Silt: 2020

Telegram, Tervis
Millal see lõppeb? Kas järgmiseks hakkab sõjavägi rahvast vaktsineerima?

Koroonapettus on jõudnud järgmisesse faasi. Praegu on Austraalias talv ning enamik riigist, sealhulgas suuremad linnad nagu Sydney ja Melbourne on kes teab juba mitmendas lockdown´is. New South Walesi osariigis on suletud kõik eluliselt mitte-hädavajalikud ärid ja isegi ehitused. See tähendab, et mitte ainult erinevad salongid, kauplused ja pagariärid pole kinni, vaid ka vabas õhus toimetavad ehitusfirmad on suletud ning linnad on inimtühjad.

See on juuli 2021, mitte märts 2020, kui öeldi, et peame maailma kaheks nädalaks sulgema, et haiguskõverat alla viia. Eile küsis Austraalia Sky Newsi uudisteankur, kas poleks juba aeg rangemateks meetmeteks, nii et võiks hakata sõjaväega käima inimeste kodudes sundvaktsineerimist läbi viimas.

John le Bon raporteerib, et eile (21. juulil 2021) registreeriti Austraalia suurima rahvaarvuga linnas Sydneys 43 positiivset “juhtumit”, mis on tuvastatud PCR-testiga, mis ei ole võimeline eristama surnud viirust aktiivsest ja mille kohta on PCR-testimismeetodi leiutaja Kary Mullis öelnud, et see testitulemus ei tähenda, et inimene oleks haige või nakatunud. See tähendab, et praktiliselt mitte midagi ütleva testiga on saadud 43 positiivset tulemust, mitte ei käi jutt 43-st surnud inimesest. Kas selline statistika õigustab 4,9 miljoni elanikuga suurlinna Sydney sulgemist ning soovi rakendada veelgi radikaalsemaid meetmeid?

43 positiivset testi 4,9 miljonist inimesest moodustab 0,0008%!

Delta- ja kõikide tulevaste tüvede ettekäändel saab põhimõtteliselt igavesti rakendada üha uusi ja karmimaid meetmeid. Meil on tõendeid, et just selles suunas me tüürimegi. Nimelt pakkus Sky Newsi uudisteankur eile välja, et ehk on aeg veelgi radikaalsemateks piiranguteks. Väidetakse, et nendes piirkondades, kus on kõige suuremad juhtumite arvud, on kõige madalamad vaktsineerimisnumbrid.

“Kas sõjavägi peaks hakkama inimeste kodudes käima sundvaktsineerimist tegemas? Me teame, et rahvas on kodudes,” küsis uudisteankur, kes meenutab tegelast John Carpeteri kultusfilmist “They Live”.

Surmade arv (asi, mida me algselt pidime kartma) on nüüd muutunud hirmuks mittevaktsineeritute arvu ees.

“Loomulikult on rahvas kodudes, sest terve linn on suletud. Nad panevad terve riigi kinni ja siis ütlevad, et kahjuks polnud sellest lockdown’ist kasu ja kuna te olete kõik kodudes, siis me tuleme sõjaväega.  See pole Alex Jonesi vandenõuteooria, vaid Austraalia peavoolu uudistekanal,” kommenteerib John le Bon.

See tähendab, et mida iganes nad suudavad seal läbi suruda, seda sama üritatakse peagi ka mujal maailmas. Tekib küsimus, et mida täpsemalt selle NETS-i (nakkushaiguste ennetamise tõrje seadus) raames plaanitakse Eesti rahvaga teha?

Hando Tõnumaa

Allikas

Kohus
Saaremaal kolme inimese surma põhjustanud mees mõisteti süüdi mõrvas

PRESSITEADE
Pärnu Maakohus
31. märts 2021

Pärnu Maakohus tunnistas täna 35- aastase Andrese süüdi üldohtlikul viisil kolme inimese mõrvas ning mõistis talle karistuseks 14 aastat vangistust. Karistusaja algust arvestab kohus alates mehe kinnipidamisest ehk alates 05.02.2020.a.

Pärnu Maakohus arutas kriminaalasja, milles süüdistati 2020.a jaanuaris autode kokkupõrke põhjustanud meest mõrvas. Kokkupõrkes sai surma kolm ja raskeid kehavigastusi üks inimene.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus
Idufirma päästab lambavilla prügimäele sattumisest
90% lambavillast ei leia praegu maailmas kasutust.FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Neljapäeva õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukamad Eesti iduettevõtted ning idusektori arengusse panustanud tegijad. Lambavillajääkidest pakkematerjali tegev ettevõte Woola pälvis aasta uustulija tiitli, selle asutaja aga stereotüüpide murdja oma.

Setomaalt pärit Anna-Liisa Palatu on iduettevõtte Woola asutaja. Rohetehnoloogia startup Woola tuli turule silmapaistvalt kiiresti ja jõuliselt. Aasta jooksul jõuti tootearendusest investeeringute kaasamiseni ning esimese tuluni välisturgudel ja selega pälvis ta stereotüüpide murdja tiitli.

Ka aasta uustulija on Woola. Eestis visatakse igal aastal ära 153 tonni lambavilla. Sellest looduslikust ressursist, mis muidu satuks prügimäele valmistab Woola keskkonnasõbralikku asendust mullikilele.

2020. aastal avas Woola Paldiskis tehase, kaasas investeeringutena 450 000 eurot, laienes Saksamaale ning pälvis 50 000-eurose peaauhinna Euroopa suurimal säästva tehnoloogia idufirmade konkursil PowerUp!.

Eesti Startupi auhindade saajad kuulutati välja üheksas kategoorias, mis toovad esile erinevaid asutajate rolle ja iduettevõtete olulisemaid mõõdikuid. Võitjad valiti tänavu välja ligi 300 kandidaadi hulgast, keda esitasid kogukonna liikmed ise.

Asutajate Seltsi president Martin Villig sõnas, et kuigi möödunud aasta kevad oli ka idusektori jaoks raske, suutsid Eesti iduettevõtted näidata tugevat kasvu ning iduettevõtete arv jõudis 1000ni, mis näitab ettevõtjate aktiivsust.

Tulemuste hindamisel tuleb arvestada ka iduettevõtte elutsüklit – rahastuseni jõuavad paljud, kuid paljud ka ebaõnnestuvad ning vähesed saavad päris edukaks, kellest omakorda mõned ostetakse ära või nad lähevad börsile. 

«Tulemuste hindamisel tuleb arvestada ka iduettevõtte elutsüklit – rahastuseni jõuavad paljud, kuid paljud ka ebaõnnestuvad ning vähesed saavad päris edukaks, kellest omakorda mõned ostetakse ära või nad lähevad börsile. 2020. aasta oli Eesti idusektori jaoks rekordiline nii 450 miljoni eurose investeeringute kaasamise, olulise käibe kasvu kui ka kaheksa exit’i ehk ettevõtte ostmise tõttu. Eesti idusektoril on ambitsioonikas eesmärk kasvada kümne aastaga veel kümme korda ja jõuda 50 000 kõrge lisandväärtusega töökohani,» ütles Villig.

Startup Estonia juht Eve Peeterson tõi välja, et järgmise arenguetapini jõudmiseks peab idusektor muutuma teaduspõhisemaks. «Hea meel on näha, et tänavusel auhindade jagamisel särasid mitmed tehnoloogilised ja teaduspõhised iduettevõtted. Riigi, idusektori ja Startup Estonia huvi on teaduspõhisuse senisest suurem väärtustamine, sest läbi teaduse kommertsialiseerimise toetamise jõuame järgmisele tasemele sektori arengus ja loome eeldused uute edulugude tekkimiseks,» sõnas Peeterson.

Teised tunnustatud ettevõtted

Aasta välisasutaja on Vishen Lakhiani. Malaisiast pärit Vishen Lakhiani kolis Eestisse 2020. aasta suvel. Tema otsus tuua juba edukas globaalsel tasemel tehnoloogia platvorm Eestisse näitab, et Eestis on atraktiivne ettevõtluskliima ka juba küpsetele startup’idele. Tänavu esmakordselt välja antav Aasta Välisasutaja tiitel juhib tähelepanu välismaiste talentide ja ettevõtjate kaasamise olulisusele Eesti majanduses ja ühiskonnas laiemalt.

Aasta isemajandaja on Mindvalley. Firma on maailma juhtiv haridusplatvorm, mille loojad on veendunud, et kasutades eksponentsiaalset tehnoloogiat (sh AR + AI) saab aastaks 2025 pakkuda inimestele Harvardi lõpetajatega võrreldavaid eeliseid sada korda odavamalt. 2020. aastal kasvatas Mindvalley käivet 30 protsenti ja jõudis kasumisse, kuuludes jätkuvalt täies mahus kahele asutajale.

Aasta investor on Ragnar Sass. LIFT99 ja Pipedrive’i kaasasutaja Ragnar Sass investeeris 2020. aastal 15 ettevõttesse. Tema fookuses on globaalse haardega startupid, kes tegelevad inimkonna tuleviku jaoks oluliste kitsaskohtadega.

Kiireim käibekasvataja on Skeleton Technologies. 2009. aastal asutatud Skeleton Technologies on Euroopa juhtiv superkondensaatorite ehk superakude tootja. 2020. aastal kasvatas ettevõte käivet kolm korda ning kaasas 48 miljoni dollari ulatuses investeeringuid. Investeeringute kogumaht on nüüd 93 miljonit eurot.

Aasta panus on Jõhvi tehnoloogiakool, mis on 2021. aasta sügisel Jõhvis avatav uudne iseõppel põhinev täiskasvanute programmeerimiskool. Asutajate soov on mitmekesistada Eesti haridusmaastikku ning pakkuda kohalikele inimestele ja Ida-Viru regioonile tervikuna uusi arenguvõimalusi. Jõhvi tehnoloogiakool on suurepärane näide era- ja avaliku sektori koostööst, kus riik investeerib 1,6 miljonit eurot ning 25 eratoetajat lisavad omalt poolt 800 tuhat eurot.

Tarkvara kui teenuse kategoorias oli parim Veriff, mis on üks kiiremini kasvavaid Eesti iduettevõtteid. 2020. aastal kasvatas Veriff märkimisväärselt nii oma kliendibaasi kui ka käivet. Viimase rahastusringiga jõuti 23,8 miljoni dollari suuruse koguinvesteeringute mahuni. Covidi kriisi ajal sisenes Veriff sellistesse uutesse tegevusvaldkondadesse, nagu kaugligipääsud, notariaalsed tehingud ja haridus.

Aasta asutaja tiitli said Pipedrive’i asutajad. Pipedrive on üks Eesti suurimaid startup‘e, pakkudes tööd 700 inimesele 10 kontoris üle maailma. Nende kliendihaldusplatvorm on kasutusel 170 riigis. 2020. aastal müüdi Pipedrive 1,5 miljardi dollari eest Vista Equiti partneritele, mis tegi Pipedrive’ist Eesti viienda startup-ükssarviku ning tegemist on Eesti suurima müügitehinguga pärast Skype’i.

Allikas