Anekdoodid

Jumal, ma olen nii üksik!

– Jumal, ma tean, et Sina lõid mu ja andsid mulle selle suurepärase aia, kõik need imelised loomad ja selle naljaka Mao, kuid ikkagi olen ma õnnetu.

– Miks, Eeva?

– Jumal, ma olen nii üksik, mul on igav, ma olen rahuldamata ja mul on neist õun nii kõrini!

– Hea küll, Eeva, sel juhul pakun sulle välja lahenduse. Ma loon sulle Mehe.

– Mis asi on Mees, Jumal?

– Noh, see saab ol selline rikutud mõtlemisega olevus, kellel on hulgaliselt halbu harjumusi. Ta on valelik ja auahne, uhke ja endasse armunud, kuid ta saab ol ka tugevam ja kiirem kui sina, talle hakkavad meeldima sellised asjad nagu jahipidamine ja tapmine, seega varustab ta sind uutmoodi toiduga. Ma loon ta nii, et ta saab ol võimeline rahuldama sinu füüsilisi vajadusi, tõsi küll, sel hetkel kui ta selleks valmis on, näeb ta suhteliselt totter välja. Ta saab ol rumalavõitu ning talle hakkavad meeldima sellised lapsikud ajaviited, nagu kaklemine ja pallimängud. Ma ei loo teda eriti targaks, nii vajab ta sinu soovitusi, et õigesti elada ja käituda.

– Kõlab talutavalt (Eeva kergitas irooniliselt kulmu). Milles siin siis konks on, Jumal?

– Noo… sa saad ta endale ühel tingimusel…

– Millisel siis?

– Nagu ma juba ütlesin, saab ta ol uhke, auahne ja endasse armunud… Nii et sina pead lubama tal uskuda, et just t loodi esimesena. Kuna talle on see nii oluline, las ta siis arvab nii. Tahan, et see oleks meie väike saladus! Nii et las see jääb meie, naiste, vahele!!!

Related Posts

%d bloggers like this: