{"id":16046,"date":"2023-05-08T10:25:00","date_gmt":"2023-05-08T07:25:00","guid":{"rendered":"https:\/\/novaator.err.ee\/1608970783"},"modified":"2023-05-08T10:25:00","modified_gmt":"2023-05-08T07:25:00","slug":"mehitamata-merealus-vahendab-eesti-kalateadlaste-okoloogilist-jalajalge","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kihulane.eu\/arhiiv\/16046","title":{"rendered":"Mehitamata merealus v\u00e4hendab eesti kalateadlaste \u00f6koloogilist jalaj\u00e4lge"},"content":{"rendered":"
\"Mehitamata<\/div>
<\/div>\n

“Seni oleme sonariga kalade asukohti kaardistanud suurte laevadega mere peal ringi s\u00f5ites. Laevad ise v\u00f5tavad palju k\u00fctust, kuigi sonar ise eriti suur ei ole. Siit tuligi m\u00f5te, et seda v\u00f5iks liigutada oluliselt v\u00e4iksemal alusel, mille kulud ja \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg oleksid v\u00e4iksemad,” \u00fctles ises\u00f5itva laeva projekti \u00fcks eestvedaja, Tartu \u00dclikooli iht\u00fcoloogia ja kalanduse nooremteadur Elor Sepp.<\/p>\n

Paar aastat tagasi, kui teadlased ises\u00f5itvale alusele m\u00f5tlema hakkasid, sobivat lahendust saadaval ei olnud. “Olid kas v\u00e4ga suured ja kallid v\u00f5i siis m\u00e4nguasjalaadsed tooted, mida merele saata ei saa,” m\u00e4rkis Sepp.<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6s ettev\u00f5tetega MEC Insenerilahendused ja Mindchip valminud alusega on teadlased esialgu teinud katsetusi kontrollitud tingimustes, kuid l\u00e4hiajal pannakse see proovile ka avamerel. Protot\u00fc\u00fcbi arendust\u00f6\u00f6 l\u00f5peb suvel, millele j\u00e4rgneb kitsaskohtade kaardistamine. Praegu saab alusele k\u00e4sklusi anda ja see suudab piiratud ulatuses mere peal liikuda. <\/p>\n

“\u00dcks probleem on hetkel takistuste v\u00e4ltimine. Seega peab t\u00f6\u00f6tama selle nimel, et alus suudaks radarite ja kaamerate kaudu objekte tuvastada ja iseseisvalt otsuseid vastu v\u00f5tta,” kommenteeris nooremteadur.<\/p>\n

Juhitakse kaldalt<\/strong><\/p>\n

Alus ei ole siiski t\u00e4ielikult autonoomne, sest seda juhib kaldalt selleks ettevalmistuse saanud operaator. “See on ikkagi suur edasiminek, sest muidu peaks juba ohutuse p\u00e4rast paadis olema mitu inimest. Kui tulevikus on mehitamata paate rohkem kui \u00fcks, siis v\u00f5ib piisata \u00fchest operaatorist, kes neid juhib. T\u00f6\u00f6j\u00f5us on see v\u00e4ga suur kokkuhoid,” arutles Elor Sepp.<\/p>\n

Kuna operaator vajab paatide juhtimiseks interneti\u00fchendust, siis \u00fcks suurem murekoht ongi levi saadavus merel. “K\u00f5ige paremini t\u00f6\u00f6tab alus praegu 4G-levialas, aga avamerel on sellega p\u00e4ris kitsas, samuti teatud rannikumere piirkondades,” r\u00e4\u00e4kis nooremteadur. Olukordadeks, kus tekivad leviaugud, on vaja, et s\u00f5iduk oleks senisest autonoomsem ja suudaks iseseisvalt otsuseid vastu v\u00f5tta. <\/p>\n

Teadlased katsetavad ka lahendust, mille puhul saaks operaator alusega \u00fchendust satelliitinterneti vahendusel. Selline lahendus v\u00f5imaldab \u00fchendust kogu merealal, kuid on samas aeglane ja kallis. “Seet\u00f5ttu oleme esialgu sunnitud piirduma oma katsetustel piirkondadega, kus on piisav mobiililevi ning loodame uute tehnoloogiate arenemisel lahendust ka meie probleemile. Hetkel k\u00e4ib arendus piisava autonoomsuse taseme nimel, et mereohutus oleks tagatud ka ootamatu side katkemise korral,” m\u00e4rkis Sepp.<\/p>\n

P\u00e4ris autonoomsena ei saa paati kasutada ka seet\u00f5ttu, et esialgu puudub selleks vastav seadusandlus. “Isegi kui paat suudab iseseisvalt navigeerida, peab s\u00e4ilima operaator, kes paadi kulgemise eest vastutab. Sarnaste k\u00fcsimustega tegelevad ka isejuhtivate autode arendajad,” lisas Sepp.<\/p>\n

Kasulik ka kalameestele<\/strong><\/p>\n

Rahvusvaheliselt on mehitamata paatide arendamine viimastel aastatel aina enam hoogu kogunud. Teiste hulgas t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja ka purjej\u00f5ul liikuvad mehitamata alused. “Meie jaoks oli k\u00f5igele muule lisaks oluline, et alus oleks kergesti treileliga transporditav ja seda saaks vajadusel kiiresti n\u00e4iteks P\u00e4rnu lahest Soome lahte viia,” m\u00e4rkis nooremteadur.<\/p>\n

Lisaks sellele, et alus aitab koguda teadlastele olulist infot, v\u00f5ib tulevikus sellest kasu olla ka kalameestel. Sageli veedavad traaliga p\u00fc\u00fcdjad p\u00e4ris palju aega selleks, et otsida kohta, kus parasjagu kalu on. Suured laevad v\u00f5tavad aga ohtralt k\u00fctust. “Kui neil oleks v\u00f5imalus enne p\u00fc\u00fcki saata v\u00e4lja v\u00e4ike ja kerge alus, mis neile vajalikku infot kalade paiknemise kohta annab, t\u00e4hendaks see p\u00e4ris suurt kokkuhoidu,” arutles Sepp.  <\/p>\n

Ta lisas, et alus on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud universaalse uurimisplatvormina, v\u00f5imaldades kasutada erinevaid seadmeid, mis saavad t\u00f6\u00f6tada autonoomselt v\u00f5i kaugjuhtimise teel. \u00dche j\u00e4rgmise sammuna ongi plaanis leida alusele uusi v\u00f5imalikke kasutusvaldkondi.<\/p>\n

<\/div>\n

Loe otse allikast<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

“Seni oleme sonariga kalade asukohti kaardistanud suurte laevadega mere peal<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16047,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ai_generated_summary":"","fifu_image_url":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/1900738h76f0t24.jpg","fifu_image_alt":"","_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"wpai_meta_description":"","footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[110],"tags":[186,177,162],"class_list":["post-16046","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudiseid","tag-novaator","tag-rss","tag-tehnika"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/mehitamata-merealus-vahendab-eesti-kalateadlaste-okoloogilist-jalajalge.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16046","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16046"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16046\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16047"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16046"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16046"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/kihulane.eu\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16046"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}