Silt: Haridus

Eesti, Teadus
Eesti esimeselt ilmatargalt Želninilt võtsid paljud eeskuju. Ühe suure eksimuse tekitas tagurpidi seapõrn

Just Vadim Želninile on Eesti praegu ilmatarkade arvukuselt tuhande elaniku kohta maailmas kõrgel kohal, arutles tuntud klimatoloog Ain Kallis legendaarse piibuga vana tähendusele mõeldes tunamullu Maalehele. Et just täna on pea eksimatu ilmatarga 112. sünniaastapäev, avaldame Maalehe arhiivist toonase loo.

Artikkel ilmus esmakordselt 28. aprillil 2019.

Kui Ain Kallist uskuda, siis toona peale Vadim Želnini ehk piibuga vana, nagu teda rahva seas kutsuti, meil teisi ilmatarku polnudki. Vaatlejaid kindlasti oli, aga neid, kes oma ennustusi avalikkuse ette paiskasid, mitte. Eestis oli see 1960. aastate alguses uus nähtus. Ja küllap seepärast Vellavere vana nii tuntuks saigi.Želnin mainis alati ka ära, et Eesti on oma looduslike tingimuste poolest väga erinev ning tema ennustused kehtivad just Tartumaa kohta.

Tänu Želninile kerkisid varsti Eesti teisteski piirkondades esile oma ilmatargad. Või kui kohe ennustama ei hakatudki, siis innustas tema eeskuju paljusid looduse ilminguid ja muutusi loomastiku ja taimede elutsüklis tähele panema ning nende üle mõtlema.

“Samas üks väheseid eksameid, kus Eesti ilmalukku läinud mees üliipäevil läbi põrus, oli just meteoroloogias, ja seda kogunisti paar korda,” toob Kallis näite, kui kummalisi seiku võib elu vahel pakkuda.

Õppejõud Kaarel Kirde olla tulevasele ilmatargale läbikukkumist põhjendanud sellega, et tollel polevat matemaatilist mõtlemist…

Juba siis tsurkis inimene kliimat

Kallis mäletab mitmeid vestlusi Želniniga Tõraveres asuva ilmajaama vaatlusväljakul. Ja mida aeg edasi läks, seda enam kurtnud Želnin, et kliima on inimtegevuse tagajärjel muutunud (juba siis!), ära tsurgitud; maailm on mürkide ja palju muuga vussi keeratud. Seepärast hakanud ka ennustused tal sagedamini kihva minema.

Üks drastilisem näide pärineb ilmatarga lõpuperioodist. Želnin oli väga kurb, kui üks põllumees lubas ta piibu puruks lüüa, kuna kogu hein oli vihma alla jäänud, kuigi ennustus oli lubanud kuiva ilma…Maalehe praegune ilmatark, üks auväärsemaid ses seltskonnas, Ilmar Tiismaa Pärnumaalt kipub arvama, et Želnin võis olla üldse esimene, keda ilmatargaks hakati nimetama. Kui o teisi, siis neist ei olnud algusaegadel küll midagi kuulda. “Želnin oli ilmatarkade alustala,” ütleb Tiismaa. “Ta oskas hästi loodust vaadelda ning selle järgi, nagu nüüd meiegi püüame, ilma ennustada.”

Igatahes piibuga mehe ennustused läksid küllaltki täppi ja temast kirjutati palju.

Ilmar Tiismaa on 1970. aastatel kahel korral käinud legendaarse Želnini Vellavere kodus külas. Kokku viis nad tollane Jõgeva agrometeoroloogiajaama juhataja Karl Põiklik, kes Tiismaa juhitavas sovhoosis Pärnu lähedal agrometeoroloogilisi vaatlusi tegi.

“Mulle jäi ta meelde targa, piipu popsutava, koduses riides ja kalossides halli habemega mehena. Rääkis hästi tasase häälega ja eks ta üht-teist õpetas ka,” meenutab Tiismaa. Eriti hakkas teda, algajat ilmavaatlejat, Vellaveres räägitud juttude järel huvitama seapõrn. Ja sealtmaalt asus temagi seapõ uurima.

“Želnin õpetas mind, kuidas ilma jälgida, mida ja kuidas vaadata,” mäletab Tiismaa. “Ta ütelnud sedagi, et teinekord ei lähegi nii nagu arvad, aga kui on staaži ja kogemust, siis palju mööda ei pane.”Aga ükskord Želnin eksis kõvasti. Tiismaa mäletab Želnini toonast kirumist: “Vana mees vaatas seapõ kogemata valest otsast.”

Ilmatarga kodu saab uue elu

Teisel külaskäigul Vellaverre ostis ta Želninilt, kes nutriaid kasvatas, ka oma sovhoosi karusloomafarmi Pärnumaale nutriaid lisaks hõberebastele ja naaritsatele.Ilmaennustamise kõrval pakkus Želninile meeletut põnevust igasugune eksperimenteerimine, teaduslikud katsed lindude ja loomadega. Aretustöö. Mõni ei jõudnud küla vahel tema “hullusi” ära imestada. Küll pani ka kolhoosi kanalas kukkedele nöörid jalgade külge, et kavaleride valimine jääks kanade peale. Kanad nimelt valivad kukkesid, ja ega kanalasse pole noid kikkaid, kellest kanad ei hooli, vajagi.

Kõlapinda pälvis see, kui ta teaduslikust huvist ristas kodu­emise kuldiga. Suuremat edu saavutas Želnin lambatõugude ristamisel teiste tõugudega, et villatoodangut parandada ja see lammaste tõugrupp pälvis Eestis 1960. aastatel villatoodangus suisa esikoha. Mehest aga sai loomakasvatusinstituudi teadusnõukogu liige.Läks nii, et 1955. aastal viletsas seisus Vellavere kolhoosi esimeheks panduna juhtis Želnin seda 15 aastat, ja kui see 1970. aastal ühendati naabermajandiga, oldi juba üsna heal järjel.

“Tollal tuli kolhoosirahva hoidmiseks kõikvõimalikke asju otsida ja välja mõelda. Et raha teha ja palka maksta, oli vaja just selliseid otsiva vaimuga mehi, nagu papa Želnin oli,” räägib Jaan Erm, kes mäletab teda poisikeseajast saati.

Erm tunneb nüüdisajal suurt puudust neist, kes oskaks loodust lugeda ja sellest rääkida. “Nüüd näpitakse ekraani ja ei osata loodust vaadatagi,” ohkab Erm.

Želnini kodutalus Vellaveres käivad praegu aga renoveerimistööd. Valge silikaatvooder võetakse maha ja maja hakkab välja nägema pigem sellisena, milline oli enne valgete tellistega katmist. Matsi talul on nimelt uued omanikud, nad ostsid selle viie aasta eest Želnini kasupojalt, kes toimetas seal pärast ilmatarga lahkumist teispoolsusesse 1996. aastal. Sügiseks loodavad sisse kolida.

“Maja oli üsna hästi säilinud, aga me teeme ta nüüd tänapäevasele perele aastaringselt kasutatavaks. Et kunagi siin Želnin elas, on meie jaoks oluline, see annab majale väärtust juurde. Ütleme nii, et tunneme uhkust, et selline ajalugu tal on,” räägib uus peremees, kes tunnistab, et suht noortena neil endil isiklikku mälestust ilmatargast ei saa olla, küll teavad teda juttude järgi.Vellavere külagi pole oma suurmeest unustanud. Küla läbiva matkaraja ääres on ka ilmatarga elu ja tegevust tutvustav infotahvel eesti ja inglise keeles.

Vellavere külagi pole oma suurmeest unustanud.Vellavere külagi pole oma suurmeest unustanud.

Ilmatarga kodutalu nüüdse peremehe sõnul on nad alati silmad hoidnud, et järsku ilmub kusagilt vanade asjade tuhlamisega välja ka ilmatarga kurikuulus piip, aga seni küll mitte. Tegelikult ei ole põhjust seda otsida, sest Vadimi elukaaslane Maimu pani selle talle kirstu kaasa. Koos prillidega. Et kui tal seal neid vaja, on võtta.

Küsimuse peale, kas ehk on mõttes majja mingi muuseuminurgake teha, vastab perenaine, et mõtteid on, aga eks seda aeg näitab. Midagi, mida eksponeerida, ei ole seni välja tulnud, ja üksnes sellest, et ta siin elanud on, ei piisa.

Tartust pärit uued omanikud on talu ajalugu uurinud ja teavad, et talu kuulus Kimmelite perele, kes küüditati. Seejärel asus selles kolhoosi kontor ja ilmatark oli seal esimees ning nii sinna sattuski. Kui Siberis lesestunud Maimu Kimmel lastega Siberist tagasi tuli, nad oma maja muidugi kohe tagasi ei saanud.“Oleme kuulnud, et Želnin aitas Kimmelitel seda maja tagasi saada ja jäi siis ise ka koos Maimuga elama,” räägib perenaine.

Vellavere ilmatarga Vadim Želnini kunagine kodumaja Matsu talu.

Hea auraga paik ilma ennustamiseks

Uutel omanikel on kahju, et 2016. aastal kukkus tormiga alla vana kurepesa, mis oli Želnini ajast väga kuulus. Kui külm kevad oli või kured väga vara tulid, toitis ta neid kaladega. Muidu olid igal aastal seal kured, nüüd pole sinna enam tuldud.

Tartu Ülikoolis

“Mitte väga vihmane ja mitte väga soe. Nii soe ei tule, kui oli eelmine. Selline keskmine klassikaline Eesti suvi. Sääski on tänavu vähe, sama vähe nagu eelmisel aastal. Aga kokkuvõttes võib suvega rahule jääda.”

Uued omanikud on mõelnud tallu ka ilmajaama püsti panna.

AUTOGRAMMIGA FOTOKui selle loo kirjutaja Rein Raudvere 1976. aastal sõjaväes olles ilmatargale kirjutas ja oma kollektsiooni autogrammiga fotot küsis, sai ta koos pildiga ka selle lühikese südamliku kirja.

Kiri ilmatargalt autogrammiga foto juurde, käekirjanäidis
Kiri ilmatargalt autogrammiga foto juurde, käekirjanäidisEROGU

Kiri Želninilt

7. mail 1976

Lp. Rein Raudvere!

Tänan ilusa ja soe kirja eest. Loodan et Teie huvi looduse vastu kunagi ei kustu. Ja see oleks hea.

Saadan oma foto. Tegelikult on ülesvõte tehtud 5 a tagasi.

Tervitades

Vadim Želnin

käikVadim Želnin

Autogrammiga foto ilmatargast, ülesvõte aastast 1971
grammiga foto ilmatargast, ülesvõte aastast 1971EROGU

Sündis 12. veebruaril 1909 Peterburis

Suri 3. mail 1996 Vellaveres

Valga Vene gümnaasium 1928

Tartu Ülii põllumajandusteaduskond 1938

TRÜ loodusteaduskond 1945

Töö

TRÜ entomoloogia kateedri vanemassistent 1945–1949

TRÜ zooloogiamuuseumi juhataja ja bioloogiajaama vanemassistent 1950–1952

Vellavere kolhoosi esimees 1955–1970

Vellavere kolhoosi nutriafarmi juhataja 1971–1976

Raamat “Nutriakasvatuse kogemusi Vellaveres” 1978

Raamat “Läbi aastaaegade” 1985

Rohkesti artikleid ajakirjades ja ajalehtedes ornitoloogia alalt, linnu- ja loomakasvatusest ning tõuaretusest.

Muu

Loomakasvatusinstituudi teadusnõukogu liige

Eesti Looduskaitse Seltsi auliige

Allikas

Eesti, Uudised
Vanemate voli lapse lasteaeda valida võib väheneda


Eesti, Majandus
Idufirma päästab lambavilla prügimäele sattumisest
90% lambavillast ei leia praegu s kasutust.FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Neljapäeva õhtul selgusid Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta muutvad ja edukamad iduettevõtted ning idusektori arengusse panustanud tegijad. Lambavillajääkidest pakkterjali tegev ettevõte Woola pälvis aasta uustulija tiitli, selle asutaja aga stereotüüpide murdja oma.

Setomaalt pärit Anna-Liisa Palatu on iduettevõtte Woola asutaja. Rohetehnoloogia startup Woola tuli turule silmapaistvalt kiiresti ja jõuliselt. Aasta jooksul jõuti tootearendusest investeeringute kaasamiseni ning esimese tuluni välisturgudel ja selega pälvis ta stereotüüpide murdja tiitli.

Ka aasta uustulija on Woola. s visatakse igal aastal ära 153 tonni lambavilla. Sellest looduslikust ressursist, mis muidu satuks prügimäele valmistab Woola keskkonnasõbralikku asendust mullikilele.

. aastal avas Woola Paldiskis tehase, kaasas investeeringutena 450 000 eurot, laienes Saksamaale ning pälvis 50 000-eurose peaauhinna Euroopa suurimal säästva tehnoloogia idufirmade konkursil PowerUp!.

Startupi auhindade saajad kuulutati välja üheksas kategoorias, mis toovad esile erinevaid asutajate rolle ja iduettevõtete olulisid mõõdikuid. Võitjad valiti tänavu välja 300 kandidaadi hulgast, keda esitasid kogukonna liikmed ise.

Asutajate Seltsi president Martin Villig sõnas, et kuigi möödunud aasta kevad oli ka idusektori jaoks , suutsid iduettevõtted näidata tugevat kasvu ning iduettevõtete arv jõudis 1000ni, mis näitab ettevõtjate aktiivsust.

Tulemuste hindamisel tuleb arvestada ka iduettevõtte elutsüklit – rahastuseni jõuavad paljud, kuid paljud ka ebaõnnestuvad ning vähesed saavad päris edukaks, kellest omakorda mõned ostetakse ära või nad lähevad börsile. 

exit’i ehk ettevõtte ostmise tõttu. idusektoril on ambitsioonikas eesmärk kasvada kümne aastaga veel kümme korda ja jõuda 50 000 kõrge lisandväärtusega töökohani,» ütles Villig.

Startup juht Eve Peeterson tõi välja, et järgmise arenguetapini jõudmiseks peab idusektor muutuma teaduspõhisks. «Hea meel on näha, et tänavusel auhindade jagamisel särasid mitmed tehnoloogilised ja teaduspõhised iduettevõtted. Riigi, idusektori ja Startup huvi on teaduspõhisuse senisest suurem väärtustamine, sest läbi teaduse kommertsialiseerimise toetamise jõuame järgmisele tasemele sektori arengus ja loome eeldused uute edulugude tekkimiseks,» sõnas Peeterson.

Teised tunnustatud ettevõtted

Aasta välisasutajastartup’idele. Tänavu esmakordselt välja antav Aasta Välisasutaja tiitel juhib välismaiste talentide ja ettevõtjate kaasamise olulisusele majanduses ja ühiskonnas lailt.

Aasta isjandaja

on Ragnar Sass. LIFT99 ja Pipedrive’i kaasasutaja Ragnar Sass investeeris . aastal 15 ettevõttesse. T fookuses on globaalse haardega startupid, kes tegelevad inimkonna tuleviku jaoks oluliste kitsaskohtadega.

on Jõhvi tehnoloogia, mis on . aasta sügisel Jõhvis avatav uudne iseõppel põhinev täiskasvanute programmeerimis. Asutajate soov on mitmekesistada haridusmaastikku ning pakkuda kohalikele inimestele ja Ida-Viru regioonile tervikuna uusi arenguvõimalusi. Jõhvi tehnoloogia on suurepärane näide era- ja avaliku sektori koostööst, kus riik investeerib 1,6 miljonit eurot ning 25 eratoetajat lisavad omalt poolt 800 tuhat eurot.

Tarkvara kui teenuse

Aasta asutajastartupstartup-ükssarviku ning tegemist on suurima müügitehinguga pärast Skype’i.

Allikas