# Peeter I - Link: https://kihulane.eu/glossary/peeter-i - Published: 2026-04-29T10:48:11+03:00 - Author: toomas ### Postitused, kus seda mõistet mainitakse: * [Kokkulepe käes: Peeter Kaarese pojad maksid orjapidamise ohvritele 77 000 eurot](https://kihulane.eu/arhiiv/291624) * [Peeter Võrk: vaikimine kui uus normaalsus: miks me enam päris asjadest ei räägi?](https://kihulane.eu/arhiiv/152972) * [Peeter Koppel: inflatsiooni kiirelt kontrolli alla ei saa](https://kihulane.eu/arhiiv/19196) * [Droonipilt näitab kätte Pakri panga järgmised varingukohad](https://kihulane.eu/arhiiv/285884) * [TÄNA AJALOOS, 2. november ⟩ Eestit räsis kõigi aegade tugevaim torm](https://kihulane.eu/arhiiv/284534) * [TÄNA AJALOOS, 12. oktoober ⟩ Saksamaal sai alguse maailmakuulus festival](https://kihulane.eu/arhiiv/263812) * [TÄNA AJALOOS, 8. juuli ⟩ Tartu vanglas hukati 193 inimest](https://kihulane.eu/arhiiv/204387) * [TÄNA AJALOOS, 29. mai ⟩ Kõige tähtsam päev maailma alpinismi ajaloos](https://kihulane.eu/arhiiv/192327) * [TÄNA AJALOOS, 27. mai ⟩ Kaitseliitlased hõivasid Tartus omavoliliselt Põllumajandusülikooli](https://kihulane.eu/arhiiv/191626) * [TÄNA AJALOOS, 29. aprill ⟩ Bangladeshis hukkus tsükloni tõttu pea 140 000 inimest](https://kihulane.eu/arhiiv/184111) [[ Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas **Peeter I** ehk **Peeter Suur** ([vene keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_keel) Пётр I Алексеевич _Pjotr I Aleksejevitš_, Пётр I _Pjotr I_ ehk Пётр Великий _Pjotr Veliki_; [9. juuni](https://et.wikipedia.org/wiki/9._juuni) (30. mai [vkj](https://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender)) [1672](https://et.wikipedia.org/wiki/1672) [Moskva](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva)– [8. veebruar](https://et.wikipedia.org/wiki/8._veebruar) (28. jaanuar [vkj](https://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender)) [1725](https://et.wikipedia.org/wiki/1725) [Peterburi](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi)) oli [Vene tsaaririigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_tsaaririik) [tsaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_tsaar) [1682](https://et.wikipedia.org/wiki/1682)–[1721](https://et.wikipedia.org/wiki/1721) ja [Venemaa Keisririigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Keisririik) [keiser](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_keiser) [31. jaanuarist](https://et.wikipedia.org/wiki/31._jaanuar) (20. jaanuarist [vkj](https://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender)) [1721](https://et.wikipedia.org/wiki/1721). aastast kuni elu lõpuni. Peeter I kuulus [Romanovite dünastiasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Romanovid). Peeter I juhtimisel viidi seni majanduslikus ja kultuurilises arengus Lääne-Euroopast maha jäänud Venemaal läbi märkimisväärne moderniseerimine. Aastani [1689](https://et.wikipedia.org/wiki/1689) valitses [regendina](https://et.wikipedia.org/wiki/Regent)( [monarhi](https://et.wikipedia.org/wiki/Monarh) asemikuna) Peetri poolõde [Sofja Aleksejevna](https://et.wikipedia.org/wiki/Sofja_Aleksejevna), aastatel 1682–[1696](https://et.wikipedia.org/wiki/1696) oli Peeter I troonil koos poolvenna [Ivan V](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_V_Romanov)-ga (kuni viimase surmani). ## Nimi Peeter I kasutas [saksapärast](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_keel) nime _Peter_( Пeтeрь). Nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 204 cm (6 [jalga](https://et.wikipedia.org/wiki/Jalg_(pikkusühik)) ja 7 [tolli](https://et.wikipedia.org/wiki/Toll_(pikkusühik))) pikk). ## Elulugu ### Lapsepõlv ja noorpõlv  _Pikemalt artiklis [Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I_lapsepõlv_ja_noorpõlv)_ Peeter I vanemad olid [Vene](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) tsaar [Aleksei Mihhailovitš](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Mihhailovitš) ja tema teine abikaasa [Natalja Narõškina](https://et.wikipedia.org/wiki/Natalja_Narõškina?action=edit&redlink=1). Peetri sünnipäev langes [Dalmaatsia Iisaku](https://et.wikipedia.org/wiki/Dalmaatsia_Iisak?action=edit&redlink=1)( Konstantinoopoli Iisaku, vaga kannataja Isaakiose) [mälestuspäevale](https://et.wikipedia.org/wiki/Mälestuspäev?action=edit&redlink=1). Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud [Iisaku katedraal](https://et.wikipedia.org/wiki/Iisaku_katedraal) [Peterburis](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi). Kui tsaar Aleksei Mihhailovitš [1676](https://et.wikipedia.org/wiki/1676) suri ning [1682](https://et.wikipedia.org/wiki/1682) suri ka Peetri vanem poolvend tsaar [Fjodor III](https://et.wikipedia.org/wiki/Fjodor_III), sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste [Miloslavskite](https://et.wikipedia.org/wiki/Miloslavski?action=edit&redlink=1) pooldajate ning tema ema sugulaste [Narõškinite](https://et.wikipedia.org/wiki/Narõškin?action=edit&redlink=1) pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas [Bojaaride Duuma](https://et.wikipedia.org/wiki/Bojaaride_Duuma?action=edit&redlink=1) [patriarh Joakimi](https://et.wikipedia.org/wiki/Joakim_(Vene_patriarh)?action=edit&redlink=1) toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast [Ivanist](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_V). Ent peagi algasid [streletside](https://et.wikipedia.org/wiki/Streletsid) rahutused( [hovanštšina](https://et.wikipedia.org/wiki/Hovanštšina)), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe [Sofja Aleksejevna](https://et.wikipedia.org/wiki/Sofja_Aleksejevna) juhtimisel. Streletside mässu ajal [1682](https://et.wikipedia.org/wiki/1682). aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõškinid). Mässu lõppemiseks kuulutati tsaarideks mõlemad vennad – Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. [Regendiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Regent) sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema [Natalja Kirillovna](https://et.wikipedia.org/wiki/Natalja_Narõškina?action=edit&redlink=1) täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades [Kolomenskojes](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolomenskoje?action=edit&redlink=1) ja [Preobraženskojes](https://et.wikipedia.org/wiki/Preobraženskoje?action=edit&redlink=1). Poliitilised võimuvõitlused Moskva ja Preobraženskoje "õukonna" vahel jätkusid. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema valikul [Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Jevdokija_Fjodorovna_Lopuhhina). Kuigi 1690. aastal sündis neil poeg [Aleksei Petrovitš](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Petrovitš), ei olnud nende abielu õnnelik, sest Peeter eiras demonstratiivselt oma abikaasat. Aastal [1689](https://et.wikipedia.org/wiki/1689) hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut [streletside](https://et.wikipedia.org/wiki/Strelets) ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati [Novo-Devitši kloostrisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Novo-Devitši_klooster?action=edit&redlink=1). [Ivan V](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_V_Romanov), keda kirjeldati sünnist saadik haige ja peaaegu pimedana, jäi nominaalselt Peetri kaasvalitsejaks kuni oma valitsejasurmani [1696](https://et.wikipedia.org/wiki/1696). Peetri (Preobraženski õukond) sai tegevusvabaduse, huvitus Peeter vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani [1694](https://et.wikipedia.org/wiki/1694) oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni [1695](https://et.wikipedia.org/wiki/1695). aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. Peaministriks (1689–1699) oli šveitslane [Franz Lefort](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Lefort) (François Jacques Le Fort), kes juhtis ka kõiki peamisi sõjaretki ja ka "Suurt Saatkonda". ### Noor tsaar  _Pikemalt artiklis [Aasovi sõjakäigud](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasovi_sõjakäigud)_ _Pikemalt artiklis [Suur saatkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_saatkond?action=edit&redlink=1)_ Tsaarina oli Peeter I esimene iseseisev samm [1695](https://et.wikipedia.org/wiki/1695). aasta katse vallutada [Azovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Azov) kindlust [Doni](https://et.wikipedia.org/wiki/Don) suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, saavutamaks Venemaale väljapääsu [Mustale merele](https://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri). Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa [krimmitatarlaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Krimmitatarlased) röövretkede eest. Peeter I [Esimene Aasovi sõjakäik](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasovi_sõjakäigud) 1695. aastal ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus [sõjalaevastik](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjalaevastik?action=edit&redlink=1). 1696 talvel ja kevadel organiseeris Peeter [Voronežis](https://et.wikipedia.org/wiki/Voronež) jõelaevastiku. Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud [flotilli](https://et.wikipedia.org/wiki/Flotill), kuhu kuulus 22 [galeeri](https://et.wikipedia.org/wiki/Galeer) ja 4 branderit ning mille juhatajaks ta määras [Franz Leforti](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Lefort). Ta reorganiseeris armee juhtimise ja kordas tormijooksu. [19. juulil](https://et.wikipedia.org/wiki/19._juuli) [1696](https://et.wikipedia.org/wiki/1696) Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi [Aasovi mere](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasovi_meri) ääres alus [Taganrogi](https://et.wikipedia.org/wiki/Taganrog) linnale. Edasiseks pealetungiks [Türgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Türgi) [Osmanite riigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Osmanite_riik) aladele oli aga takistuseks avamerelaevastiku puudumine Venemaal. Peetri algatusel hakati välja töötama suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks kehtestati uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "[kumpanstvotesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kumpanstvo?action=edit&redlink=1)". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke ([bojaare](https://et.wikipedia.org/wiki/Bojaar)) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Umbes samal ajal ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Aastal [1697](https://et.wikipedia.org/wiki/1697) esitas munk [Avrami](https://et.wikipedia.org/wiki/Avrami?action=edit&redlink=1) tsaarile palvekirja, kus ta osutas tsaari tegude ebaõigsusele ning tema käitumise vastuolule traditsioonidega. Pisut hiljem avastati suureulatuslik vandenõu, mis on tuntud "streletside ülestõusuna" (1698). Mõlemal korral said teisitimõtlejad ja vana aadlikorra esindajad range karistuse. Peeter I hävitas aadli matrikliraamatud ja jagas aadlitiitlid oma uutele soosikutele. [1697](https://et.wikipedia.org/wiki/1697). aastal läks Moskvast teele "[Suur saatkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_saatkond?action=edit&redlink=1)", mis sai nime oma rohkearvulisuse järgi. Peeter I võim tundus siis küllalt tugev, et lahkuda aastaks riigist. Saatkonna koosseisus oli Pjotr Mihhailovi nime all ka tsaar ise. Poolteist aastat kestnud reisil käis Peeter [Liivimaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa)( [Riias](https://et.wikipedia.org/wiki/Riia)), [Kuramaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuramaa_hertsogiriik), [Brandenburgis](https://et.wikipedia.org/wiki/Brandenburgi_mark), [Hollandis](https://et.wikipedia.org/wiki/Holland), [Inglismaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa), [Saksimaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksimaa_kuurvürstiriik), [Austrias](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria) ja [Poolas](https://et.wikipedia.org/wiki/Rzeczpospolita), kus ta isiklikult teostas [tööstusspionaaži](https://et.wikipedia.org/wiki/Tööstusspionaaž) ning õppis tundma eesrindlikke tööstustehnoloogiaid, et neid Venemaal üle võtta, ning sõlmis poliitilisi leppeid. Ta kohtus ka Austria keisriga. Juba lapsena oli Peeter suhelnud Moskvas [Nemetskaja slobodas](https://et.wikipedia.org/wiki/Nemetskaja_sloboda) elavate "sakslastega" (st Euroopast pärit võõramaalastega). Peeter tundis elavat huvi kõige vastu, mis oli seotud sõjanduse, laevaehituse ja uute leiutistega. Legendid: "Hollandis tudeeris tsaar isiklikult laevaehitust ja õppis laevapuusepaks. Augustis [1697](https://et.wikipedia.org/wiki/1697) tahtis ta [Hollandis](https://et.wikipedia.org/wiki/Holland) [Zaandamis](https://et.wikipedia.org/wiki/Zaandam?action=edit&redlink=1) omandada kogemusi [laevaehituse](https://et.wikipedia.org/wiki/Laevaehitus) alal. Ta veetis mõned päevad sepp [Gerrit Kisti](https://et.wikipedia.org/wiki/Gerrit_Kist?action=edit&redlink=1) väikeses puumajas. Suure tunglemise tõttu olevat ta aga majast vaevalt väljuda saanud. Paberivabrikut külastades valas ta pealtnägijate kinnitusel suurepärase paberilehe". Inglismaal pühendas ta palju aega laevanduse teooria omandamisele ja sai selgeks kellatootmise tehnoloogia. Kuna Euroopa oli sõja ootel, siis oli võimalik organiseerida [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi)- vastane liit. Rootsi oli Prantsusmaa liitlane ja tollajal veel sõjalises mõistes suurriik. Venemaa avalikeks liitlasteks said [Taani](https://et.wikipedia.org/wiki/Taani) ning [Saksimaa kuurvürst](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksimaa_kuurvürst) ja [Poola kuningas](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola_kuningas) [August II](https://et.wikipedia.org/wiki/August_II). Tagasi Moskvas, tegi Peeter palju jõupingutusi, et sõlmida Türgiga võimalikult kiiresti rahu, ning alustas ettevalmistusi sõjaks põhjas, sest ta nägi [Läänemere](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänemeri) potentsiaali Vene riigi arengu jaoks. Läänemeri oli aga [Rootsi vallutuste](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_suurvõimu_ajastu) järel 17. sajandil muudetud "Rootsi sisemereks" ning võimalus kasutada seda mereteed suhtluseks ja kaubanduseks arenenud Euroopa riikidega oli piiratud. Samuti palkas ta Euroopa-reisil suurel hulgal sõjandus-, majandus- ja teadusspetsialiste, kelle kaasamine võimaldas teha Vene riigi arengus märkimisväärse hüppe feodaalriigist enam-vähem arenenud riikide hulka. Sõidu lõppu tumestas sõnum [streletside mässust](https://et.wikipedia.org/wiki/Streletside_mäss_(1698)?action=edit&redlink=1). Peeter, kes viibis parajasti [Viinis](https://et.wikipedia.org/wiki/Viin), pidi loobuma kavast külastada [Veneetsiat](https://et.wikipedia.org/wiki/Veneetsia) ja kiirustas Moskvasse. Mäss suruti maha juba enne tsaari naasmist. Juurdlus arvukate ülekuulamiste ja piinamistega lõppes streletside ning opositsioonis oleva aadli massiliste hukkamistega [1698](https://et.wikipedia.org/wiki/1698). aasta lõpus ja [1699](https://et.wikipedia.org/wiki/1699). aasta alguses. 1699 saadeti laiali ka enamus [streletside](https://et.wikipedia.org/wiki/Strelets) väeosi ning alustati uue, ainult Euroopa-tüüpi armee ülesehitamist endise segatüüpi armee asemele. Peetri vanem õde [Sofja Aleksejevna](https://et.wikipedia.org/wiki/Sofja_Aleksejevna) ja ta õde [Marfa Aleksejevna](https://et.wikipedia.org/wiki/Marfa_Aleksejevna?action=edit&redlink=1) pöeti [nunnadeks](https://et.wikipedia.org/wiki/Nunn). Sama saatus tabas ka tsaari abikaasat Jevdokija Lopuhhinat, kes olevat olnud kaudselt seotud vandenõulastega. ### Põhjasõda  _Pikemalt artiklis [Põhjasõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhjasõda)_ | „ | "Noorest põlwest täitis Peetrit mõte, kuidas saaks Läänemerel wähemalt ühegi sadama omanikuks." | “ | _Peeter Suur. Kolm könet_. Karp Tiisik, 1905, lk 41 | [Põhjasõjaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhjasõda) püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu [Läänemerele](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänemeri) ehk " _raiuda akent Euroopasse_". [17. sajandi](https://et.wikipedia.org/wiki/17._sajand) alguses toimunud sõdade tulemusena sõlmitud [Stolbovo rahulepingu](https://et.wikipedia.org/wiki/Stolbovo_rahu) tulemusena oli [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi) vallutanud osa Venemaale kuulunud Läänemere-äärseid alasid. Pärast Venemaale naasmist ja Türgiga rahulepingu sõlmimist kuulutas Peeter sõja Rootsile, millele järgnes [Narva](https://et.wikipedia.org/wiki/Narva) kindluse piiramine 1700. aastal. Pärast lüüasaamist Narva lahingus [1700](https://et.wikipedia.org/wiki/1700) uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks. Ta asutas [1703](https://et.wikipedia.org/wiki/1703). aastal [Ingerimaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Ingerimaa) Rootsi kaubalinna [Nyeni](https://et.wikipedia.org/wiki/Nyen) (Nevanlinna) asemele [Peterburi](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi) ja muutis selle [1712](https://et.wikipedia.org/wiki/1712) Venemaa [pealinnaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Pealinn). Peterburi linna asutamisega ning selle ehitusega seostub ka Peetri poolt [Balti laevastiku](https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_laevastik) loomine Kroonlinna piirkonnas. [1704](https://et.wikipedia.org/wiki/1704) jätkas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, vallutades [Tartu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu) ja [Narva](https://et.wikipedia.org/wiki/Narva). Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld. [1708](https://et.wikipedia.org/wiki/1708). aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid [Ukrainasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina). Liivi- ja Eestimaa kaotuse hirmus käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud [küüditada](https://et.wikipedia.org/wiki/Küüditamine). Lisaks sellele hävitati täielikult Tartu linna kindlustused. Ent [1709](https://et.wikipedia.org/wiki/1709). aasta suvel võitis Peeter [Poltava lahingu](https://et.wikipedia.org/wiki/Poltava_lahing), millega toimus sõjas otsustav murrang. [1710](https://et.wikipedia.org/wiki/1710). aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka [Soome](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome). Aastal [1711](https://et.wikipedia.org/wiki/1711) ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud [sultan](https://et.wikipedia.org/wiki/Türgi_sultan) aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas [Karl XII](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_XII)- ga. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa [Uusikaupunki rahuga](https://et.wikipedia.org/wiki/Uusikaupunki_rahu)( [1721](https://et.wikipedia.org/wiki/1721)), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos [Viiburi](https://et.wikipedia.org/wiki/Viiburi) linnaga. Seejärel vallutas Peeter I [Kaspia mere](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_meri) lääneranniku. ### Pärast Põhjasõda Aastal [1721](https://et.wikipedia.org/wiki/1721) andis [Venemaa Keisririigi Valitsev Senat](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Keisririigi_Valitsev_Senat) Peetrile ametlikult keisritiitli (Imperaator, _Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser_). Peagi tunnistasid seda ka [Poola](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola-Leedu), [Preisimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Preisimaa_kuningriik) ja [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi) valitsejad. ### Peeter I reformid * [1714. aasta ainupärimisukaas](https://et.wikipedia.org/wiki/1714._aasta_ainupärimisukaas?action=edit&redlink=1), mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meessoost liikmed pidid asuma teenistusse ja saama palka; * [1722](https://et.wikipedia.org/wiki/1722). aastal vastu võetud [Teenistusastmete tabel](https://et.wikipedia.org/wiki/Teenistusastmete_tabel), mille eelduseks oli juba [1682](https://et.wikipedia.org/wiki/1682). aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ja välistati lihtrahva teenistusse asumine; * Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelevalvet [Pühim Valitsev Sinod](https://et.wikipedia.org/wiki/Pühim_Valitsev_Sinod); * [Bojaaride Duuma](https://et.wikipedia.org/wiki/Bojaaride_Duuma?action=edit&redlink=1) asemel asutas [22. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/22._veebruar) [1711](https://et.wikipedia.org/wiki/1711)– [Venemaa Keisririigi Valitseva Senati](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Keisririigi_Valitsev_Senat) Senat koosnes 9 isikust ja oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 [kolleegiumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolleegium?action=edit&redlink=1). Asutati kuberneride institutsioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli keskvõimu esindaja kubermangus.  _Pikemalt artiklis [Venemaa Keisririigi haldusjaotus ](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Keisririigi_haldusjaotus)_ * armee ümberkorraldamine * [sõjalaevastiku](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjalaevastik?action=edit&redlink=1) rajamine * [patriarhiameti](https://et.wikipedia.org/wiki/Patriarh) likvideerimine ja [Vene Õigeusu Kiriku](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_Õigeusu_Kirik) riigistamine [luterlikul](https://et.wikipedia.org/wiki/Luterlus) eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: * kalendri- ja kirjauuendus; * [Peterburi Teaduste Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi_Teaduste_Akadeemia) asutamine; * lääneeuroopaliku rõivastuse kasutuselevõtt. ### Isiklikku Aastal [1724](https://et.wikipedia.org/wiki/1724) kroonis ta [keisrinnaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Keisrinna) oma teise abikaasa [Katariina](https://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_I). Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra [Aleksandr Menšikovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Menšikov) juures. Legend: "Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Menšikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu." Nad abiellusid [1712](https://et.wikipedia.org/wiki/1712), siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last nii enne kui ka pärast abiellumist. ## Võimupärilus Peeter I suri [1725](https://et.wikipedia.org/wiki/1725). aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ja testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist. Troonijärglasteks olid pojapoeg Peeter Aleksejevitš ja enne abielu Katariinaga sündinud tütred. Pärast Peetri surma moodustus 2 võimutaotlejate gruppi, kus esimeses oli liidriks [Aleksandr Menšikov](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Menšikov) ja Peetri võimuloleku ajal võimule tõusnud nn lihtrahvas ning troonipärijakandidaadiks Peetri abikaasa Katariina. Teise grupi liidriks oli vürst [Dmitri Golitsõn](https://et.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Golitsõn?action=edit&redlink=1), koos ajalooliste aadlisuguvõsaesindajatega ning troonikandidaadiks tollal veel 10- aastane Peeter I hukatud poja [Aleksei](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Petrovitš) poeg [Peeter II](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_II). Järgmise keisri valis/määras [Kõrgeim Salanõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrgeim_Salanõukogu), milles oli juhtpositsioonil Peetri soosik ja Peterburi kuberner [Aleksandr Menšikov](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Menšikov)– keisrinnaks sai 3 aastaks [Katariina I](https://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_I) nime all Peeter I abikaasa, kes suri [1727](https://et.wikipedia.org/wiki/1727). ## Reformid Peeter laskis tõlkida raamatuid [prantsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_keel), [inglise](https://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_keel), [hollandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Hollandi_keel) ja [saksa keelest](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_keel). Peeter I ajal (aastatel 1710–1725) kirjutati palju varasemaid ajaloosündmusi ümber, mis hõlmas Venemaad 17. sajandi teisel poolel, ning palju ürikuid hävitati. Seetõttu teame vaid keisrikoja ametlikku versiooni Peeter I elust ja sündmustest tema valitsemisajal. ## Kronoloogia * [1672](https://et.wikipedia.org/wiki/1672). aasta [9. juuni](https://et.wikipedia.org/wiki/9._juuni)( 30. mai [vkj](https://et.wikipedia.org/wiki/Vkj)) – sündis [Moskvas](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva) [Vene tsaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_tsaar) [Aleksei Mihhailovitši](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Mihhailovitš) ja tema teise abikaasa [Natalja Narõškina](https://et.wikipedia.org/wiki/Natalja_Narõškina?action=edit&redlink=1) pojana. Ta ristiti sama aasta [9. juulil](https://et.wikipedia.org/wiki/9._juuli)( 29. juunil). * [1677](https://et.wikipedia.org/wiki/1677). aasta [22. märts](https://et.wikipedia.org/wiki/22._märts)( 12. märts) – tema õpetajaks määrati [Nikita Zotov](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikita_Zotov?action=edit&redlink=1). * [1689](https://et.wikipedia.org/wiki/1689). aasta [6. veebruar](https://et.wikipedia.org/wiki/6._veebruar)( 27. jaanuar) – abiellus [Jevdokia Lopuhhinaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Jevdokia_Lopuhhina). * [1690](https://et.wikipedia.org/wiki/1690). aasta [14. september](https://et.wikipedia.org/wiki/14._september)( 4. september) – toimus õppelahing, milles paljud said haavata. * [1696](https://et.wikipedia.org/wiki/1696). aasta [19. juuli](https://et.wikipedia.org/wiki/19._juuli)( 9. juuli) – vallutas [Azovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Azov) kindluse. * [1721](https://et.wikipedia.org/wiki/1721). aasta [2. november](https://et.wikipedia.org/wiki/2._november)( 22. oktoober) – Peeter I kuulutati riiklike teenete eest Isamaa Isaks ja Ülevenemaaliseks [Keisriks](https://et.wikipedia.org/wiki/Keiser) (_Отец отечества и Император Всероссийский_) * [1725](https://et.wikipedia.org/wiki/1725). aasta [8. veebruar](https://et.wikipedia.org/wiki/8._veebruar)( 28. jaanuar) – suri [Peterburis](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi). ## Autasud * [[ [Püha Andreas Esmakutsutu orden](https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Andrease_orden) (10. mai 1703) ## Isiklikku ja järglased Peeter I vanemad olid [Vene](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) tsaar [Aleksei Mihhailovitš](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Mihhailovitš) ja tema teine abikaasa [Natalja Narõškina](https://et.wikipedia.org/wiki/Natalja_Narõškina?action=edit&redlink=1). Pjotr Aleksejevitši poolvend [Ivan V](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_V) (1666– 1696) oli [Vene tsaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_tsaar) ja Peeter I kaasvalitseja aastatel [1682](https://et.wikipedia.org/wiki/1682)–[1696](https://et.wikipedia.org/wiki/1696). * Peeter I esimene abikaasa (1689) oli [Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina](https://et.wikipedia.org/wiki/Jevdokija_Lopuhhina)( 1669–1731), nende ühised lapsed: - [Aleksei Petrovitš](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Petrovitš) (1690– 1718), kes oli abielus [Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Braunschweig-Wolfenbütteli_vürstkond) printsessi [Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbütteliga](https://et.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Christine_von_Braunschweig-Wolfenbüttel) ning kelle poeg oli * [Pjotr Aleksejevitš](https://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_Aleksejevitš) Romanov (1715–1730), [Venemaa keiser](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_keiser)( 1727–1730) [Peeter II](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_II) * Peeter I teine abikaasa oli Marta Elena Skawronska (1684–1727), Venemaa keisrinna( 1725–1727) [Katariina I](https://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_I), nende ühised lapsed: - [Anna Petrovna](https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Petrovna?action=edit&redlink=1)( 1708–1728), abielus [Schleswig-Holsteini](https://et.wikipedia.org/wiki/Schleswig-Holstein) [hertsogiriigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Schleswig-Holsteini_hertsogiriik?action=edit&redlink=1) hertsogi [Karl Friedrichiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Friedrich_(Schleswig-Holstein-Gottorf))( 1700–1739) ning kelle poeg oli * [Karl Peter Ulrich](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Peter_Ulrich) (1728– 1762), Venemaa keiser (1762) [Peeter III](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_III). [Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast](https://et.wikipedia.org/wiki/Holstein-Gottorp-Romanovite_dünastia), abiellus [1745](https://et.wikipedia.org/wiki/1745). aastal [Anhalt-Zerbsti](https://et.wikipedia.org/wiki/Anhalt-Zerbst) printsessi Sophie Auguste Frederikega (hilisema Venemaa keisrinna (1762– 1796) [Katariina II](https://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II)-ga. - [Jelizaveta Petrovna](https://et.wikipedia.org/wiki/Jelizaveta_Petrovna) ( 1709–1762), Venemaa keisrinna (1741–1762) [Jelizaveta I](https://et.wikipedia.org/wiki/Jelizaveta_I), seaduslike järglasteta. Peeter I favoriidid: [Anna Mons](https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Mons), [Maria Hamilton](https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Hamilton?action=edit&redlink=1) [](http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=963) * Peeter I poolvenna [Ivan V](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_V) tütar Jekaterina Ivanovna (1691–1733) abiellus [Mecklenburg-Schwerini hertsogi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mecklenburg-Schwerini_hertsogkond) [Karl Leopoldiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Leopold?action=edit&redlink=1) ning nende tütar Elisabeth Katharina Christine abiellus (1739) Anton Ulrich von [Braunschweig-Wolfenbütteliga](https://et.wikipedia.org/wiki/Braunschweig-Wolfenbütteli_vürstkond)( 1714–1774). Venemaa keisrinna (1730–1740) [Anna Ivanovna](https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Ivanovna) surma järel [1740](https://et.wikipedia.org/wiki/1740). aastal sai Anna Leopoldovna pojast Ivanist uus valitseja Ivan VI nime all. [Burchard Christoph von Münnichi](https://et.wikipedia.org/wiki/Burchard_Christoph_von_Münnich) organiseeritud paleepöörde järel kuulutati alaealise poja Ivani regendiks [Anna Leopoldovna](https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Leopoldovna) kuni [1741](https://et.wikipedia.org/wiki/1741). aastani, mil Peeter I tütar [Jelizaveta Petrovna](https://et.wikipedia.org/wiki/Jelizaveta_Petrovna) viis kaardiväe toel läbi riigipöörde. ## Vaata ka * [Peeter Suure testament](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Suure_testament) * [Peeter I majamuuseum](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I_majamuuseum) * [Peeter I maja](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I_maja) * [Peeter I ausambad](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I_ausambad) * [Peeter I ausammas Tallinnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I_ausammas_Tallinnas) ## Viited ## Kirjandus * Salisbury piiskop [Gilbert Burnet](https://et.wikipedia.org/wiki/Gilbert_Burnet?action=edit&redlink=1)( 1643–1715): Peter the Great [1698](https://et.wikipedia.org/wiki/1698) * [Johann Georg Korb](https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Georg_Korb?action=edit&redlink=1)( 1670–1741): "Diarium Itineris in Moscoviam." [Viennæ](https://et.wikipedia.org/wiki/Viin) Austriæ: typis Leopoldi Voigt, [1700](https://et.wikipedia.org/wiki/1700) ? ( ladinakeelne päevik aastaist 1698–99; inglise keeles pealkirjaga "The Diary of an Ambassador at the Court of Moscow."; "Diary of an Austrian Secretary of Legation at the Court of Czar Peter the Great"; vene keeles Дневник путешествия в Московию. Санкт-Петербург: 1906) [Digitaalselt](http://books.google.ee/books?id=oG2JXZxAikIC&dq) ISBN 0-7146-1538-2 [archive.org](http://www.archive.org/search.php?query=creator%3A%22Korb%2C%20Johann%20Georg%22) * [Jean Rousset de Missy](https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Rousset_de_Missy?action=edit&redlink=1)( 1686–1762): Memoires du Regne de Pierre le Grand, Empereur de Russie, Père de la Patrie, &c. &c. &c. / Par le B. Iwan Nestesuranoi. [1726](https://et.wikipedia.org/wiki/1726); teavik [Peeter I E-kataloogis ESTER](http://www.ester.ee/record=b2423394*est) * [John Mottley](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Mottley?action=edit&redlink=1)( 1692–1750): The history of the life of Peter the First, Emperor of Russia: containing a Description of Russia or Muscovy, Siberia, Crim Tartary, &c. With An Account of the Government, Religion, Ceremonies and Superstitions, Customs, Manners and Dress of the Inhabitants. Also, The Birth and Rise of the Empress Catherine with the Crimes and Trial of the Czarewitz, Son of Peter I. [London](https://et.wikipedia.org/wiki/London) MDCC XXXIX ([1739](https://et.wikipedia.org/wiki/1739)) [archive org](http://www.archive.org/search.php?query=creator%3A%22Mottley%2C%20John%2C%201692-1750%22) [Digitaalselt](http://books.google.ee/books?id=uFt0caBjoU8C&dq) * [Alexander Gordon](https://et.wikipedia.org/wiki/Alexander_Gordon) (1669–1752): The History of Peter the Great, Emperor of Russia: To which is Prefixed a Short General History of the Country from the Rise of that Monarchy : and an Account of the Author's Life. [London](https://et.wikipedia.org/wiki/London) and [Aberdeen](https://et.wikipedia.org/wiki/Aberdeen): F. Douglass and W. Murray [1755](https://et.wikipedia.org/wiki/1755) [Digitaalselt](http://books.google.ee/books?id=kv0EAAAAYAAJ&hl=en) * [Aleksei Tolstoi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Tolstoi): [Peeter Esimene](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Esimene_(romaan)?action=edit&redlink=1) I – II. (Vene keelest tõlkinud [Friedebert Tuglas](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas)), Eesti Raamat 1979 ## Välislingid * [Linnamuuseum – Peeter I majamuuseum](http://www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/index.php?&id=154) * [Pekka Erelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Pekka_Erelt). [Peeter Hirmus](http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E11A915E6EEB249CC22571E0002602D5) Eesti Ekspress, 7. september 2006 * [Peter the Great and the Rise of St. Petersburg](http://it.stlawu.edu/~rkreuzer/soarweek1.htm#page%20menu)( ingliskeelne lingikogu) | Eelnev **[Fjodor III](https://et.wikipedia.org/wiki/Fjodor_III)** | **[Vene tsaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_tsaar)**[1682](https://et.wikipedia.org/wiki/1682)–[1721](https://et.wikipedia.org/wiki/1721) | Järgnev**—** | | Eelnev**—** | **[Venemaa keiser](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_keiser)**[1721](https://et.wikipedia.org/wiki/1721)–[1725](https://et.wikipedia.org/wiki/1725) | Järgnev**[Katariina I](https://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_I)** | ![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop& type=1x1&usesul3=1) allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I)