Silt: India

Teadus
TEADUSINTERVJUU | Mihhail Gelfand: vaktsineerimata inimeste seas tekivad praegu uued ja väga ohtlikud mutatsioonid

Vene bioinformaatik Mihhail Gelfand hoiatab, et olukorras, kus enam-vähem pooled on vaktsineeritud ja ülejäänud mitte võivad vaktsineerimata inimeste seas tekkida uued mutatsioonid, mis suudavad ületada ka vaktsineeritute immuunkaitset. Seepärast tuleb võimalikult kiiresti ühiskonna enamus vaktsineerida.

Gelfand sõnab intervjuus Fortele, et praegune olukord, kus oht on justkui langenud, on vaid näiline. Teadlane märgib ka, et kui patogeenid tavaliselt ei taha oma peremehi tappa, siis koroonaviirusel paistab puuduvat surve inimeste vastu leebemaks muutuda ning tekkimas on järjest ohtlikumad mutatsioonid.

Poolteist aastat on iga päev meedias räägitud erinevatest „tüvedest”, arutletud elavalt kas hullem on „india tüvi” või „briti tüvi” või hoopis „brasiilia tüvi”. Aga mida see üldse tähendab?

Põhimõtteliselt viiruse iga uut varianti, mis erineb kas või ühe tähe poolest, võib lugeda uueks tüveks. Kuid klassikalises epidemioloogias loetaks eraldi tüvedeks neid, millel on uued omadused, näiteks on need patogeensemad või inimesed põevad neid raskemini läbi või tulevad nad oma eelkäijatest paremini immuunsüsteemiga toime.

Põhimõtteliselt tähendab uus tüvi seda, et see on võrreldes varasemaga muteerunud. Kuid kui räägitakse neist tänapäevaks poliitiliselt ebakorrektsete nimetustega tüvedest, siis ei peeta silmas vaid seda, et aset on leidnud lihtsalt muteerumine, vaid muutunud on see, kuidas viirus nakatab inimesi ja kuidas inimesed seda läbi põevad.

Hiljuti otsustati, et loobuda tuleks geograafilistest nimetustest ja tüvesid tuleks tähistada kreeka tähtedega. Näiteks „india tüvi” on „delta”, „briti tüvi” on „alfa” jne – et mitte kedagi solvata.

Aga kuidas leiab aset viiruste muteerumine?

DNA kopeerimisel tekivad vead, mida meie tunneme mutatsioonidena. Mõned neist on organismi jaoks halvad. Paljud on neutraalsed ja ei mõjuta mitte midagi. Kuid mõned mutatsioonid on organismile kasulikud – muidugi viiruse puhul on see suhteline, sest see, mis on hea viirusele, on halb meile. See on see, millest rääkis Darwin: on vead, millest looduslik valik toetab häid ja kaotab halbu.

See on umbes see, mida me oleme viimase pooleteise aasta vältel jälginud: leiab aset viiruse evolutsioon inimpopulatsioonis. Mutatsioonid on juhuslikud ja mõnede tõttu muutuvad viiruse omadused. Kui me võtame aluseks algse viiruse, mis levis 2019. aasta detsembris, siis on viiruse omadustes iga kahe nädalaga mingi muudatus toimunud.

Milline on üldse viiruse eksistentsi loogika? Nad ei taha ju meid tegelikult tappa?

Väga huvitav küsimus. Kõigis õpikus on kirjas, et alguses on patogeen väga-väga „kuri” ja siis muutub samm-sammult „paremaks”. Ta ei taha meid tappa, sest kui ta meid tapab, siis me ei levita teda enam. Paljude patogeenide puhul peab see paika. Kuid bioloogias pole midagi sellist, mis kehtiks 100%.

Samas pole käesoleva viiruse jaoks vahet, kas ta tapab ühe kümnest või ühe sajast. Nii et survet tal inimeste vastu „paremaks” muutuda ei ole, pigem vastupidi, näeme, et tekivad patogeensemad ja ohtlikumad mutatsioonid.

See pole üllatav, sest varem oli selline haigus nagu leepra, mille puhul oli nii, et see eksisteeris pikka aega ja ei muutunud inimeste suhtes „pehmemaks”.

Kas COVID-19 on tulnud, et jääda ja meil tuleb sellega alati koos elada?

Tundub küll. On need, kes vaktsineerida ei taha, ning nende hulgas eksisteerib viirus edasi ning tekivad aeg-ajalt puhangud.

Peale selle on maailm suur, peale Euroopa on ka Aafrika ja Aasia, mille puhul on ebatõenäoline, et suudame kõiki vaktsineerida. Sellest saadakse juba praegu aru ning mõne kuu eest teatas USA riigisekretär Antony Blinken, et kui USA elanikud on vaktsineeritud ja pandeemia võidetud, siis peame vaktsineerima ka Aafrika elanikke, sest vastasel korral kujutab Aafrika Ameerika elanikele ohtu.

Joe Bideni teadusnõunik on evolutsioonigeneetik Eric Lander, kes saab sellest suurepäraselt aru ja kes on selle ka Bideni administratsioonile selgeks teinud.

Vaktsiinivastaste peamine argument on praegu see, et vaktsiin pole muteerunud viiruse vastu efektiivne. Kuidas kommenteerite?

See ei pea paika, kuna on tõestatud, et vaktsiinid kaitsevad ka uute tüvede eest, võib-olla mitte nii hästi kui eelmiste eest, ent vaktsineeritud inimesed nakatuvad uute tüvedega harvemini ja ei põe haigust läbi niivõrd raskel kujul kui need, kes on vaktsineerimata.

Kuid on üks teine probleem: kui pooled inimesed on vaktsineeritud ja pooled mitte, siis tekib huvitav olukord – vaktsineerimata inimestel puudub immuniteet viiruse vastu ja nende seas „jalutab” viirus ringi ning tekivad uued ohtlikud mutatsioonid.

Võib tekkida mutatsioon, mis suudab nakatada nii neid, kellel on immuniteet ja neid, kellel seda pole. Kui keegi pole vaktsineeritud, siis vahet pole, kui peaaegu kõik on vaktsineeritud, siis sellist mutatsiooni tekkida ei saa. Aga kui pooled on vaktsineeritud ja pooled vaktsineerimata, siis on tõenäoline, et see tekib ja hakkab kiiresti levima ning võib nakatada kõiki.

See praegune etapp on tarvis võimalikult kiiresti ületada. Kui meil on osad vaktsineeritud ja osad mitte, siis see on tõeline bioreaktor, millest võib tulla uus ohtlik viiruse variant. See, mida teevad need, kes räägivad, et vaktsineerida pole vaja on lõpuks nende ja nende lähedaste endi asi. Kuid kokkuvõttes teevad nad kahju kõigile.

Te ütlete, et vaja on kiiresti enam-vähem kõik ära vaktsineerida, kuid praegu hakkab suvi ja need, kes ei taha vaktsineerida ütlevad, et pole mingit viirust ja vaktsineerida pole tarvis.

Kui olete üleni kaldal, siis on teil soe. Ja kui olete üleni vees on teil ka soe. Aga kui olete osalt vees ja osalt kuivalt, siis hakkab teil külm. Viiruse evolutsiooni seisukohalt on praegu kõige soodsam olukord selleks, et tekiksid võrdlemisi lihtsal teel uued ohtlikud modifikatsioonid.

Need, kes on vaktsineerimata, peavad endale aru andma, et nad on ohuks teistele. See on nagu vanas juudi anekdoodis, kus vaesed hassiidid tahavad rabile viina kinkida. Igaüks peab tooma klaasikese ja kallama selle ühisesse nõusse. Üks neist mõtleb, et vahet pole kui mina viina asemel vett valan, sest teised kallavad viina, kuid arvake ära, mis lõpuks viinanõus viina asemel oli? Vaktsineerimisest keeldujatega on sama.

Kuidas riik peaks sellist olukorda „eriliselt andekatele” kodanikele selgitama?

Umbes nii, nagu mina teile seda praegu seletan. Kuidas seda veel selgitada?

Keskmine internetiharidusega vaktsiini-vastane kostab selle peale, et see kõik on Gatesi ja Sorose poolt kinni makstud jama. Kas riik peaks looma mingi sunnimehhanismi?

Jah, kahtlemata. Ma austan inimeste vabadusi, kuid leian, et ühtede inimeste vabadused ei peaks rikkuma teiste omasid.

Kõige õigem oleks järgida Iisraeli eeskuju. Iisraelis on peaaegu kõik vaktsineeritud ja piirangud on mahavõetud. Kes ei taha, seda ei sunnita vaktsineerima, kuid sellisel juhul ärgu suhelgu teiste inimestega, ärgu käigu kohvikus, ärgu reisigu, ärgu töötagu poes kassas, ärgu õpetagu kui on õpetaja, ärgu käigu loengutes kui on tudeng jne.

Teiste jaoks ohtlikku olukorda tekitada ei tohi. Kui tahab olla vaktsineerimata, siis hoidku teistest eemale. Varem on ju ka nii olnud: lapsi, kellele pole tehtud rõugevaktsiini lasteaeda ei võeta.

Aga kas uued mutatsioonid võivad tekkida vaktsiini või ravimite tõttu?

See on raske küsimus. Mutatsioonid tekivad juhuslikult. Kuid valik sõltub populatsioonist. COVIDi puhul on vara rääkida. HIVi puhul oli nii, et kui ilmusid esimesed ravimid, siis varsti ilmusid ka mutatsioonid, mis olid neile immuunsed ning ravimid kaotasid oma mõju.

Need mutatsioonid, mis aitavad viirusel põigelda kõrvale ravimite mõjust, on viiruse enda jaoks väga kasulikud. Vaktsiinidega on sama. Vaktsiin ise mutatsioone esile ei kutsu, kuid kui kõik ei ole vaktsineeritud, siis võib viirusest tekkida halbu variante, millel on eelis immuunkaitse vastu.

Allikas

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu

76-aastane India koroonaohver ärkas matustel ellu vaid mõni hetk enne kremeerimist. Pere arvas enne seda, et eakas naine on surnud.

Naisel nimega Shakuntala Gaikwad tuvastati koroona eelmisel nädalal. Naine oli tahetud viia Baramati linnas asuvasse Silver Jubilee haiglasse, aga teda ei võetud vastu, kuna haigla oli täis, vahendab Yahoo.

Kuni pere ootas kiirabi, kaotas naine teadvuse, mistõttu arvas pere, et ta on surnud ja hakkas ette valmistama kremeerimist.

Mõni hetk enne tuhastamist ärkas aga tuleriidale pandud naine ellu ja hakkas paaniliselt nutma. Kohalik politsei kinnitas juhtunut. Peale seda viidi naine haiglasse.

India valitsus on andnud lähedastele juhised, kuidas koroonahaigeid kremeerida. Eile aga tekitab üks India rahvasaadik elevust, kui teatas, et koroona vastu aitab lehma virtsa joomine. Ühtlasi teatas rahvasaadik Pragya Thakur, et lehma virts on kopsurohi.

India arstid on hoiatanud inimesi, kes määrivad end kokku lehma sõnniku ja virtsaga, kuna see võib nakkuse levikut kiirendada.

An elderly Indian woman whose family believed she had died from COVID-19 was moments from being cremated when she opened her eyes and began crying

A woman in India, believed to have died from COVID-19, woke up moments before her own cremation. The 76-year-old was already on a funeral bier when she woke up crying, shocking family members. The woman tested positive for COVID-19 several days ago, but her current condition is unknown.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Tervis
Soomes on tuvastatud kolm koroonaviiruse India tüve juhtumit

 

Helve sõnul on võimalik, et selle mutatsiooni nakkavus on mõnevõrra tavalisest suurem. Ei ole aga tõendeid selle kohta, et mutatsioon suudaks vaktsiini antavast kaitsest mööda minna, vahendab Ilta-Sanomat.

Helve ütles ka, et uute nakatumiste arv Soomes on olnud juba nädalaid selgelt languses. Täna teatati 208-st uuest juhtumist. Nakatumine väheneb kõigis vanusegruppides.

Allikas