliga seotud küsimusi.

Igor Setšin

1988. aastast alates töötas Leningradi linnanõukogu sõpruslinnade osakonnas, kus kureeris Leningradi koostööd Rio de Janeiroga ning hiljem Barcelona ja Milanoga. 1991. aastast töötas Setšin Peterburi linnaes, kuni 1996. aastani oli ta linnapea esimese asetäitja Vladimir i asetäitja. Aastail 1998–2004 töötas Setšin eri ametikohtadel i administratsioonis, aastatel 2008–2012 oli ta asepeaminister, 2012. aastast Rosnefti president.

Dmitri Medvedev

1989. aastal Leningradi riikliku ülikooli aspirant ja Sobtšaki usaldusisik NSV Liidu rahvasaadikute valimistel. 1990. aastatel töötas ta Peterburi linnae välissuhete osakonnas. Aastail 2008–2012 Vena president, 2012–2020 Vena föderatsiooni peaminister. 2020. aastast Vena julgeolekunõukogu esimehe asetäitja.

Anatoli Tšubais

1990. aastal sai noorest majandusteadlasest Tšubaisist Leningradi linnanõukogu täitevkomitee esimehe esimene asetäitja ja Anatoli Sobtšaki peamine majandusnõunik. 1991–1994 oli ta Vena riikliku varahalduse komitee esimees. Endine Rosnano juht ja asepeaminister, praegu Vena presidendi eriesindaja rahvusvaheliste organisatsioonide juures.

Vladimir

Aastail 1990–1991 Leningradi linnanõukogu esimehe nõunik, 1991–1996 Leningradi (Peterburi) linnapea kantselei välissuhete komisjoni esimees, hiljem Peterburi linnapea esimene asetäitja . Pärast Sobtšaki kaotust 1996. aasta kubernerivalimistel lahkus Sobtšaki juurest ja asus tööle Vena föderatsiooni presidendi administratsiooni. 1999. aasta augustist detsembrini ja aastail 2008–2012 Vena peaminister. Aastail 2000–2008 ja alates 2012. aastast Vena föderatsiooni president.

Aleksei Miller

Aastail 1991–1996 töötas Leningradi linnanõukogu täitevkomitee majandusreformi komitees ja Peterburi linnae välissuhete komitees. Alates 2001. aastast Gazpromi juhatuse esimees.

Aleksei Kudrin

Alates 1990. aastast Leningradi linnanõukogu täitevkomitee majandusreformi komitee aseesimees, seejärel alates 1991. aastast Peterburi majandusarengu komitee aseesimees. Alates 1992 Peterburi linnae finantsosakonna esimees. Alates 1993. aastast linnapea asetäitja. Lahkus Sobtšaki juurest pärast kaotust 1996. aasta kubernerivalimistel. 2000–2011 Vena föderatsiooni rahandusminister, 2013–2018 i majandusnõunik. Praegu Vena finantskontrolli juht.

Sergei Narõškin

Aastail 1992–1995 juhtis üht Peterburi linnae majandus- ja rahanduskomitee osakonda. Aastail 2004–2008 oli aparaadi juht ja asepeaminister, 2008–2011 presidendi administratsiooni juht. 2011–2016 Vene riigiduuma esimees, alates 2016. aastast Vena välisluure (SVR) juht.

German Gref

1990–1993 Leningradi riikliku ülikooli õigusteaduskonna aspirant. Alates 1992. aastast Peterburi administratsiooni varahalduskomitee Petrodvortsovõi rajooniagentuuri juhataja, seejärel Peterburi Petrodvortsovõi rajooni juhi asetäitja, 1994. aastast Peterburi linnavara halduskomitee juhataja asetäitja, 1997. aastast Peterburi asekuberner. Aastail 2000–2007 Kasjanovi ja Fradkovi e majandusarengu minister. Oktoobrist 2007 seniajani Vena Sberbanki juhatuse esimees.

Vitali Mutko

Aastail 1983–1991 oli Leningradi Kirovi rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees. Alates 1992. aastast Peterburi abilinnapea ja linnae sotsiaalküsimuste komisjoni esimees. Pärast Sobtšaki kaotust valimistel lahkus Sobtšaki juurest. 1997–2003 jalgpalliklubi Peterburi Zenit president. 2008–2016 Vena föderatsiooni spordiminister, 2016–2020 asepeaminister. Praegu riigifirma Dom.rf juht.

Allikas

Tervis
Puust ja punaseks: kuidas töötab AstraZeneca koroonavaktsiin
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
$content[‘photos’][0][‘caption’.lang::suffix($GLOBALS[‘category’][‘lang’])]?>
AstraZeneca vaktsiinil on võrreldes turul olevatega nii puuduseid kui ka eeliseid. r/allikas: SCANPIX/REUTERS

Reede pärastlõunal teatab Euroopa Ravimiamet, kas Euroopa Liidus tohib kasutusele võtta ka Oxfordi Ülii ja ettevõtte AstraZeneca koostöös välja töötatud e vaktsiini. Novaator uuris, mis eristab seda seni käiku lastud vaktsiinidest.

Olemuslik erinevus
Erinevalt mRNA vaktsiinidest pole nn vektorvaktsiinides olemuslikult mitte midagi uut. Tõsislt asuti nendega katseid teg juba 1990. aastatel. “See ei ole uus leiutis. Jaapanlased on töötanud selle põhjalt välja entsefaliidivaktsiini. Ka Ebola epideemia ajal vaktsineeriti inimesi tõhusa vektorvaktsiiniga,” märkis Andres Merits, Ülii rakendusviroloogia professor.

Inimese organismis e vastu aitavate antikehade tekitamiseks peab see esmalt kokku puutuma võõra valguga. Juba kasutusele võetud Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinid põhinevad lipiididega kaetud nanoosakestel, mis sisaldavad mRNA-d. Käskjalg-RNA annab käsu e ogavalgu valmistamiseks. Immuunsüsteem saab seejärel valgule reageerida. Selle eri osade vastu tekivad mitmed erinevad antikehad.

AstraZeneca kasutab ogavalgu valmistamiseks tarvilike juhiste rakkudesse viimiseks adenot. Inimestel tekitavad samad ed tavaliselt lihtlabast külmetust.

“Vaktsiinis olevad ed käituvad nagu ed ikka ja hakkavad rakke nakatama. Neist test on välja võetud aga kõik see, mis võimaldab neil ennast rakkudes paljundada,” selgitas professor. Samas suudab panna see endiselt raku valmistama e ogavalku, milleks on lisatud ele vastav DNA- ehk pärilikkusaine jupp.

Nõnda sõltub nakatatud rakkude arv puhtalt sellest, kui palju adenot inimese lihasesse süstitakse. Mida suurem on kasutatud e kogus, seda tugevam on reeglina immuunvastus. “Seejuures ei teki antikehad mitte ainult ogavalgu, vaid ka kasutatud adenoe vastu,” lisas Merits

Omad probleemid
Nagu mainitud, adenoed on äärmiselt tavalised. Enamik inimesi on nende eri tüüpidega nakatunud oma elu jooksul mitmeid kordi. “See tekitab probleemi, sest immuunsüsteem võib suuta adenot ära tunda ja kõrvaldada enne, kui see rakkudesse jõuab,” tõdes Andres Merits.

Sestap kasutab AstraZeneca erinevalt samas nišiš tegutsevatest konkurentidest inimeste adenoe asemel šimpansite adenot. Kõige eelduste kohaselt on puutunud sellega kokku palju vähem inimesi.

Sellele vaatamata lahendab see probleemist vaid poole. Kahte süsti nõudva vaktsineerimiskuuri korral suudab immuunsüsteem lisaks e ogavalgule ära tunda kasutatud šimpansite adenot. Viirust jõuab vähem rakkudesse ja teistkordse vaktsineerimise mõju on selle arvelt väiksem.

Merits kahtlustab, et just seetõttu tagas AstraZeneca vaktsiin tõhusama kaitse juhul, kui esimest korda süstiti katsealuste lihasesse vähem t. Kuu-ajase vahega täieliku vaktsiinidoosi saanutest haigestus COVID-19-sse 38 protsenti. Esimesel korral pool doosi saanutest ilmutas haigussümptomeid aga vaid kümme protsenti. Viimane on võrreldav Pfizeri/BioNTechi ja Moderna vaktsiini tõhususega. “See on praegu puhtalt minupoolne spekulatsioon ja pole ilmselt ainus põhjus, aga see annab lihtsa selgituse,” laiendas professor oma mõtet.

Venal loodud Sputniku vaktsiini puhul valiti kitsaskohast mööda hiilimiseks teine tee. Teistkordsel vaktsineerimisel kasutatakse teist adenot kui esimese vaktsineerimise puhul.

“Katseid pole jõutud veel teha, aga kui peame hakkama e vastu näiteks üle aasta vaktsineerima, võiks olla see üks võimalus, kuidas kindlustada, et vaktsiin iga kord tõhusalt töötab,” sõnas professor. Samuti pole t hinnangul mingit põhjust arvata, et mRNA- ja vektorvaktsiine ei saaks kasutada läbisegi.

Merits nentis, et mitte ühegi vaktsiini puhul pole veel kindel, kui kaua see inimesi kaitseb. Samuti on veel ebaselge, kas vaktsineeritud inimesed võivad uuesti nakatumise järel levitada t teistele inimestele.

Vaktsiini ohutus
Üks on selge. Nii mRNA vaktsiinid kui ka vektorvaktsiinid on oma tööpõhimõttelt äärmiselt ohutud. MRNA-d sisaldav nanoosake ei pea jõudma ogavalgu valmistamiseks rakutuuma. Inimese geene see muuta ei saa. Adeno võib küll põhimõtteliselt inimese genoomiga lõimuda, kuid seda juhtub äärmiselt harva. Kui see peaks juhtuma, pole adenoel erinevalt näiteks herpesest ohtlikke geene.

Teine adenote ohutuse pant on nende lai levik, mis valmistas probleeme vaktsiini loomisel. “Teisalt kindlustab see meile, et neil põhinev vaktsiin on ohutu. Me kõik oleme nendega nakatunud, elu jooksul tõenäoliselt kümneid kordi. See ei suuda isegi metsikuna tõsist haigust tekitada, liiatigi siis laboris muudetud kujul,” rõhutas Merits.

Kõigi kolme vaktsiini puhul võib esineda valu süstekohas. Harvem kurdetakse pea- ja liigesvalu, väsimuse ja külmavärinate üle.

Pirtsakad rakud
AstraZeneca vaktsiini tootmiseks kasutatakse spetsiaalseid rakuliine, milles suudab end paljundada isegi muudetud . Selleks tarvilikke valke toodavad rakud ise. “Adenoega nakatunud ed kogunevad peamiselt rakku, seejärel need purustatakse ja puhastatakse väga kõrge tasemeni. Seda on äärmiselt kerge teha,” selgitas professor. mRNA-vaktsiine toodetakse seevastu täielikult n-ö katseklaasis.

Teoreetiliselt on tootmisprotsess kõigis AstraZeneca tehastes samasugune. Ettevõtte juht on aga nentinud, et nende mõnedes tehastes on is väiksem.

Rakendusviroloogina pidas Merits seda võimalikuks. “Olen isegi olnud oma laboris kümneid kordi hädas, et katsed ei tule täpselt samamoodi välja. Mõnikord taandub see sellele, et tegime ühe katse kevadel, teise suvel või mõnel juhul veidi erinevale veepuhastusele. sal asjal on alati omad kapriisid ja alati me selle põhjuseid ei mõista,” sõnas Merits

Mugavam käitlemine
Nii Pfizeri/BioNTechi kui ka Moderna vaktsiine tuleb talletada väga madalatel temperatuuridel. Neist esimest tuleb transportida -70 °C juures, Moderna vaktsiin nõuab vählt -20 °C. Vaktsiinid sulatakse vahetult enne kasutamist.

Pfizeri/BioNTechi vaktsiin tuleb sulatamise järel ära kasutada viie päeva ja Moderna vaktsiin 30 päeva jooksul isegi juhul, kui neid külmkapis hoida. AstraZeneca vaktsiini saab erilise mureta säilitada vählt kuus kuud 2–8 °C juures tavalises külmkapis.

“See on tavaline, stabiilne ja normaalne osake, mõni võib seista 4 °C juures kuid, mõni isegi. Peale selle on see valk-DNA-kompleks, mis on peaaegu alati stabiilsem kui paljas RNA. See on partiklite loomulik füüsiline omadus. mRNA kipub seevastu kõrgl temperatuuril lagun, ükskõik kas see on muudetud või mitte,” selgitas Andres Merits.

Allikas