Ajalugu, Eesti

Kopli uus ja väga šikk nägu

 liinid ja Põhjala kummitehas on Eesti arhitektuuri tõelised tuhkatriinulood. Nende muinasjuttudega on võimalik lählt tutvuda giidide juhtimisel 27.-28. aprillil toimuval Open House nimelisel arhitektuurisündmusel, mille raames avavad oma uksed ja väravad 40 kohta, kuhu just igapäevaselt ei satu.

Kopli liinid


Üks Põhja-Tallinna uhk ja terviklik töölisasumi on seni olnud Kopli poolsaare tipus olev Vene-Balti laevatehas, mis esindab 20. sajandi alguse tsaaririigi majanduslikku tõusu ja tööstuslikku arengut. Ettevõtte juurde kerkisid tööliskasarmud, mis ehitati korralikult täispalkehitistena ning kaeti voodrilaudadega. Oma lihtsusest hoolimata kasutati ka nende majade juures profileeritud uksi, juugendlike keerdudega varikatuseid, klassikalisi proportsioone. Peale Nõukogude aja lõppu eluheidikute elupaigaks peetud Kopli liinide asukoht on looduslikult väga kaunis, laskudes astangutena otse mereni.


Foto: Nikolai Kopli liinidel

Juba 2004. aastal plaanis Tallinna linna olenevalt seisukorrast Kopli liinide puitelamud lammutada või renoveerida, kivist trepikojaga majad renoveerida ja asendada mereäärse, kesklinnast paarikümne minuti trammisõidu kaugusel aguli esindusliku elamurajooniga. Hakati otsima arendajat, kes leiti pärast mitmeid luhtunud katseid alles kümne aasta pärast.

Aga täna näeb seal juba Kopli uut nägu, suve alguses kolivad esimestesse majadesse sisse uued pered. Praegu veel üsna iku olemisega kaunis rannas valmib sel aastal esimene osa rannapromenaadist. Selle järgmistes ehitusetappides peaks valmima ka vaateplatvorm Sepa tänava lõpus, kus hakkab teguts suvekohvik.

Kopli liinid on jagunenud kvartaliteks, millest praegu on valmimas E kvartali nime kandev osa, kus asuvad Peeter Arhitektide poolt projekteeritud 5-kordsed elamud, igaühes 25 korterit. Hoonete värvilahenduseks said arhitektid inspiratsiooni Kopli liinide ajaloolisel alal olnud hoonete viimistlusest. Need on šikid linnakorterid, mille rõdudelt avanevad vaated merele ja rajatavale rannapromenaadile. Kokku valmib piirkonnas 10 aasta jooksul 900 uut kodu.


Foto: Kopli liinide I etapi üldvaade

Kui praegu on valmimas korterid, siis järgmistes etappides jõutakse ka hooneteni, kus on ka muid pindu. Näiteks kuulus Liinivahe 17 maja, mis tehase aegadel oli üks kahest vallaliste tööliste jaoks ehitatud nn kasarmust ja mis on vanim nii pikk kasarmuhoone Euroopas, saab ilmselt osaliselt lasteaiaks või imajaks.


Foto: viimased räämas hetked kaunis rannas

Kopli liinidel näeb praegu uute merevaatega kodude kõrval alles renoveerimist ootavaid vanu hooneid ning ilmselt on see viimane võimalus kogeda Kopli liine sellisena, nagu nad Tallinna linnapildis mitukümmend aastat olid — natuke räsitud ja unustatud majaderivisid munakivisillutisega tänavate ääres maalilise merevaate taustal.

Põhjala tehasehoone

Kunagisel Bekkeri laevatehase kolossaalsel alal tegutses peale Eesti vabariigi sündi mitmesuguseid ettevõtteid. Üks väljapaistvamaid neist oli nõukogude perioodilgi väga edukalt tegutsenud 1924. aastal loodud Põhjala kummitööstus Marati tänaval.

Insener Harri Feldmanni ettevõte tootis 1939. aastal päevas 1200—1400 paari jalanõusid, lisaks jalgrattakumme, gaasimaskide kummiosi; 1978 tehti jalatseid juba 1,9 miljonit paari. Praegu elavdatakse ala mitmesuguste kultuurisündmusega, kutsutakse üles korraldama üritusi. Vanu ehitisi on osaliselt plaanis tasapisi kohandada elamiseks ja töötamiseks

Kas Koplist saabki Baltikumi põnevaima arhitektuuriga piirkond?

Nii Kopli liinid kui Põhjala tehas on suured territooriumid, kuid Koplisse mahub põnevaid ja uut elu ootavaid kohti veelgi. Juba lõppenud arhitektuurikonkurside kõrval on see põnev piirkond arhitektide fantaasiamängudeks. Äsja lõppenud Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB) korraldatud visoonivõistlus näitab, milliseks võiks muutuda pragu Kopli südames laiutav üsna ilmetu ja inetu kaubajaama ala.

Tänavuse visioonivõistluse eesmärk oli luua ühiste ja privaatsete elu- ja töökeskkondade ala, mis hõlmab sise- ja välisruume, kus eri vanuses inimesed saaksid õppida, mängida ja kasvada. Ala oli Kopli idaosa ja osa Kalamajast, mis külgneb raudtee maaga ja millest kujuneb lähitulevikus Tallinna uus oluline osa.

Kuna tegu on visioonivõistlusega, mitte reaalse ehitusprojekti otsimisega, jäid žürii sõelale need tööd, mis on pakkunud tavapärasest pisut ootamatumat katsetuslikumat lahendust. Võistlusele laekus 80 tööd maailma eri paikadest ja võitjaks osutus töö nimega Lines Rehab. Võidutöö miksib puitu ja piirkonna industraalset arhitektuuri — autorid kasutasid puitu elumajade jaoks ning metalli avalikes hoonetes, kummardusena koha industraalsele ajaloole. Arhitektide visiooni järgi võiks seal asuda jagatud kontorid, raamatukogu, kultuurikeskus. Sellist vaadet Koplile näeb küll ainult näitusel ja seda ka alles sügisel TABi ajal.


Foto: Kopli kaubajaam, visioon

Allikas

Related Posts

%d bloggers like this: