Tallinna linnavalitsus teatas teisipäeval, et loobub linnamuuseumi avatud kogude hoone ehitusest, mis oleks maksma läinud 47 miljonit eurot. Otsus tekitas asjaosalistes üllatust ja pahameelt.
Tallinn kuulutas läinud sügisel välja arhitektuurikonkursi linnamuuseumi avatud kogude hoone ideele, kuhu esitati kavandeid möödunud neljapäevani. Hoone pidi spetsiaalsetes tingimustes hoiustama pea 170 000 museaali Tallinna linnamuuseumi ja fotomuuseumi kogudest, tehes need ka avalikkusele ligipääsetavateks. Sealhulgas plaaniti ehitada Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile lisahoone ning renoveerida olemasolev.
Tallinna kultuuri ja spordi valdkonna värske abilinnapea, keskerakondlane Monika Haukanõmm nentis, et tegu on väga olulise objektiga, kuid seda pea 50 miljoni eurost väljaminekut tänavusse linnaeelarvesse ei mahutatud.
“Võttes, et me ei tohi Tallinna linna eelarvet läbi laenu võtmise liiga kõrgeks ajada, et mitte tulevikuks vajalikke investeeringuid ohtu seada, on täna tehtud otsus, et 2026. aastal me ei hakka Avatud Kogude hoonet projekteerima. Küll ei tähenda see üldse mitte, et Avatud Kogude hoonet ei tule Tallinnasse – keegi ei sea kahtluse alla, et seda on väga vaja,” rääkis Haukanõmm, kelle sõnul peaks linn ja riik selle objekti puhul koostööd tegema.
Teisipäeval teatas linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa), et Tallinn kavandab tänavusteks investeeringuteks 196 miljonit eurot. Selleks võetakse laenu kuni 100 miljonit eurot.
Tallinna linnamuuseumi direktor Heli Nurger loobus linnavalitsuse otsust kommenteerimast. Ka kaasaegse kunsti muuseumi tegevjuht Kadi Kesküla ja Tallinna kultuuri- ja spordiameti juhataja Hillar Sein ei nõustunud kommentaari andma.
Tallinna eelmise koosseisu abilinnapea, sotsiaaldemokraat Kaarel Oja kritiseeris linnavalitsuse otsust, nimetades seda väga küüniliseks.
“Me ei räägi mingist hoonest või konstruktsioonist, mis lihtsalt oleks tore. Me räägime ühest väga tõsisest murest, millest mitu linnavalitsust enne tänast on igati teadlikud olnud ja töötanud selle nimel, et millisel kombel tegelikult garanteerida, et aastasadu püsinud kultuuripärand alles hoida. Avatud hoidla on vastus sellele küsimusele olnud – see on väga-väga muljetavaldav kontseptsioon, sellega on väga palju tööd tehtud,” selgitas Oja.
“Nüüd, kui see lihtsalt teemasse tegelikult süvenemata maha tõmmata, siis esimese hooga tekibki küsimus, et mis siis plaan on. Kuidas linnavalitsus näeb seda, kuidas kõige suurem ajalooline pärand säilib – millisel kujul, kuidas? Eks me nüüd kõik ootame vastuseid neile küsimustele,” ütles endine abilinnapea.