Muu

Karel Šmutovi õigeksmõistmine Raivo Rätte tapmises oli kohtusüsteemi toimimise musternäide

Jaanus Tehver

Advokatuuri esimees Jaanus Tehver seletab , mida järeldada riigikohtu otsusest, mis palju saanud kaasuses kõik varas ümber muutis.

Esmaspäeval avaldas riigi otsuse, mis tõi viimase suure pöörde palju saanud traagilisse loosse. Ühel 2018. aasta juuli ööl sõitis Karel Šmutov as Kivi tänaval autoga otsa muusik Raivo Rättele, kes suri saadud vigastuste tagajärjel paar tundi hiljem haiglas. Sündmuse uurimise järel süüdistas prokuratuur Šmutovit tapmises. Kaks asja vaaginud kohtuastet mõistsid ta süüdi natuke kergs teos – provotseeritud tapmises, sest sündmuse eelloost oli näha hingelise erutuse seisund. Aga kõrgeim pööras asja täitsa ringi – Šmutov mõisteti täiesti õigeks, sest riigi leidis, et ta tegutses häda seisundis. Advokatuuri juht Jaanus Tehver aitab Delfi „Erisaates“ seletada, mis juhtus, et varem olid kõik sündmus valesti aru saanud. Saatejuht on Raimo Poom.

„Tõsi ta on, et riigikohtus diametraalselt teistsuguste otsuste tegemine pole igapäevane asi, aga samas pole see ka midagi ennekuulmatut. Seda tuleb aegajalt ikka ette. Mis juhtus? Tagantjärgi hinnates tuleb tõdeda, et maa ja ringkonna, kes tegid süüdimõistva otsuse, keskendusid sellistele asjadele, mis lõppkokkuvõttes ei olnud lõpliku lahendamise kontekstis määrava tähendusega,“ seletas Tehver.

Küsimus taandus selles kaasuses just hädale.

Advokatuuri juhi sõnul ei pööranud maa ja ringkonna antud juhul piisavat neil faktidele ja sellest tulenevale järeldusele, et juhtum võis kvalifitseerida hädaks. „Keskenduti teistele asjaoludele selles kaasuses ja häda jäi kuidagi fookusest välja. Riigikohut lahendis osutatakse ka, et maa peatus väga põgusalt järeldusel, et süüdistatav tegutses kellegi teise ks. Aga ei pidanud vajalikuks teha sellest õiguslikku järeldust, asi jäi kuidagi sinna paika. Ja seepärast jõutigi maa- ja ringkonnakohtus kokkuvõttes ebaõigetele järeldustele. Ja seepärast leidiski riigi, et juba tuvastatud faktidele tuginedes tuleb teha hoopis teistsugune järeldus häda olsolu kohta,“ lausus Tehver.

Kaasust vaadates leidis Tehver, et riigikohtu otsus ei muutnud midagi häda kui sellise piirides või olemuses. „Mingit õiguslikku revolutsiooni riigikohtu otsus kaasa ei toonud ega sisaldanud. Riigi kohaldas samu õiguspõhimõtteid, mis on meil karistustikku juba palju aastaid tagasi kirjutatud. Lihtalt osutas, et madalama astme kohtud jätsid ammu teada õiguspõhimõtte ta, sest keskendusid muudele asjadele.“

Küll aga tõi advokatuuri juht välja, et see pöördega lõppenud kaasus ilmestab väga konkreetselt, miks on mitme astmega kohtusüsteem väga vajalik.

„See näitab, mis on vaja mitmeastmelist kohtusüsteemi. Tuleb aru saada sellest, et olgu kaasus ükskõik kui oluline või kui suure all avalikkuse silmis, siis õigust mõistavad inimesed, pean ilmas kohtunikke. On täiesti möödapääsmatu, nagu ka teis inimtegevustes, et eksitakse. Inimlikel põhjustel. Selleks, et eksimuste tagajärgi viia miinimumini, on vaja seda, et ühte ja sama kaasust peab läbi vaatama mitmes kohtuastmes,“ rääkis Tehver.

„Kui tuleb välja ka lausa viimases kohtuastmes, et mingi viga on varem tehtud, siis tuleb see ära õiendada. See ongi ses mõttes kohtusüsteemi toimimise musternäide,“ viitas ta langetatud pikas kohtuasjas saabunud varasst teistpidisele lõpule.

Allikas

%d bloggers like this: