Tervis

Kaks miljonit surnut, aga selline on Jumala tahe! Vaktsiin valmis juba aasta tagasi, kuid otsustamatus ja hirm ei lasknud viirusega võidelda

Kaks sammu võiksid dramaatiliselt kiirendada viirusest jagu saamist: viivitamatult heaks kiita vaktsiin ja minna (ajutiselt) üle ühe doosi režiimile.

SURM, MIS VÕINUKS OLEMATA OLLA: 20. august . Katmandu haigla töötajad toimetavad viiruse tagajärjel surnud inimest krtooriumisse.

Imelik isegi mõelda, et eelmisel nädalal Euroopa Liidu ravimiameti loa saanud Mode vaktsiin oli valmis juba aasta tagasi. 10. jaanuaril sai avalikuks Covid-19 genoom ja sellele järgnenud nädalavahetusel tehti Mode laboris vaktsiin kahe päevaga valmis. Seesama, mis nüüd heaks kiideti ja mida varsti ka s süstima hakatakse.

Samasuguse loo võib rääkida ka teiste vaktsiiniarendajate kohta – Sanofi, Johnson & Johnson, , Pfizer-Biontech –, nendegi vaktsiinid valmisid aasta tagasi jaanuaris. Pfizer-Biontechi vaktsiin, mida s praegu kasutatakse, valmis Saksamaal Biontechi laboris . aasta jaanuaris ja tollal kutsuti seda nimega BNT 162b2.

Vaktsiinid olid juba ols, kuid tollal olid vähesed kuulnud mingist uuest Covid-19 viirusest. Kui uskuda Delfi arhiivi, ilmus s esimene lakooniline uut viirust maininud uudisnupp mullu jaanuari lõpus. Suur kajastuseni kulus veel mõni nädal ning esialgu naeruvääristavas ja osatavas võtmes: mis viirus, paanikaks pole põhjust, gripp on hullem. Ja eriolukorra peale polnud keegi mõelnudki.

See pole eripära. New York Magazine meenutas hiljuti samas kontekstis, et vaktsiinid, mida praegu kasutama hakkame, olid valmis veel enne, kui Hiina tunnistas, et viirus levib inimeselt inimesele. Ammu enne, kui Ameerika Ühendriikides üldse esimene juhtum registreeriti. Ameerikas polnud kirja läinud veel ühtegi surma, kui seesama Mode vaktsiini tootis, selle riiklikku laborisse vedas ja hakkas ajama kooskõlastusi, et saaks vaktsiini katsetama hakata.

Arenenum ühiskond oleks vaktsiini ammu valmis saanud

Scott Aaronson

Loomulikult ei ütle Aaronson, et kui vaktsiinid olid ols juba jaanuaris , oleks neid kohe saanud hakata massidele sisse süstima. Küll aga ütleb ta, et arenenum ühiskond oleks suutnud aastase ooteaja mitu korda lühks kokku suruda, imise ja heakskiidu protsessi lõpule viia juba millalgi märtsis-aprillis ning samal ajal suurendanud tootmisvõimekust, et mais vaktsineerima asuda.

Et väide ei jääks teoreetiliseks, toogem näiteid (nimekiri pole kaugeltki ammendav), kus oleks võinud nädalaid ja kuid kokku hoida.

Mode, kes sai vaktsiini valmis jaanuari keskpaigas, hakkas seda kohe ka tootma ja kooskõlastama. Kooskõlastamisele läks kaks kuud, eelmise aasta märtsi keskel sai esimeste katsetega alustada.

Meeletu aeg kulus kõikidel vaktsiiniarendajatel kolmanda faasi kliiniliste uuringute tegemiseks. Iseenesest on see väga lihtne – võtad mõnikümmend tuhat inimest, jagad kahte gruppi, ühele süstid vaktsiini, teisele platseebot ja siis jälgid, mis juhtub.

Nii suure massi leidmine, haldamine, süstimine ja jälgimine on aeganõudev, aga kõige enam võtab aega ootamine. Kuna mõld grupid lastakse tagasi n-ö tavaellu, kulub kuid ja kuid, sest enamik inimesi ju viirust üles ei korja. Nakatumisi on aga vaja, sest muidu ei saa teha tõhususe analüüsi.

Näiteks vaktsiinil, mis Suurbritannias mõni päev tagasi heakskiidu sai, algas kolmanda faasi uuring mai lõpus ja alles oktoobri teises pooles olid teadlased registreerinud piisava arvu haigestumisi, et saaks nõudmistele vastavaid statistilisi arvutusi teha. (Seejuures osa ametnikke arvab, et l pole siiani piisavalt andmeid ja soovib uuringu jätkamist.)

Aga on ka kiirid võimalusi, näiteks Human Challenge Triali (HCT) tüüpi uuringuid. Kõigepealt katsealused vaktsineeritakse, oodatakse ära antikehade tekkimine ja siis pannakse-puhutakse elavat viirust ninna või kurku (või valitakse mingi muu nakatamismeetod). Ja siis jälgitakse, kas inimene haigestub või mitte. Kas vaktsiin töötab või mitte?

HCT vajab mitukümmend korda vähem katsealuseid (juba see on ajavõit), aga põhiline kiirendus tuleb sellest, et ei pea ootama, kuni piisav hulk katsealuseid viirusega kokku puutub. HCT-uuringutes pole isegi midagi revolutsioonilist, samamoodi loodi kunagi rõugevaktsiinid, esimesed gripivaktsiinid, eravaktsiin. Kõik vaktsinoloogid teavad, kuidas neid teha.

www.1daysooner.org’i kodulehele: tiim koosneb eranditult tippüliide professori ja teadlas. Need pole mingid lamalased, vaid see on tõsine üritus vaktsiiniimist kiirendada. Soliidne meeskond, soliidne rahastus, kümned tuhanded vabatahtlikud katsealused.

HCT-uuringud aga lubasid ei saanud. Viimastel aastakümnetel on neid üldse vähe tehtud, sest neid peetakse ebaeetiliseks. Kuidas sa kedagi sihilikult viirusele paljastad? Äkki kellegagi midagi juhtub, äkki keegi jääb tõsiselt haigeks.

Tuhat täiskasvanud inimest annavad nõusoleku uuringus osalemiseks täies teadmises, et mõnega neist võib midagi juhtuda – ebaeetiline! Samal ajal sureb kaks miljonit sse – eetikaga pole sel midagi pistmist!

Ühe haigusjuhu uurimine võtab aega kaks kuud

Eelmise aasta septembris pandi pausile vaktsiiniuuring, sest üks osaleja haigestus. Briti regulaatoril kulus umbes nädal, et haigusjuhtum läbi uurida – sellel polnud vaktsiiniga seost – ja jätkamiseks anti luba.

Waldr Haffkine

Johnson & Johnsonil niimoodi ei vedanud. Nende puhul leiti oktoobris paar haigestunud katsealust. Uuring peatati. FDA-l läks kaks kuud (kaks kuud!) otsustamiseks, et haigestumine polnud seotud vaktsiiniga, ja 17. detsembril anti Johnson & Johnsonile luba katsete jätkamiseks. Sama kahe kuu jooksul suri s Covidisse üle 50 000 inimese. J & J vaktsiini aga oodatakse väga, sest erinevalt teis on see ühe doosi vaktsiin. Aga nagu näha, aega jagub laialt.Lõpuks veel üks näide, aga natuke teise nurga alt. Eelmise aasta 17. septembril avaldas Saksa ravimifirma Biontech pressiteate, et on ostnud Marburgis tootmismaad koos hoonetega ja tahab sinna ehitada tehase, kus hakata vaktsiini tootma. Pressiteates aga oli ka kirjas, et kuigi ostu-müügileping on sõlmitud, jõustub tehing alles aasta lõpus. Ja et tehas võiks valmida üldse millalgi . aasta esimeses pooles, sõltuvalt lubadest ja kooskõlastus.

VANA PILT: See foto pole tehtud praeguse vaktsineerimislaine ajal, vaid möödunud aasta 16. märtsil, kui kliiniliste uuringute esimeses faasis osalejale Mode vaktsiini süstiti.

Eks need, kes Saksa õigussüsteemi paremini teavad, võivad kirjeldada, milliseid kõiki lubasid seal tarvis. Asi pole ju ainult meditsiinivaldkonna regulaatorite kooskõlastustes, vaid mängu tuleb veel terve rida muidki ametkondi.

Praegu öeldakse, et vaktsiinidega läks erakordselt kiiresti. Vale! Nendega läks aeglaselt. Tavalise ravimiarenduse tempoga pole mõtet võrrelda. Ainuke, mida see võrdlus näitab, on uskumatult aeglane ja ebaefektiivne „tavatempo“.

Eksponentsiaalse kasvuga viiruse puhul on aga kiirus kõige tähtsam asi üldse. Varem valminud 80protsendilise tõhususega vaktsiin toob karjaimmuunsuse kiiremini kui 90protsendilise tõhususega vaktsiin, mis hilineb. Rääkimata sellest, et kõik need mured Suurbritannia, Lõuna- ja kes teab mis veel tüvedega oleks jäänud olta, kui vaktsiinid oleksid käiku läinud varem. Pandeemia oleks maha surutud ja viirusel poleks olnud aega muteerumiseks.

Perfektsus või kes jääb süüdi?

Miles Kimball

Odavate, kiirete ja kohe kasutatavate ide heakskiitmisega kulus meeletult aega, sest muudkui oodati täpsid ja parid e, mis ei tahtnud aga kuidagi saabuda. Vaktsiinide tõhususe nõuet tõsteti 30 protsendi pealt 50 peale ja suvel hakati rääkima juba 70–75 protsendi nõudest. Ja nii edasi.

Arnold Kling, nõustudes küll Kimballi näidetega, vaidleb vastu diagnoosi asjus. Klingi sõnul pole küsimus perfektsustaotluses, vaid süsteemi peamine käitaja on süü vältimise motiiv. Kui kaks miljonit inimest sureb sse – see on Jumala tahe, keegi pole süüdi! Kui teed aga midagi natukenegi teisiti või kiiremini ja midagi juhtub, siis jääd süüdi, arutleb Kling.

Üks kolleeg toimetusest väljendas hiljuti sast mõtet. Moodsat riskikartlikku ühiskonda kannab kantiaanlik eetika. Kui sinu aktiivse tegevuse tulemusel midagi juhtub – teed näiteks vaktsiiniuuringu ja keegi katsealus jääb tõsiselt haigeks –, on võimalik näpuga järge ajades süüdlased tuvastada. Kes süstis? Kes andis loa? Kes kinnitas eelarve? Kes kinnitas uuringuprotokolli? Kes valis katselaused välja? Igal juhul on keegi süüdi. Kaks miljonit inimest sureb sse? Mis siis ikka, viirus on loodusnähtus, ütles kolleeg.

Olgu põhjuseks „perfektsustaotlus“ või „süü vältimine“, igal juhul kulub tohutult aega. Süsteemis on nii palju klotse, ettevõtteid, institutsioone, nende sees omakorda palju osakondi ja komiteesid, igaüks pidurdab ning kokkuvõttes kaovad kuud ja kuud.

Kristjan Marustekirjutas

Kuid on kaks suurt asja, mille abil on võimalik saavutada hüppeline areng viirusest jagusaamisel. Seejuures, ajastule tüüpiliselt, vajab nende ärategemine lihtsalt äraotsustamist. Otsustamiseks vajalik info (isegi kui see pole perfektne) on ammu ols.

Marty Makary

Joe BideniFirst Dose First-režiimile. Saksmaa, Taani ja Hollandi tervishoiuministeeriumid teatasid eelmisel nädalal, et uurivad samuti seda küsimust.

Kumbki neist küsimus vaktsiini saatus ja ühe doosi režiim – ei vaja lisainfot. Info on ols. Vaja on lihtsalt otsustada.

Allikas

%d bloggers like this: