Silt: EL

Teadus
Harulduse päästeplaan: Eesti ainsal selgrootul loomal tärkas ellujäämise lootus
EbapärlikarbidFoto: Katrin Kaldma

Eestis leidub vaid üks selgrootu loom – kuni saja aastaseks elav ja müstiliselt huvitava elukaarega hiigelsuur ebapärlikarp, kes on paraku kogu maailmas väljasuremisohus. Ent meil leidub jõgi, kus ta veel vähesel määral suudab elus püsida ja kus tema ellujäämise nimel on nüüd otsustavalt võitlusse asutud.

Saame haruldusega tuttavaks: ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on jõekarbiliste seltsi kuuluv mollusk, kes elab puhastes jahedaveelistes vooluveekogudes. Tema paksuseinaline ja raske koda on kuni 17 cm pikk ning koja tömbis eesosas paikneb väljasirutatult kuni karbi enda pikkune valkjas jalg.

Täiskasvanud karp liigub oma elu jooksul mitte rohkem kui ühe meetri. Kuigi ta suudaks oma suurde lihaselisse jalga hemolümfi pumbates ka aktiivselt liikuda, veedab ta suurema osa elust sobilikus elupaigas poolenisti veekogu põhja kaevunult.

Soodsates oludes on ebapärlikarbid lahksugulised, kuid madala asustustiheduse korral võivad emasloomad muutuda hermafrodiitseteks. Sigimisvõimeline on ebapärlikarp isegi 100-aastaselt.

Tema elukäik enne jõepõhja kinnitumist on aga kõike muud kui igav, ligi aasta oma elust veedab ta näiteks forelli või äärmisel juhul ka lõhe lõpustes ja selline kooselu on kasulik ja meeldiv mõlemale asjaosalisele.

Ebapärlikarbi eluring saab alguse sellest, et emaslooma poolt väljutatud munarakud kinnituvad sama isendi lõpustele, kus neid viljastavad veevooluga sinna kandunud seemnerakud. Ligikaudu nelja nädala jooksul arenevad vastsed, kes on esialgu 0,07 mm pikkused. Suve teisel poolel vabaneb ligi paar miljonit vastset emase lõpustelt, nad paisatakse vette, kus peavad edasiseks arenguks üsna ruttu – kuue päeva jooksul – leidma sobiva vaheperemehe, kelleks on jõeforell või lõhe. Forellijõgedes eelistab ebapärlikarp forelli ka juhul, kui talle lõhet pakkuda.

EbapärlikarbidFoto: Katrin Kaldma

Vastsed kinnituvad kala lõpustele ja sisenevad epiteeli, mille sees, sõltuvalt temperatuurist, veedavad kapseldunult järgmised paar kuud kuni ligi aasta.

Parasitaarne eluperiood kestab Põhja-Euroopas 9-11 kuud, mille vältel vastsed kasvavad ja lõpuks teevad läbi moonde. Ellu jääb neist esimese aasta jooksul vaid 5 protsenti. Mais-juunis vabastavad 0,4 mm pikkuseks kasvanud noored ebapärlikarbid ennast vaheperemehe lõpuste küljest ja liiguvad vooluga edasi, langedes veekogu põhja. Moondeni areneb vaid umbes 5% lõpustele kinnitunud vastsetest.

Teadlased oletavad, et ebapärlikarbi-lõhilaste suhe ei ole kaladele kahjulik ja on neile isegi soodne ja et nakatunud kalade immuunsüsteem on tugevam kui mittenakatanutel. Näiteks paranevad vigastused kiiremini. Täiskasvanud karbid filtreerivad toitudes ööpäevas kuni 50 l vett, muutes sellega keskkonda ka peremeesorganismidele soodsamaks.

Miks on ebapärlikarp aga väljasuremisohus? Vähem oluline ja pigem ajaloorubriiki kuulub asjaolu, et teda on omal ajal tublisti välja püütud, kuna arvati, et tema kestas võivad valmida ebapärlid – ligi 30 tapetud isendi peale heal juhul üks pärl ka leiti ja möödunud sajandi alguses saadi nende eest kullasseppade käest hea mitu krooni.

Palju olulisem on aga elupaigaks sobivate jõgede vee ja paljude muude kaasuvate nähtuste kvaliteet – ebapärlikarp on neile väga tundlik. Eestis on veel vaid üks jõgi, kus vanemaid isendeid leida võib – selleks on üks Lahemaa rahvuspargis looklev veekogu.

Ebapärlikarbi elupaiga vahetus naabruses on väga oluline näiteks puude ja põõsaste olemasolu, mis varjavad veekogu liigse päikese ja soojenemise eest, takistavad suuremaid temperatuuri kõikumisi ning pärsivad veetaimede ja vetikate arengut. Lisaks kinnistavad taimed kaldaid ja vähendavad ebasobivate ainete sattumist vette.

Ebapärlikarp elab niisiis ka puhastes jahedaveelistes vooluveekogudes, so tüüpilistes lõhe- ja forellijõgedes. Ta eelistab neutraalse reaktsiooniga (pH eelistatult 6,7-7,5) hapnikurikkaid jõgesid ja ojasid. Vees tohib olla vaid väga väike kaltsiumi ning fosfori- ja lämmastikuühendite sisaldus, vee elektrijuhtivus peab jääma 200 µS/cm lähedale. Lisaks on vajalik stabiilne, õige fraktsiooniga ja mudavaba põhjamaterjal.

EbapärlikarbidFoto: Katrin Kaldma

Ainsa selgrootu loomaliigina kuulub ebapärlikarp tänaseks Eestis I kaitsekategooria liikide nimistusse. Maailma looduskaitseliidu IUCN hinnangul on liik väljasuremisohus ning Eesti punase nimestiku hinnangul kriitilises seisundis. Seire andmetele tuginedes on arvukus langenud tänaseks tõenäoliselt juba oluliselt alla 10 000 isendi ning seda loetakse liigi seisukohast kriitiliseks piiriks. Eestis kunagi rohkearvuliselt ja mitut jõgikonda asustanud loomaliigist on tänaseks säilinud niisiis ühes jões väikesearvuline ja kahanev asurkond.

Aga nii palju tutvustuseks, mis saab ebapärlikarbist edasi – on tal Maal veel ruumi ja kohta?

Ebapärlikarbi tähtsus looduses

Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit ja Põhja regiooni ekspert Katrin Kaldma rääkisid alustuseks Fortele, et igal liigil on looduses oma roll, et ökosüsteemid püsiksid ning aine- ja energiaringe toimiks.

„Näiteks ebapärlikarp filtreerib jõepõhjast toitaineid ja aitab selle kaudu hoida jõge puhtamana. Ebapärlikarbi vastsed kinnituvad forelli lõpustele – peale kasu, mida sellest saab karbivastne, toimib see protsess ka loodusliku vaktsineerimisena ja tugevdab noorte kalade immuunsüsteemi,” rääkisid nad.

Karpide kojad on aga kasvukohaks vetikatele, kes saavad sinna kinnituda. Vetikate ja karpide rohked kohad meelitavad omakorda nendesse jõelõikudesse toituma kalu, kes sel moel jätkavad seal karpide poolt alustatud veekogu puhastamist.

Karbid on loodusekspertide sõnul looduses ka teiste organismide toiduobjektid. Noori karpe söövad paljud linnud ja loomad, kuid vanematest saavad jagu ainult saarmad. Kui karpe on hulgaliselt koos, siis nad on ka jõepõhja kindlustajad ja vähendavad põhjamaterjali ärauhtumist tulvadega.

„Inimese jaoks on mageveekarbid olulised keskkonnaindikaatorid. Loodus teeb omalt poolt kõik, et ebapärlikarpe oleks meie jões palju, vesi saaks hästi filtreeritud ja jätkuks kõigile, kes karpe süüa tahaksid – nii paiskavad täiskasvanud karbid igal aastal välja miljoneid vastseid. Karpide tervise halvenemine või nende loodusest kadumine viitab otseselt meie kõigi jaoks olulise looduskeskkonna seisundi halvenemisele,” ütlesid Erit ja Kaldma.

Ent just inimene on põllumajandusliku tegevusega – kraavide süvendamisega, mis põhjustab setete kiiremat liikumist allavoolu, ja väetamisega, mis on põhjustanud veekogude eutrofeerumist – halvendanud ebapärlikarbi elupaikade seisundit ja põhjustanud liigi hääbumise.

„Seetõttu ongi nüüd viimane aeg tegutseda selle nimel, et ebapärlikarp meie looduses säiliks – taastada tema elupaiku ning forelli populatsioone, kelle lõpustel ebapärlikarbi järglased arenevad. Vastasel juhul sureb ka see liik meie loodusest välja,” ütlesid looduseksperdid.

Päästeplaan

Keskkonnaamet on nüüd ebapärlikarbi päästmise võtnud südameasjaks.

Esiteks on ebapärlikarbi noorjärkudele sobiva jõepõhja taastamiseks alustatud eelmainitud jõe setetest puhastamisega – seda tehakse näiteks puidust voolusuunajate ja vitspunutiste jõkke paigaldamisega.

Teise oluliste tegevustena on tegevuskavasse määratud elupaigajõe ja selle valgala looduslikkuse taastamine, liigi säilitamine noorte ebapärlikarpide tehiskeskkonnas kasvatamise abil ning liigile sobivat elupaika rikkuva kopraasurkonna ohjamine. Koprad kipuvad nimelt kõige suuremad muda liikvele ajajad.

RMK Põlula kalakasvanduses on juba alustatud ebapärlikarbi tugikasvatamise katsetöödega.

„Praegu on meil kasvamas ca 700 noort umbes 1 mm suurust karpi, kes plaanitakse 2021. aasta kevadel nende kodujõkke tagasi viia,” ütles RMK Põlula kalakasvanduse talituse juhataja Kunnar Klaas.

Tema sõnul tuleb karbid kasvatada tehistingimustes vähemalt millimeetriseks, siis saab nad viia tagasi loodusesse. Jões hakkavad pisikesed karbid kuni suureks kasvamiseni elama tehispesades, kus neid jälgitakse ja nende pesasid vajadusel puhastatakse.

Käimasolevad tegevused ebapärlikarbi kaitseks toimuvad suuresti Keskkonnaameti projekti CoastNet LIFE raames. Ebapärlikarbi tugikasvatamiseks ning valgala looduslikkuse taastamiseks soovib RMK rahastuse saada järgmistest Euroopa Liidu projektidest.

Kui uurida kinnitatud päästeplaani täpsemalt, siis on plaanitavad hädavajalikud tegevused järgmised:

  • arvestada elupaiga mõjualaga kooskõlastuste andmisel, korrigeerida ebapärlikarbi elupaigaga seotud kaitse-eeskirjad ja ühtlustada ametkonnasisesed kaalutlusotsuste alused;
  • ohjata kopraid; ebapärlikarbi elupaik tuleb hoida aastaringselt kopravaba ning elupaiga ja suudme vahelisel lõigul tuleb kalade kuderände eel tagada lõhilaste vaba liikumine;
  • elupaiga kvaliteedi parandamiseks ja hea kvaliteedi saavutamiseks tuleb jõgi liigsest settest puhastada, ohjata jõel ja selle lähialadel kopra asurkonda ja taastada valgala looduslikkus määral, mis kindlustab asurkonna säilimiseks vajaliku veehulga jões ka madalseisu perioodil;
  • alustada ebapärlikarbi noorjärkude tugikasvatamist, et kindlustada omamaise liigi säilimine ja elupaigakvaliteedi paranedes pakkuda asurkonnale tuge taastumiseks;
  • alustada süstemaatilist elupaiga taastamist, et parandada alles jäänud isendite olukorda, valmistada ette liigi normaalselt funktsioneerivat arengutsüklit ja noorjärkude taasasustamist toetavad jõelõigud;
  • jälgida pidevalt veekvaliteeti ja reageerida selle muutustele, st selgitada negatiivsete muutuste põhjused, selleks on vajalik vee hüdroloogilise ja keemilise seire seirejaamade paigutamine ebapärlikarbi elupaigajõele, vähemalt esmaste taastamistööde ja tugikasvatamise ajaks;
  • peremeesliigi stabiilse arvukuse tagamine, milleks tuleb jätkatata lõhilaste seirepüükidega ja arvukuse vähenemisel taasasustada noorkalu;
  • häirimise vähendamiseks, eriti asurkonna tuumaladel, teavitada maaomanikke ja turismiettevõtjaid liigi ebasoodsast seisundist ja häirimisega kaasnevast vastutusest ja ebasoodsast mõjust ebapärlikarbile;
  • takistada peremeeskalade röövpüüki, mida korraldada koostöös kohalike elanike ja vabatahtlikega

Allikas

Nõmme, Tallinna uudised
Nõmme Kevade perepäev Pääsküla kooli hoovis

Autor: Liisa Salak

(foto: Jukko Nooni)
Laupäeval, 25. mail on Nõmme Kevade raames kolm suurt ettevõtmist. Päeva alustab kell 11 Liis Lemsalu trio kontsert Pääsküla raba vaatetornis ja lõpetab kell 18 algav filmiõhtu Vabaduse pargis. Nende kahe ürituse vahele mahub aga Nõmme Kevade perepäev, mis toimub kella 13–17 Pääsküla kooli hoovis.

Pääsküla kooli hoov on jaotatud viieks alaks, kus eri vanuses ja erinevate huvidega osalejad tegevust leiavad. Põnnialal tegeleb lastega Pipi Pikksukk, meisterdatakse õhupalliloomi, joonistatakse ja tehakse näomaalinguid. Noortekeskuste alal pakuvad tegevust nii Pääsküla kui Valdeku noortekeskuse noorsootöötajad. Toimub siidimaali töötuba, kus saab meisterdada omapäraseid kaarte, lisaks on lauamängude turniir ja soovijatele tehakse näomaalinguid. Tervise- ja ohutusalalt leiab politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, munitsipaalpolitsei ja «Kiusamisvaba kooli» maskoti Sõber Karu. Liiklus-, tule- ja veeohutuse alaseid teadmisi antakse läbi praktiliste tegevuste, näiteks saab vetelpäästja ametit proovida põnevas virtuaalreaalsusmängus. Spordialal toimub noorte (kuni 26-aastaste) 3×3-tänavakorvpalli turniir, kuhu on vaja eelregistreeruda, mida saab teha Facebooki ürituse «Nõmme Kevade perepäev» all oleval lingil. Lisaks korraldavad noored mitmesuguseid mängulisi sporditegevusi, samuti saab end proovile panna kabemängus. Kultuurialalt leiab Nõmme linnaosa raamatukogud, raamatukogubussi Katariina Jee ning Nõmme huvikooli põnevad töötoad: väiksematele pannakse üles lõbus takistusrada, samuti pakutakse palju loomingulisi tegevusi, alates siidimaalist ja lõpetades söejoonistusega. Kultuurialal sisustavad päeva noorte andekate muusikute ja tantsijate etteasted. Kell 14 algab Pääsküla kooli kevadkontsert.

Tulge pere, sõprade või naabritega, sest tegevust jagub kõigile ning kindlasti on oodata ka üllatusi! Perepäeva korraldab Nõmme Õpilasesinduste Liit ehk NÕEL koostöös Nõmme linnaosa valitsuse, Nõmme vaba aja keskuse, Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooliga.

Täpsema info leiab Facebookist ürituse «Nõmme Kevade perepäev» alt või linnaosa infotahvlite plakatitelt. Üritus on kõigile tasuta!

Nõmme Kevade perepäeval toimuvate võistluste auhinnad paneb välja Cityjungle Elamusgolf, tantsustuudio DanceAct, Eesti Vabaõhumuuseum, Estonia SPA, HappyFly batuudikeskus, Kangadžungel, kino Sõprus, Kuulsaal, NUKU teater ja muuseum, TantsuGeen, kirjastus Zeus, kirjastus Avita, Matsimoka ja Must Küüslauk OÜ.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Pääsküla kool rajab katuseaia

Autor: Jukko Nooni

Osa talgulistest, kes korrastasid 1. mail korraldatud talgutel
kooli õueala ning aitasid meisterdada katuseaia tarbeks
vajalikku inventari. (foto: Pääsküla kool)
Selle aasta kevadel liitus Pääsküla kool rohelise kooli programmiga. Sellega seoses osaletakse ka linnaaianduse projektis, mille käigus rajatakse katuseterrassile aed.

Pealinna koolide seas on see uuenduslik ettevõtmine. Pääsküla kool on üks kahest üldhariduskoolist, kes katuseaeda teeb. Teine on Tallinna saksa gümnaasium Mustamäel, kus alustatakse sellega pärast renoveerimise lõppu. Kolmas õppeasutus on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Ettevõtmise eestvedaja on kooli majandusjuhataja ja loodusringi juhendaja Ene Urman, samuti on olnud nõu ja jõuga abiks tööõpetuse õpetajad Urmas Vinter ja Ulvar Kaugemaa. 1. mail korraldatud talgutest võttis osa ligi 60 talgulist, kes korrastasid õueala ning aitasid meisterdada katuseaia tarbeks vajalikku inventari.

Rohelise kooli programmiga on Nõmmel liitunud juba mitu lasteaeda, kuid koolidest on Pääsküla kool praegu ainus. Ene Urman rääkis, et see on mõtteviisi kujundamine, kestliku arengu ning säästva eluviisi põhimõtete kinnistamine lastes. «Rohelise kooli programmis ja linnaaianduse projektis osalemine on osa sellest, mida on võimalik lõimida ka õppetöö ja huvitegevusega koolis,» selgitas ta.

Katuseaia rajamise mõte tekkis täiesti loomulikult. Koolil oli olemas 400-ruutmeetrine katuseterrass, mida seni eriti kasutatud ei olnud. «Meie idee kiideti heaks ja saime keskkonnaametilt linnaaianduse projekti raames toetust,» rääkis Urman.

Pääsküla kooli katuseaeda saab kasutada nii õuesõppeklassina kui ka puhkealana. «See on lõimitud tervesse õppeprotsessi. 2.-3. klassi lapsed tegid aiaplaane, taimede eest hakkavad hoolitsema peamiselt loodusringi ja pikapäevarühma lapsed koos juhendajatega, robootikaring rajab sinna tilkkastmissüsteemi. Aga see on seotud loodusõpetuse, bioloogia, kokanduse, puutöö õpetamisega, samuti saab seal uurimistöödes rakendada avastus- ja aktiivõppe meetodeid,» selgitas Urman.

Mida aga on plaanis kasvatama hakata? «Mitmesuguseid aed- ja juurvilju, kindlasti paneme mulda nii kartuli kui kõrvitsa. Katuseaias saavad õpilased näha taime arengut seemnest seemneni, looduse toimimist terviksüsteemina,» rääkis Ene Urman.

Lisaks istutuskastidele on katuseaias olemas kompostimiskastid. Tööõpetuse tundides on kavas meisterdada putukahotell. Õpilased soovivad, et tulevikus oleks seal ka väikene veesilm ja purskkaev.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Vanad rehvid ja kodumasinad saab tasuta jäätmejaama viia

Autor: Nõmme Sõnumid

Selle kraami oleks saanud tasuta jäätmejaama viia, kahjuks
arvas omanik, et selle õige koht on metsas.
(foto: Tanel Karimõisa)
Kevadkoristuste aeg on kätte jõudnud. Tuletame meelde, et taaskasutatavaid jäätmeid saavad eraisikud jäätmejaamades ära anda tasuta: näiteks külmkapi, muusikakeskuse, autorehvid, aga ka haljastujäätmeid.

Nõmmel asub kaks jäätmejaama: Pääskülas (Raba 40) ja Rahumäel (Rahumäe tee 5a).

Jäätmejaamades võetakse Tallinna elanikelt tasuta vastu järgmisi kodumajapidamisest pärit jäätmeid:

  • paberit ja pappi, kartongi;
  • plastijäätmeid, sh PP, PVC, PE, PS ja vahtplast (kuni 1 m³ päevas);
  • metalli;
  • klaasi, sh lehtklaasi (kuni 1 m³ päevas);
  • pakendijäätmeid;
  • toiduõli;
  • töötlemata puitu (kuni 1 m³ päevas);
  • sorteeritud betooni, telliseid, plaate ja keraamikatooteid (kuni 1 m³ päevas);
  • kasutuskõlblikku mööblit (mööbli seisukorra otsustab jäätmejaama klienditeenindaja; kasutuskõlblikuks tunnistatakse väga heas korras mööbel, mida on võimalik saata korduskasutusse);
  • komplektseid elektri- ja elektroonikajäätmeid (nt külmikud, telerid jms);
  • sõidukirehve (ühelt toojalt korraga kuni 8 velgedeta rehvi päevas); 
  • kasutuskõlblikke riideid (tasuta ühelt toojalt korraga kuni kuus 100-liitrilist kotitäit päevas);
  • biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (tasuta ühelt toojalt korraga kuni kuus 100-liitrilist kotitäit päevas).

Piiratud koguses võetakse vastu järgmisi ohtlikke majapidamisjäätmeid:

  • õli sisaldavaid jäätmeid – kuni 20 l päevas;
  • värvide, liimide, vaikude jäätmeid – kuni 10 l päevas;
  • kemikaalide jäätmeid – kuni 10 l päevas;
  • vanu ravimeid – kuni 2 kg päevas;
  • teravaid ja torkivaid esemeid – kuni 2 kg päevas;
  • nakkusohtlikke jäätmeid – piiramatus koguses;
  • päevavalguslampe – kuni 10 tk päevas;
  • elavhõbedajäätmeid – kuni 2 kg päevas;
  • akumulaatoreid ja patareisid – piiramatus koguses;
  • pesuaineid – kuni 10 l päevas;
  • ohtlikke aineid sisaldavaid või nendega saastunud pakendeid sh, absorbendid, kaltsud, filtermaterjalid – kuni 10 kg päevas

Jäätmete üleandmine on Tallinna linna elanikele piiratud koguses tasuta. Et hinnasoodustust teha, peab jäätmejaama käitaja saama kontrollida jäätmevaldaja elukohta kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Isikuandmeid töödeldakse üksnes jäätmevaldaja nõusolekul. Juhul kui jäätmevaldaja soovib jäätmeid soodustingimustel üle anda, peab ta esitama jäätmejaama käitajale oma ID-kaardi (teised isikutunnistused ei kehti). Kui jäätmevaldaja ei taha oma isikuandmeid avalikustada, on võimalik jäätmeid üle anda mittetallinlastele kehtiva hinnakirja alusel. 

Ettevõtetele tasuta teenus ei kehti!

Jäätmejaamades võetakse vastavalt hinnakirjale vastu ehitusjäätmeid (sh kips, vill jms), eterniiti, tõrvapappi ja muid bituumenitaolisi segusid, suurjäätmeid (nt kasutuskõlbmatu mööbel), kasutuskõlbmatuid riideid ja tekstiili, töödeldud puitu, pinnast ja kive, bioloogiliselt mittelagunevaid ja muid aia- ja haljastusjäätmeid, mittekompleksseid elektroonikajäätmeid, tasuta piirkoguseid ületavaid jäätmeid.

Jäätmejaama sissesõidule ja territooriumile on paigaldatud infoviidad. Jäätmejaamas olevad mahutid on märgistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile. Jäätmejaamas on iseteenindus. Jäätmejaama töötaja abistab ja juhendab elanikke jäätmete üleandmisel ja annab kliendi nõudmisel õiendi vastuvõetud jäätmeliikide ja koguste kohta.

Jäätmejaamad Nõmmel

Pääsküla jäätmejaam 
  • Raba 40
  • Info tel 529 3020 (E–R kl 8.15–17)
  • Avatud (kuni 31.10) E–K, R kl 12–20, L–P kl 10–18
Rahumäe jäätmejaam
  • Rahumäe tee 5a
  • Info tel 529 3020 (E–R kl 8.15-17)
  • Avatud (kuni 31.10) E–N kl 12–20, L–P kl 10–18
NB! Riigipühadel on jäätmejaamad suletud!

Loe otse allikast