Ajalugu, Eesti

„Putini suhtlusstiil oli heatahtlik ja sõbralik. Jäi mulje, et ta toetab Eesti iseseisvumist”. Mida tegi Putin Eestis?

presidendi Vladimir i sidemed ga on tihedamad, kui võiks arvata. Aastaid tagasi on ta siinmail suhteid hoidmas käinud enam kui korra.

2019. aastal kutsus president Moskvas riigivisiidil käies Vladimir it sse -ugri rahvaste maailmakongressile. See peaks aset leidma tänavu suvel, kuid on vähetõenäoline, et seal osaleda kavatseb. Ent aastate eest on korduvalt s käinud ja eestlastega asju ajanud. Siis oli ta Leningradi ja Peterburi juhi Anatoli Sobtšaki asetäitja.

s pole teist inimest, kes oleks Peterburi linnapea Anatoli Sobtšakiga nii lähedalt kokku puutunud kui vandeadvokaat Jüri Raidla, kes oli 1990–1992 Edgar Savisaare üleminekuvalitsuse justiitsminister. Raidla valmistus ülikooli õigusteaduskonnas kandidaadiväitekirja kaitsma, kui tema juhendaja Endel Laasik 1985. aasta sügisel suri. Siis tuli mängu juhus. ülikooli dotsent Endel Ploom, kes oli omal ajal õppinud koos Sobtšakiga Leningradi ülikoolis, tutvustas Raidlat Sobtšakile.

Peterburi külalised Tallinnas
Peterburi külalised asFOTO: AJALEHT ESTONIJA ARHIIV

„Ploom võttis mu käekõrvale, viis Sobtšaki juurde ning ütles umbes midagi sellist: „Vaata, Anatoli Aleksandrovitš, siin on üks maapoiss st, tahab kangesti kandidaati ära teha, aga kahjuks tema juhendaja suri. Võta ta endale juhendada.” Sobtšak võttiski. Siiamaani ma ei tea, miks ta mind võttis. Akadeemilises ja intellektuaalses mõttes ilmusin ma tema ette mitte kusagilt. Mul puudus vähimgi vajalik taust, et Sobtšaki-taolise akadeemilise staari pälvida,” meenutab Raidla.

Raidla kaitses väitekirja 1987. aastal, kuid sõbralikud suhted Sobtšakiga säilisid ka pärast seda. Raidla sõnul andis Sobtšak nõu IME ettepaneku koostamisel. „Võin julgelt väita, et saime Sobtšakiga sõpradeks. Ta käis perekonnaga mitu korda mul s külas, veetsime aega minu sünnikodus Pärnumaal, isegi heina tegime minu vanemate loomakarjale nii mõnelgi korral koos. Ja mitte ainult. Minu palvel osales Sobtšak episoodiliselt ka Isemajandava programmi ettevalmistamisel.”

Pärast läbirääkimiste ametliku osa lõppu käidi saunas ja joodi teed ning vesteldi poliitikast. i sõnadest jäi mulje, et ta toetab iseseisvumist.

Raidla räägib, et koostöö Sobtšakiga ja tema juhitud Leningradi administratsiooniga oli vabanemise protsessis olulisel kohal. Kõik algas eestlaste initsiatiivil kahepoolsete suhete sisseseadmisest 1990. aasta suvel ja varasügisel, sellele järgnes nn a protsess (kahepoolsete suhete sisseseadmine liiduvabariikide vahel ilma Moskva vahenduseta – toim). le oli 1990-ndate alguses väga tähtis sisse seada otsesuhted Venemaa piirkondadega, mida juhtisid demokraadid, ja teiste endise Nõukogude Liidu vabariikidega.

„Ilma Sobtšakita, see tähendab ilma Nõukogude Liidu suuruselt ja tähtsuselt teise linnata ei oleks ilmselt mitmed a protsessi osalised söandanud selle protsessiga ühineda. 1990. aastal tehtud jõupingutused horisontaalsuhete sisseseadmiseks tasusid end kuhjaga ära hilisemates pöördelistes sündmustes 1991. aasta jaanuaris ja augustis. Tegemist oli vabanemise poliitilise investeeringuga.”

Eksminister, vandeadvokaat Jüri Raidla tutvus Peterburi linnapea Anatoli Sobtšakiga juhuse tahtel, kui Sobtšakist sai tema doktoritöö juhendaja.
Eksminister, vandeadvokaat Jüri Raidla tutvus Peterburi linnapea Anatoli Sobtšakiga juhuse tahtel, kui Sobtšakist sai tema doktoritöö juhendaja.FOTO: RAUNO VOLMAR

Raidlal Sobtšaki lähikondlastega otsesuhtlust ja tihedamaid kontakte polnud – tollal polnud kombeks ajada asju ülemuse seljataga. „Pidades silmas Venemaa administratsioonide toimimise põhimõtteid, kus ilma kõige kõrgema ülemuse korralduste või siis suhtumiseta sellistes tundlikes küsimustes nagu otsekontaktid ga suurt midagi ei toimu, suhtlesin ma eeskätt Anatoli Sobtšakiga. Küllap olid aeg-ajalt pildis ka Vladimir Tšurov (toonane Peterburi välissuhete juht, hilisem riigiduuma saadik ja Venemaa keskvalimiskomisjoni juht – toim) ja Anatoli Tšubais, kuid mingit alalist suhtlust mul nendega ei olnud.”

Õpitult tagasihoidlik

„Otsesuhtlust ei olnud mul ka iga, kuigi üsna mitu korda ta osales koosolekutel või allakirjutamistel Sobtšaki kaaskonnas. Mul on raske hinnata, kas see oli tingitud i enda väljaõppest ja soovist olla suhteliselt märkamatu ja tagasihoidlik või Sobtšaki kõikehõlmavast ja katvast karismast, kuid Sobtšakiga samal ajal ruumis olles ta esile ei küündinud. Sobtšakiga oli üldse nii, et kui ta ruumi ilmus, siis oli terve ruum teda täis.”

Peterburi linnapeale Anatoli Sobtšakile meeldis end ümbritseda kuulekate ja alandlike tegelastega. Vladimir Putini vastastele on kaadrid temast Sobtšaki kohvreid tassimas hiljem palju nalja teinud
Peterburi linnapeale Anatoli Sobtšakile meeldis end ümbritseda kuulekate ja alandlike tegelastega. Vladimir i vastastele on kaadrid temast Sobtšaki kohvreid tassimas hiljem palju nalja teinudFOTO: AFISHA.RU

Dmitri Medvedev, Venemaa president aastail 2008–2012, töötas Leningradi linnanõukogu välissuhete komitees, kuid tema teed eestlastega ei ristunud. Ent Raidlat ühendab Medvedeviga omapärane asjaolu.

„Medvedeviga ma kokku ei puutunud. Tõenäoliselt oli ta Sobtšaki jaoks kusagil kogu aeg olemas ja vastupidi. Aastaid hiljem ühel privaatsel õhtusöögil küsis Sobtšaki lesk Ljudmila Narussova minu käest: „Jüri, kas sa tead, kes oli Anatoli Aleksandrovitši viimane aspirant?” Loomulikult ma ei teadnud. Selgus, et mina olin Sobtšaki viimane aspirant ja Dmitri Medvedev olevat olnud eelviimane.

pidas eestlastega läbirääkimisi


Vladimir Juškin, Edgar Savisaare nõunik aastail 1990–1992, meenutab, et eestlastel olid kokkupuuted ka iga, kes saabus Sobtšaki korraldusel 1990. aasta sügisel sse Savisaare valitsusega läbirääkimisi pidama.

oli s 17. ja 18. septembril ning pidas läbirääkimisi majanduspiiri kehtestamise üle. poolt esindas kõnelustel üleminekuvalitsuse konsultant Jevgeni Vassiljev.”

Juškini sõnul jättis endast s olles tagasihoidliku inimese mulje. „Aruandes, mille Vassiljev mulle pärast esitas, oli kirjas, et i suhtlusstiil oli heatahtlik ja sõbralik, poole esindajaid, kes olid tema eakaaslased, ta teietas. Pärast läbirääkimiste ametliku osa lõppu käidi saunas ja joodi teed ning vesteldi poliitikast. i sõnadest jäi mulje, et ta toetab iseseisvumist.”

Artikkel tähtsast külaskäigust
Artikkel tähtsast külaskäigustFOTO: AJALEHT ESTONIJA ARHIIV

Majanduspiiri ja koostöö protokoll, mille Leningradi poolelt kinnitas , sai allkirjad 18. septembril -Jõesuus.

Juškini ja i teed ristusid korraks veel ka hilisemal ajal. „Juba pärast Savisaare valitsuse tagasiastumist organiseerisin Peterburi linna välissuhete komitee juhataja Tšurovi abiga ärimeestele kohtumise iga. Eestlaste mureks oli see, et sadamad ei tule toime nende metalliveo mahtudega, mis tollal olid. Toona oli ju suuruselt teine värviliste metallide eksportija terves Euroopas.”

on hea värbaja. Ta näeb inimeste nõrkusi ja võtab neist kohe kinni. Ja ta hoiab selle abil neid tänaseni.

Professionaalne värbaja


Küsimusele, kas selles pole vastuolu, et Jeltsini järel Venemaa teiseks demokraadiks tituleeritud Sobtšaki kaaskondlased hävitasid 2000-ndatel Venemaal kõik 1990-ndatega kätte võidetud , vastab Juškin, et tegemist polnud Sobtšaki lähikondlastega, vaid inimestega, kelle KGB tema meeskonda 1980-ndate lõpus infiltreeris. Juškini sõnul võttis presidendiks saades need ennast lojaalsena näidanud endaga Moskvasse kaasa.

„On hästi teada, et väärtustab ainult isiklikke sõpru ja sugulasi ega anna neid kunagi ära. Siin toimib veel üks i oluline iseloomuomadus: ta on hea värbaja. Ta näeb inimeste nõrkusi ja võtab neist kohe kinni. Ja ta hoiab selle abil neid tänaseni. Ta on väga professionaalne. i lähikonna moodustavad tema värvatud ja end lojaalsena tõestanud inimesed.”

Igor Setšin (vasakul) alustas oma karjääri Putini abilise ja kohvrikandjana. Saanud Venemaa presidendiks, tegi Putin Setšinist Venemaa rikkaima mehe, andes talle üle vangistatud Hodorkovski firma Jukos varad.
Igor Setšin (vasakul) alustas oma karjääri i abilise ja kohvrikandjana. Saanud Venemaa presidendiks, tegi Setšinist Venemaa rikkaima mehe, andes talle üle vangistatud Hodorkovski firma Jukos varad.FOTO: KUVATÕMMIS

a linnapead hoidsid suhteid


See ei jäänud i viimaseks s käiguks. Hardo Aasmäe, a linnapea aastail 1990–1992, oli peale Juškini, Raidla ja Savisaare nõuniku Olev Kanguri üks neist, kes s Sobtšaki ja tema lähikondlastega suhteid hoidis.

Sidemed ei katkenud ka a järgmise linnapea Jaak Tamme ajal (1992–1996). 15.–16. märtsil 1996 saabus a Peterburi linna ja Leningradi oblasti delegatsioon, mida juhtis Sobtšaki esimene asetäitja ja välissuhete komitee juhataja Vladimir , keda teiste hulgas saatis tema tollane asetäitja, tänane Rosnefti juht ja aktsiate enamuse omanik Igor Setšin, kellele pärast Mihhail Hodorkovski türmi pistmist anti enamik naftafirma Jukos varasid. Kuid siis oli tegemist i abilisega, kes rohketel fotodel on jäädvustatud i kohvreid ja spordikotte kandmas.

Anatoli Sobtšak ja Edgar Savisaar 1991. aasta novembris läbirääkimistel Narvas. Nende taga seisavad Vladimir Juškin, Raivo Vare, Jüri Raidla ja Hardo Aasmäe.
Anatoli Sobtšak ja Edgar Savisaar 1991. aasta novembris läbirääkimistel s. Nende taga seisavad Vladimir Juškin, Raivo Vare, Jüri Raidla ja Hardo Aasmäe.FOTO: RAHVRHIIVI FILMIARHIIV

Visiidi fookus oli neile aastatele omaselt transiidil, metalliäril ja kuritegevuse ohjeldamisel. käis saatjatega Pikal tänaval Vene saatkonnas kohtumas suursaadik Aleksandr Trofimoviga, kelle kogu diplomaatiline karjäär oli seotud maadega, kuid kes läheb ajalukku ikkagi kui Venemaa föderatsiooni esimene suursaadik taasiseseisvunud s. kohtus ka peaminister Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tammega. Kõrgete külalistega käidi Pangas ja majandusministeeriumis ning Muuga sadamas ja EMEX-is, mis tollal oli monopoolne metallieksportija.

Kui Vladimir oleks olnud väga särav isiksus, siis oleks see loomulikult meelde jäänud, aga sellest pole ühtegi erilist mälestuskildu.

a linnaisad võõrustasid külalisi raekojas. Kohtumisel osalenud a kauaaegne linnasekretär Toomas Sepp sõnab, et iga kohtumine ei jätnud erilist muljet. „Raekojas sai üksjagu inimesi vastu võetud, kuid sellest visiidist ei mäleta ma mitte midagi. Kui Vladimir oleks olnud väga särav isiksus, siis oleks see loomulikult meelde jäänud, aga sellest pole ühtegi erilist mälestuskildu. Mäletan, et mind oli palutud raekotta külalisi vastu võtma, sest oskan hästi vene keelt, ja see on kõik. Pärast tuli Anatoli Sobtšakilt tänukiri selle eest, et i juhitud delegatsiooni as soojalt vastu võtsime.”Galerii

Viisakas inimene


Ehkki ürituse ametlikus programmis oli kohtumine toonase peaministri Tiit Vähiga, kinnitab Vähi, et tema 1996. aastal it vastu ei võtnud ja temaga visiidi ajal ei suhelnud. „Olen iga elus vaid korra kokku puutunud ja suhelnud. Kui 1992. aastal peaministriks sain, siis käisin märtsis või aprillis Peterburis ja kohtusin Anatoli Sobtšakiga. Pärast seda sõime Smolnõis Sobtšaki ja tema delegatsiooniga lõunat. Istusin oma delegatsiooniga Sobtšaki vastas ja rääkisime palju. Sobtšaki paremal käel istus Vladimir Vladimirovitš , kes ei öelnud lõunasöögi ajal ühtegi sõna. Pärast lõunasööki peatusin mõne minuti koridoris, tuli minu juurde ja vahetasime paar sõna.”

Millest Vähi iga rääkis? „Kohtumine iga kestis võib-olla kolm minutit ning selle jooksul vahetasime viisakusi. Kõik tööasjad rääkisime Sobtšakiga ära ning poleks viisakas olnud, kui kohtumise ajal vait olnud oleks neid minuga arutama tulnud. on viisakas inimene.”

Kuulekad käsutäitjad ja Medvedev

Dmitri Medvedevi (paremal) töö Sobtšaki juures seisnes külaliste vastuvõtmises ja nende registreerimises ning neile tee pakkumises. Lühidalt öeldes umbes sama, mida teevad tänapäeval sekretärineiud. Fotol võtavad Sobtšak ja Medvedev vastu kaugeid väliskülalisi.
Dmitri Medvedevi (paremal) töö Sobtšaki juures seisnes külaliste vastuvõtmises ja nende registreerimises ning neile tee pakkumises. Lühidalt öeldes umbes sama, mida teevad tänapäeval sekretärineiud. Fotol võtavad Sobtšak ja Medvedev vastu kaugeid väliskülalisi.FOTO: AFISHA.RU

Peterburi politoloog ja ajakirjanik ning pikaajaline linnasaadik Boriss Višnevski ütleb, et Peterburi esimene linnapea Anatoli Sobtšak armastas end ümbritseda endiste kompartei funktsionääride ja KGB töötajatega, sest nood täitsid tema käske tõrkumata.

19. veebruaril 2020 62-aastaselt surnud Sobtšak oli vastuoluline isiksus, kelle puhul negatiivne kaalus lõppkokkuvõttes positiivse üle, arvab Višnevski.

Te tundsite Anatoli Sobtšakki ja nägite teda kõrvalt. Kuidas hindate praegu tema tegevust poliitikuna?

Ta oli väga vastuoluline isiksus. Oma karjääri alguses oli ta üks ja seaduskuulekuse sümboleid. Paljude jaoks sümboliseeris ta lootust uuele elule. Aastatel 1989–1991 oli ta Peterburis meeletult populaarne ning ilma vähima kahtluseta üks olulisemaid arvamusliidreid. Ta oli inimeste jaoks ebajumala staatuses ning selle najal sai ta Leningradi linnanõukogu esimeheks ja hiljem Peterburi linnapeaks. Tal oli väga laialdane .

Ent kohe, kui ta sai Peterburi juhiks, hakkasid ilmnema tema negatiivsed omadused. Ehkki teda peeti üheks demokraatliku liikumise juhiks ja üheks Venemaa peamiseks demokraadiks, ei viljelenud ta linnajuhina t. Linnanõukogu saadikutesse suhtus ta nagu professor esimese kursuse üliõpilastesse ja arvas, et saadikud vaid segavad teda õigeid otsuseid langetamast. Linnapeaks saades teatas ta avalikult, et kui talle linnanõukogu otsused ei meeldi, ei kavatse ta neid täita.

Linnapeaks saanuna hakkas ta end ümbritsema kommunistliku nomenklatuuri liikmetega ja Leningradi KGB töötajatega ning nimetas neid ametisse. Kõige eredam näide on loomulikult Vladimir , kes oli Sobtšaki nõunik, kui too sai linnanõukogu esimees. Hiljem oli linnapea esimene asetäitja ja töötas Sobtšaki heaks nii kaua, kuni Sobtšak kaotas 1996. aastal valimised. Suhtumine Sobtšakki muutus pärast 1991. aastat kiiresti negatiivseks, sest ta oli üleolev, suhtus tavainimestesse halvasti ja oli ükskõikne avaliku arvamuse vastu. Ta lubas endale ka solvavaid repliike oma oponentide kohta. Sobtšak läks kahtlemata ajalukku ning tal oli positiivseid ja negatiivseid iseloomuomadusi, kuid minu isiklik on, et tas oli negatiivset rohkem kui positiivset.

Miks ta otsustas end ümbritseda põhimõttetute karjeristidega nagu , Medvedev, Narõškin, Mutko jt?

Sobtšakil oli nendega lihtne, sest nad ei hakanud talle kunagi vastu. Nad rääkisid Sobtšakile seda, mida ta tahtis kuulda: et tal on alati õigus ja kui midagi ei õnnestu, siis on süüdi tema vaenlased või kadestajad. Nad ei vaielnud talle mitte kunagi vastu ja käitusid nagu tema alamad.

Sobtšaki põhiprobleem seisnes selles, et ta tahtis enda ümber näha mitte kaasvõitlejaid, vaid alamaid. See on klassikaline autoritaarse juhi iseloomujoon. Kuna Vladimir töötas KGB-s, siis ta sobis sellesse rolli suurepäraselt. Dmitri Medvedev ei mänginud Sobtšaki ajal mingit rolli. Ta oli mõnda aega Sobtšaki abiline, kui Sobtšak oli linnanõukogu esimees. Medvedev istus vastuvõturuumis ning vastas telefonikõnedele ja registreeris külalisi, kes Sobtšaki juures käisid. Narõškinit ja teisi ei mäleta ma üldse, sest need olid nii väikesed tegelased, et mul polnud nendega mingeid kokkupuuteid.

Sobtšak määras Peterburis juhtivatele kohtadele endisi kohalikke parteibosse ja KGB töötajaid, muu hulgas neid, kes olid dissidente jälitanud. Need inimesed olid tema jaoks mugavad, sest nad olid kuulekad ja sobisid hästi sellesse autoritaarsesse süsteemi, mida ta üritas enda ümber rajada. Leningradi linnanõukogu saadikud olid selle vastu ja üritasid teda ümber veenda, kuid see ei meeldinud Sobtšakile üldse. Tema jaoks oli olemas „õige” ehk tema enda arvamus ja „vale” ehk ülejäänute arvamus.

Kas teie jaoks polnud imelik, et inimesed, kes 1990-ndatel tassisid Sobtšaki asju ja keetsid talle teed, tõusid 2000-ndatel Venemaa etteotsa?

See sai võimalikuks, sest sai presidendiks ja võttis enamiku oma kaastöötajaid Peterburist Moskvasse kaasa. Kui seda poleks juhtunud, oleksid need inimesed jäänud edasi „mittekellekski”. Sest oma oskuste ja teadmistega poleks nad normaalsel, demokraatlikul maal ja demokraatlikus võimusüsteemis iialgi suutnud karjääri teha. Kuid toona oli kombeks valida kaadrit mitte professionaalsuse, vaid lojaalsuse järgi. Täpselt nagu nõukogude ajal.

Mis on saanud Sobtšaki lemmikutest?

Kooperatiivi Ozero osalised ja Sobtšaki asetäitjad valitsevad praegu Venemaad. Fotol asetavad pärast Sotši olümpiamänge „dopinguministri” kuulsuse omandanud Vitali Mutko ja Sobtšak pärja suure isamaasõja monumendile.
Kooperatiivi Ozero osalised ja Sobtšaki asetäitjad valitsevad praegu Venemaad. Fotol asetavad pärast Sotši olümpiamänge „dopinguministri” kuulsuse omandanud Vitali Mutko ja Sobtšak pärja suure isamaasõja monumendile.FOTO: AFISHA.RU

Venemaad on viimase kahe kümnendi vältel valitsenud endised Sobtšaki asetäitjad ja suvilakooperatiivi Ozero liikmed. Kus on Sobtšaki mehed täna?

Dmitri Kozak

1985. aastal lõpetas ta kiitusega Leningradi riikliku ülikooli õigusteaduskonna, kus tol ajal õpetas Anatoli Sobtšak. Aastail 1985–1989 oli Kozak prokurör, seejärel Leningradi prokuratuuri vanemprokurör. 1990–1991 Leningradi linna täitevkomitee juriidilise osakonna juhataja asetäitja, alates 1994 Peterburi linnavalitsuse liige. Aastail 2004–2007 oli Kozak Lõuna föderaalringkonnas presidendi täievoliline esindaja, hiljem nimetati ta regionaalarengu ministriks. Alates 2008. aastast Venemaa föderatsiooni asepeaminister, vastutas Sotši taliolümpiamängude eest. Alates 2014. aasta märtsist kureeris ta Krimmi ja Sevastopoliga seotud küsimusi. 2020. aastast on Kozak ametis residendiadministratsiooni juhi Anton Vaino asetäitjana

Igor Setšin

1988. aastast alates töötas Leningradi linnanõukogu sõpruslinnade osakonnas, kus kureeris Leningradi koostööd Rio de Janeiroga ning hiljem Barcelona ja Milanoga. 1991. aastast töötas Setšin Peterburi linnavalitsuses, kuni 1996. aastani oli ta linnapea esimese asetäitja Vladimir i asetäitja. Aastail 1998–2004 töötas Setšin eri ametikohtadel i administratsioonis, aastatel 2008–2012 oli ta asepeaminister, 2012. aastast Rosnefti president.

Dmitri Medvedev

1989. aastal Leningradi riikliku ülikooli aspirant ja Sobtšaki usaldusisik NSV Liidu rahvasaadikute valimistel. 1990. aastatel töötas ta Peterburi linnavalitsuse välissuhete osakonnas. Aastail 2008–2012 Venemaa president, 2012–2020 Venemaa föderatsiooni peaminister. 2020. aastast Venemaa julgeolekunõukogu esimehe asetäitja.

Anatoli Tšubais

1990. aastal sai noorest majandusteadlasest Tšubaisist Leningradi linnanõukogu täitevkomitee esimehe esimene asetäitja ja Anatoli Sobtšaki peamine majandusnõunik. 1991–1994 oli ta Venemaa riikliku varahalduse komitee esimees. Endine Rosnano juht ja asepeaminister, praegu Venemaa presidendi eriesindaja rahvusvaheliste organisatsioonide juures.

Vladimir

Aastail 1990–1991 Leningradi linnanõukogu esimehe nõunik, 1991–1996 Leningradi (Peterburi) linnapea kantselei välissuhete komisjoni esimees, hiljem Peterburi linnapea esimene asetäitja . Pärast Sobtšaki kaotust 1996. aasta kubernerivalimistel lahkus Sobtšaki juurest ja asus tööle Venemaa föderatsiooni presidendi administratsiooni. 1999. aasta augustist detsembrini ja aastail 2008–2012 Venemaa peaminister. Aastail 2000–2008 ja alates 2012. aastast Venemaa föderatsiooni president.

Aleksei Miller

Aastail 1991–1996 töötas Leningradi linnanõukogu täitevkomitee majandusreformi komitees ja Peterburi linnavalitsuse välissuhete komitees. Alates 2001. aastast Gazpromi juhatuse esimees.

Aleksei Kudrin

Alates 1990. aastast Leningradi linnanõukogu täitevkomitee majandusreformi komitee aseesimees, seejärel alates 1991. aastast Peterburi majandusarengu komitee aseesimees. Alates 1992 Peterburi linnavalitsuse finantsosakonna esimees. Alates 1993. aastast linnapea asetäitja. Lahkus Sobtšaki juurest pärast kaotust 1996. aasta kubernerivalimistel. 2000–2011 Venemaa föderatsiooni rahandusminister, 2013–2018 i majandusnõunik. Praegu Venemaa finantskontrolli juht.

Sergei Narõškin

Aastail 1992–1995 juhtis üht Peterburi linnavalitsuse majandus- ja rahanduskomitee osakonda. Aastail 2004–2008 oli valitsusaparaadi juht ja asepeaminister, 2008–2011 presidendi administratsiooni juht. 2011–2016 Vene riigiduuma esimees, alates 2016. aastast Venemaa välisluure (SVR) juht.

German Gref

1990–1993 Leningradi riikliku ülikooli õigusteaduskonna aspirant. Alates 1992. aastast Peterburi administratsiooni varahalduskomitee Petrodvortsovõi rajooniagentuuri juhataja, seejärel Peterburi Petrodvortsovõi rajooni juhi asetäitja, 1994. aastast Peterburi linnavara halduskomitee juhataja asetäitja, 1997. aastast Peterburi asekuberner. Aastail 2000–2007 Kasjanovi ja Fradkovi valitsuse majandusarengu minister. Oktoobrist 2007 seniajani Venemaa Sberbanki juhatuse esimees.

Vitali Mutko

Aastail 1983–1991 oli Leningradi Kirovi rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees. Alates 1992. aastast Peterburi abilinnapea ja linnavalitsuse sotsiaalküsimuste komisjoni esimees. Pärast Sobtšaki kaotust valimistel lahkus Sobtšaki juurest. 1997–2003 jalgpalliklubi Peterburi Zenit president. 2008–2016 Venemaa föderatsiooni spordiminister, 2016–2020 asepeaminister. Praegu riigifirma Dom.rf juht.

Allikas

Related Posts

%d bloggers like this: