# Nikita Hruštšov

- Link: https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov
- Published: 2026-04-15T11:00:40+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [TÄNA AJALOOS, 14. oktoober ⟩ Nikita Hruštšov kukutati ametist, pulti sai Brežnev](https://kihulane.eu/arhiiv/265612)
 * [Hruštšovka – kuidas prantsuse leiutisest sai Nõukogude korter](https://kihulane.eu/arhiiv/241827)
 * [TÄNA AJALOOS, 15. september ⟩ Avastati maailma muutnud ravim](https://kihulane.eu/arhiiv/238794)
 * [TÄNA AJALOOS, 12. september ⟩ Toimus Tallinna ajaloo suurim raharööv](https://kihulane.eu/arhiiv/236180)
 * [TÄNA AJALOOS, 7. september ⟩ Asutati maailma suurim otsingumootor](https://kihulane.eu/arhiiv/233722)
 * [TÄNA AJALOOS, 7. august ⟩ Esimene inimene viibis kosmoses kauem kui ööpäeva](https://kihulane.eu/arhiiv/214372)
 * [Juuniküüditamise ohvriks langesid peamiselt arreteeritute lapsed ja pereliikmed](https://kihulane.eu/arhiiv/197137)
 * [Juuniküüditamise ohvriks langesid eeskätt lapsed ja arreteeritute pereliikmed](https://kihulane.eu/arhiiv/197063)
 * [TÄNA AJALOOS, 2. juuni ⟩ Üks ainsatest massirahutustest Nõukogude Liidus pöördus veresaunaks](https://kihulane.eu/arhiiv/193420)
 * [VALEDETEKTOR ⟩ Nõukogude Liidu suur kosmosevale: koer Laika](https://kihulane.eu/arhiiv/192663)

[[

Nikita Hruštšov (paremal) ja [Richard Nixon](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Nixon)(
Moskva, 1959)

**Nikita Hruštšov** ([vene keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_keel) Никита
Сергеевич Хрущёв; [15. aprill](https://et.wikipedia.org/wiki/15._aprill)^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-1))
[1894](https://et.wikipedia.org/wiki/1894) [Kalinovka](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalinovka?action=edit&redlink=1),
[Kurski kubermang](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurski_kubermang) – [11. september](https://et.wikipedia.org/wiki/11._september)
[1971](https://et.wikipedia.org/wiki/1971) [Moskva](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva))
oli [Nõukogude Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit) riigitegelane:
[kindralleitnant](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralleitnant) ([1943](https://et.wikipedia.org/wiki/1943)),
[Ministrite Nõukogu esimees](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Ministrite_Nõukogu_esimees)(
[1958](https://et.wikipedia.org/wiki/1958)–1964) ja [Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_KK_peasekretär)
ehk riigi tegelik juht ([1953](https://et.wikipedia.org/wiki/1953)–[1964](https://et.wikipedia.org/wiki/1964)).

Ta oli üks kolmest Nõukogude Liidu juhist, kelle ametiaeg ei lõppenud surma tõttu(
teised kaks olid [Mihhail Gorbatšov](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbatšov)
ja [Georgi Malenkov](https://et.wikipedia.org/wiki/Georgi_Malenkov)).

Hruštšovi valitsemisaega nimetatakse sageli sulaajaks või sulaks. Tema võimuloleku
ajal vabastati palju [poliitvange](https://et.wikipedia.org/wiki/Poliitvang) ja 
[Jossif Stalini](https://et.wikipedia.org/wiki/Jossif_Stalin) valitsemisajaga võrreldes
oli märksa vähem repressioone. [Abort](https://et.wikipedia.org/wiki/Abort) ja tööle
hilinemine polnud enam kuriteod ning töökoha vahetamise keeld kaotati. Lühendati
tööpäeva pikkust ja pikendati palgalist puhkust. Kolhoositoodangu riiklikke kokkuostuhindu
tõsteti kolm korda. [1. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/1._jaanuar) [1961](https://et.wikipedia.org/wiki/1961)
korraldati [rahareform](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_1961._aasta_rahareform?action=edit&redlink=1),
mis võimaldas stabiliseerida riigi majandust veel aastakümneteks. Võeti vastu uus
universaal[pensionide](https://et.wikipedia.org/wiki/Pension) seadus, käivitati 
aktiivne elamuehitus ja arendati [modernistlikku](https://et.wikipedia.org/wiki/Modernism)
[arhitektuuri](https://et.wikipedia.org/wiki/Arhitektuur). Transporti reformiti,
alustati uute [kiirteede](https://et.wikipedia.org/wiki/Kiirtee) ehitamist. [Raudteedel](https://et.wikipedia.org/wiki/Raudtee)
lõpetati [auruvedurite](https://et.wikipedia.org/wiki/Auruvedur) tegevus (need asendati
diisel- ja elektriveduritega). Tehti suuri edusamme [kosmoseuuringutes](https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmos).

Samal ajal korraldati sõjajärgse aja kõige karmim religioonivastane kampaania. Toimus
[Novotšerkasski veresaun](https://et.wikipedia.org/wiki/Novotšerkasski_veresaun),
milles suruti julmalt maha tööliste [streik](https://et.wikipedia.org/wiki/Streik).
Peeti [surmanuhtluse](https://et.wikipedia.org/wiki/Surmanuhtlus) määramisega lõppenud
kohtuprotsessid [valuutaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Valuuta) [hangeldajate](https://et.wikipedia.org/wiki/Hangeldamine?action=edit&redlink=1)
ja üldise [defitsiidi](https://et.wikipedia.org/wiki/Defitsiit) tõttu pead tõstnud
äritsejate vastu. Hruštšovi valitsusaega iseloomustavad veel ekslikud otsused [põllumajanduses](https://et.wikipedia.org/wiki/Põllumajandus),
eelkõige väärarvestused [uudismaade](https://et.wikipedia.org/wiki/Uudismaa) arendamisel,
[1956. aasta Ungari ülestõusu](https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari_ülestõus_(1956))
mahasurumine, [Boriss Pasternaki](https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Pasternak)
ja [avangardistlike](https://et.wikipedia.org/wiki/Avangardism) kunstnike tagakiusamine
jms.

Hruštšovi otsuseid välispoliitikas ei hinnata üheselt. Negatiivseks näiteks on tema
põhjustatud [Kuuba raketikriis](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis). Tema
valitsemisajal pingestusid NSV Liidu ja USA suhted (see oli [külma sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Külm_sõda)
kõige intensiivsem faas). Kuna tema juhitud NLKP KK ajas stalinismivastast poliitikat,
katkesid suhted [Albaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Albaania) [Enver Hoxha](https://et.wikipedia.org/wiki/Enver_Hoxha)
ja [Hiina](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina) [Mao Zedongi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mao_Zedong)
sotsialistliku valitsusega. Sellegipoolest osutas Nõukogude Liit Hiinale märkimisväärset
abi [tuumarelvade](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumarelv) väljatöötamisel ja osaliselt
anti üle NSV Liidu olemasolevad tehnoloogiad nende tootmiseks.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-2))
^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-3))

## Noorus ja karjääri algus Nõukogude võimuaparaadis

Nikita Hruštšov sündis [Kurski kubermangus](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurski_kubermang)
talupoja perekonnas ja hakkas juba varases nooruses iseseisvalt tööle. 14-aastaselt
asus ta tööle [Donbassi](https://et.wikipedia.org/wiki/Donbass) kivisöebasseini 
tehastes ja kaevanduses. [1918](https://et.wikipedia.org/wiki/1918). aastal astus
Hruštšov [VK(b)P](https://et.wikipedia.org/wiki/VK(b)P) liikmeks ja osales ka [Venemaa kodusõjas](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_kodusõda).
Pärast sõda oli ta majandus- ja parteitööl. Ta oli [Ukraina NSV](https://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina_NSV)
saadik [ÜK(b)P](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜK(b)P) (Üleliidulise Kommunistliku(
bolševike) Partei) XIV ja XV Kongressil.

Komsomolisuunamisega saadeti Hruštšov õppima [Moskvasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva)
[tööstusakadeemiasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Tööstusakadeemia?action=edit&redlink=1),
kus ta valiti tööstusakadeemia parteikomitee sekretäriks. Akadeemia lõpetas ta [1929](https://et.wikipedia.org/wiki/1929).
aastal.

Alates [1931](https://et.wikipedia.org/wiki/1931). aasta jaanuarist oli Hruštšov
ÜK(b)P Moskva linna Baumani rajoonikomitee ja seejärel Krasnopresnenski rajoonikomitee
sekretär. Aastail [1932](https://et.wikipedia.org/wiki/1932)–1934 töötas ta ÜK(b)
P Moskva linnakomitee II sekretäri ja pärast I sekretärina, seejärel ÜK(b)P Moskva
linnakomitee II sekretärina.

ÜK(b)P XVII kongressil [1934](https://et.wikipedia.org/wiki/1934). aastal valiti
Hruštšov [ÜK(b)P KK](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜK(b)P_KK) liikmeks ja [1935](https://et.wikipedia.org/wiki/1935).
aastal ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni juhiks, I sekretäriks.

Aastatel 1935–1938 oli ta ÜK(b)P Moskva linna- ja oblastikomitee I sekretär.

### Tegevus Ukraina NSV-s

[1938](https://et.wikipedia.org/wiki/1938). aastal valiti Hruštšov Ukraina K(b)P
I sekretäriks ja [ÜK(b)P KK Poliitbüroo](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜK(b)P_KK_Poliitbüroo)
kandidaadiks, [1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939). aastal poliitbüroo liikmeks.
Neil ametipostidel võitles ta aktiivselt "[rahvavaenlaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvavaenlane?action=edit&redlink=1)"
vastu. Hruštšov etendas olulist rolli [1937.–1939. aasta repressioonides](https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_terror),
nagu on üksikasjalikult kirjeldatud NLKP KK 1988. aasta 25. detsembri tõendis.^(
[[4]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-4)) Selles teatati,
et aastatel 1938–1940, kui Hruštšov oli Ukraina K(b)P I sekretär, arreteeriti Ukrainas
167 565 inimest.

### Teises maailmasõjas

[Teises maailmasõjas](https://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmasõda) oli Hruštšov
Kagurinde suuna, Kagurinde, Stalingradi rinde, Lõunarinde, Voroneži rinde ja 1. 
Ukraina rinde sõjanõukogu liige. Teise maailmasõja lõpuks oli kogu sõja jooksul 
poliittöötajana tegutsenud Hruštšov [kindralleitnandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralleitnant)
auastmes.

Aastatel [1944](https://et.wikipedia.org/wiki/1944)–[1947](https://et.wikipedia.org/wiki/1947)
oli Hruštšov [Ukraina NSV Ministrite Nõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina_NSV_Ministrite_Nõukogu?action=edit&redlink=1)
esimees ja pärast [Ukraina K(b)P](https://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina_K(b)P) KK
I sekretär.

### Tegevus Moskvas

[1949](https://et.wikipedia.org/wiki/1949). aasta detsembrist oli Hruštšov uuesti
ÜK(b)P Moskva linna- ja oblastikomitee I sekretär ning ÜK(b)P KK sekretär.

Pärast Stalini surma [1953](https://et.wikipedia.org/wiki/1953). aastal suutis ta
koos [Georgi Malenkoviga](https://et.wikipedia.org/wiki/Georgi_Malenkov) üle mängida
oma põhirivaali [Lavrenti Beria](https://et.wikipedia.org/wiki/Lavrenti_Beria) ning
esialgu valitsesid Malenkov ja Hruštšov NSV Liitu ühiselt.

## Hruštšovi võimuletõus

Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hruštšov koos liitlastega 
[1956](https://et.wikipedia.org/wiki/1956). aastal konkurente kõrvaldama, kasutades
ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. Ta mõistis avalikult hukka [Stalini isikukultuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Stalini_isikukultus),
alustas Stalini-aegsete kommunistliku partei juhtide paljastamist ja karistamist
ning [vangilaagritesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Vangilaager?action=edit&redlink=1)
saadetud inimeste vabastamist.

Riigi sotsialistlik suunitlus jäi siiski püsima, oldi valmis sõdima "kapitalistlike
vereimejatega" ja igasugune opositsioon suruti maha.

### Hruštšov ja NLKP 20. kongress

1956. aastal moodustati nn [Šverniku komisjon](https://et.wikipedia.org/wiki/Šverniku_komisjon?action=edit&redlink=1),
kes tegi kokkuvõtte Stalini ja tema aktiivsete kaaslaste 1934. aastal toime pandud
kuritegudest: [ÜK(b)P 17. kongressi](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜK(b)P_17._kongress?action=edit&redlink=1)
ehk Võitjate kongressi hääletustulemuste võltsimisest, [Sergei Kirovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Kirov)
tapmisest ja 1936.–1938. aasta [suurest terrorist](https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Terror).
Võimuvõitluses kasutas Hruštšov seda komisjoni tehtud kokkuvõtet kuritegudes osalenud
NLKP juhtkonna liikmete vastu.

Komisjoni kuulusid [NLKP KK Parteikontrolli komisjoni](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_KK_Parteikontrolli_komisjon?action=edit&redlink=1)
esimees [Nikolai Švernik](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Švernik), [NSV Liidu peaprokurör](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_peaprokurör)
[Roman Rudenko](https://et.wikipedia.org/wiki/Roman_Rudenko), [NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Ministrite_Nõukogu_juures_asuv_Riikliku_Julgeoleku_Komitee)
esimees [Aleksandr Šelepin](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Šelepin), [NLKP KK Sekretariaadi](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_KK_Sekretariaat)
Kaitse osakonna juhataja Mironov ja [rehabiliteeritud](https://et.wikipedia.org/wiki/Rehabiliteerimine)
[poliitvang](https://et.wikipedia.org/wiki/Poliitvang) [Olga Šatunovskaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Olga_Šatunovskaja?action=edit&redlink=1).

Hruštšov avaldas komisjoni tulemused [oma kõnes](https://et.wikipedia.org/wiki/Hruštšovi_kõne_XX_kongressil)
[NLKP 20. kongressi](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_20._kongress) viimasel päeval
[25. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/25._veebruar) 1956 pärast päevakorra
ametlikku lõppu. Kõne kestis 4 tundi, seda ei stenografeeritud ja seda keelati ajakirjanduses
avaldada. Ametlikult avaldati see alles [1989](https://et.wikipedia.org/wiki/1989).

## Hruštšovi välispoliitika

Hruštšov ajas dünaamilist välispoliitikat. Nõukogude-Ameerika läbirääkimistel pooldas
ta desarmeerimist ja tuumarelvakatsetuste lõpetamist.

[25. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/25._jaanuar) [1955](https://et.wikipedia.org/wiki/1955)
võttis [NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Ülemnõukogu_Presiidium)
vastu määruse Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõjaseisukorra lõpetamise kohta,
mille kinnitas NSV Liidu Ülemnõukogu [9. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/9._veebruar).
Septembris 1955 sõlmiti diplomaatilised suhted Nõukogude Liidu ja [Saksamaa Liitvabariigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa_Liitvabariik)
vahel^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-5)).

Sama aasta mais väisas Hruštšov [Jugoslaaviat](https://et.wikipedia.org/wiki/Jugoslaavia).
Visiidi tulemusena kirjutati [2. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/2._juuni)
alla [Belgradi](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgrad) Nõukogude-Jugoslaavia deklaratsioonile,
milles tunnistati, et [sotsialismi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialism) saab
üles ehitada mitmeti.^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-6))

1955. aastal kohtus Hruštšov [Genfis](https://et.wikipedia.org/wiki/Genf) esimest
korda USA presidendi [Dwight Eisenhoweriga](https://et.wikipedia.org/wiki/Dwight_Eisenhower).
[1959](https://et.wikipedia.org/wiki/1959). aasta septembris tegi ta esimese NSV
Liidu riigijuhina Eisenhoweri kutsel riigivisiidi Ameerika Ühendriikidesse ja pidas
kõne [ÜRO Peaassambleel](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜRO_Peaassamblee), kus kutsus
üles desarmeerimisele.^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-7))

NLKP 20. kongressil uuendas Hruštšov [Vladimir Lenini](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin)
teesi kahe erineva sotsiaalpoliitilise süsteemi rahumeelse kooseksisteerimise võimalikkusest
kui Nõukogude [välispoliitika](https://et.wikipedia.org/wiki/Välispoliitika) põhisuunast.

[4. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/4._juuni) [1961](https://et.wikipedia.org/wiki/1961)
kohtus Hruštšov Viinis [Schönbrunni lossis](https://et.wikipedia.org/wiki/Schönbrunni_loss)
esimest ja viimast korda USA presidendi [John Kennedyga](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Kennedy).

### Hruštšov ja Kuuba kriis

[27. oktoobril](https://et.wikipedia.org/wiki/27._oktoober) [1962](https://et.wikipedia.org/wiki/1962)
paigutas NSV Liit Kuubale tuumaraketid ja algas [Kuuba kriis](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis).
Valitses erakordselt suur [tuumasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumasõda) oht.

Järgmisel, [1963](https://et.wikipedia.org/wiki/1963). aastal allkirjastasid NSV
Liidu, USA ja [Suurbritannia](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia) esindajad
Moskvas tuumarelvakatsetuste täieliku keelustamise lepingu.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-8))

## Hruštšov ja sisepoliitika

Jossif Stalini viimasel elupäeval [5. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/5._märts)
1953 toimus Hruštšovi juhatusel NLKP KK Ministrite Nõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu
Presiidiumi pleenumi ühiskoosolek, kus peeti vajalikuks, et Hruštšov keskenduks 
tööle partei keskkomitees.

Hruštšovi eestvõttel kõrvaldati 1953. aasta juunis [Lavrenti Beria](https://et.wikipedia.org/wiki/Lavrenti_Beria)
kõikidelt ametikohtadelt ja vahistati.

[14. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/14._märts) 1953 valiti Hruštšov keskkomitee
pleenumil keskkomitee sekretäriks, mis andis talle õiguse juhtida sekretariaadi 
tööd ja juhatada koosolekuid. [7. septembril](https://et.wikipedia.org/wiki/7._september)
valiti ta keskkomitee I sekretäriks.

[1954](https://et.wikipedia.org/wiki/1954). aastal otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu
Presiidium anda [Krimmi oblasti](https://et.wikipedia.org/wiki/Krimmi_oblast) üle
Ukraina NSV-le. Hruštšovi poeg Sergei selgitas 19. märtsil 2014 Ameerika Ühendriikides
telekonverentsil Vene televisioonile antud intervjuus oma isa sõnadele viidates,
et Hruštšovi otsus oli seotud Põhja-Krimmi veekanali rajamisega [Kahhovka veehoidlast](https://et.wikipedia.org/wiki/Kahhovka_veehoidla)
ning et nii suuremahulisi hüdrotehnilisi töid oli otstarbekam korraldada ja rahastada
ühe liiduvabariigi piires.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-9))

1956. aastal esitas Hruštšov NLKP XX kongressil ettekande Stalini isikukultusest
ja tema juhitud massirepressioonidest.

Juunis [1957](https://et.wikipedia.org/wiki/1957) otsustati NLKP KK presiidiumi 
neli päeva kestnud koosolekul Hruštšov NLKP KK I sekretäri kohustustest vabastada.
Partei juhtkonnas olevatel Hruštšovi pooldajatel ning kaitseminister [Georgi Žukovil](https://et.wikipedia.org/wiki/Georgi_Žukov)
õnnestus aga presiidiumi töösse sekkuda, mille tulemusena läks küsimus otsustamiseks
[NLKP KK pleenumile](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_KK_pleenum?action=edit&redlink=1),
mis selleks kokku kutsuti. 1957. aasta keskkomitee juunipleenumil said Hruštšovi
poolehoidjad häälteenamuse. Need presiidiumi liikmed, kes hääletasid vastu, tembeldati
parteivastaseks rühmituseks ja eemaldati keskkomiteest (hiljem, 1962. aastal heideti
nad parteist välja).

Neli kuud hiljem, oktoobris 1957, arvati Hruštšovi toetanud marssal Žukov Hruštšovi
algatusel keskkomitee presiidiumist välja ja vabastati NSV Liidu kaitseministri 
kohustustest.

## Võimult kõrvaldamine ja viimased eluaastad

[1964](https://et.wikipedia.org/wiki/1964). aastal korraldasid Hruštšoviga rahulolematud
kommunistliku partei ladviku liikmed [Leonid Brežnev](https://et.wikipedia.org/wiki/Leonid_Brežnev)
ja [Juri Andropov](https://et.wikipedia.org/wiki/Juri_Andropov) riigipöörde ning
kukutasid ta sama aasta NLKP KK oktoobripleenumil võimult. Partei- ja riigijuhiks
sai Hruštšovi endine liitlane Leonid Brežnev.

Hruštšov elas oma viimased aastad [personaalpensionärina](https://et.wikipedia.org/wiki/Personaalpensionär?action=edit&redlink=1)
sisuliselt [koduarestis](https://et.wikipedia.org/wiki/Koduarest?action=edit&redlink=1)
ja kuni [Mihhail Gorbatšovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbatšov) valitsemise
alguseni oli ta mitteametlikult maha vaikitud. Pensionipõlves kirjutas Hruštšov 
mälestused, mis salaja välismaale toimetati ja seal avaldati.

Nikita Hruštšov suri oma kodus [1971](https://et.wikipedia.org/wiki/1971) ja on 
maetud Moskvasse [Novodevitšje kalmistule](https://et.wikipedia.org/wiki/Novodevitšje_kalmistu).

## Hruštšovi ekstravagantne käitumine ja ütlused

Hruštšovile oli omane lihtne, kuid tihti ka labane või koguni vulgaarne käitumine.
Näiteks [12. oktoobril](https://et.wikipedia.org/wiki/12._oktoober) 1960, mil ta
külastas [ÜRO Peaassambleed](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜRO_Peaassamblee), kus
arutati [Ungari](https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari) küsimust, üritas Nõukogude
delegatsioon seda kõigiti häirida. Hruštšov võttis istungil sandaali jalast, uuris
seda demonstratiivselt ja lõi siis sellega mitu korda vastu lauda (nagu püüdes liiva
välja koputada), näidates sel viisil oma rahulolematust esinejaga.^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-10))

Tema maine oli sageli üsna koomiline ja see kajastus karikatuurides. Maine tekkimist
soodustasid tema täidlane olek ja üle kõhu tõmmatud suured kottis püksid.

Ühelt talle sümpaatselt Ameerika senaatorilt küsis Hruštšov: "Kust sa pärit oled?"
Too vastas: "Minneapolisest." Hruštšov läks maailmakaardi juurde, tegi [Minneapolise](https://et.wikipedia.org/wiki/Minneapolis)
ümber pliiatsiga ringi ja ütles: "See on selleks, et ma ei unustaks jätta seda linna
terveks, kui meie raketid lendama hakkavad."^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-11))

[18. novembril](https://et.wikipedia.org/wiki/18._november) 1956 Moskvas toimunud
vastuvõtul soovis Hruštšov Ameerika diplomaatidega vesteldes tsiteerida Marxi teesi,
et sotsialism on kapitalismi hauakaevaja, kuid ütles selle asemel välja fraasi "
Me matame teid maha". Sedasama kordas ta 1959. aasta septembris kohtumisel USA ajakirjanikega.
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-12))

"Ma olen veendunud, et Ameerika siga ja Nõukogude siga võivad koos eksisteerida,"
ütles Hruštšov (mõeldes rahumeelset kooseksisteerimist) pärast seda, kui Iowa ülikooli
töötaja kinkis talle 28. augustil 1959 sümboolse seakujukese.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-13))

[24. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/24._juuni) [1959](https://et.wikipedia.org/wiki/1959)
Moskvas [Sokolnikis](https://et.wikipedia.org/wiki/Sokolniki?action=edit&redlink=1)
Ameerika Ühendriikide näitust inspekteerides ütles Hruštšov USA asepresidendile 
[Richard Nixonile](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Nixon): „Meie käsutuses
on vahendid, mille käikulaskmisel on teile rasked tagajärjed ... Me näitame teile
Kuzkini ema!" ("Мы вам покажем кузькину мать.") Segaduses tõlk tõlkis fraasi sõna-
sõnalt: "Me näitame teile Kuzma ema!" Ameeriklased olid hämmeldunud ja mõistatasid,
millega võiks olla tegu – kas ehk uue relvaga, mis on veelgi kohutavam kui tuumaraketid?
^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-14))^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-15))(
Hruštšov kasutas raskesti tõlgitavat ja mitmetähenduslikku vene [idioomi](https://et.wikipedia.org/wiki/Idioom)"
кузькина мать", mida võiks tõlkida näiteks "vanakuradi vanaema" (sõna-sõnalt кузька'
kahjurputukas', мать 'ema').)

"Praegune nõukogude inimeste põlvkond hakkab elama kommunismi ajajärgul." See oli
kuulus Hruštšovi fraas, mis kõlas [NLKP XXII kongressil](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_XXII_kongress)
1961. aastal. Oma kõnes teatas ta, et [1980](https://et.wikipedia.org/wiki/1980).
aastaks ehitatakse NSV Liidus "põhimõtteliselt" üles kommunistlik ühiskond. See 
oli ka NLKP programmi viimane fraas.^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-16))

## Tunnustus

 * [Tööpunalipu orden](https://et.wikipedia.org/wiki/Tööpunalipu_orden) (1939)
 * kolmekordne [sotsialistliku töö kangelane](https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialistliku_töö_kangelane)(
   1954, 1957, 1961)
 * [Nõukogude Liidu kangelane](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_kangelane)(
   1964)
 * [Rahvusvaheline Lenini rahupreemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Lenini_rahupreemia)"
   rahvastevahelise rahu tugevdamise eest" (1959)
 * seitsme [Lenini ordeni](https://et.wikipedia.org/wiki/Lenini_orden) omanik (1935,
   1944, 1948, 1954, 1957, 1961, 1964)^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_note-17))
 * [Tarass Ševtšeno nimeline Ukraina NSV riiklik preemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarass_Ševtšeno_nimeline_Ukraina_NSV_riiklik_preemia)"
   suure panuse eest Ukraina nõukogude sotsialistliku kultuuri edendamisel" (1964)
 * [Bulgaaria Rahvavabariigi kangelane](https://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria_Rahvavabariigi_kangelane?action=edit&redlink=1)(
   1964)
 * [Karl Marxi orden](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marxi_orden?action=edit&redlink=1)(
   1964, Saksa DV)

## Teosed eesti keeles

 * "Isikukultusest ja selle tagajärgedest" (ettekanne NLKP XX kongressil [25. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/25._veebruar)
   [1956](https://et.wikipedia.org/wiki/1956)). Ilmus ajakirjas [Eesti Kommunist](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kommunist)
   [1989](https://et.wikipedia.org/wiki/1989), nr 7, lk 83–103; nr 8, lk 88–103 
   ja nr 9, lk 93–100 (tõlgitud ajakirjast Известия ЦК КПСС 1989, nr 3)
 * "Mälestused", 1. osa. Tõlkinud [Matti Vaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Matti_Vaga?action=edit&redlink=1),
   [Perona](https://et.wikipedia.org/wiki/Perona), [Pärnu](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu)
   [1993](https://et.wikipedia.org/wiki/1993), 384 lk

## Vaata ka

 * [Hruštšovkad](https://et.wikipedia.org/wiki/Hruštšovkad)
 * [Nina Hruštšova](https://et.wikipedia.org/wiki/Nina_L._Hruštšova)

## Viited

 1.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-1) Kirjanduses on levinud
     kuupäev [17. aprill](https://et.wikipedia.org/wiki/17._aprill), mida Hruštšov 
     ise pidas oma sünnipäevaks.
 2.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-2) [Mori Kazuko A Brief
     Analysis of the Sino-Soviet Alliance: The Political Process of 1957-1959.] Дата
     обращения: 13 мая 2008.
 3.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-3) [Как атомный вопрос испортил дружбу СССР и Китая.](http://www.vremya.ru/2003/143/13/39413.html)
     6. августа 2003.
 4.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-4) ["Об антиконституционной практике 30—40-х и начала 50—х годов"](https://web.archive.org/web/20210613165628/https://www.alexanderyakovlev.org/fond/issues-doc/66195)
     25.12.1988.
 5.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-5) [К 60-летию установления дипломатических отношений с ФРГ.](https://interaffairs.ru/jauthor/material/1366)
 6.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-6) Югославия в XX веке:
     очерки политической истории / К. В. Никифоров (отв. ред.), А. И. Филимонова, А.
     Л. Шемякин и др.
 7.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-7) [Visits By Foreign Leaders of Russia.](https://history.state.gov/departmenthistory/visits/russia)
     history.state.gov
 8.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-8) Верт Н. История советского
     государства. — М., Прогресс, 1992.
 9.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-9) Сергей Хрущёв о причинах
     передачи Крыма Украине
 10. [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-10) Из интервью Сергея
     Никитовича Хрущёва в рамках телепередачи «Кремль-9»
 11. [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-11) Washington ProFile—
     Weekly Digest. Воспоминание о Хрущёве. Иванушка-дурачок в Кремле, 5 июля 2003 
     года.
 12. [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-12) [Первая перезагрузка.](https://newtimes.ru/articles/detail/5850/)
     The New Times, 21.01.2009.
 13. [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-13) [К 50-летию знаменитой поездки Никиты Хрущёва в Америку.](https://www.sovsekretno.ru/magazines/article/2337/)
     9. августа 2009.
 14. [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-14) Гриневский О. Берлинский
     кризис 1958—1959 гг.: Заметки дипломата.
 15. [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-15) Журнал «Звезда»,
     1996, № 2.
 16. [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-16) См. текст III Программы
     КПСС. (NLKP III programmi tekst).
 17. [↑](https://kihulane.eu/glossary/nikita-hrustsov#cite_ref-17) [Герои страны.](https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1613)
     vaadatud 1. september 2023.

## Kirjandus

 * Palgest palgesse Ameerikaga. Põhjalik ülevaade N. S. Hruštšovi külaskäigust Ameerika
   Ühendriikidesse 15.–27. septembril 1959. Autorid Aleksei Adžubei, Nikolai Gribatšov,
   Georgi Žukov jt. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1960; 667 lk.
 * [William Taubman](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Taubman?action=edit&redlink=1),"
   Hruštšov ja tema aeg". Inglise keelest tõlkinud [Rein Turu](https://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Turu?action=edit&redlink=1),
   [Varrak](https://et.wikipedia.org/wiki/Varrak_(kirjastus)), [Tallinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn)
   [2006](https://et.wikipedia.org/wiki/2006), 815 lk, ISBN 9985-3-1178-7

## Välislingid

 * [Allar Viivik](https://et.wikipedia.org/wiki/Allar_Viivik), ["Nikita Hruštšov kukutati võimult keset puhkust" (Vene ajakirjanduse põhjal)](https://www.ohtuleht.ee/164133)–
   [Õhtuleht](https://et.wikipedia.org/wiki/Õhtuleht) 16.10.2004.
 * [Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 - 1991](http://www.knowbysight.info/HHH/00435.asp)(
   vene keeles) vaadatud 2012-08-03
 * [1953: valitsema hakkas Nikita Hruštšov.](https://www.kuulutaja.ee/1953-valitsema-hakkas-nikita-hrustsov/)
   kuulutaja.ee, 7. september 2018.

 |  Eelnev
**[Jossif Stalin](https://et.wikipedia.org/wiki/Jossif_Stalin)** |  **NLKP KK I sekretär**[1953](https://et.wikipedia.org/wiki/1953)–[1964](https://et.wikipedia.org/wiki/1964) |  Järgnev**[Leonid Brežnev](https://et.wikipedia.org/wiki/Leonid_Brežnev)** | 
 |  Eelnev**[Nikolai Bulganin](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Bulganin)** |  **NSVL Ministrite Nõukogu esimees**[1958](https://et.wikipedia.org/wiki/1958)–[1964](https://et.wikipedia.org/wiki/1964) |  Järgnev**[Aleksei Kossõgin](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Kossõgin)** |

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Nikita_Hru%C5%A1t%C5%A1ov](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikita_Hru%C5%A1t%C5%A1ov)