Silt: AstraZeneca

Tervis
Andres Merits: kas äsja avastatud viirusetüvede ohtlik hübriid võib muuta koroonapandeemia kulgu?
Andres Merits

Teadlaste tänase teate kohaselt avastati Californias Briti ja California etüvede niivõrd ohtlik hübriid, et see võib lausa muuta pandeemia kulgu. Forte uuris viroloog Andres Meritsalt, kas see, kui ohtlike etüvede genoomid hakkavad omavahel kombineeruma, võib tõesti tuua kaasa tõsise pöörde.

NewScientist

Hübriidi avastas Bette Korber Los Alamose riiklikust laborist New Mexico osariigis. Kui need andmed kinnitust leiavad, oleks see esimene juhtum, kui selle pandeemia käigus avastaks erinevate tüvede genoomide kombinatsioon.

Erinevalt tavalisest mutatsioonist, kus muutused kogunevad ükshaaval, mistõttu tekkisid näiteks sellised variandid nagu B.1.1.7, võib hübriidne kombinatsioon koondada mitu mutatsiooni ühe korraga. Enamasti ei anna need ele eeliseid, kuid aeg-ajalt võib ka seda ette tulla.

Andres Meritsal.

Kui tõenäoline on see, et e erinevate tüvede genoomid omavahel kombineeruvad?

Nii Briti tüvi kui ka Lõuna- ja Brasiilia variandid on tekkinud üksteisest sõltumata. Kuna neil on mitmed sased omadused, siis on saste probleemide lahendamiseks tulnud välja suhteliselt saste lahendustega. Nende vahel on ka erinevusi ja kõige olulisem nendest on mutatsioon ogavalgu positsioonis 484. Seal peaks olema glutamiinhape aminohappekoodis E, kuid mutandil on lüsiin ehk aminohappekoodis K.

Briti tüves seda pole, kuid Brasiilia ja Lõuna- omas on. Ilmselt on tegemist erinevate eesmärkidega, kuna selle mutatsiooni bioloogiline efekt tundub olevat mitte soodustada seondumist retseptorile, vaid pigem vältida immuunvastuse toimet.

Aga kas need saavad omavahel kombineeruda? Me näeme, et Briti tüvesse tekib aeg-ajalt 484 mutatsiooni. Aga küsimus on selles kas ta sellega kokku sobib.

Lühidalt: mitte kõik mutatsioonid ei sobi omavahel kokku. Isegi eraldi võttes võib neil olla e jaoks kasulik ja inimese jaoks kahjulik efekt, aga nad lihtsalt ei sobi kokku. Seda nimetatakse epistaatiliseks efektiks ehk üks mutatsioon välistab teise mutatsiooni positiivse efekti olemasolu. Eraldi on nad efektiivsed, kuid koos nad ei tööta.

Selle tõttu ei saa öelda, et Briti ja Lõuna- kombinatsioon ohtlik, muidugi ei tohi seda alahinnata. See, et „kaks pluss kaks on neli”, viroloogias enamasti ei kehti.

Kõikidel tel, eriti RNA-tel -sh. tel- on tohutu potentsiaal omavahel geneetilist materjali vahetada. Selle eelduseks on, et inimene nakatub korraga kahe ega. Mida rohkem eid liigub, seda suurem see tõenäosus on, sest iseenesest pole see lihtne, kuna eeldab nakatumist enam-vähem samal ajal. Ei saa nakatuda suure vahega, sest siis ühe e-vastased antikehad blokeerivad teise ära. Kombinatsioon võib olla see koht kust tulevad uued variandid, seni väga tugevaid tõendeid, et midagi sellist on toimunud, pole. Pigem on tegemist mutatsioonide kogunemisega.

Kas teoorias võib selline kombineerumine ning uue ja ohtliku hübriidi tekkimine anda kogu pandeemiale täiesti uue pöörde?

Raske öelda. On näiteid pandeemia, mis on alguse saanud ühest ainsast mutatsioonist, mis muudab e omadusi oluliselt ja saab hiljem vaid tagantjärele tark olla, mida ta tegi.

Kas see, aga pandeemia kulgemist radikaalselt muudab? Pigem mitte. Praegu on selleks vaktsiinide laialdasem kasutamine, mis läheb eksponentsiaalselt üles lähema kuue kuu jooksul.

Kas suveks on reaalne s riskirühmad ära vaktsineerida?

Ma loodan, et see juhtub tunduvalt varem. Ma usun, et valitsuse eesmärk võimaldada maiks vaktsineerimist kõigile soovijatele, on puhul võimalik. Meid on vähe ja vaktsiini on tellitud arvestusega, et iga täiskasvanu kohta tuleb seitse doosi.

Lepingutes on see kirjas. See, kas kõik partnerid suudavad oma vaktsiini turule tuua ja sellistes kogustes tarnida, on teine küsimus. Nagu näeme, siis päriselus see ei taha toimida.

s on viimastel nädalatel kõlanud imelikud nõudmised tuua venelaste vaktsiini Sputnik V. Kas see ei ole ebareaalne, arvestades seda, et Venemaa tervishoiuministeeriumi hinnangutel saavad nad Venemaal ise 145 miljonist inimesest ära vaktsineeritud kõigest 30 miljonit, kuna Venemaa tootmisvõimsus on väike?

Sputnik pole esitanud rahuldavaid kliiniliste uuringute tulemusi, mis on loa saamise eelduseks Euroopas.

Teine asi on ka see, kuidas on korraldatud Venemaal tootmisprotsess ja kuidas vastab see Euroopas kehtivatele nõuetele. Ja kolmandaks, Venemaa võimekus vaktsiini toota on paremal juhul neli miljonit doosi kuus. Seda tahetakse suurendada kümne miljonini kuus.

See aga tähendab omakorda seda, et raviks läheb tarvis kahte doosi ning suveks on vaktsineeritud 30 miljonit inimest.

Nii, et ühesõnaga on see s kellegi fantaasiavili?

Jah, just nagu kuskil oleks miljoneid vaktsiinidoose, mida saaks kohe kasutada. Venemaa ei suuda Sputnikut toota kogustes, mis oleksid võrreldavad Pfizeri või mahtudega. Olemasolevad andmed ei viita sellelegi, et Venemaa vaktsiinitootmine oleks selline, mis lubaks Euroopa ravimikriisi lahendada.

Kui oleks Venemaa hiiglama hea sõber ja saakski sealt miljon doosi kätte, siis see tähendaks seda, et Venemaal endal tuleks vaktsineerimine nädalaks seisma panna. See ei tundu reaalne. Venemaalt on võimalik saada vaid väga väike hulk vaktsiini.

Sputnik V ei ole halb, see on selgelt efektiivne. Ta on targalt kokkupandud ja pole mingit põhjust, miks ta ei peaks töötama.

Probleemid on tootmisega?

Probleemid on kliiniliste katsetuste andmete usaldusväärsusega ja nad pole võimelised seda tootma arvestavates kogustes. Kõige suurem number, mis ma olen näinud, on kümme miljonit doosi kuus. See tähendab, et Venemaa vajaduste katmiseks kulub poolteist aastat.

Pfizer on lubanud toota poolteist miljardit doosi aasta lõpuks. See number on hoopis teisest kategooriast.

Allikas

The UK and California variants of coronavirus appear to have combined into a heavily mutated hybrid, sparking concern that we may be entering a new phase of the -19 pandemic

covid-19heavily mutated hybrid version

B.1.1.7 variantrecent wave of cases in Los Angeles

Los Alamos National LaboratoryNew York Academy of Sciences

hadn’t seen any evidence of recombination

Unlike regular mutation, where changes accumulate one at a time, which is how variants such as B.1.1.7 arose, recombination can bring together multiple mutations in one go. Most of the time, these don’t confer any advantage to the virus, but occasionally they do.

Recombination can be of major evolutionary importance, according to Fran?ois Balloux at University College London. It is considered by many to be how SARS-CoV-2 originated.

Korber has only seen a single recombinant genome among thousands of sequences and it isn’t clear whether the virus is being transmitted from person to person or is just a one-off.

commonly occurs in coronaviruses

The recent emergence of multiple variants of the new coronavirus may have created the raw material for recombination because people can be infected with two different variants at once.

Sergei Pond

“This kind of event could allow the virus to have coupled a more infectious virus with a more resistant virus,” Korber said at the New York meeting.

Lucy van Dorp at University College London says that she hadn’t yet heard about the recombinant, but “would not be overly surprised if some cases start to be detected”.

Tervis
Puust ja punaseks: kuidas töötab AstraZeneca koroonavaktsiin
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
$content[‘photos’][0][‘caption’.lang::suffix($GLOBALS[‘category’][‘lang’])]?>
vaktsiinil on võrreldes turul olevatega nii puuduseid kui ka eeliseid. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS

Reede pärastlõunal teatab Euroopa Ravimiamet, kas Euroopa Liidus tohib kasutusele võtta ka Oxfordi Ülii ja ettevõtte koostöös välja töötatud koroonaviiruse vaktsiini. Novaator uuris, mis eristab seda seni käiku lastud vaktsiinidest.

Olemuslik erinevus
Erinevalt mRNA vaktsiinidest pole nn vektorvaktsiinides olemuslikult mitte midagi uut. Tõsislt asuti nendega katseid teg juba 1990. aastatel. “See ei ole uus leiutis. Jaapanlased on töötanud selle põhjalt välja entsefaliidivaktsiini. Ka Ebola epideemia ajal vaktsineeriti inimesi tõhusa vektorvaktsiiniga,” märkis Andres Merits, Ülii rakendusviroloogia professor.

Inimese organismis viiruse vastu aitavate antikehade tekitamiseks peab see esmalt kokku puutuma võõra valguga. Juba kasutusele võetud Pfizer/BioNTechi ja Mode vaktsiinid põhinevad lipiididega kaetud nanoosakestel, mis sisaldavad mRNA-d. Käskjalg-RNA annab käsu koroonaviiruse ogavalgu valmistamiseks. Immuunsüsteem saab seejärel valgule reageerida. Selle eri osade vastu tekivad mitmed erinevad antikehad.

kasutab ogavalgu valmistamiseks tarvilike juhiste rakkudesse viimiseks adenoviirust. Inimestel tekitavad samad viirused tavaliselt lihtlabast külmetust.

“Vaktsiinis olevad viirused käituvad nagu viirused ikka ja hakkavad rakke nakatama. Neist viirus on välja võetud aga kõik see, mis võimaldab neil ennast rakkudes paljundada,” selgitas professor. Samas suudab panna see endiselt raku valmistama viiruse ogavalku, milleks on lisatud viirusele vastav DNA- ehk pärilikkusaine jupp.

Nõnda sõltub nakatatud rakkude arv puhtalt sellest, kui palju adenoviirust inimese lihasesse süstitakse. Mida suurem on kasutatud viiruse kogus, seda tugevam on reeglina immuunvastus. “Seejuures ei teki antikehad mitte ainult ogavalgu, vaid ka kasutatud adenoviiruse vastu,” lisas Merits

Omad probleemid
Nagu mainitud, adenoviirused on äärmiselt tavalised. Enamik inimesi on nende eri tüüpidega nakatunud oma elu jooksul mitmeid kordi. “See tekitab probleemi, sest immuunsüsteem võib suuta adenoviirust ära tunda ja kõrvaldada enne, kui see rakkudesse jõuab,” tõdes Andres Merits.

Sestap kasutab erinevalt samas nišiš tegutseva konkurentidest inimeste adenoviiruse asemel šimpansite adenoviirust. Kõige eelduste kohaselt on puutunud sellega kokku palju vähem inimesi.

Sellele vaatamata lahendab see probleemist vaid poole. Kahte süsti nõudva vaktsineerimiskuuri korral suudab immuunsüsteem lisaks koroonaviiruse ogavalgule ära tunda kasutatud šimpansite adenoviirust. Viirust jõuab vähem rakkudesse ja teistkordse vaktsineerimise mõju on selle arvelt väiksem.

Merits kahtlustab, et just seetõttu tagas vaktsiin tõhusama kaitse juhul, kui esimest korda süstiti katsealuste lihasesse vähem viirust. Kuu-ajase vahega täieliku vaktsiinidoosi saanu haigestus COVID-19-sse 38 protsenti. Esimesel korral pool doosi saanu ilmutas haigussümptomeid aga vaid kümme protsenti. Viimane on võrreldav Pfizeri/BioNTechi ja Mode vaktsiini tõhususega. “See on praegu puhtalt minupoolne spekulatsioon ja pole ilmselt ainus põhjus, aga see annab lihtsa selgituse,” laiendas professor oma mõtet.

Venal loodud Sputniku vaktsiini puhul valiti kitsaskohast mööda hiilimiseks teine tee. Teistkordsel vaktsineerimisel kasutatakse teist adenoviirust kui esimese vaktsineerimise puhul.

“Katseid pole jõutud veel teha, aga kui peame hakkama koroonaviiruse vastu näiteks üle aasta vaktsineerima, võiks olla see üks võimalus, kuidas kindlustada, et vaktsiin iga kord tõhusalt töötab,” sõnas professor. Samuti pole t hinnangul mingit põhjust arvata, et mRNA- ja vektorvaktsiine ei saaks kasutada läbisegi.

Merits nentis, et mitte ühegi vaktsiini puhul pole veel kindel, kui kaua see inimesi kaitseb. Samuti on veel ebaselge, kas vaktsineeritud inimesed võivad uuesti nakatumise järel levitada viirust teistele inimestele.

Vaktsiini ohutus
Üks on selge. Nii mRNA vaktsiinid kui ka vektorvaktsiinid on oma tööpõhimõttelt äärmiselt ohutud. MRNA-d sisaldav nanoosake ei pea jõudma ogavalgu valmistamiseks rakutuuma. Inimese geene see muuta ei saa. Adenoviirus võib küll põhimõtteliselt inimese genoomiga lõimuda, kuid seda juhtub äärmiselt harva. Kui see peaks juhtuma, pole adenoviirusel erinevalt näiteks herpesviirusest ohtlikke geene.

Teine adenoviiruste ohutuse pant on nende lai levik, mis valmistas probleeme vaktsiini loomisel. “Teisalt kindlustab see meile, et neil põhinev vaktsiin on ohutu. Me kõik oleme nendega nakatunud, elu jooksul tõenäoliselt kümneid kordi. See ei suuda isegi ikuna tõsist haigust tekitada, liiatigi siis laboris muudetud kujul,” rõhutas Merits.

Kõigi kolme vaktsiini puhul võib esineda valu süstekohas. Harvem kurdetakse pea- ja liigesvalu, väsimuse ja külmavärinate üle.

Pirtsakad rakud
vaktsiini tootmiseks kasutatakse spetsiaalseid rakuliine, milles suudab end paljundada isegi muudetud viirus. Selleks tarvilikke valke toodavad rakud ise. “Adenoviirusega nakatunud viirused kogunevad peamiselt rakku, seejärel need purustatakse ja puhastatakse väga kõrge tasemeni. Seda on äärmiselt kerge teha,” selgitas professor. mRNA-vaktsiine toodetakse seevastu täielikult n-ö katseklaasis.

Teoreetiliselt on tootmisprotsess kõigis tehastes samasugune. Ettevõtte juht on aga nentinud, et nende mõnedes tehastes on is väiksem.

Rakendusviroloogina pidas Merits seda võimalikuks. “Olen isegi olnud oma laboris kümneid kordi hädas, et katsed ei tule täpselt samamoodi välja. Mõnikord taandub see sellele, et tegime ühe katse kevadel, teise suvel või mõnel juhul veidi erinevale veepuhastusele. sal asjal on alati omad kapriisid ja alati me selle põhjuseid ei mõista,” sõnas Merits

Mugavam käitlemine
Nii Pfizeri/BioNTechi kui ka Mode vaktsiine tuleb talletada väga madalatel temperatuuridel. Neist esimest tuleb transportida -70 °C juures, Mode vaktsiin nõuab vählt -20 °C. Vaktsiinid sulatakse vahetult enne kasutamist.

Pfizeri/BioNTechi vaktsiin tuleb sulatamise järel ära kasutada viie päeva ja Mode vaktsiin 30 päeva jooksul isegi juhul, kui neid külmkapis hoida. vaktsiini saab erilise mureta säilitada vählt kuus kuud 2–8 °C juures tavalises külmkapis.

“See on tavaline, stabiilne ja normaalne viirusosake, mõni viirus võib seista 4 °C juures kuid, mõni isegi. Peale selle on see valk-DNA-kompleks, mis on peaaegu alati stabiilsem kui paljas RNA. See on viiruspartiklite loomulik füüsiline omadus. mRNA kipub seevastu kõrgl temperatuuril lagun, ükskõik kas see on muudetud või mitte,” selgitas Andres Merits.

Allikas