Tervis

Koroonaviirus võib tekitada ajukahjustusi ka ajju jõudmata

Kahjustusi nähti nii ajutüves kui ka haistesibulas r/allikas: GreenFlames09/Creative Commons

Aeg-ajalt ega nakatumise järel nähtavate ajukahjustuste taga pole sageli mitte ise, vaid nakatumisega kaasnev ränk põletikuline reaktsioon, viitab hiljuti ilmunud uuring.

Tulemused põhinevad -s pärast ega nakatumist surnud 19 inimese aju lahkamisel tehtud tähelepanekutel. Uurimisaluste vanus jäi surmahetkel 5–73 aasta vahele. Neist mõnedel olid varasd kaasuvad haigused, nagu diabeet või südame-veresoonkonnahaigused.

Teadlased ei suutnud leida lahkamise käigus osakesi ega jälgi selle pärilikkusainest. Teisisõnu ilmselt ajju ei jõudnud. Samas märkasid nad veresoonte ummistumist ja veresoonte seinte õhenemist, millest tulenevalt muutusid nad tavapärasest läbilaskvamaks. Verevalgud hakkasid lekkima ajurakkude vahele. Mõnedes veresoontes leidus tavapärasest rohkem ka mikrogliia ehk aju immuunrakke. Kahjustusi nähti nii ajutüves kui ka haistesibulas.

Töörühm järeldas selle põhjal, et tekkinud kahjustuste taga oli inimeste enda immuunsüsteem, mis reageeris ega nakatumisele liiga tugevalt. Kuigi ei pruugi ajju jõuda, võib tekitada see seal kaudselt võrreldavalt suurt kahju, kui näeb näiteks insuldi või mitmete teiste autoimmuun-põletikuliste ajuhaiguste korral.

Uurimus aitab selgitada, miks on seostatud e nakkusega muu hulgas epilepsiahoogude pikenemist, insuldiriski kasvu, lõhnataju kadumist, mälu- ja tajuhäireid, peavalu ja keskendumisraskusi. Samas on leitud varastes töödes ajust ka vähesel määral osakesi. Värske töö põhjal ei pruugi see alati sümptomite ilmnemisel niimoodi olla.

valguses unustadaEelnevate tööde põhjal

Uurimus ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine.

Allikas

%d bloggers like this: