Silt: Eesti

Huumor
Eestisse kolinu päevik

Äsja Floridast sse kolinud inimese päevik:

August

12.08 – Kolisime oma uude koju s. Siin on nii ilus.

20.08 – Kõik on nii ilus. Ei suuda ära oodata aega mil saan lund näha.

Oktoober

14.10 – – kõige ilusam koht kogu s. Lehtedel võib näha kõikvõimalikke värvide kombinatsioone punaste ja oraanzide varjunditega.

21.10 – Läksin väiksele väljasõidule imeilusasse loodusesse linnast väljas ja nägin seal põtru. Nad on nii elegantsed. Kindlasti on nad kõige imelisd loomad kogu s. See siin peab ol paradiis. Oeh kuidas ma seda paika armastan.

November

11.11 – Algab põdrajahihooaeg. Ma ei suuda ette kujutada, et keegi tahaks tappa selliseid meeldivaid loomi. Loodan, et varsti tuleb lund. Mulle hirmsalt meeldib siin.

23.11 – Öösel sadas lund. Ärgates avastasin, et kõik on vaibaga kaetud. Kõik näeb välja nagu postkaardil. Läksime välja ja puhastasime trepi ning garaazitee. Mängisime lumesõda (mina võitsin). Kui lumesahk mööda sõitis, pidime garaazitee uuesti puhastama. Milline ilus koht. Ma armastan t.

24.11 – Öösel sadas veel lund. Lumesahk ummistas jälle väljapääsu garaa?ist. Mulle meeldib siin.

25.11 – Veel lund. Ei saanud garaa?ist välja, ei saanud tööle. Siin on ilus, aga see kühveldamine hakkab ära tüütama. Kuradi lumesahk.

Detsember

22.12 – Veel seda t jama. Mul on villid kätel ja selg on ka haige. Mulle tundub, et lumesahk peidab end senikaua nurga taga kuni ma oma kühveldasime lõpetan. Lollpea.

25.12 – “Merry **** Christmas!” Veel külma lund. Kui ma peaksin selle värdja kunagi kätte saama, kes lumesahka juhib, siis ma vannun, et tapan ta. Ma ei saa aru miks nad ei võiks rohkem soola teedele panna, et seda kuradi jääd ära sulatada.

27.12 – Veel seda t s…tta läinud öösel. Olen kolm päeva toas kükitanud, välja arvatud lumekühveldamine garaaziteel peale lumesaha möödasõitu. Ei saa kuhugi minna, kuna auto jääb lumme kinni ja pealekauba on kuradi külm. Ilmatark ennustas, et veel kuni 30 cm lund võib täna öösel sadada. Kas teate mitu labidatäit on 30cm lund?

28.12 – See kuradi ilmatark eksis. Sadas hoopis terve meeter seda p…ska. Selline kogus ei sula kindlasti enne suve… Lumesahk jäi lumme kinni ja see värdjas tuli minu juurde ja palus, et ega ma ei saaks talle labidat laenata? Seletasin siis talle, et olen juba kuus labidat murdnud, loopides min kogu seda lund, mida ta mu maja teele on lükanud. Ma peaaegu murdsin oma seitsmenda labida vastu t lolli pead.

Jaanuar

04.01 – Lõpuks õnnestus majast välja saada. Läksin poodi u ostma ja üks kuradi põder jooksis teele ette. Kahju autol umbes 10 000.- Need kuradi värdjad tuleks maha lasta. Neid kuradeid on igal pool. Soovin, et kütid oleksid nad kõik novembris maha lasknud!

Mai

03.05 – Viisin auto linnas asuvasse töökotta. Lausa uskumatu kui ära roostetanud ta oli kogu sellest soolast, mis teedele laotati.

10.05 – Kolisin Floridasse. Ma ei saa aru, miks keegi täie mõistusega inimene peaks iialgi tahtma elada sellises jumala poolt hüljatud kohas nagu !

Toit
Sommeljee ja psühholoog selgitavad: miks on järsult kerkinud nõudlus alkoholivaba alkoholi järele?

Kunagi oli lik, et Rooma sõdalane pidi tööpostil iga päev ära jooma liitri veini. Nüüd on kõik vastupidi. Üha suurem nõudlus on tekkinud veini, õlle, siidri ja isegi kange “i” järele. Viimane mängib oma peaosa mokteilides, eesmärgiga matkida klassikalis kokteilidest saadavat maitseelamust.


Foto: Shutterstock
Foto: Shutterstock

Alkovabade veinide ja õllede populaarsust näitab statistika, viimase nelja aastaga on s alko­vabade veinide tarbimine tõusnud lausa 90% ja kuigi baasnumber on tilluke, siis seda kasvu eirata ka ei saa. Hispaania veinigigant Miguel Torres taipas juba aastal 2006, et on aeg villida valmis üks aus i­vaba vein, ja nii sündis järgmisel aastal Torres Natureo Alcohol-Free. Ühtlasi oli see ka esimene päris promillivaba vein turul 12 aastat tagasi.

Tavalis dest veinidest populaarsd on mulliga veinid, mida ostetakse kolm korda rohkem kui “vaikseid” alkovabu veine, viimaste aastatega on olnud kasv märkimisväärsed 70%. Meie kaubanduses ongi alkovabadest veinidest kõige laiem valik just vahuveinide kategoorias. Suurte veinitootjate — Mionetto, Barton & Guiester, ­J. P. Chenet, Codorniu — promillivabad vahuveinid on meil esindatud ja need on kõik täiesti mõnusad.

Pessimistidele arusaamatu


Paljud veinisõbrad suhtuvad alko­vabadesse veinidesse teatava skepsisega. Ilma kraaditeta veini maitsel puudub see x-faktor, ekstra sügavus, komplekssus ning pikk järelmaitse. Tõsi on, et veini tasakaalu juures on il oluline tähtsus, see annab veinile iseloomu ja selgroo. Ometi on paljud kvaliteetveinide tootjad võtnud endale missiooniks või siis väljakutseks teha nii head alkovaba veini, et sobiks asendama veini ka sommeljee veini­klaasis. a üks tuntumaid Rootsi päritolu šampanjaeksperte Richard Juhlin valmistas hiljuti koostöös ühe Rootsi veinitootjaga imelise i­vaba vahuveini — Richard Juhlin Blanc de Blancs, 100% Chardonnay viinamarjast, mille osa baasveinist on isegi kergelt tamme puudutust tundud ning settel laagerdunud 12 kuud. Tulemuseks on kindlasti üks parid alkovabasid vahuveine, mida mina maitsnud olen.


Kuidas valmistada i”?

Tootja jaoks on promillitut jooki valmistada paras peavalu.

SHUTTERSTOCK

Selle jaoks, et teha võimalikult originaalilähedase aroomi- ja maitse-profiiliga veini või õlut, valmistatakse esmalt traditsioonilisel viisil promillidega märjuke. Fermentatsioon ehk käärimine annab veinidele ja õlledele nendele omase aroomi, maitse ja isegi värvi. Ilma selleta oleks tegemist lihtsalt viinamarjamahla või linnaseleotisega ning veiniks või õlleks neid nimetada ei oleks viisakas.

Alkoholivabade veinide sünnimaaks peetakse Saksamaad – Carl Jung (tegemist on psühhoanalüütiku nimekaimuga – toim) oli pühendunud veinimeister. T naine Maria reisis aga ringi ja tegi müügitööd. Kui Maria sai kundedelt aina sagedamini tagasisidet, et doktor on soovitanud neil vähem i tarbida, tärkas Carli peas küsimus, et kas veini saaks teha ilma ita. Ta hakkas välja töötama meetodit, millega veinist eraldada, sest oli kindel, et veini puhul on kõige olulisem maitse ja aroom, mitte . T pingutuste tulemusena sündis vaakum-aurustumise meetod, mille käigus aurustatakse veinist madalal temperatuuril (25–30 °C), kusjuures aromaatsed ained segatakse hiljem tagasi, et säiliksid veinile iseloomulik aroom ja maitse.

Lisaks vaakumaurustumisele kasutatakse ka karussellaurutit, mis toimib nagu vaakumauruti, kuid hõlmab korduvat madalama temperatuuriga aurustamist ja kondenseerimist. Tänu sellele säilivad aroomid veelgi paremini. Tootjale veidike soodsam on kasutada pöördosmoosi ehk nanofiltreerimist, mille käigus sõelutakse veinist imepeene filtri abil välja.

Neid meetodeid kasutatakse ka akoholivabade õllede tootmisel, lisaks võib õllede ja siidrite puhul kasutatada ka peatatud käärimise protseduuri, mis põhimõtteliselt on käärimise peatamine enne, kui selle tulemusena tekib .


Alkovabadel jookidel on palju eeliseid


Üks peamisi positiivseid külgi, mida nii tootjad, edasimüüjad kui ka tarbijad välja toovad, on kalorite vähesus — kuna alkohol iseenesest sisaldab palju kaloreid (peaagu topelt rohkem kui lihtsalt suhkur), siis vähem i võrdub vähte kaloritega. Näiteks keskmiselt sisaldab üks 15 cl klaasi­täis veini 120 kilokalorit, kuid alkovaba veini oma vaid 20.

Alkovabad joogid on hea altetiiv autojuhtidele, rasedatele ning inimestele, kes usulistel põhjustel i ei tarbi. Alkoholivabade õllede ühe huvitava tarbijaskonna moodustavad sportlased. Nende seas on see tuntud lausa taastava joogina, sest näiteks nisuõlu on väga heade isotooniliste omaduste ja suure B12-vitamiini sisaldusega, võimaldades lisaks vedelikukao vähendamisele ka kiiresti organismi ainete varusid täiendada ja ressue taastada. Paljud sportlased eelistavad just finišis taastusjoogina isotoonilist õlut tavalisele spordijoogile, seda kinnitab spordiürituste korraldajate kogemus maratonidel, triatloniüritustel ja muudel spordi­üritustel.

Järjest enam tootjaid tahavad kainele peole pääseda

üks suurid õlletootjaid ­A. le Coq on alkovabu jooke importinud juba 12 aastat, kuid pärast alkovabade õllede hüppelist tõusutrendi viis aastat tagasi investeeriti enda tehases vaakumdestillatsioonil põhineva õlle tootmise seadmetesse, mis võimaldab Baltimaades teha nullprotsendilist õlut.

Nagu uute asjadega ikka, siis algul neid võõristatakse, kuid vaikselt tutvutakse, katsetatakse ning isegi meie armastatud saarine džinnitootja Lahhentagge teeb nüüd alkovaba versiooni nimega Fl?neur. Meie tippkokteilimeister Kristo Tomingas saavutas esikoha New Yorgi rahvusvahelisel kokteilivõistlusel “Battle of the Modern Bartender” just nimelt kokteiliga, mis baseerus Lahhentagge Fl?neuri džinnil.

Üks rahvusvahelis pioneeridest ist prii kange i tootmisel on tootja Seedlip, kes toodabki ainult ilma ita n-ö kanget i. Nende lugu sai ka alguse vajadusest muuta alkolivabade kokteilide mainet?– veel mõnda aega tagasi oli i­vaba kokteil stereotüüpselt midagi hästi värvilist ja magusat, nii et sobiks pigem lastelauda kui täiskasvanute joogiks. Seedlipi poisid nägid siin võimalust kokteiliilma muuta.

Rahvusvaheliselt tuntud napsutootjad proovivad samuti kõnealust nišši?– näiteks Tanqueray lansseeris oma Tanqueray 0% džinni sel aastal ja ma olen suhteliselt kindel, et nende tuules tuleb peagi ka teistelt suurtelt ibrändidelt ivabu joogikesi.

Lisaks dele jookidele orienteeritud tootjatele on viimasel ajal maailmas loodud ka mitmeid neid jooke edasi müüvaid spetsiaalpoode ja minu üllatuseks on ka s selline e-pood ols — alkovabapood.ee.

Ja üks tähtis asi veel. Alkoholivabad on küll suures plaanis ist priid, kuid neid ei müüda alaealistele ja soovitatakse ka taastuvatel i­sõltlastel mitte pruukida, sest liiga tõetruu lõhna- ja maitseprofiil võib olla sütik, et leida tagasitee kangte vägijookide juurde.


Sotsiaalne itarbimine kui omaette nähtus

Geštaltpsühhoterapeut­, Kaire Talviste

Miks eelistavad inimesed kõikidest võimalikest valiku ikkagi alkovaba õlut või veini olukorras, kus nad i tarbida ei saa?

TRIIN RAA

Siin on mitu seletust, millest üks praktilisid on see, et nimetatud jookide maitse on originaalidega kohati üsna sane. Seega hakkab meid juhtima meie maitse-eelistus, mis on seotud teatud sotsiaalsete olukordade, kohtade või toidukordadega. Sama fenomen ilmnes McDonalds’is, kui burgerite ja friikartulite kõrval hakati müüma salateid. Tulemusena tõusis ebatervislikuma toidu müük, sest paljude jaoks assotsieerus kiirtoidukett teatud maitsekogemusega, millest ei tahetud ilma jääda.

veini või õlut juues võib inimesel olla ootus ka tuju paranemisele või suurle seltskondlikkusele, mida tihtipeale seostatakse i tarbimisega. Igapäevaelust teame olukordi, kus mingite ainete mõju ei saa selgitada ainult keemiliste omadustega. Näiteks ravimite mõju võib avalduda juba enne, kui ravimis olevad ained jõuavad organismi imenduda, perearsti juurde minek võib vähendada haigussümptomeid. Kofeiinivaba kohv võib aidata ärkvel püsida ja samas võime olla kergelt svipsis st joogist.

Sellist mõju selgitatakse platseebo­efektiga, mis tuleneb meie ootus ning uskumus. Erinevast uuringu on selgunud, et sotsiaalne itarbimine, grupi mõju ja ootused tujumuutusele suurendavad nii i tõelist kui arvatavat mõju.

Allikas

Telegram, Tervis
Millal see lõppeb? Kas järgmiseks hakkab sõjavägi rahvast vaktsineerima?

Koroonapettus on jõudnud järgmisesse faasi. Praegu on Austraalias talv ning enamik riigist, sealhulgas suuremad linnad nagu Sydney ja Melbourne on kes teab juba mitmendas lockdown´is. New South Walesi osariigis on suletud kõik eluliselt mitte-hädavajalikud ärid ja isegi ehitused. See tähendab, et mitte ainult erinevad salongid, kauplused ja pagariärid pole kinni, vaid ka vabas õhus toimetavad ehitusfirmad on suletud ning linnad on inimtühjad.

See on juuli , mitte märts , kui öeldi, et peame kaheks nädalaks sulgema, et haiguskõverat alla viia. Eile küsis Austraalia Sky Newsi uudisteankur, kas poleks juba aeg rangemateks meetmeteks, nii et võiks hakata sõjaväega käima inimeste kodudes sundvaktsineerimist läbi viimas.

John le Bon raporteerib, et eile (21. juulil ) registreeriti Austraalia suurima rahvaarvuga linnas Sydneys 43 positiivset “juhtumit”, mis on tuvastatud PCR-testiga, mis ei ole võimeline eristama surnud viirust aktiivsest ja mille kohta on PCR-testimismeetodi leiutaja Kary Mullis öelnud, et see testitulemus ei tähenda, et inimene oleks haige või nakatunud. See tähendab, et praktiliselt mitte midagi ütleva testiga on saadud 43 positiivset tulemust, mitte ei käi jutt 43-st surnud inimesest. Kas selline statistika õigustab 4,9 miljoni elanikuga suurlinna Sydney sulgemist ning soovi rakendada veelgi radikaalsemaid meetmeid?

43 positiivset testi 4,9 miljonist inimesest moodustab 0,0008%!

Delta- ja kõikide tulevaste tüvede ettekäändel saab põhimõtteliselt igavesti rakendada üha uusi ja karmimaid meetmeid. Meil on tõendeid, et just selles suunas me tüürimegi. Nimelt pakkus Sky Newsi uudisteankur eile välja, et ehk on aeg veelgi radikaalsemateks piiranguteks. Väidetakse, et nendes piirkondades, kus on kõige suuremad juhtumite arvud, on kõige madalamad vaktsineerimisnumbrid.

“Kas peaks hakkama inimeste kodudes käima sundvaktsineerimist tegemas? Me teame, et rahvas on kodudes,” küsis uudisteankur, kes meenutab tegelast John Carpeteri kultusfilmist “They Live”.

Surmade arv (asi, mida me algselt pidime kartma) on nüüd muutunud hirmuks mittevaktsineeritute arvu ees.

“Loomulikult on rahvas kodudes, sest terve linn on suletud. Nad panevad terve riigi kinni ja siis ütlevad, et kahjuks polnud sellest lockdown’ist kasu ja kuna te olete kõik kodudes, siis me tuleme sõjaväega.  See pole Alex Jonesi vandenõuteooria, vaid Austraalia peavoolu uudistekanal,” kommenteerib John le Bon.

See tähendab, et mida iganes nad suudavad seal läbi suruda, seda sama üritatakse peagi ka mujal s. Tekib küsimus, et mida täpsemalt selle -i (nakkushaiguste ennetamise tõrje ) raames plaanitakse rahvaga teha?

Hando Tõnumaa

Allikas

Eesti, Uued uudised
Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks

Praeguse e juhitav plaanib t sse suurendada. kodanikele sellest muidugi midagi ei räägita ja isegi Riigikogu liikmetele sellest infot ei anta, aga juba otsitakse uus-migrantide portaalile tööjõudu.

Taotlusvooruga „Ingliskeelse veebiväljaande (edasi)arendamine kolmandate riikide kodanikele s“ otsib partnerit, kelle tegevuse toel tõuseks s elavate ja inglise keelt rääkivate uussisserändajate, sh kolmandate riikide kodanike teadlikkus s toimuvast. Veebiväljandest tuleb projekti käigus kujundada infokanal, mis annab s elavatele uussisserändajatele aktuaalset infot s toimuva kohta.

aotlusvooru eesmärk on arendada välja või täiendada olsolevat veebiväljaannet, kus luuakse igapäevaselt originaalset ja asjakohast sisu ning kajastatakse olulisid ga seotud sündmuseid ja uudiseid nii inglise kui ka keeles. Selleks peab veebiväljaanne sisaldama tänapäevaseid lahendusi, ol kasutajasõbralik, mugav ja lihtsalt haaratav ning arvestama sihtrühma eripäradega. Järjepidevuse tagamiseks ja taotlusvooru eesmärgi täitmiseks tuleb taotlejal välja pakkuda ka jätkustrateegia projekti lõppedes.

Käesolev taotlusvoor keskendub meediatarbimise harjumustele, et soodustada tulemuslikku kohanemist ja hilist lõimumist. Võrreldes venekeelsete kolmandate riikide kodanike ja määratlta kodakondsusega inimestega, kellele on loodud erinevat venekeelset meediat, on keelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanikel oluliselt vähem võimalusi hoida ennast s toimuvaga kursis. Seepärast jätkab taotlusvooruga ingliskeelse infovälja arendamist vastavalt sihtrühma vajadustele, huvidele ning meediatarbimise harjumustele, et luua uussisserändajatele tervikpilt ühiskonnas toimuvast.

Taotlusvooru tulemusena luuakse uussisserändajaid ingliskeelse sisuga järjepidevalt uue infoga varustatav meediakanal (või täiendatakse olsolevat), mis tagab kohalikku elu kajastava info olsolu ja asjakohasuse. Seeläbi on väljaanne abivahend, et luua elanikkonna üleselt sidusust erinevate kogukondade vahel, vähendades ühiskonnasiseseid vastuolusid ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahelisi pingeid. Kokkuvõttes luuakse kõigile võrdväärse infotarbimise võimalused. s elamise ja eduka iseseisva toimetuleku seisukohalt on oluline tagada kolmandate riikide kodanikele asjakohane ja järjepidev info edastamine s toimuvast poliitilisest, sotsiaalmajanduslikust ja kultuurielust.

Tegevused viiakse ellu ajavahemikus september kuni detsember 2022. Taotlusvooru kogueelarve on 150 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotluse esitamise tähtaeg on 27.07. kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil amif.ee.

Seega siis toimub sisserände ettevalmistamine täie hooga, sedapuhku st ja Aasiast, ning tavainimesed sellest eriti midagi ei kuule. Kärpimisaegadel leitakse sisserändajate jaoks ometigi raha ka riigieelarvest ning lisa saab vasakliberaalide fondidest.

The post Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus

Selle aasta maikuu tundub olevat eriline – nimelt nõuavad i provotseerinud intrigandid raha neilt, kes seda takistada püüdsid.

Indrek Tarandi nõuetest EKRE vastu kirjutasid Uued Uudised loos “Indrek Tarandi kaasused on justiitssüsteemi häbiplekk”, nüüd on sellele lisandunud Florian i väljapressimislugu, või nagu kirjutab Õhtuleht: “Saksa politoloogiadoktor nõuab Vooglaiult hüvitist. Tunnistajad: ta ise provotseeris! /…/ Lapsevankriga isa, kes el odinlastega sekeldustesse sattus – nii on avalikkuse ette jõudnud Saksa politoloogiadoktor Florian , kelle kohtuasja teisipäeval Harju maakohtus arutati.”

s töötav saksa äärmuslane läks kõnealusel päeval 200 ürituselt lapsevankriga läbi Vabaduse väljakul toimunud rändevastase miitingu, nimetas sealolijaid fašistideks ja rammis siis lapsevankriga turvamehi, naine filmis kõrvalt provokatsiooni kulgu – selline on loo üldtaust. Mees ise on tunnistanud, et ägestus, kuid asus siiski Varro Vooglaiult väidetava valeinfo eest raha välja pressima.

Mõned kommentaarid Õhtulehe loo alt.

“Välismaalasel pole õigus sekkuda oma välismaal asuva elukohariigi poliitikasse, osaleda partei töös, kuuluda elukohariigi parteisse ja võtta osa test.”

“Saksa politoloogiadoktor peaks hüvitist maksma moraalse kahju tekitamise eest rahvale riigi pealinnas.”

“Sõimates eestlasi fašistideks, olles samal ajal nende järeltulija, on ikka kõrgem pilotaaž. See tüüp meenutab roojavat isendit võõra ukse taga, kes küsib paberit ja kui saab eitava vastuse, siis kaebab kõik kohtusse. Miks see “politoloog” oma kodumaal ei tegutse? Kas tase ei võimalda?”

“Talle ei meeldinud, et tema lapsevankri rünnakut provokatsiooniks nimetati, tema olla olnud emotsionaalselt häiritud lihtsalt. Aga MIKS sel juhul naine eemalt filmis?”

“Minu vanaema nimetas selliseid flooriane kiduussideks. Ei tea, miks…”

 

The post Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Helle-Moonika Helme: “Kui kristlane tsiteerib oma põhiseadust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne”

Riigikogu liige Helle- (EKRE) tundis Soome saatkonna ees peetud el muret suundmuste pärast, mis loovad pretsedendi Päivi Räsäneni kaasuse näitel.

“Soome on meile olnud eeskujuks, kuid nüüd näeme, et seal on see vaenukõne juba olemas ja viib selleni, et kui kristlane tsiteerib oma põhisedaust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne.,” rääkis Helme.

The post Helle-Moonika Helme: “Kui kristlane tsiteerib oma põhiseadust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne” appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

 

Eesti, Kohus, Uued uudised
Skandaalse Annika Laatsi kogudus käib Eesti riigiga kohut

Skandaalne pastor Annika Laats on saanud kuulsaks Piibli ümbertõlgendamisega homoseksualismi õigekstunnistamise nimel, nüüd aga käib t valitsetav kogudus ka riigiga kohut.

BNS kirjutab: Harjumaal asuv esitas kassatsioonikaebuse 1959. aastal kultuuriministeeriumi poolt Risti ust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupi ja ust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse küsimuses.

Nii ust leitud münte kui ka sealt ära viidud Võidukaaregruppi peab riik enda omaks, soovib koguduse omandiõiguse tunnustamist. Kui Harju maa tunnistas Võidukaaregrupi osas e omandiõigust, siis a ringkonnakohtu otsusel on nii kujud kui ka mündid riigi omanduses.

Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad praegu Niguliste u Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke „Surmatantsu“ kõrval.

Sama hagiga taotleb Risti ust aastatel 2010-2011 toimunud upõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse tunnustamist. Nii maa kui ka ringkonna on oma otsuses seni leidnud, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile.

1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist. Praegu hoiustatakse neid Harjumaa muuseumis.

Tundub, et kui uõpetaja läheb vastuollu Piibli õpetusega, siis pole talle probleemiks ka riigi omandit enda valitsemise alla nõuda.

The post Skandaalse Annika Laatsi kogudus käib Eesti riigiga kohut appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Jüri Ratase kuulus saemehe pilt on petukaup?

Riigikogu ja Keskerakonna esimees Jüri , kes valmistub presidendiks kandideerima, on postitanud sotsiaalmeediasse järjest pilte tööhoos. Viimatised postitused aidaukse värvimisest ja puuimisest on aga meemimeistritele ja muidu teravmeelitsejatele hulk nalja pakkunud. Nii on palk õlal ja käes olevat t võrreldud näiteks Arnold Schwarzeneggeriga.

Tähelepanelikumad on aga kahtlustanud, et teeb “putinit” ning nii võib järgmisena leida teda kurgedega lendamas või tiigrit silitamas. Nimelt tundub puuimise etüüd olevat petukaup, sest palgiots on värske lõike jaoks kahtlased pehkinud ja sae juhtplaat samal ajal kummaliselt puhas.

 

The post Jüri Ratase kuulus saemehe pilt on petukaup? appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast