Kui tervisenäitajad on korras, tasub tema sõnul hinnata une kvaliteeti ja toitumist. „Energiakõikumine võib olla tingitud ka vere glükoositaseme kõikumistest, mida põhjustab kiirete süsivesikute rikas toit. Meeleolu ja energiataset tõstavad ka igapäevased jalutuskäigud – alusta kasvõi 20 minutist.“

Liikumise roll on pikaealisuse juures Koch-Mäe sõnul suur ja vältimatu, kuid oluline on tasakaal. „Inimesed, kes treenivad regulaarselt, elavad keskeltläbi ligi seitse aastat kauem. Me vajame samaaegselt nii mõõdukat koormust kui ka intensiivsemat treeningut, kuid iga kasulik asi võib üledoseerides olla kahe teraga mõõk.“ Mõõdukas liikumine võiks kuuluda igasse päeva, intensiivsemad treeningud toimuda aga paar korda nädalas.

Tervislik eluviis on vaimse võimekuse alus

Kõik need valikud mõjutavad otseselt ka vaimset võimekust. „Tervislik ja teadlik eluviis tõstab energiataset ja toetab ajukeemiat – see omakorda parandab keskendumisvõimet, meeleolu ja loovust ning aitab leida uusi lahendusi.“ 

Keskkondades, kus liikumine ja ennetav tervis on loomulik osa igapäevast, on inimesed stressile vastupidavamad ja suhted tasakaalukamad. „Treening parandab verevarustust mitte ainult lihastes, vaid ka ajus,“ Koch-Mäe. 

Ennetav tervis kui töökultuuri osa

Samuti ei piirdu pikaealisuse ja ennetava tervise mõju ainult üksikisiku enesetundega, vaid hakkab üsna kiiresti peegelduma ka töökeskkonnas. Ettevõtetes, kus tervist ei käsitleta kampaaniate korras, vaid läbi pikaajaliste harjumuste loomise, on muutused tajutavad ka inimestevahelistes suhetes. 

„Regulaarset sporti harrastavad inimesed on stressi suhtes vastupidavamad ja rõõmsamad, mis tähendab, et üldjoones on ka töötajate omavahelised suhted paremad,“ selgitab Koch-Mäe, kelle sõnul ei ole liikumine ainult individuaalne tegevus, vaid ka oluline ühendav element: „Sport ühendab meeskondi ning loob loomuliku ühisosa, mis kandub edasi ka igapäevasesse suhtlusesse.“