Silt: Aafrika

Teadus
TEADUSINTERVJUU | Mihhail Gelfand: vaktsineerimata inimeste seas tekivad praegu uued ja väga ohtlikud mutatsioonid

Vene bioinformaatik Mihhail Gelfand hoiatab, et olukorras, kus enam-vähem pooled on vaktsineeritud ja ülejäänud mitte võivad vaktsineerimata inimeste seas tekkida uued mutatsioonid, mis suudavad ületada ka vaktsineeritute immuunkaitset. Seepärast tuleb võimalikult kiiresti ühiskonna enamus vaktsineerida.

Gelfand sõnab intervjuus Fortele, et praegune olukord, kus oht on justkui langenud, on vaid näiline. Teadlane märgib ka, et kui patogeenid tavaliselt ei taha oma peremehi tappa, siis koroonaviirusel paistab puuduvat surve inimeste vastu leebemaks muutuda ning tekkimas on järjest ohtlikumad mutatsioonid.

Poolteist aastat on iga päev meedias räägitud erinevatest „tüvedest”, arutletud elavalt kas hullem on „india tüvi” või „briti tüvi” või hoopis „brasiilia tüvi”. Aga mida see üldse tähendab?

Põhimõtteliselt viiruse iga uut varianti, mis erineb kas või ühe tähe poolest, võib lugeda uueks tüveks. Kuid klassikalises epidemioloogias loetaks eraldi tüvedeks neid, millel on uued omadused, näiteks on need patogeensemad või inimesed põevad neid raskemini läbi või tulevad nad oma eelkäijatest paremini immuunsüsteemiga toime.

Põhimõtteliselt tähendab uus tüvi seda, et see on võrreldes varasemaga muteerunud. Kuid kui räägitakse neist tänapäevaks poliitiliselt ebakorrektsete nimetustega tüvedest, siis ei peeta silmas vaid seda, et aset on leidnud lihtsalt muteerumine, vaid muutunud on see, kuidas viirus nakatab inimesi ja kuidas inimesed seda läbi põevad.

Hiljuti otsustati, et loobuda tuleks geograafilistest nimetustest ja tüvesid tuleks tähistada kreeka tähtedega. Näiteks „india tüvi” on „delta”, „briti tüvi” on „alfa” jne – et mitte kedagi solvata.

Aga kuidas leiab aset viiruste muteerumine?

DNA kopeerimisel tekivad vead, mida meie tunneme mutatsioonidena. Mõned neist on organismi jaoks halvad. Paljud on neutraalsed ja ei mõjuta mitte midagi. Kuid mõned mutatsioonid on organismile kasulikud – muidugi viiruse puhul on see suhteline, sest see, mis on hea viirusele, on halb meile. See on see, millest rääkis Darwin: on vead, millest looduslik valik toetab häid ja kaotab halbu.

See on umbes see, mida me oleme viimase pooleteise aasta vältel jälginud: leiab aset viiruse evolutsioon inimpopulatsioonis. Mutatsioonid on juhuslikud ja mõnede tõttu muutuvad viiruse omadused. Kui me võtame aluseks algse viiruse, mis levis 2019. aasta detsembris, siis on viiruse omadustes iga kahe nädalaga mingi muudatus toimunud.

Milline on üldse viiruse eksistentsi loogika? Nad ei taha ju meid tegelikult tappa?

Väga huvitav küsimus. Kõigis õpikus on kirjas, et alguses on patogeen väga-väga „kuri” ja siis muutub samm-sammult „paremaks”. Ta ei taha meid tappa, sest kui ta meid tapab, siis me ei levita teda enam. Paljude patogeenide puhul peab see paika. Kuid bioloogias pole midagi sellist, mis kehtiks 100%.

Samas pole käesoleva viiruse jaoks vahet, kas ta tapab ühe kümnest või ühe sajast. Nii et survet tal inimeste vastu „paremaks” muutuda ei ole, pigem vastupidi, näeme, et tekivad patogeensemad ja ohtlikumad mutatsioonid.

See pole üllatav, sest varem oli selline haigus nagu leepra, mille puhul oli nii, et see eksisteeris pikka aega ja ei muutunud inimeste suhtes „pehmemaks”.

Kas COVID-19 on tulnud, et jääda ja meil tuleb sellega alati koos elada?

Tundub küll. On need, kes vaktsineerida ei taha, ning nende hulgas eksisteerib viirus edasi ning tekivad aeg-ajalt puhangud.

Peale selle on maailm suur, peale Euroopa on ka Aafrika ja Aasia, mille puhul on ebatõenäoline, et suudame kõiki vaktsineerida. Sellest saadakse juba praegu aru ning mõne kuu eest teatas USA riigisekretär Antony Blinken, et kui USA elanikud on vaktsineeritud ja pandeemia võidetud, siis peame vaktsineerima ka Aafrika elanikke, sest vastasel korral kujutab Aafrika Ameerika elanikele ohtu.

Joe Bideni teadusnõunik on evolutsioonigeneetik Eric Lander, kes saab sellest suurepäraselt aru ja kes on selle ka Bideni administratsioonile selgeks teinud.

Vaktsiinivastaste peamine argument on praegu see, et vaktsiin pole muteerunud viiruse vastu efektiivne. Kuidas kommenteerite?

See ei pea paika, kuna on tõestatud, et vaktsiinid kaitsevad ka uute tüvede eest, võib-olla mitte nii hästi kui eelmiste eest, ent vaktsineeritud inimesed nakatuvad uute tüvedega harvemini ja ei põe haigust läbi niivõrd raskel kujul kui need, kes on vaktsineerimata.

Kuid on üks teine probleem: kui pooled inimesed on vaktsineeritud ja pooled mitte, siis tekib huvitav olukord – vaktsineerimata inimestel puudub immuniteet viiruse vastu ja nende seas „jalutab” viirus ringi ning tekivad uued ohtlikud mutatsioonid.

Võib tekkida mutatsioon, mis suudab nakatada nii neid, kellel on immuniteet ja neid, kellel seda pole. Kui keegi pole vaktsineeritud, siis vahet pole, kui peaaegu kõik on vaktsineeritud, siis sellist mutatsiooni tekkida ei saa. Aga kui pooled on vaktsineeritud ja pooled vaktsineerimata, siis on tõenäoline, et see tekib ja hakkab kiiresti levima ning võib nakatada kõiki.

See praegune etapp on tarvis võimalikult kiiresti ületada. Kui meil on osad vaktsineeritud ja osad mitte, siis see on tõeline bioreaktor, millest võib tulla uus ohtlik viiruse variant. See, mida teevad need, kes räägivad, et vaktsineerida pole vaja on lõpuks nende ja nende lähedaste endi asi. Kuid kokkuvõttes teevad nad kahju kõigile.

Te ütlete, et vaja on kiiresti enam-vähem kõik ära vaktsineerida, kuid praegu hakkab suvi ja need, kes ei taha vaktsineerida ütlevad, et pole mingit viirust ja vaktsineerida pole tarvis.

Kui olete üleni kaldal, siis on teil soe. Ja kui olete üleni vees on teil ka soe. Aga kui olete osalt vees ja osalt kuivalt, siis hakkab teil külm. Viiruse evolutsiooni seisukohalt on praegu kõige soodsam olukord selleks, et tekiksid võrdlemisi lihtsal teel uued ohtlikud modifikatsioonid.

Need, kes on vaktsineerimata, peavad endale aru andma, et nad on ohuks teistele. See on nagu vanas juudi anekdoodis, kus vaesed hassiidid tahavad rabile viina kinkida. Igaüks peab tooma klaasikese ja kallama selle ühisesse nõusse. Üks neist mõtleb, et vahet pole kui mina viina asemel vett valan, sest teised kallavad viina, kuid arvake ära, mis lõpuks viinanõus viina asemel oli? Vaktsineerimisest keeldujatega on sama.

Kuidas riik peaks sellist olukorda „eriliselt andekatele” kodanikele selgitama?

Umbes nii, nagu mina teile seda praegu seletan. Kuidas seda veel selgitada?

Keskmine internetiharidusega vaktsiini-vastane kostab selle peale, et see kõik on Gatesi ja Sorose poolt kinni makstud jama. Kas riik peaks looma mingi sunnimehhanismi?

Jah, kahtlemata. Ma austan inimeste vabadusi, kuid leian, et ühtede inimeste vabadused ei peaks rikkuma teiste omasid.

Kõige õigem oleks järgida Iisraeli eeskuju. Iisraelis on peaaegu kõik vaktsineeritud ja piirangud on mahavõetud. Kes ei taha, seda ei sunnita vaktsineerima, kuid sellisel juhul ärgu suhelgu teiste inimestega, ärgu käigu kohvikus, ärgu reisigu, ärgu töötagu poes kassas, ärgu õpetagu kui on õpetaja, ärgu käigu loengutes kui on tudeng jne.

Teiste jaoks ohtlikku olukorda tekitada ei tohi. Kui tahab olla vaktsineerimata, siis hoidku teistest eemale. Varem on ju ka nii olnud: lapsi, kellele pole tehtud rõugevaktsiini lasteaeda ei võeta.

Aga kas uued mutatsioonid võivad tekkida vaktsiini või ravimite tõttu?

See on raske küsimus. Mutatsioonid tekivad juhuslikult. Kuid valik sõltub populatsioonist. COVIDi puhul on vara rääkida. HIVi puhul oli nii, et kui ilmusid esimesed ravimid, siis varsti ilmusid ka mutatsioonid, mis olid neile immuunsed ning ravimid kaotasid oma mõju.

Need mutatsioonid, mis aitavad viirusel põigelda kõrvale ravimite mõjust, on viiruse enda jaoks väga kasulikud. Vaktsiinidega on sama. Vaktsiin ise mutatsioone esile ei kutsu, kuid kui kõik ei ole vaktsineeritud, siis võib viirusest tekkida halbu variante, millel on eelis immuunkaitse vastu.

Allikas

Tervis
Ülevaade: COVID-19 uued variandid ja nende levimus
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
$content[‘photos’][0][‘caption’.lang::suffix($GLOBALS[‘category’][‘lang’])]?>
SARS-CoV-2 muteerub pidevalt ja iga uue tüvega tekib küsimus, kas vaktsiin selle vastu kaitseb. Autor/allikas: Prachatai/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Ehkki koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on maailmas hoo sisse saanud, hoiavad teadlased viiruse arengul silma peal. SARS-CoV-2 muteerub pidevalt ja iga uue tüvega tekib küsimus, kas vaktsiin selle vastu kaitseb. Novaator tegi uue Euroopas leviva variandi valguses ülevaate murettekitavate viirusvariantide eripäradest ja nende levikust.

 

 

 

Inglise variant ehk B.1.1.7

Esimest korda teatati uuest nakkavamast variandist 2020. aasta septembris Ühendkuningriigis. Euroopa Liidu riikides tuvastati seda esmakordselt 9. novembril. Variant on ohtlik, sest kaheksa tüve 17-st mutatsioonist asuvad viiruse ogavalgus. Uuringute järgi nakkab see esialgsete epidemioloogiliste andmete põhjal kuni 56 protsenti kergemini ja võib olla 30–70 protsenti surmavam kui algne variant.

Mutatsioonid pole seniste analüüside põhjal mõjutanud vähemalt Pfizer-BionTechi ja Moderna vaktsiinide tõhusust.

Varianti on leitud vähemalt 29 inimesel ka Eestist. Eesti lähiriikidest on varianti leitud Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest ja Rootsist.

Lõuna-Aarika variant ehk B.1.351

Seda varianti leiti esimest korda 2020. aasta oktoobris Lõuna-Aafrika Vabariigis. Euroopa Liitu jõudis see teadaolevalt 28. detsembril. Variant on ohtlik, sest kannab sarnaselt Inglise variandile mutatsiooni N510Y, mistõttu võib see levida kuni poole paremini. Haiguse kulgu see teadaolevalt ei mõjuta.

Samuti kannab variant ogavalgu mutatsiooni E484K, mis võib vähendada vaktsiinide tõhusust. Uuringud näitavad, et Pfizer/BionTechi vaktsiin kaitseb selle variandi eest kõige kehvemini.

Variant on levinud üle terve maailma ja seda on leitud vähemalt ühel inimesel ka Eestist. Eesti lähiriikidest on varianti leitud Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Saksamaalt.

Uganda variant ehk A.23.1

A.23.1 varianti leiti esimest korda 2020. aasta oktoobris Ugandast. Euroopa Liitu jõudis see esimest korda aastavahetuse järel. Variant võib olla ohtlik, sest mutatsioonid ogavalgus võivad hõlbustada selle levikut. Kuigi sellest saanud Ugandas kõige laialdasemalt levinud tüvi, ei saa vaid selle põhjal oletusi teha. Eestile lähematest riikidest on varianti leitud Saksamaalt, Taanist, Hollandist ja Belgiast.

Brasiilia variant ehk P.1

P.1 varianti leiti esimest korda 2020. aasta detsembris Brasiilias. Euroopa Liitu levis see variant esimest korda 12. jaanuaril. Variant võib olla ohtlik, sest kannab mutatsiooni N510Y, mis suurendab viiruse nakkuvust. Seda üheselt kinnitavaid analüüse veel avaldatud pole, kuid seda seostatakse Brasiilias Amasoonias hüppeliselt kasvanud nakkusjuhtude arvuga.

Variant kannab ogavalgu mutatsiooni E484K, mistõttu võib vaktsiinide tõhusust vähendada. Üksikutel juhtudel nakatusid variandiga ka inimesed, kes olid COVID-19 juba läbi põdenud. Laborikatsetes on jõutud erinevate tulemusteni.

Eestile lähematest riikidest on varianti leitud Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt ja Šveitsist.

Uus Ühendkunigriigi variant ehk B.1.525

Uuest variandist teatati esimest korda 2020. aasta detsembris Ühendkuningriigis. Euroopa Liitu levis see 6. jaanuaril. Variant kannab ogavalgu mutatsiooni E484K, mis võib vaktsiinide tõhusust vähendada. Variandi kiiremat nakkavust ja haiguse raskemat kulgu pole seni täheldatud.

Eesti lähiriikidest on varianti leitud Soomest, Taanist ja Hollandist. Enam kui pooled nakkusjuhtumitest on registreeritud seni Taanis ja Suurbritannias ning teistes riikides on see veelgi haruldasem.

Allikas

Maailm, Uued uudised
Maailma vägistamisstatistika: Rootsi on naiste jaoks kõige ohtlikumate riikide seas kuues

Vägistamisstatistika näitab halastamatut fakti: Rootsi on Aafrika järel (erandiks Bermuda) maailmas kuuendal kohal kui ohtlikuim riik naistele. Halvimate riikide TOP-10 tabelis pole peale liberaalse “multikultuursuse unistustemaa” muid lääneriike.

Vägistamiskultuuri vohamise aluseks on massimigratsioon Kolmandast maailmast, mis toob Põhjamaadesse, eriti aga Rootsi, suurel hulgal teistest kultuuridest mehi, sealhulgas moslemeid, kelle arusaam võrdsustab Lääne naised hooradega.

Rootsi Kriminaalpreventsiooni Nõukogu teatel on vägistamiste arv Rootsis viimase kümne aasta jooksul (2010-2019) kasvanud 44 protsenti. Ohvriteks on ka mehed ja poisid, kuid 2019. aastal oli 92 protsenti teatatud vägistamiste ohvritest naised või tüdrukud.

Rootsist öeldakse, et see riik on “humanitaariigina suurriik” ja neil on arenenuim feministlik valitsus maailmas. Kuid tegelikult muutub Rootsi naiste jaoks üha hullemaks ja ohtlikumaks. Rootsi on Aafrika ja Kariibi mere piirkonna riikide järel halvimas olukorras kuues.

Samnytt kirjutab, et feministliku valitsusega Rootsis mehed vägistavad, alandavad ja peksavad naisi üksi ja grupiti, sageli toimuvat ka üles jäädvustades, kuid riik ei suuda seda takistada. Rootsis kardavad ka teadlased, kes tegid ja avalikustasid uuringu, et sisserändajad panevad toime kõige rohkem vägistamisi, nüüd kättemaksu.

Põhjamaade võrdleva eksperdihinnangu kohaselt on Rootsis võrreldes Norraga 3,3 korda rohkem vägistamisi, 4,2 korda rohkem kui Soomes ja 9,9 korda rohkem kui Taanis. Ometigi on kõigis neis maades sisserändega suuri probleeme.

Siin ka turvalisusindeks.

Allikad: Samnytt, MVLehti ja Svenska Dagbladet

 

 

The post Maailma vägistamisstatistika: Rootsi on naiste jaoks kõige ohtlikumate riikide seas kuues appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Muu, Teadus, Tervis
Tartu viiruseuurija: avastame kiiremini levivaid tüvesid järjest rohkem, ent nakatumise suure kasvu põhjus on mujal

 

SARS-CoV-2 viiruse osakestega (lilla) tugevalt nakatunud apoptootilise rakk (roheline)
SARS-CoV-2 viiruse osakestega (lilla) tugevalt nakatunud apoptootilise rakk (roheline)

 

„Ma arvan, et asi on ikkagi inimeste enda käitumises – selles, kui hästi nad ise kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid kasutavad. Ma arvan, et 80-90 protsenti nakkuse tõusust on välditav klassikaliste meetoditega, millest on kogu aeg räägitud,” ütles Radko Avi Fortele.

Radko Avi tegutseb koroonaviiruste täisgenoomide analüüsiga tegelevas meeskonnas nimega KoroGeno-EST. Just see töörühm selgitab välja, kas ja kui laialdaselt levivad Eestis koroonaviiruse tüved, nende hulgas viimasel ajal rohkelt kõneainet pakkunud Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV), Suurbritannia (UK) ja Brasiilia variandid, ning ka mõned kitsamad mutatsioonid, näiteks praegu USAs pead tõstev nimega E484K.

Tartu ülikoolis sekveneeritakse neid positiivseks tunnistatud teste, mis pärinevad Eestisse sisenemisel võetud proovidest või kelle nakkusallikas on teadmata või milles tuvastatud viirus on S-geeni mutant – kelle S-geenis on väike jupp puudu. See mutatsioon esineb just kurikuulsas Suurbritannia tüves.

1.jaanuarist kuni siiamaani on ülikoolis genotüpeeritud kokku 531 tüve, neist 147 on olnud S-geeni mutandid. Suurbritannia tüvesid on leitud 73, Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) tüvesid 5 tükki. Kusjuures ainuüksi viimasel nädalal tuvastati UK-varianti 28 proovis

„Lisaks oleme leidnud kaks huvitavat tüve, mis oma ülejäänud genoomi järjestuste põhjal ei ole LAV-tüved, aga nad kannavad mutatsiooni E484K, mis võib põhjustada nende sarnasuse LAV-tüvele” ütles Radko Avi.

LAV-i tüve ennast on seni avastatud vaid välismaalt tulnud inimestelt ja ei ole veel teada, kas ta Eesti sees ka edasi levib.

Eesti TOP3 levinuimad tüved alates septembrist kuni siiamaani on uurimisrühma andmeil aga sellised:

  • B.1
  • B.1.1.10
  • B.1.258

Neist kaks esimest ei ole S-geeni mutatsiooniga ehk need on nö metsikut tüüpi, mille S-geen kunagi Wuhanist alguse sai, ning kolmas on S-geeni mutatsiooniga.

Nagu öeldud, siis teostab töörühm viiruse täisgenoomi analüüsi neist proovidest, mis on tunnistatud koroonaviiruse suhtes positiivseks.

„Me sekveneerime genoomi ära ja vaatame selles genoomis kahte asja: millisesse genotüüpi see viirus kuulub ja millised kriitilised mutatsioonid sellel viirusel on,” ütles Avi.

Kriitilised mutatsioonid viiruse S-geenis ehk spike-valgus määravad tema sõnul ühelt poolt ära viiruse genotüüpi ja teiselt poolt võiksid mõjutada selle viiruse nakatumist ja erinevaid tunnuseid.

 

Allikas

Teadus, Tervis
Reovee seireuuringu juhi hoiatus: koroonanäitajad ähvardavad kordades tõusta
  • Sel nädalal polnud Eestis ainsatki viirusevaba proovivõtukohta
  •  Uurijate senised ennustused on täppi läinud
  •  Uuringud näitavad: vees ja WC-s koroonaviirus ei nakka
  •  Revovee abil saaks teha ka narkotarbimise seiret
Tanel Tenson

Reoveeanalüüsil koroonaviiruse levikut tuvastava seireuuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson sõnab intervjuus Fortele, et meie viimase kolme nädala näitajad on halvad ning trend on tõusu suunas.

Koroonaviiruse osakeste sisalduse jälgimine reovees võimaldab uurida selle levikut ja võimaldab hoiatada nakatunute arvu eelseisva kasvu eest. Olemasolevatel andmetel suureneb reovees viirusosakeste arv juba enne, kui paljudel patsientidel tekivad COVID-19 sümptomid. See tähendab, et sel viisil saab avastada kõige rohkem nakatunud piirkondi. Huvitav on see, et nüüd, kui nakatunute arv on Eestis tõusuteel, kasvab SARS-CoV-2 geneetiliste jälgede tase kanalisatsioonis oluliselt kiiremini kui kinnitatud haigusjuhtude arv.

Eestis algas täiemahuline uuring 2020. aasta augustis. Reoveeproove võetakse kõigis Eesti maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele kohaliku tähtsusega asutustes. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes linnade reoveepuhasteid käitavad. Põhiline uurimistöö tehakse ära Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Neljapäeval avaldati järjekordne reoveeuuring. Mida viimased numbrid näitavad?

Meie näitajad on endiselt kõrged.

Tanel Tenson
Tanel TensonFOTO: ANNI ÕNNELEID

Kas trend on tõusu suunas?

Paraku pööras kõvaks tõusuks juba üleeelmisel nädalal, eelmisel nädalal läks veidi tagasi, aga nüüd on see jälle üleval. Kui detsembris ja jaanuaris oli juba mingi stabiilsus, millega ära harjuti, siis nüüd ta ähvardab kordades kõrgemale minna.

Millal te oma uuringutega alustasite?

Hakkasime pilootprojektiga pihta kevadel ja suurem projekt algas augustis.

Koroonaproovide võtmine reoveest
Koroonaproovide võtmine reoveestFOTO: ANNI ÕNNELEID

Kui palju on antud uuringust olnud kasu viiruse leviku hindamisel?

Meie eesmärgid on pandeemia ajal muutunud. Kui nägime signaale, siis soovitasime Terviseametil testimist tihendada. Samuti kui tekkis küsimus kas ööklubide puhang on lõppenud või mitte, siis jälgisime seda.

Praegu tegeleme üldise epidemioloogilise olukorra jälgimisega, et öelda, kas oodata on tõusu või hakkab situatsioon stabiliseeruma. Novembrist on olnud tõusutrend ja detsembri lõpust leidub viirust juba igal pool.

Sel nädalal polnud näiteks üheski suuremas proovivõtukohas nii, et me poleks viirust leidnud.

Koroonaproovide võtmine reoveest
Koroonaproovide võtmine reoveestFOTO: ANNI ÕNNELEID

Teie projekti fookus on otsida reoveest uut koroonaviirust, kuid kas sellel uuring võib anda ka muus vallas uusi teadmisi?

Loomulikult oleme ka sellele mõelnud, kuid hetkel on koroonaga palju tegemist. Tegeleme paralleelselt patogeensete tüvede detekteerimisega. Eestis on praegu näiteks küsimus kui palju on meil Briti tüve või Lõuna-Aafrika oma. Ka sellele annab reovee uurimine vastuse ning selle kallal me töötame. Samuti saame tulemusi teiste nakkushaiguste kohta. Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel otsitakse reoveest polioviirust.

Kas seda võib ka meil Eestis esineda?

Seda võib igal pool leiduda.

Mida võib reoveest veel leida?

Näiteks grippi ja noroviirust. Oleme ka otsinud antibiootikumidele resistentseid baktereid. Loomulikult saab teha ka narkoseiret, nagu Euroopa suurtes linnades. Ka Eestis võiks seda teha.

Kas see on meil olemasolevate tehniliste võimaluste juures teostatav?

Loomulikult. Meil on Kohtuekspertiisi Instituudil vastav võimekus ja nad saavad narkootikumide jälgi ka reoveest otsida.

Mida me teame üldse koroonaviirusest inimese väljaheidetes? Kui kaua viirus reovees aktiivsena püsib?

Seda, et peale vaadates midagi eeldada saaks, pole ma kuulnud. Erinevad uuringud on näidanud, et soolestikusümptomid ja kõhulahtisus on isegi tavalisem kui hingamisteede sümptomid. Need, kes on COVID-i läbipõdenud asümptomaatiliselt, on kannatanud ikkagi kõhulahtisuse või kõhuvalude käes.

Kas ta on vees nakkusohtlik? Nii palju kui on uuritud, on leitud, et mitte. Reovees eriti, sest reovesi on bioloogiliselt aktiivne, selles on erinevad ensüümid ja muud mikroorganismid.

Viirusel on „krooni” inimese organismi sisenemiseks hädasti tarvis ja ilma selleta ta nakatada ei suuda. Reovees süüakse uue koroonaviiruse „kroon” suhteliselt kiiresti ära ning viiruse genoom jääb alles, kuid ta ei suuda nakatada.

Reovee proovid on valmis laborianalüüside alustamiseks
Reovee proovid on valmis laborianalüüside alustamiseks
Reovee proovid on valmis laborianalüüside alustamiseksFOTO: ANNI ÕNNELEID

Möödunud kevadel hoiatati, et avalikud käimlad kujutavad ohtu. Kuidas kommenteerite?

See teema on tänaseks alla läinud.

Viirust otsitakse pindadelt samamoodi, nagu meie otsime reoveest – otsitakse genoomset materjali. Kuid nii ei saa teada, kas see on aktiivne või ei. Selleks, et teada saada, kas see on nakkav või mitte, tuleb see välja külvata, kuid laboreid, kus seda teha saab, on vähe.

Need uurimused, mis olid alguses ja mille järgi viirus tuleb potist välja, olid tehtud nendes tingimustes, mis meil nende teadmiste taseme juures oli. Nüüd teame palju rohkem ja käimlaid ei peeta koroona osas eriti nakkusohtlikeks.

Nii et koroonaviirus reovees ja kanalisatsioonis otsest ohtu inimeste tervisele ei kujuta?

Reoveest võib erinevaid nakkuseid saada, kuid näib, et koroonaviirus inaktiveerub selles keskkonnas.

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM: Soomes leiti täiesti uus koroona mutatsioon

Soomes leiti täiesti uus koroonaviiruse mutatsioon, mille puhul pole veel teada nakatumisvõime ja vaktsiinide mõju.

Mutatsiooni kohta on teada, et seda on raskem tuvastada PCR-testiga. Firma Vita Laboratoriot poolt tuvastatud leidu peetakse märkimisväärseks, vahendab Yle.

Uues mutatsioonis nimetusega Fin-796H on sarnasusi Briti ja Lõuna-Aafrika variantidega. Samas on mutatsioon siiski unikaalne.

Mutatsioon tuvastati läinud nädala jooksul ühel patsiendil ja praegu pole veel teada, kui kergesti see nakkab ja kuidas töötavad selle peal vaktsiinid. Samuti pole teada, kus see mutatsioon on tekkinud. On tõenäoline, et see on pärit kusagilt mujalt kui Soomest, kuna Soomes on vähe nakatumisi võrreldes teiste riikidega.

Viirused muteeruvad pidevalt ja uue mutatsiooni leidmine Soomes oli vaid aja küsimus. Mida enam viirust uuritakse, seda enam mutatsioone välja tuleb.

Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et uus mutatsioon ei paista esmapilgul olevat eriti ohtlik. Soome terviseamet annab uue mutatsiooni kohta rohkem infot homme neljapäeval.

Uue mutatsiooni leidmine on seda märkimisväärsem, et see ei tule välja paljudes PCR-testides. PCR-test on geenitest, mille proov võetakse inimese ninaneelust. Uus mutatsioon on selline, mille puhul võib geenitest anda negatiivse tulemuse. Seetõttu on mutatsiooni tuvastamine märkimisväärne.

Uuest viiruse mutatsioonist Fin-796 ei leitud Briti, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia mutatsioonidele omast muutust N501Y, mis muudab viiruse kergemini nakkavaks. Küll leiti mutatsioonist muutus E484K, mis muudab Lõuna-Aafrika viiruse vaktsiinide mõjule vastupidavamaks.

Uus Soome mutatsioon on saanud nime harvaesineva mutatsiooni D796H järgi. Varem on see tuvastatud patsiendil, keda on ravitud plasmaga ehk koroonast paranenud inimese vere antikehadega. Tedalased on varem arvanud, et see mutatsioon on viis, kuidas viirus reageerib vanadele antikehadele.

Soome mutatsioonis on olemas muutus D614G, mis on omane kolmele maailmas enim muret põhjustavale mutatsioonile. Arvatakse, et see muutus lisab viiruse hulka ülemistes hingamisteedes.

Selleks, et uue mutatsiooni võimalikku ohtlikkust ja mõju hinnata, on vaja teha rohkem laborikatseid. Vita Laboratoriot jätkab mutatsiooni uurimist koostöös Helsingi ülikooli Biotehnoloogia instituudiga. Mutatsiooni kohta tehakse täielik geneetiline järjestus, et saaks muutusi põhjalikumalt uurida. Pärast seda saab seda mutatsiooni võrrelda teiste tuntumate mutatsioonidega.

Nüüd pakub teadlastele huvi, kas sarnast mutatsiooni on võimalik leida veel nakatunud isiku lähikondsetelt. Samuti tuntakse huvi, kas mutatsioonis on midagi, mis muudab sellega nakatumise eriliseks. Samuti uuritakse, kas mutatsioonis on veel muutusi.

Suomesta löytyi uusi koronavariantti – tartuttamiskyvystä ja rokotteen tehosta haetaan vasta tietoa

Variantti saattaa näkyä aiempia huonommin PCR-testeissä, kertoo sen löytänyt laboratorio. Professori pitää löydöstä merkittävänä. Suomalaislaboratorio Vita Laboratoriot kertoo löytäneensä Etelä-Suomesta uniikin, suomalaisen koronavirusvariantin. Käytännössä tässä Fin-796H-variantissa on mutaatioita, joita on löydetty myös esimerkiksi Britannian tai Etelä-Afrikan varianteista. Mutaatioiden yhdistelmä on kuitenkin Vita Laboratorioiden mukaan uniikki.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM: Soomes leiti täiesti uus koroona mutatsioon appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Tervis
Andres Merits: kas äsja avastatud viirusetüvede ohtlik hübriid võib muuta koroonapandeemia kulgu?
Andres Merits

Teadlaste tänase teate kohaselt avastati Californias Briti ja California viirusetüvede niivõrd ohtlik hübriid, et see võib lausa muuta koroonapandeemia kulgu. Forte uuris viroloog Andres Meritsalt, kas see, kui ohtlike viirusetüvede genoomid hakkavad omavahel kombineeruma, võib tõesti tuua kaasa tõsise pöörde.

Väljaande NewScientist andmeil on hübriidviirus Ühendkuningriigis avastatud ülinakkava B.1.1.7 variandi ja Californiast pärineva B.1.429 variandi kombinatsiooni tulemus, mis võib olla hiljutise Los Angelese puhangu peamine põhjus, kuna see mutatsioon muudab selle vanade antikehade suhtes resistentseks.

Hübriidi avastas Bette Korber Los Alamose riiklikust laborist New Mexico osariigis. Kui need andmed kinnitust leiavad, oleks see esimene juhtum, kui selle pandeemia käigus avastaks erinevate tüvede genoomide kombinatsioon.

Erinevalt tavalisest mutatsioonist, kus muutused kogunevad ükshaaval, mistõttu tekkisid näiteks sellised variandid nagu B.1.1.7, võib hübriidne kombinatsioon koondada mitu mutatsiooni ühe korraga. Enamasti ei anna need viirusele eeliseid, kuid aeg-ajalt võib ka seda ette tulla.

Londoni ülikooli kolledži professori Fran?ois Ballouxi sõnul võib sellel avastusel olla suur tähtsus. Paljud peavad seda SARS-CoV-2 tekkeks, kuna sarnane kombineerimine võib viia uute ja veelgi ohtlikumate variantide tekkimiseni, ehkki pole veel selge, kui suurt ohtu esimene teada olev juhtum võib kujutada. Forte palus teemat kommenteerida Andres Meritsal.

Kui tõenäoline on see, et viiruse erinevate tüvede genoomid omavahel kombineeruvad?

Nii Briti tüvi kui ka Lõuna-Aafrika ja Brasiilia variandid on tekkinud üksteisest sõltumata. Kuna neil on mitmed sarnased omadused, siis on viirus sarnaste probleemide lahendamiseks tulnud välja suhteliselt sarnaste lahendustega. Nende vahel on ka erinevusi ja kõige olulisem nendest on mutatsioon ogavalgu positsioonis 484. Seal peaks olema glutamiinhape aminohappekoodis E, kuid mutandil on lüsiin ehk aminohappekoodis K.

Briti tüves seda pole, kuid Brasiilia ja Lõuna-Aafrika omas on. Ilmselt on tegemist erinevate eesmärkidega, kuna selle mutatsiooni bioloogiline efekt tundub olevat mitte soodustada seondumist retseptorile, vaid pigem vältida immuunvastuse toimet.

Aga kas need saavad omavahel kombineeruda? Me näeme, et Briti tüvesse tekib aeg-ajalt 484 mutatsiooni. Aga küsimus on selles kas ta sellega kokku sobib.

Lühidalt: mitte kõik mutatsioonid ei sobi omavahel kokku. Isegi eraldi võttes võib neil olla viiruse jaoks kasulik ja inimese jaoks kahjulik efekt, aga nad lihtsalt ei sobi kokku. Seda nimetatakse epistaatiliseks efektiks ehk üks mutatsioon välistab teise mutatsiooni positiivse efekti olemasolu. Eraldi on nad efektiivsed, kuid koos nad ei tööta.

Selle tõttu ei saa öelda, et Briti ja Lõuna-Aafrika kombinatsioon ohtlik, muidugi ei tohi seda alahinnata. See, et „kaks pluss kaks on neli”, viroloogias enamasti ei kehti.

Kõikidel viirustel, eriti RNA-viirustel -sh. koroonaviirustel- on tohutu potentsiaal omavahel geneetilist materjali vahetada. Selle eelduseks on, et inimene nakatub korraga kahe viirusega. Mida rohkem viiruseid liigub, seda suurem see tõenäosus on, sest iseenesest pole see lihtne, kuna eeldab nakatumist enam-vähem samal ajal. Ei saa nakatuda suure vahega, sest siis ühe viiruse-vastased antikehad blokeerivad teise ära. Kombinatsioon võib olla see koht kust tulevad uued variandid, seni väga tugevaid tõendeid, et midagi sellist on toimunud, pole. Pigem on tegemist mutatsioonide kogunemisega.

Kas teoorias võib selline kombineerumine ning uue ja ohtliku hübriidi tekkimine anda kogu pandeemiale täiesti uue pöörde?

Raske öelda. On näiteid pandeemiatest, mis on alguse saanud ühest ainsast mutatsioonist, mis muudab viiruse omadusi oluliselt ja saab hiljem vaid tagantjärele tark olla, mida ta tegi.

Kas see, aga pandeemia kulgemist radikaalselt muudab? Pigem mitte. Praegu on selleks vaktsiinide laialdasem kasutamine, mis läheb eksponentsiaalselt üles lähema kuue kuu jooksul.

Kas suveks on reaalne Eestis riskirühmad ära vaktsineerida?

Ma loodan, et see juhtub tunduvalt varem. Ma usun, et valitsuse eesmärk võimaldada maiks vaktsineerimist kõigile soovijatele, on Eesti puhul võimalik. Meid on vähe ja vaktsiini on tellitud arvestusega, et iga täiskasvanu kohta tuleb seitse doosi.

Lepingutes on see kirjas. See, kas kõik partnerid suudavad oma vaktsiini turule tuua ja sellistes kogustes tarnida, on teine küsimus. Nagu näeme, siis päriselus see ei taha toimida.

Eestis on viimastel nädalatel kõlanud imelikud nõudmised tuua venelaste vaktsiini Sputnik V. Kas see ei ole ebareaalne, arvestades seda, et Venemaa tervishoiuministeeriumi hinnangutel saavad nad Venemaal ise 145 miljonist inimesest ära vaktsineeritud kõigest 30 miljonit, kuna Venemaa tootmisvõimsus on väike?

Sputnik pole esitanud rahuldavaid kliiniliste uuringute tulemusi, mis on loa saamise eelduseks Euroopas.

Teine asi on ka see, kuidas on korraldatud Venemaal tootmisprotsess ja kuidas vastab see Euroopas kehtivatele nõuetele. Ja kolmandaks, Venemaa võimekus vaktsiini toota on paremal juhul neli miljonit doosi kuus. Seda tahetakse suurendada kümne miljonini kuus.

See aga tähendab omakorda seda, et raviks läheb tarvis kahte doosi ning suveks on vaktsineeritud 30 miljonit inimest.

Nii, et ühesõnaga on see Eestis kellegi fantaasiavili?

Jah, just nagu kuskil oleks miljoneid vaktsiinidoose, mida saaks kohe kasutada. Venemaa ei suuda Sputnikut toota kogustes, mis oleksid võrreldavad Pfizeri või AstraZeneca mahtudega. Olemasolevad andmed ei viita sellelegi, et Venemaa vaktsiinitootmine oleks selline, mis lubaks Euroopa ravimikriisi lahendada.

Kui Eesti oleks Venemaa hiiglama hea sõber ja saakski sealt miljon doosi kätte, siis see tähendaks seda, et Venemaal endal tuleks vaktsineerimine nädalaks seisma panna. See ei tundu reaalne. Venemaalt on võimalik saada vaid väga väike hulk vaktsiini.

Sputnik V ei ole halb, see on selgelt efektiivne. Ta on targalt kokkupandud ja pole mingit põhjust, miks ta ei peaks töötama.

Probleemid on tootmisega?

Probleemid on kliiniliste katsetuste andmete usaldusväärsusega ja nad pole võimelised seda tootma arvestavates kogustes. Kõige suurem number, mis ma olen näinud, on kümme miljonit doosi kuus. See tähendab, et Venemaa vajaduste katmiseks kulub poolteist aastat.

Pfizer on lubanud toota poolteist miljardit doosi aasta lõpuks. See number on hoopis teisest kategooriast.

Allikas

The UK and California variants of coronavirus appear to have combined into a heavily mutated hybrid, sparking concern that we may be entering a new phase of the covid-19 pandemic

Two variants of the SARS-CoV-2 coronavirus that causes covid-19 have combined their genomes to form a heavily mutated hybrid version of the virus. The “recombination” event was discovered in a virus sample in California, provoking warnings that we may be poised to enter a new phase of the pandemic.

The hybrid virus is the result of recombination of the highly transmissible B.1.1.7 variant discovered in the UK and the B.1.429 variant that originated in California and which may be responsible for a recent wave of cases in Los Angeles because it carries a mutation making it resistant to some antibodies.

The recombinant was discovered by Bette Korber at the Los Alamos National Laboratory in New Mexico, who told a meeting organised by the New York Academy of Sciences on 2 February that she had seen “pretty clear” evidence of it in her database of US viral genomes.

If confirmed, the recombinant would be the first to be detected in this pandemic. In December and January, two research groups independently reported that they hadn’t seen any evidence of recombination, even though it has long been expected as it is common in coronaviruses.

Unlike regular mutation, where changes accumulate one at a time, which is how variants such as B.1.1.7 arose, recombination can bring together multiple mutations in one go. Most of the time, these don’t confer any advantage to the virus, but occasionally they do.

Recombination can be of major evolutionary importance, according to Fran?ois Balloux at University College London. It is considered by many to be how SARS-CoV-2 originated.

Recombination could lead to the emergence of new and even more dangerous variants, although it isn’t yet clear how much of a threat this first recombination event might pose.

Korber has only seen a single recombinant genome among thousands of sequences and it isn’t clear whether the virus is being transmitted from person to person or is just a one-off.

Recombination commonly occurs in coronaviruses because the enzyme that replicates their genome is prone to slipping off the RNA strand it is copying and then rejoining where it left off. If a host cell contains two different coronavirus genomes, the enzyme can repeatedly jump from one to the other, combining different elements of each genome to create a hybrid virus.

The recent emergence of multiple variants of the new coronavirus may have created the raw material for recombination because people can be infected with two different variants at once.

“We may be getting to the point when this is happening at appreciable rates,” says Sergei Pond at Temple University in Pennsylvania, who keeps an eye out for recombinants by comparing thousands of genome sequences uploaded to databases. He says there is still no evidence of widespread recombination, but that “coronaviruses all recombine, so it’s a question of when, not if”.

The implications of the finding aren’t yet clear because very little is known about the recombinant’s biology. However, it does carry a mutation from B.1.1.7, called ?69/70, which makes the UK virus more transmissible, and another from B.1.429, called L452R, which can confer resistance to antibodies.

“This kind of event could allow the virus to have coupled a more infectious virus with a more resistant virus,” Korber said at the New York meeting.

Lucy van Dorp at University College London says that she hadn’t yet heard about the recombinant, but “would not be overly surprised if some cases start to be detected”.

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Brasiilias loodeti koroona karjaimmuunsuse peale, aga tuli uus mutatsioon ja inimesed hakkasid uuesti haigestuma

Koroona karjaimmuunsus osutus petlikuks illusiooniks Brasiilias Amazonases, kus möllab viiruse uus mutatsioon. Amazonase osariigi pealinnas Manauses arvati 76 protsenti inimestest olevat koroona esimese laine ajal haiguse läbi põdenud. Nüüd aga möllab seal koroona teine laine, mis on veelgi raskem kui esimene.

Olukord on väga hull, hullem kui kunagi varem pandeemia ajal, olen kaotanud palju sõpru, räägib Brasiilias elav soomlane Karlo telefoni teel. Amazonases on koroonasurmade numbrid ühed suuremad terves maailmas, vahendab Yle.

Manause hullu olukorra põhjustajaks peetakse koroona uut, nn Amazonase mutatsiooni ehk P.1. Haiglad ja intensiivravi palatid on inimesi täis, järjekorras ootab sadu inimesi. Meedikud on tööl ööd ja päevad läbi. Nad on kurnatud ja masenduses, paljudel on juba enesetapumõtted.

Amazonase mutatsiooni kutsutakse maailmas Brasiilia variandiks. See paneb koos Briti ja Lõuna-Aafrika mutatsiooniga asjatundjaid muretsema. Brasiilia terviseminister Eduardo Pazuello ütles, et uus mutatsioon on varasemast koroona variandist kolm korda nakkavam. Tema väitel aitavad vaktsiinid ka selle mutatsiooni vastu, aga Reutersi andmetel puuduvad selle kohta veel tõestatud andmed.

Brasiilias levib ka teine koroona mutatsioon, mida kutsutakse Rio de Jainero mutatsiooniks ehk P.2. See on levinud üle terve Brasiilia ja see on olemuselt samasugune kui P.1. Mujal maailmas räägitakse neist kui Brasiilia variantidest.

Kokku on Brasiilias surnud koroona tagajärjel üle 240 000 inimese, mis on USA järel maailmas teine number. Mutatsioonide mõju nakatumistele pole veel täpselt teada. Ühe uuringu põhjal aga selgus, et 42 protsenti Manause uutest nakatumistest põhjustas detsembrikuus mutatsioon.

Brasiilias oli aastavahetusel kesksuvi. Arvatakse, et Manauses tundsid inimesed end jõulude ajal vabamalt, kuna arvasid, et piirkonnas on saavutatud koroona karjaimmuunsus. Katastroof saabus paar nädalat peale jõule. Mitte keegi ei osanud seda oodata. Koroona teine laine on Brasiilias olnud ulatuslikum ja tapvam kui keegi oleks osanud eales ette kujutada.

Manauses kehtib nüüd öine liikumiskeeld ehk komandanditund. Soomlane Karlo räägib, et on pidevalt kodus, kui kord nädalas toimuv poeskäik välja arvata. Soomlane kavandab piirkonnast ära kolimist, kuna seal pole enam tööd.

Brasiilia inimesed juba kardavad, et ükskord nakatuvad kõik. Ainus võimalus on hoida distantsi ja järgida hügieeni. Vaktsiinidesse suhtutakse skeptiliselt, kuna pole teada, mis on pikaajalised kõrvalmõjud.

Brasiilias levib koroona osalt seetõttu ulatuslikult, et inimesed on hakanud piirangutest väsima. Inimesed ei hooli enam vahedest ja maski kandmisest. Noored kogunevad, et koos aega veeta. Paljud poed on suletud, kuna töötajad on saanud koroona, pärast seda on inimesed jäänud töötuks. Inimesed kannatavad, kui piirangutesse suhtutakse hooletult.

Brasiilia eesmärk on vaktsineerida pooled riigi 210 miljonist elanikust juunikuuks ja ülejäänud aasta lõpuks. Esimese vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 2,5 protsenti elanikkonnast. Protsess on aeglane ja immuunsuse saavutamine võtab kaua aega. Probleemid on ka vaktsiinide saadavusega.  Rio de Jaineros tuli vaktsineerimine seisma panna vaktsiinide puuduse tõttu, teatas linnapea Eduardo Paes sotsiaalmeedias.

Brasiilia majandus langes eelmisel aastal esialgsetel andmetel 4 protsenti. Käesoleval aastal on olukord veelgi hullem. Vaeste hulk tõusis jaanuaris 13 protsendi peale, kui see oli olnud eelmise aasta augustis ligi 5 protsenti. Põhjuseks on koroonaga seotud sotsiaaltoetuste lõppemine.

Rio de Jainero karnevali ärajäämine oli samuti suur löök, kuna see sündmus annab tööd ligi 70 000 inimesele. Ladina-Ameerikas on koroona teine laine löönud valusalt lisaks Brasiiliale veel Mehhikot, Peruut ja Boliiviat. Uruguays on käsil alles esimene laine, kuna nakatumiste arv suudeti eelmise aasta lõpuni kontrolli all hoida. Vaktsineerimistega ollakse alles alguses, välja arvatud Tšiilis, kus on vaktsineeritud juba 12 protsenti elanikkonnast.

Amazonian virusmuunnos jyllää Brasiliassa, illuusio laumasuojasta petti: “Me kaikki saamme lopulta tartunnan”

Koronan toinen aalto on iskenyt rajusti etenkin Amazonian alueelle, jossa tilanne on katastrofaalinen, paikalliset kertovat Ylelle. SANTANA DO LIVRAMENTO/RIVERA Kuvitelma laumasuojasta paljastui petolliseksi illuusioksi Amazonian alueella Brasiliassa, jossa riehuu virusmuunnos. Amazonasin osavaltion pääkaupungissa Manausissa jopa 76 prosenttia asukkaista oli tutkimuksen mukaan (siirryt toiseen palveluun) sairastanut koronan lokakuuhun mennessä.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Brasiilias loodeti koroona karjaimmuunsuse peale, aga tuli uus mutatsioon ja inimesed hakkasid uuesti haigestuma appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Teadlased: koroona Briti mutatsioon on 30 protsenti tapvam, 70 protsenti nakkavam ja see on levinud 50 riiki

Koroona Briti mutatsioon ehk B.1.1.7 on 30 protsenti tapvam ja 70 protsenti nakkavam kui varasemad variandid. Teadlaste väitel muutub see maailmas peagi kõige levinumaks koroona variandiks.

Briti koroona-asjatundja, professor Sharon Peacock ütles, et koroona mutatsioonid valmistavad peavalu veel mitme lähima aasta jooksul. Eriti paneb muretsema Briti mutatsiooniga kaasnev suurem suremus. Suurema suremuse eest hoiatas eelmisel kuul juba Briti peaminister Boris Johnson, vahendab Daily Mail.

Briti mutatsioon on praegu levinuim koroona vorm Suurbritannias. See tuvastati esimest korda Kenti linnas 2020. aasta septembris.

Nüüd on kartused, et Briti versioon on veelgi muteerunud ja muutunud sarnasemaks Lõuna-Aafrika mutatsiooniga, mille vastu vaktsiinid ei aita. Professor Peacock prognoosib, et koroona valmistab kiire muteerumise tõttu peavalu veel vähemalt 10 aastat.

Kent Covid variant is up to 30% more deadly than the original strain

More than 50 countries are understood to have cases of the mutant B.1.1.7 strain Professor Sharon Peacock said variant ’is going to sweep world, in all probability’ Professor Peacock is head of the Covid-19 Genomics UK (Cog-UK) Consortium Increased transmissibility of virus will likely cause scientists difficulties for years The Kent coronavirus variant is up to 70 per cent more infectious and 30 per cent more deadly than the original strain, scientists fear.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Teadlased: koroona Briti mutatsioon on 30 protsenti tapvam, 70 protsenti nakkavam ja see on levinud 50 riiki appeared first on eestinen.
Loe otse allikast