Oleme jõudnud kultuurisõja otsustavasse järku, kus rahvuslike sümbolite häbistamine, väljatõrjumine ja minemapühkimine on jõudnud sinimustvalge lipuni. Rahvuslipu asendamine erinevate vikernikerdiste ja muude globalistlike projektipalakatega on pandeemiline ja kultuurireetmisega lähevad kahjuks kaasa ka selgrootud libakonservatiivid.
Kultuurisõjas on iga eestlane sõdur. Igaüks meist saab heisata oma lipuvardasse sinimustvalge vimpli, kanda rahvuslippu rinnas kas märgi või lindina, kleepida rahvusvärvides kleeps oma autole, uksele või postkastile. Igale poole, sinu omand on kultuurisõja punker ja tulepesa – oleme kõikjal ja alati sinimustvalged.
Punased lurjused hakkavad tõmblema, kui nad näevad eesti lippu. Sinimustvalge ja rist tekitavad deemonitest seestunud globalistidele ja satanistidele põrgupiina. Kunagi Kataloonias nägin ilusat vaadet Barcelonas kortermajade tänaval – igal suurel majal rippus aknast alla vähemalt pooltosinat l’Esteladat, Kataloonia iseseisvuslaste lippu, suured lipud, ilusad lipud täitsid kenasti akende vahelise ruumi.
Katalaanide iseseisvuse taotlus väljendus selgelt ja kindlalt. Teema ka seda, riputame eesti lipud aknale või aknast alla maja seinale. See on Eesti, siin elavad eestlased, me oleme vaba ja kangekaelne rahvas, vähemalt mõned meist. Näitame ennast, ei ole vaja peitu pugeda. Iga vikernikerdise kohta lehvigu eesti kodudel 1000 sinimustvalget!
Muide, eesti lipp ei ole veel keelatud. Eesti vabaks!
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 14.01.2026
