Silt: 2021

Tervis
Süst ei aitagi levikut piirata? Island hakkab testi nõudma ka vaktsineeritutelt

Island leevendas alates 1. juulist märgatavalt reisipiiranguid ning vaktsineeritud reisijatel piisas Islandile reisimiseks vaktsineerimistõendi ettenäitamisest. Paraku ei jätku seda vabadust pikalt. Islandi valitsus otsustas, et seoses nakatumiste arvu kasvuga peavad alates 27. juulist 2021 enne lennureisi Islandile negatiivse testi esitama kõik reisijad, vahendab Trip.ee.

  • Vaktsineeritud (vähemalt 14 päeva viimasest doosist) ja Covid-19 läbipõdenud reisijad peavad esitama negatiivse PCR testi või antigeeni kiirtesti, mis poleks vanem, kui 72 tundi.
  • Lapsed, kes on sündinud aastal 2005 või hiljem, on testimisnõudest vabastatud.
  • Vaktsineerimata reisijad peavad enne Islandile suunduva lennuki pardale minekut esitama negatiivse PCR testi (antigeeni test ei sobi), tegema PCR testi saabudes, viibima 5 päeva karantiinis ning seejärel uuesti testima.
  • Kõigil on vaja registreeruda aadressil visit.covid.is. Seda saab teha Islandile saabumisele eelneva 72 h jooksul.
  • Kõiki reisijaid julgustatakse alla laadima jälgimisäpp?”Rakning C-19“.

Islandist veelgi karmimad piirangud võeti kasutusele Gröönimaal. Alates 20. juulist saavad seal ühistransporti kasutada, kohvikusse, restorani või spordisaali ainult need, kes on saanud vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini. Erandiks on taksosõidud. Vaktsineerimistõendeid kuskil kontrollima ei hakata, vaid loodetakse inimeste teadlikkusele.

Lisainfot leiab: island.is/en/p/entry ja visiticeland.com.

Allikas: Trip.ee

Telegram, Tervis
Millal see lõppeb? Kas järgmiseks hakkab sõjavägi rahvast vaktsineerima?

Koroonapettus on jõudnud järgmisesse faasi. Praegu on Austraalias talv ning enamik riigist, sealhulgas suuremad linnad nagu Sydney ja Melbourne on kes teab juba mitmendas lockdown´is. New South Walesi osariigis on suletud kõik eluliselt mitte-hädavajalikud ärid ja isegi ehitused. See tähendab, et mitte ainult erinevad salongid, kauplused ja pagariärid pole kinni, vaid ka vabas õhus toimetavad ehitusfirmad on suletud ning linnad on inimtühjad.

See on juuli 2021, mitte märts 2020, kui öeldi, et peame maailma kaheks nädalaks sulgema, et haiguskõverat alla viia. Eile küsis Austraalia Sky Newsi uudisteankur, kas poleks juba aeg rangemateks meetmeteks, nii et võiks hakata sõjaväega käima inimeste kodudes sundvaktsineerimist läbi viimas.

John le Bon raporteerib, et eile (21. juulil 2021) registreeriti Austraalia suurima rahvaarvuga linnas Sydneys 43 positiivset “juhtumit”, mis on tuvastatud PCR-testiga, mis ei ole võimeline eristama surnud viirust aktiivsest ja mille kohta on PCR-testimismeetodi leiutaja Kary Mullis öelnud, et see testitulemus ei tähenda, et inimene oleks haige või nakatunud. See tähendab, et praktiliselt mitte midagi ütleva testiga on saadud 43 positiivset tulemust, mitte ei käi jutt 43-st surnud inimesest. Kas selline statistika õigustab 4,9 miljoni elanikuga suurlinna Sydney sulgemist ning soovi rakendada veelgi radikaalsemaid meetmeid?

43 positiivset testi 4,9 miljonist inimesest moodustab 0,0008%!

Delta- ja kõikide tulevaste tüvede ettekäändel saab põhimõtteliselt igavesti rakendada üha uusi ja karmimaid meetmeid. Meil on tõendeid, et just selles suunas me tüürimegi. Nimelt pakkus Sky Newsi uudisteankur eile välja, et ehk on aeg veelgi radikaalsemateks piiranguteks. Väidetakse, et nendes piirkondades, kus on kõige suuremad juhtumite arvud, on kõige madalamad vaktsineerimisnumbrid.

“Kas sõjavägi peaks hakkama inimeste kodudes käima sundvaktsineerimist tegemas? Me teame, et rahvas on kodudes,” küsis uudisteankur, kes meenutab tegelast John Carpeteri kultusfilmist “They Live”.

Surmade arv (asi, mida me algselt pidime kartma) on nüüd muutunud hirmuks mittevaktsineeritute arvu ees.

“Loomulikult on rahvas kodudes, sest terve linn on suletud. Nad panevad terve riigi kinni ja siis ütlevad, et kahjuks polnud sellest lockdown’ist kasu ja kuna te olete kõik kodudes, siis me tuleme sõjaväega.  See pole Alex Jonesi vandenõuteooria, vaid Austraalia peavoolu uudistekanal,” kommenteerib John le Bon.

See tähendab, et mida iganes nad suudavad seal läbi suruda, seda sama üritatakse peagi ka mujal maailmas. Tekib küsimus, et mida täpsemalt selle NETS-i (nakkushaiguste ennetamise tõrje seadus) raames plaanitakse Eesti rahvaga teha?

Hando Tõnumaa

Allikas

Kohus
Saaremaal kolme inimese surma põhjustanud mees mõisteti süüdi mõrvas

PRESSITEADE
Pärnu Maakohus
31. märts 2021

Pärnu Maakohus tunnistas täna 35- aastase Andrese süüdi üldohtlikul viisil kolme inimese mõrvas ning mõistis talle karistuseks 14 aastat vangistust. Karistusaja algust arvestab kohus alates mehe kinnipidamisest ehk alates 05.02.2020.a.

Pärnu Maakohus arutas kriminaalasja, milles süüdistati 2020.a jaanuaris autode kokkupõrke põhjustanud meest mõrvas. Kokkupõrkes sai surma kolm ja raskeid kehavigastusi üks inimene.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus
Idufirma päästab lambavilla prügimäele sattumisest
90% lambavillast ei leia praegu maailmas kasutust.FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Neljapäeva õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukamad Eesti iduettevõtted ning idusektori arengusse panustanud tegijad. Lambavillajääkidest pakkematerjali tegev ettevõte Woola pälvis aasta uustulija tiitli, selle asutaja aga stereotüüpide murdja oma.

Setomaalt pärit Anna-Liisa Palatu on iduettevõtte Woola asutaja. Rohetehnoloogia startup Woola tuli turule silmapaistvalt kiiresti ja jõuliselt. Aasta jooksul jõuti tootearendusest investeeringute kaasamiseni ning esimese tuluni välisturgudel ja selega pälvis ta stereotüüpide murdja tiitli.

Ka aasta uustulija on Woola. Eestis visatakse igal aastal ära 153 tonni lambavilla. Sellest looduslikust ressursist, mis muidu satuks prügimäele valmistab Woola keskkonnasõbralikku asendust mullikilele.

2020. aastal avas Woola Paldiskis tehase, kaasas investeeringutena 450 000 eurot, laienes Saksamaale ning pälvis 50 000-eurose peaauhinna Euroopa suurimal säästva tehnoloogia idufirmade konkursil PowerUp!.

Eesti Startupi auhindade saajad kuulutati välja üheksas kategoorias, mis toovad esile erinevaid asutajate rolle ja iduettevõtete olulisemaid mõõdikuid. Võitjad valiti tänavu välja ligi 300 kandidaadi hulgast, keda esitasid kogukonna liikmed ise.

Asutajate Seltsi president Martin Villig sõnas, et kuigi möödunud aasta kevad oli ka idusektori jaoks raske, suutsid Eesti iduettevõtted näidata tugevat kasvu ning iduettevõtete arv jõudis 1000ni, mis näitab ettevõtjate aktiivsust.

Tulemuste hindamisel tuleb arvestada ka iduettevõtte elutsüklit – rahastuseni jõuavad paljud, kuid paljud ka ebaõnnestuvad ning vähesed saavad päris edukaks, kellest omakorda mõned ostetakse ära või nad lähevad börsile. 

«Tulemuste hindamisel tuleb arvestada ka iduettevõtte elutsüklit – rahastuseni jõuavad paljud, kuid paljud ka ebaõnnestuvad ning vähesed saavad päris edukaks, kellest omakorda mõned ostetakse ära või nad lähevad börsile. 2020. aasta oli Eesti idusektori jaoks rekordiline nii 450 miljoni eurose investeeringute kaasamise, olulise käibe kasvu kui ka kaheksa exit’i ehk ettevõtte ostmise tõttu. Eesti idusektoril on ambitsioonikas eesmärk kasvada kümne aastaga veel kümme korda ja jõuda 50 000 kõrge lisandväärtusega töökohani,» ütles Villig.

Startup Estonia juht Eve Peeterson tõi välja, et järgmise arenguetapini jõudmiseks peab idusektor muutuma teaduspõhisemaks. «Hea meel on näha, et tänavusel auhindade jagamisel särasid mitmed tehnoloogilised ja teaduspõhised iduettevõtted. Riigi, idusektori ja Startup Estonia huvi on teaduspõhisuse senisest suurem väärtustamine, sest läbi teaduse kommertsialiseerimise toetamise jõuame järgmisele tasemele sektori arengus ja loome eeldused uute edulugude tekkimiseks,» sõnas Peeterson.

Teised tunnustatud ettevõtted

Aasta välisasutaja on Vishen Lakhiani. Malaisiast pärit Vishen Lakhiani kolis Eestisse 2020. aasta suvel. Tema otsus tuua juba edukas globaalsel tasemel tehnoloogia platvorm Eestisse näitab, et Eestis on atraktiivne ettevõtluskliima ka juba küpsetele startup’idele. Tänavu esmakordselt välja antav Aasta Välisasutaja tiitel juhib tähelepanu välismaiste talentide ja ettevõtjate kaasamise olulisusele Eesti majanduses ja ühiskonnas laiemalt.

Aasta isemajandaja on Mindvalley. Firma on maailma juhtiv haridusplatvorm, mille loojad on veendunud, et kasutades eksponentsiaalset tehnoloogiat (sh AR + AI) saab aastaks 2025 pakkuda inimestele Harvardi lõpetajatega võrreldavaid eeliseid sada korda odavamalt. 2020. aastal kasvatas Mindvalley käivet 30 protsenti ja jõudis kasumisse, kuuludes jätkuvalt täies mahus kahele asutajale.

Aasta investor on Ragnar Sass. LIFT99 ja Pipedrive’i kaasasutaja Ragnar Sass investeeris 2020. aastal 15 ettevõttesse. Tema fookuses on globaalse haardega startupid, kes tegelevad inimkonna tuleviku jaoks oluliste kitsaskohtadega.

Kiireim käibekasvataja on Skeleton Technologies. 2009. aastal asutatud Skeleton Technologies on Euroopa juhtiv superkondensaatorite ehk superakude tootja. 2020. aastal kasvatas ettevõte käivet kolm korda ning kaasas 48 miljoni dollari ulatuses investeeringuid. Investeeringute kogumaht on nüüd 93 miljonit eurot.

Aasta panus on Jõhvi tehnoloogiakool, mis on 2021. aasta sügisel Jõhvis avatav uudne iseõppel põhinev täiskasvanute programmeerimiskool. Asutajate soov on mitmekesistada Eesti haridusmaastikku ning pakkuda kohalikele inimestele ja Ida-Viru regioonile tervikuna uusi arenguvõimalusi. Jõhvi tehnoloogiakool on suurepärane näide era- ja avaliku sektori koostööst, kus riik investeerib 1,6 miljonit eurot ning 25 eratoetajat lisavad omalt poolt 800 tuhat eurot.

Tarkvara kui teenuse kategoorias oli parim Veriff, mis on üks kiiremini kasvavaid Eesti iduettevõtteid. 2020. aastal kasvatas Veriff märkimisväärselt nii oma kliendibaasi kui ka käivet. Viimase rahastusringiga jõuti 23,8 miljoni dollari suuruse koguinvesteeringute mahuni. Covidi kriisi ajal sisenes Veriff sellistesse uutesse tegevusvaldkondadesse, nagu kaugligipääsud, notariaalsed tehingud ja haridus.

Aasta asutaja tiitli said Pipedrive’i asutajad. Pipedrive on üks Eesti suurimaid startup‘e, pakkudes tööd 700 inimesele 10 kontoris üle maailma. Nende kliendihaldusplatvorm on kasutusel 170 riigis. 2020. aastal müüdi Pipedrive 1,5 miljardi dollari eest Vista Equiti partneritele, mis tegi Pipedrive’ist Eesti viienda startup-ükssarviku ning tegemist on Eesti suurima müügitehinguga pärast Skype’i.

Allikas

Teadus
Harulduse päästeplaan: Eesti ainsal selgrootul loomal tärkas ellujäämise lootus
EbapärlikarbidFoto: Katrin Kaldma

Eestis leidub vaid üks selgrootu loom – kuni saja aastaseks elav ja müstiliselt huvitava elukaarega hiigelsuur ebapärlikarp, kes on paraku kogu maailmas väljasuremisohus. Ent meil leidub jõgi, kus ta veel vähesel määral suudab elus püsida ja kus tema ellujäämise nimel on nüüd otsustavalt võitlusse asutud.

Saame haruldusega tuttavaks: ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on jõekarbiliste seltsi kuuluv mollusk, kes elab puhastes jahedaveelistes vooluveekogudes. Tema paksuseinaline ja raske koda on kuni 17 cm pikk ning koja tömbis eesosas paikneb väljasirutatult kuni karbi enda pikkune valkjas jalg.

Täiskasvanud karp liigub oma elu jooksul mitte rohkem kui ühe meetri. Kuigi ta suudaks oma suurde lihaselisse jalga hemolümfi pumbates ka aktiivselt liikuda, veedab ta suurema osa elust sobilikus elupaigas poolenisti veekogu põhja kaevunult.

Soodsates oludes on ebapärlikarbid lahksugulised, kuid madala asustustiheduse korral võivad emasloomad muutuda hermafrodiitseteks. Sigimisvõimeline on ebapärlikarp isegi 100-aastaselt.

Tema elukäik enne jõepõhja kinnitumist on aga kõike muud kui igav, ligi aasta oma elust veedab ta näiteks forelli või äärmisel juhul ka lõhe lõpustes ja selline kooselu on kasulik ja meeldiv mõlemale asjaosalisele.

Ebapärlikarbi eluring saab alguse sellest, et emaslooma poolt väljutatud munarakud kinnituvad sama isendi lõpustele, kus neid viljastavad veevooluga sinna kandunud seemnerakud. Ligikaudu nelja nädala jooksul arenevad vastsed, kes on esialgu 0,07 mm pikkused. Suve teisel poolel vabaneb ligi paar miljonit vastset emase lõpustelt, nad paisatakse vette, kus peavad edasiseks arenguks üsna ruttu – kuue päeva jooksul – leidma sobiva vaheperemehe, kelleks on jõeforell või lõhe. Forellijõgedes eelistab ebapärlikarp forelli ka juhul, kui talle lõhet pakkuda.

EbapärlikarbidFoto: Katrin Kaldma

Vastsed kinnituvad kala lõpustele ja sisenevad epiteeli, mille sees, sõltuvalt temperatuurist, veedavad kapseldunult järgmised paar kuud kuni ligi aasta.

Parasitaarne eluperiood kestab Põhja-Euroopas 9-11 kuud, mille vältel vastsed kasvavad ja lõpuks teevad läbi moonde. Ellu jääb neist esimese aasta jooksul vaid 5 protsenti. Mais-juunis vabastavad 0,4 mm pikkuseks kasvanud noored ebapärlikarbid ennast vaheperemehe lõpuste küljest ja liiguvad vooluga edasi, langedes veekogu põhja. Moondeni areneb vaid umbes 5% lõpustele kinnitunud vastsetest.

Teadlased oletavad, et ebapärlikarbi-lõhilaste suhe ei ole kaladele kahjulik ja on neile isegi soodne ja et nakatunud kalade immuunsüsteem on tugevam kui mittenakatanutel. Näiteks paranevad vigastused kiiremini. Täiskasvanud karbid filtreerivad toitudes ööpäevas kuni 50 l vett, muutes sellega keskkonda ka peremeesorganismidele soodsamaks.

Miks on ebapärlikarp aga väljasuremisohus? Vähem oluline ja pigem ajaloorubriiki kuulub asjaolu, et teda on omal ajal tublisti välja püütud, kuna arvati, et tema kestas võivad valmida ebapärlid – ligi 30 tapetud isendi peale heal juhul üks pärl ka leiti ja möödunud sajandi alguses saadi nende eest kullasseppade käest hea mitu krooni.

Palju olulisem on aga elupaigaks sobivate jõgede vee ja paljude muude kaasuvate nähtuste kvaliteet – ebapärlikarp on neile väga tundlik. Eestis on veel vaid üks jõgi, kus vanemaid isendeid leida võib – selleks on üks Lahemaa rahvuspargis looklev veekogu.

Ebapärlikarbi elupaiga vahetus naabruses on väga oluline näiteks puude ja põõsaste olemasolu, mis varjavad veekogu liigse päikese ja soojenemise eest, takistavad suuremaid temperatuuri kõikumisi ning pärsivad veetaimede ja vetikate arengut. Lisaks kinnistavad taimed kaldaid ja vähendavad ebasobivate ainete sattumist vette.

Ebapärlikarp elab niisiis ka puhastes jahedaveelistes vooluveekogudes, so tüüpilistes lõhe- ja forellijõgedes. Ta eelistab neutraalse reaktsiooniga (pH eelistatult 6,7-7,5) hapnikurikkaid jõgesid ja ojasid. Vees tohib olla vaid väga väike kaltsiumi ning fosfori- ja lämmastikuühendite sisaldus, vee elektrijuhtivus peab jääma 200 µS/cm lähedale. Lisaks on vajalik stabiilne, õige fraktsiooniga ja mudavaba põhjamaterjal.

EbapärlikarbidFoto: Katrin Kaldma

Ainsa selgrootu loomaliigina kuulub ebapärlikarp tänaseks Eestis I kaitsekategooria liikide nimistusse. Maailma looduskaitseliidu IUCN hinnangul on liik väljasuremisohus ning Eesti punase nimestiku hinnangul kriitilises seisundis. Seire andmetele tuginedes on arvukus langenud tänaseks tõenäoliselt juba oluliselt alla 10 000 isendi ning seda loetakse liigi seisukohast kriitiliseks piiriks. Eestis kunagi rohkearvuliselt ja mitut jõgikonda asustanud loomaliigist on tänaseks säilinud niisiis ühes jões väikesearvuline ja kahanev asurkond.

Aga nii palju tutvustuseks, mis saab ebapärlikarbist edasi – on tal Maal veel ruumi ja kohta?

Ebapärlikarbi tähtsus looduses

Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit ja Põhja regiooni ekspert Katrin Kaldma rääkisid alustuseks Fortele, et igal liigil on looduses oma roll, et ökosüsteemid püsiksid ning aine- ja energiaringe toimiks.

„Näiteks ebapärlikarp filtreerib jõepõhjast toitaineid ja aitab selle kaudu hoida jõge puhtamana. Ebapärlikarbi vastsed kinnituvad forelli lõpustele – peale kasu, mida sellest saab karbivastne, toimib see protsess ka loodusliku vaktsineerimisena ja tugevdab noorte kalade immuunsüsteemi,” rääkisid nad.

Karpide kojad on aga kasvukohaks vetikatele, kes saavad sinna kinnituda. Vetikate ja karpide rohked kohad meelitavad omakorda nendesse jõelõikudesse toituma kalu, kes sel moel jätkavad seal karpide poolt alustatud veekogu puhastamist.

Karbid on loodusekspertide sõnul looduses ka teiste organismide toiduobjektid. Noori karpe söövad paljud linnud ja loomad, kuid vanematest saavad jagu ainult saarmad. Kui karpe on hulgaliselt koos, siis nad on ka jõepõhja kindlustajad ja vähendavad põhjamaterjali ärauhtumist tulvadega.

„Inimese jaoks on mageveekarbid olulised keskkonnaindikaatorid. Loodus teeb omalt poolt kõik, et ebapärlikarpe oleks meie jões palju, vesi saaks hästi filtreeritud ja jätkuks kõigile, kes karpe süüa tahaksid – nii paiskavad täiskasvanud karbid igal aastal välja miljoneid vastseid. Karpide tervise halvenemine või nende loodusest kadumine viitab otseselt meie kõigi jaoks olulise looduskeskkonna seisundi halvenemisele,” ütlesid Erit ja Kaldma.

Ent just inimene on põllumajandusliku tegevusega – kraavide süvendamisega, mis põhjustab setete kiiremat liikumist allavoolu, ja väetamisega, mis on põhjustanud veekogude eutrofeerumist – halvendanud ebapärlikarbi elupaikade seisundit ja põhjustanud liigi hääbumise.

„Seetõttu ongi nüüd viimane aeg tegutseda selle nimel, et ebapärlikarp meie looduses säiliks – taastada tema elupaiku ning forelli populatsioone, kelle lõpustel ebapärlikarbi järglased arenevad. Vastasel juhul sureb ka see liik meie loodusest välja,” ütlesid looduseksperdid.

Päästeplaan

Keskkonnaamet on nüüd ebapärlikarbi päästmise võtnud südameasjaks.

Esiteks on ebapärlikarbi noorjärkudele sobiva jõepõhja taastamiseks alustatud eelmainitud jõe setetest puhastamisega – seda tehakse näiteks puidust voolusuunajate ja vitspunutiste jõkke paigaldamisega.

Teise oluliste tegevustena on tegevuskavasse määratud elupaigajõe ja selle valgala looduslikkuse taastamine, liigi säilitamine noorte ebapärlikarpide tehiskeskkonnas kasvatamise abil ning liigile sobivat elupaika rikkuva kopraasurkonna ohjamine. Koprad kipuvad nimelt kõige suuremad muda liikvele ajajad.

RMK Põlula kalakasvanduses on juba alustatud ebapärlikarbi tugikasvatamise katsetöödega.

„Praegu on meil kasvamas ca 700 noort umbes 1 mm suurust karpi, kes plaanitakse 2021. aasta kevadel nende kodujõkke tagasi viia,” ütles RMK Põlula kalakasvanduse talituse juhataja Kunnar Klaas.

Tema sõnul tuleb karbid kasvatada tehistingimustes vähemalt millimeetriseks, siis saab nad viia tagasi loodusesse. Jões hakkavad pisikesed karbid kuni suureks kasvamiseni elama tehispesades, kus neid jälgitakse ja nende pesasid vajadusel puhastatakse.

Käimasolevad tegevused ebapärlikarbi kaitseks toimuvad suuresti Keskkonnaameti projekti CoastNet LIFE raames. Ebapärlikarbi tugikasvatamiseks ning valgala looduslikkuse taastamiseks soovib RMK rahastuse saada järgmistest Euroopa Liidu projektidest.

Kui uurida kinnitatud päästeplaani täpsemalt, siis on plaanitavad hädavajalikud tegevused järgmised:

  • arvestada elupaiga mõjualaga kooskõlastuste andmisel, korrigeerida ebapärlikarbi elupaigaga seotud kaitse-eeskirjad ja ühtlustada ametkonnasisesed kaalutlusotsuste alused;
  • ohjata kopraid; ebapärlikarbi elupaik tuleb hoida aastaringselt kopravaba ning elupaiga ja suudme vahelisel lõigul tuleb kalade kuderände eel tagada lõhilaste vaba liikumine;
  • elupaiga kvaliteedi parandamiseks ja hea kvaliteedi saavutamiseks tuleb jõgi liigsest settest puhastada, ohjata jõel ja selle lähialadel kopra asurkonda ja taastada valgala looduslikkus määral, mis kindlustab asurkonna säilimiseks vajaliku veehulga jões ka madalseisu perioodil;
  • alustada ebapärlikarbi noorjärkude tugikasvatamist, et kindlustada omamaise liigi säilimine ja elupaigakvaliteedi paranedes pakkuda asurkonnale tuge taastumiseks;
  • alustada süstemaatilist elupaiga taastamist, et parandada alles jäänud isendite olukorda, valmistada ette liigi normaalselt funktsioneerivat arengutsüklit ja noorjärkude taasasustamist toetavad jõelõigud;
  • jälgida pidevalt veekvaliteeti ja reageerida selle muutustele, st selgitada negatiivsete muutuste põhjused, selleks on vajalik vee hüdroloogilise ja keemilise seire seirejaamade paigutamine ebapärlikarbi elupaigajõele, vähemalt esmaste taastamistööde ja tugikasvatamise ajaks;
  • peremeesliigi stabiilse arvukuse tagamine, milleks tuleb jätkatata lõhilaste seirepüükidega ja arvukuse vähenemisel taasasustada noorkalu;
  • häirimise vähendamiseks, eriti asurkonna tuumaladel, teavitada maaomanikke ja turismiettevõtjaid liigi ebasoodsast seisundist ja häirimisega kaasnevast vastutusest ja ebasoodsast mõjust ebapärlikarbile;
  • takistada peremeeskalade röövpüüki, mida korraldada koostöös kohalike elanike ja vabatahtlikega

Allikas

Nõmme, Tallinna uudised
Tule kaasa mõtlema linna arengusuundade teemal!

Autor: Nõmme Sõnumid

Sel kevadel toimub linlasi kaasav töötubade seeria «Tallinna tulevik 2021+». Ärksad nõmmekad on oodatud kaasa mõtlema Nõmme ja kogu Tallinna tuleviku üle 21. mail kella 17–20 Nõmme Maja (Valdeku 13) aulasse.

Arutelu aluseks on Tallinna strateegiaüksuse eestvedamisel koostatav Tallinna uus arengukava, mille järgi kujundatakse Tallinna 2021. aastast alates. Töötubades arutatakse linna arengusuundi ning oodatakse tagasisidet arengukava kavandile.

Töötoas arutatavad fookusteemad

Arutelu aluseks on Tallinna linna koostatud Tallinna arengukava 2021+ kavand, millega saab tutvuda kodulehel www.tallinn.ee/strateegia. Teemad on järgmised.

  • Kuidas peaks linn suunama liikuvust? 
  • Millised võiksid olla alternatiivsed liikumisvõimalused linnas autokasutuse vähendamiseks?
  • Kuidas mõjutada liikumisviiside mitmekesistumist?
  • Kuidas suurendada liiklusturvalisust kõigile, ka lastele (näiteks linnaruumi kujundamise kaudu)? Kuidas luua turvalised rattateekonnad ja rattaparklad?
  • Milline peaks olema tuleviku ühistransport?
  • Ühe kesklinnaga vs. mitme keskusega linn.
  • Milline peaks Tallinn olema, et inimesed ei läheks kõrvalvaldadesse elama?
  • Kuidas suunata elamispinna kasvu – kas ehitame välja kesklinna või arendame teisi linnaosasid?
  • Kuidas peaks linn suunama aedlinna ühist avalikku ruumi? 
  • Milliseid kooskäimise ja tegutsemise kohti oleks kohalikule kogukonnale vaja?
  • Milline on äge ja kõigile kasutatav avalik ruum (sh linnaväljakud, rohealad)?
  • Kuidas peaks pöörama tähelepanu peresõbralikkusele (nii eluasemed kui elukeskkond tervikuna) sinu linnaosas?
  • Kuidas suurendada kõigi elanike aktiivset liikumist?
  • Milline on sinu jaoks mugav argipäev?
  • Kui kaugel peaksid sinust olema avalikud teenused, sh pood, lasteaed, kool, raamatukogu ning sotsiaalteenused? Kuidas saab linn siin kaasa aidata?

Registreeru hiljemalt 17. maiks: www.tallinn.ee/strateegia.

Loe otse allikast