Terviseamet nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuhi Julia Gelleri sõnul ei anna vaktsineerimine kunagi sajaprotsendilist kaitset. „Gripivaktsiin kaitseb nakatumise eest umbes 50–57 protsendil juhtudest. Selle peamine eesmärk on aga vältida rasket haiguskulu, haiglaravi ja surmajuhtumeid,“ rääkis ta Kuku „Hommikuraadios“.

Kuigi üldine vaktsineerimise tase on tõusnud, on hõlmatus riskirühmades endiselt tagasihoidlik. Eakatest on gripivastase vaktsiini saanud veidi üle veerandi ning lastest ligikaudu 13 protsenti. Just lapsed, kes viibivad kollektiivides – lasteaedades, koolides ja huviringides – mängivad viiruse levikus suurt rolli. Sageli jõuab nakkus laste kaudu ka vanavanemateni, kellel võib gripp kulgeda oluliselt raskemalt.

Viirus muutub oodatust kiiremini

Tänavuse hooaja eripära on gripiviiruse kiirem muteerumine. Vaktsiin koostatakse eelmiste hooaegade andmete põhjal, kuid sel suvel muutus viirus tavapärasest teistsuguse tempoga. „Vaktsiin ei pruugi täpselt vastata ringluses olevale tüvele, kuid pakub siiski head kaitset raske haigestumise vastu,“ selgitas Geller.

Ametlikult registreeritakse vaid need gripijuhud, millega pöördutakse arsti poole. Jõulunädalal pandi neid kirja umbes 4000, kuid nakatunute tegelik hulk on tõenäoliselt kordades suurem. Paljud põevad haigust kodus, teevad kiirtesti või ei testi end üldse ega jõuagi statistikasse.

Terviseameti esialgsetel andmetel on alates oktoobrist gripidiagnoosiga haiglaravil viibinud patsientidest surnud 19 inimest. Kas gripp oli otsene surmapõhjus, selgub hiljem, kui andmed on põhjalikult üle vaadatud. Selge on aga see, et eriti ohustatud on eakad ja krooniliste haigustega inimesed.

Haiged püsigu kodus

Eksperdi sõnul ei tasu vaielda, kas tegu on gripi, COVID-19 või mõne muu viirusega. Kui esinevad haigusnähud, tuleks jääda koju. „Haigena tööle minemine ei ole hea mõte – see ohustab teisi ja ka töövõime on siis madal,“ ütles Geller.