Peamine arendusprojekt ehk tööstuspärandi avahoidla loomine viiakse ellu 2026. aasta sügiseks. Projekti eesmärk on kohandada hoone esimese korruse üks tiib kaasaegseks avahoidlaks, kuhu viiakse Eesti suurim ja pidevalt täienev tööstuspärandi kogu. Projekti tulemusel paranevad oluliselt kogude säilitustingimused ning seni avalikkuse eest varjul olnud tööstuslik pärand muutub külastajatele nähtavaks.

Lisaks avahoidla rajamisele on Narva muuseum saanud muuseumide kiirendi finantseerimise muuseumi kunstigalerii külastajatingimuste parandamiseks. Kahe projekti koosmõjul uueneb kunstigalerii hoone 2026. aasta sügiseks nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Esmakordselt luuakse kunstigaleriisse näituseruumid, kuhu pääsevad ka liikumispuudega külastajad.

Narva Muuseumi direktor Maria Smorževskihh-Smirnova sõnas, et tegemist on järjekordse olulise etapiga muuseumi arengus. Direktori sõnul seisavad kõik muuseumid silmitsi piiratud väljapanekupinnaga ning avatud fondi kontseptsioon aitab seda leevendada, võimaldades pakkuda mitmekesisemat ja paindlikumat ekspositsiooniformaati.

“Narva tööstuspärand on linna elanike ühine ja uhke lugu, kuid seni on see olnud suuresti varjus. Avahoidla rajamisega saab see pärand lõpuks väärilise ja nähtava koha – ekspositsiooni, mis ei räägi ainult masinatest ja tootmisest, vaid inimestest, kelle töö ja elu on Narva kujundanud,” rääkis tööstuspärandi avahoidla sisulise kontseptsiooni eest vastutav peavarahoidja Zurab Jänes.

Tööstuspärandi avahoidla projekti kaasrahastab Euroopa Liit. Projekti kogumaksumus on 138 046,80 eurot, millest 96 632,76 eurot ehk 70 protsenti kaetakse õiglase ülemineku fondi Ida-Viru piirkondlike algatuste meetmest ja 41 414,04 eurot on Narva muuseumi omafinantseering. Muuseumide kiirendi toetus 47 900 eurot lisandub eraldiseisva investeeringuna kunstigalerii külastustingimuste parandamiseks.