Maailm, Teadus

Kuidas paavst kanad paksuks muutis – Loodus, Postimees.ee

Katoliku kiriku otsus paast kohustuslikuks muuta pani inimesi kasvatama paksemaid ja rohkem munevaid kanu. 
 
Tänapäeval leiab kana mistahes restorani menüüst, rääkimata kana võidukäigust kiirtoidus. Tegelikult tuli kana eurooplaste toidulauale alles tuhat aastat tagasi, kui katoliku kirik neljajalgsete loomade söömise paastuajal ära keelas, vahendab ajakiri Science. Sel nädalal esitletud teadustulemused näitavad aga, et paavsti otsus võis muuta ka kanade geneetikat, pannes neid aasta läbi munema ning muutes nad ümaramaks.

Väljakaevamisi tehes avastasid zooarheoloogid, et umbes 1000 aastat tagasi hakkas kanakontide arv suurenema. Kui varasemast ajas pärit kanakonte leidus umbes viis kuni kuus protsenti, siis kusagil 1000.aasta lähedal muutus see 12 – 14 protsendiks. Samal perioodil suurenes ka munade ja kalade tarbimine.

Kõik need muutused leidsid aset pärast usureforme, mis paastu kohustuslikuks muutsid. Et paastupäevi kogunes aasta peale ligi 130, tähendas see kristlikele rahvastele suurt muutust. Kuigi neljajalgsete loomade liha paastu ajal süüa ei tohtinud, ei kehtinud see keeld kahejalgsetele loomadele ning nii nägid näljased eurooplased väljapääsu kanades.

Nõudlus kanade järele suurenes üha enam ning nii hakati neid linde ka rohkem kasvatama, sealjuures eelistati linde, kes munesid aastaringselt ja olid seekaudu ka suuremad. Teadlased usuvad, et need kanad kandsid spetsiifilist geenivarianti, mis pani neid rohkem munema ja muutis neid suuremaks. Ajapikku muutusidki sedasorti kanad domineerivaks.

Geneetikute sõnul näitab see uuring, kui olulist rolli inimesed tegelikult teiste loomade evolutsioonis mängivad. Edasi plaanivad nad uurida muu maailma kanu, kus paavsti paastunõuded nii suurt rolli ei mänginud.

%d bloggers like this: