Nõmme, Tallinna uudised

Nõmme muuseumis saab näha vanu jalgrattaid

r: Jukko Nooni

Toomas Piht on vanade rataste kogumise ja restaureerimisega
tegelenud kümmekond aastat. (foto: Toomas Pihti erakogu)
muuseumis on kuni 22. juunini avatud põnev näitus, kus saab vaadata vanu jalgrattaid Toomas Pihti kogust.

l elav Toomas Piht on vanu rattaid kogunud ja restaureerinud nüüdseks kümmekond aastat. Koos abikaasa Erega väärtustavad nad vana ning lisaks jalgratastele kogutakse muudki põnevat: võitoose, lähkreid, tünne, mitmesuguseid lauanõusid. «Kogumine on väike vaheldus argielule, sest on juba suured ja aega oma asjadega rohkem tegeleda,» sõnas mees.

Kõik vanakraamilaadad pakuvad abikaasadele suurt huvi, uudistamas käiakse laatadelgi. «Laadale sõidame koos, aga seal liigume eraldi, siis jõuame rohkem hõlmata. Teame, mis meid huvitab, ja kui midagi näeme, siis helistame, et siin on üht või teist, mis huvi võiks pakkuda,» rääkis Toomas.

Vanade jalgrataste hullus, nagu Toomas ise oma hobi nimetab, sai kunagi alguse ilusast plaanist abikaasat sünnipäeval vanaaegse jalgrattaga üllatada. «Sobiva jalgratta ostmise protsess oli pikk ja keerukas, kuid lõpuks õnnestus mul leida just «see õige». Kahjuks ei olnud ratas heas seisus ja selle restaureerimiseks tuli käed külge panna. Minu õnneks oli kingisaaja tulemusega väga rahul,» meenutas Toomas. «Kuid ega ma saanud ju naist üksi rattaga turule lasta. Mistõttu pidin ka endale sõitmiseks ühe vanaaegse ratta soetama. Siis oli mul ilusaid rattaid juba kaks. Kuid ega kaks ilma kolmandata jää, ka tütrel tekkis soov ühe nostalgiahõngulise ratta järele. Nii hakkaski see pall veer. Ja nüüd on mul rattaid kuuris, hoovis, keldris ja isegi elutoas,» rääkis koguja.

Toomas Pihti teada on s kümmekond inimest, kes vanade jalgrataste kogumisega tegelevad. «See on haigus, mis süveneb,» lisas ta naerdes. Pihti kogus on vanu rattaid 50 ringis. «Algul kogusin ainult eestiaegseid sõiduvahendeid, aga siis sai neist küllalt ja hakkasin koguma veel vanid rattaid. Mõned rattad olen saanud Inglismaalt, ühe leidsin Soomest sisuliselt prügimäelt. Ühe Adleri sain juhuslikult lt, võib-olla oleks see seal garaažis seisnud veel mitukümmend aastat.»

Jalgratas võib Toomas pikalt rääkida, sest igal rattal on oma lugu ja eripära, kuidas see kokku on pandud, kust mõni puuduv detail leitud või ostetud.

Vanu rattaid Toomas Pihti kollektsioonist.
(foto: Toomas Pihti erakogu)
Pihti kollektsioonis on rattaid aasta 1880–1940, muu hulgas ka mõlst ilmasõjast. Teadaolevalt ainuke s on Esimese sõja aegne kokkupandav Prantsuse ratas, mida said sõdurid selga võtta. Põnev on ka puidust velgedega ratas aastast 1910. Eriliseks pilgupüüdjaks on kõrgratas ehk ämblik, mida Toomase kogus on kolm.

muuseumi näitusel ongi eksponeeritud meeste-, naiste-, laste- ja sõdurirattaid, samuti ei puudu sealt ka juba mainitud ämblik. Kes tahab aga vanadest jalgratas rohkem kuulda, sel tasub minna muuseumisse 18. mail, muuseumiööl. Kell 18 on kohal Toomas Piht, kes räägib põnevaid lugusid oma kollektsioonist.

muuseum asub endises jaamahoones aadressil Jaama 18 ning on külastajatele avatud N kl 12–16, R kl 12–18 ja L kl 10–16.

Loe otse allikast

Related Posts

%d bloggers like this: