Toit
Sommeljee ja psühholoog selgitavad: miks on järsult kerkinud nõudlus alkoholivaba alkoholi järele?

Kunagi oli tuslik, et Rooma sõdalane pidi tööpostil iga päev ära jooma liitri veini. Nüüd on kõik vastupidi. Üha suurem nõudlus on tekkinud ivaba veini, õlle, siidri ja isegi kange “i” järele. Viimane mängib oma peaosa mokteilides, eesmärgiga matkida klassikalis kokteilidest saadavat maitseelamust.


Foto: Shutterstock
Foto: Shutterstock

Alkovabade veinide ja õllede populaarsust näitab statistika, viimase nelja aastaga on s alko­vabade veinide tarbimine tõusnud lausa 90% ja kuigi baasnumber on tilluke, siis seda kasvu eirata ka ei saa. Hispaania veinigigant Miguel Torres taipas juba aastal 2006, et on aeg villida valmis üks aus i­vaba vein, ja nii sündis järgmisel aastal Torres Natureo Alcohol-Free. Ühtlasi oli see ka esimene päris promillivaba vein turul 12 aastat tagasi.

Tavalis ivabadest veinidest populaarsd on mulliga veinid, mida ostetakse kolm korda rohkem kui “vaikseid” alkovabu veine, viimaste aastatega on olnud kasv märkimisväärsed 70%. Meie kaubanduses ongi alkovabadest veinidest kõige laiem valik just vahuveinide kategoorias. Suurte veinitootjate — Mionetto, Barton & Guiester, ­J. P. Chenet, Codorniu — promillivabad vahuveinid on meil esindatud ja need on kõik täiesti mõnusad.

Pessimistidele arusaamatu


Paljud veinisõbrad suhtuvad alko­vabadesse veinidesse teatava skepsisega. Ilma kraaditeta veini maitsel puudub see x-faktor, ekstra sügavus, komplekssus ning pikk järelmaitse. Tõsi on, et veini tasakaalu juures on il oluline tähtsus, see annab veinile iseloomu ja selgroo. Ometi on paljud kvaliteetveinide tootjad võtnud endale missiooniks või siis väljakutseks teha nii head alkovaba veini, et sobiks asendama veini ka sommeljee veini­klaasis. a üks tuntumaid Rootsi päritolu šampanjaeksperte Richard Juhlin valmistas hiljuti koostöös ühe Rootsi veinitootjaga imelise i­vaba vahuveini — Richard Juhlin Blanc de Blancs, 100% Chardonnay viinamarjast, mille osa baasveinist on isegi kergelt tamme puudutust tundud ning settel laagerdunud 12 kuud. Tulemuseks on kindlasti üks parid alkovabasid vahuveine, mida mina maitsnud olen.


Kuidas valmistada ivaba “i”?

Tootja jaoks on promillitut jooki valmistada paras peavalu.

SHUTTERSTOCK

Selle jaoks, et teha võimalikult originaalilähedase aroomi- ja maitse-profiiliga veini või õlut, valmistatakse esmalt traditsioonilisel viisil promillidega märjuke. Fermentatsioon ehk käärimine annab veinidele ja õlledele nendele omase aroomi, maitse ja isegi värvi. Ilma selleta oleks tegemist lihtsalt viinamarjamahla või linnaseleotisega ning veiniks või õlleks neid nimetada ei oleks viisakas.

Alkoholivabade veinide sünnimaaks peetakse Saksamaad – Carl Jung (tegemist on psühhoanalüütiku nimekaimuga – toim) oli pühendunud veinimeister. T naine Maria reisis aga ringi ja tegi müügitööd. Kui Maria sai kundedelt aina sagedamini tagasisidet, et doktor on soovitanud neil vähem i tarbida, tärkas Carli peas küsimus, et kas veini saaks teha ilma ita. Ta hakkas välja töötama meetodit, millega veinist eraldada, sest oli kindel, et veini puhul on kõige olulisem maitse ja aroom, mitte . T pingutuste tulemusena sündis vaakum-aurustumise meetod, mille käigus aurustatakse veinist madalal temperatuuril (25–30 °C), kusjuures aromaatsed ained segatakse hiljem tagasi, et säiliksid veinile iseloomulik aroom ja maitse.

Lisaks vaakumaurustumisele kasutatakse ka karussellaurutit, mis toimib nagu vaakumauruti, kuid hõlmab korduvat madalama temperatuuriga aurustamist ja kondenseerimist. Tänu sellele säilivad aroomid veelgi paremini. Tootjale veidike soodsam on kasutada pöördosmoosi ehk nanofiltreerimist, mille käigus sõelutakse veinist imepeene filtri abil välja.

Neid meetodeid kasutatakse ka akoholivabade õllede tootmisel, lisaks võib õllede ja siidrite puhul kasutatada ka peatatud käärimise protseduuri, mis põhimõtteliselt on käärimise peatamine enne, kui selle tulemusena tekib .


Alkovabadel jookidel on palju eeliseid


Üks peamisi positiivseid külgi, mida nii tootjad, edasimüüjad kui ka tarbijad välja toovad, on kalorite vähesus — kuna alkohol iseenesest sisaldab palju kaloreid (peaagu topelt rohkem kui lihtsalt suhkur), siis vähem i võrdub vähte kaloritega. Näiteks keskmiselt sisaldab üks 15 cl klaasi­täis veini 120 kilokalorit, kuid alkovaba veini oma vaid 20.

Alkovabad joogid on hea altetiiv autojuhtidele, rasedatele ning inimestele, kes usulistel põhjustel i ei tarbi. Alkoholivabade õllede ühe huvitava tarbijaskonna moodustavad sportlased. Nende seas on see tuntud lausa taastava joogina, sest näiteks nisuõlu on väga heade isotooniliste omaduste ja suure B12-vitamiini sisaldusega, võimaldades lisaks vedelikukao vähendamisele ka kiiresti organismi ainete varusid täiendada ja ressue taastada. Paljud sportlased eelistavad just finišis taastusjoogina isotoonilist ivaba õlut tavalisele spordijoogile, seda kinnitab spordiürituste korraldajate kogemus maratonidel, triatloniüritustel ja muudel spordi­üritustel.

Järjest enam tootjaid tahavad kainele peole pääseda

üks suurid õlletootjaid ­A. le Coq on alkovabu jooke importinud juba 12 aastat, kuid pärast alkovabade õllede hüppelist tõusutrendi viis aastat tagasi investeeriti enda tehases vaakumdestillatsioonil põhineva ivaba õlle tootmise seadmetesse, mis võimaldab Baltimaades teha nullprotsendilist ivaba õlut.

Nagu uute asjadega ikka, siis algul neid võõristatakse, kuid vaikselt tutvutakse, katsetatakse ning isegi meie armastatud saarine džinnitootja Lahhentagge teeb nüüd alkovaba versiooni nimega Fl?neur. Meie tippkokteilimeister Kristo Tomingas saavutas esikoha New Yorgi rahvusvahelisel kokteilivõistlusel “Battle of the Modern Bartender” just nimelt ivaba kokteiliga, mis baseerus Lahhentagge Fl?neuri džinnil.

Üks rahvusvahelis pioneeridest ist prii kange i tootmisel on tootja Seedlip, kes toodabki ainult ilma ita n-ö kanget i. Nende lugu sai ka alguse vajadusest muuta alkolivabade kokteilide mainet?– veel mõnda aega tagasi oli i­vaba kokteil stereotüüpselt midagi hästi värvilist ja magusat, nii et sobiks pigem lastelauda kui täiskasvanute joogiks. Seedlipi poisid nägid siin võimalust kokteiliilma muuta.

Rahvusvaheliselt tuntud napsutootjad proovivad samuti kõnealust nišši?– näiteks Tanqueray lansseeris oma Tanqueray 0% džinni sel aastal ja ma olen suhteliselt kindel, et nende tuules tuleb peagi ka teistelt suurtelt ibrändidelt ivabu joogikesi.

Lisaks ivabadele jookidele orienteeritud tootjatele on viimasel ajal s loodud ka mitmeid neid jooke edasi müüvaid spetsiaalpoode ja minu üllatuseks on ka s selline e-pood ols — alkovabapood.ee.

Ja üks tähtis asi veel. Alkoholivabad on küll suures plaanis ist priid, kuid neid ei müüda alaealistele ja soovitatakse ka taastuvatel i­sõltlastel mitte pruukida, sest liiga tõetruu lõhna- ja maitseprofiil võib olla sütik, et leida tagasitee kangte vägijookide juurde.


Sotsiaalne itarbimine kui omaette nähtus

Geštaltpsühhoterapeut­, Kaire Talviste

Miks eelistavad inimesed kõikidest võimalikest valiku ikkagi alkovaba õlut või veini olukorras, kus nad i tarbida ei saa?

TRIIN RAA

Siin on mitu seletust, millest üks praktilisid on see, et nimetatud jookide maitse on originaalidega kohati üsna sane. Seega hakkab meid juhtima meie maitse-eelistus, mis on seotud teatud sotsiaalsete olukordade, kohtade või toidukordadega. Sama fenomen ilmnes McDonalds’is, kui burgerite ja friikartulite kõrval hakati müüma salateid. Tulemusena tõusis ebatervislikuma toidu müük, sest paljude jaoks assotsieerus kiirtoidukett teatud maitsekogemusega, millest ei tahetud ilma jääda.

veini või õlut juues võib inimesel olla ootus ka tuju paranemisele või suurle seltskondlikkusele, mida tihtipeale seostatakse i tarbimisega. Igapäevaelust teame olukordi, kus mingite ainete mõju ei saa selgitada ainult keemiliste omadustega. Näiteks ravimite mõju võib avalduda juba enne, kui ravimis olevad ained jõuavad organismi imenduda, perearsti juurde minek võib vähendada haigussümptomeid. Kofeiinivaba kohv võib aidata ärkvel püsida ja samas võime olla kergelt svipsis ivabast joogist.

Sellist mõju selgitatakse platseebo­efektiga, mis tuleneb meie ootus ning uskumus. Erinevast uuringu on selgunud, et sotsiaalne itarbimine, grupi mõju ja ootused tujumuutusele suurendavad nii i tõelist kui arvatavat mõju.

Allikas