# Konstantin Päts

- Link: https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats
- Published: 2026-04-08T10:58:52+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [TÄNA AJALOOS, 30. juuli ⟩ Konstantin Päts küüditati koos perega Venemaale](https://kihulane.eu/arhiiv/211668)
 * [TÄNA AJALOOS, 29. september ⟩ President Päts teatas, et Eesti baaside lepe ei riiva Eesti suveräänsust](https://kihulane.eu/arhiiv/251729)
 * [TÄNA AJALOOS, 21. juuni ⟩ Okupatsiooniväed kukutasid Eesti valitsuse](https://kihulane.eu/arhiiv/199269)
 * [AJALUGU ⟩ Pätsi Venemaa toimikud avalikkusele kättesaadavad](https://kihulane.eu/arhiiv/163662)
 * [TÄNA AJALOOS, 14. oktoober ⟩ Nikita Hruštšov kukutati ametist, pulti sai Brežnev](https://kihulane.eu/arhiiv/265612)
 * [TÄNA AJALOOS, 7. oktoober ⟩ Algas Afganistani sõda](https://kihulane.eu/arhiiv/259216)
 * [TÄNA AJALOOS, 19. september ⟩ Austria Alpidest leiti Euroopa kuulsaim muumia](https://kihulane.eu/arhiiv/242615)
 * [TÄNA AJALOOS, 30. august ⟩ Arktika ookeanist avastati pea 200 saarega saarestik](https://kihulane.eu/arhiiv/227839)
 * [TÄNA AJALOOS, 28. august ⟩ Algas liikumine esimese eestikeelse kõrgema õppeasutuse loomiseks](https://kihulane.eu/arhiiv/226085)
 * [TÄNA AJALOOS, 25. august ⟩ Avati Tallinna loomaaed](https://kihulane.eu/arhiiv/223347)

**Konstantin Päts** (10. veebruar ([vkj](https://et.wikipedia.org/wiki/Vkj)) / [22. veebruar](https://et.wikipedia.org/wiki/22._veebruar)
[1874](https://et.wikipedia.org/wiki/1874) – [18. jaanuar](https://et.wikipedia.org/wiki/18._jaanuar)
[1956](https://et.wikipedia.org/wiki/1956)) oli Eesti riigitegelane, jurist ja ajakirjanik.
Ta oli [Eestimaa Päästekomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Päästekomitee)
liige, [Eesti Ajutise Valitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ajutine_Valitsus)
juht, mitmekordne [riigivanem](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivanem), [peaminister riigivanema ülesannetes](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaminister_Riigivanema_ülesannetes),
[riigihoidja](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigihoidja) ning Eesti Vabariigi esimene
[president](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_president).^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))

Päts kuulus [Asutavasse Kogusse](https://et.wikipedia.org/wiki/Asutav_Kogu) ja [Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu)
I–V koosseisu. Ta juhtis Eesti valitsust [Vabadussõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabadussõda)
alguses ning oli 1920. ja 1930. aastatel üks mõjukamaid Eesti poliitikuid.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Ajaloomuuseum-3))

12. märtsil 1934 kehtestas Päts üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [Johan Laidoneri](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner)
[Kaitseväe ülemjuhatajaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseväe_ülemjuhataja).
Selle järel lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised ning algas autoritaarse
valitsemise periood, mida nimetatakse [vaikivaks ajastuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaikiv_ajastu).
^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Pärast [Eesti okupeerimist](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_okupeerimine_1940._aastal)
Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel allkirjastas Päts [Johannes Vares-Barbaruse](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares-Barbarus)
valitsuse ametissemääramise ja mitu uue võimu dekreeti. 30. juulil 1940 küüditasid
Nõukogude võimud Pätsi koos perega Nõukogude Liitu. Päts suri 1956. aastal Buraševo
psühhiaatriahaiglas. Tema säilmed maeti 1990. aastal ümber [Metsakalmistule](https://et.wikipedia.org/wiki/Metsakalmistu).
^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Hinnangud Konstantin Pätsi rollile Eesti ajaloos on olnud poleemilised. Teda on 
väärtustatud Eesti riikluse ühe rajajana, Päästekomitee liikmena, Ajutise Valitsuse
juhina ning Vabadussõja algusperioodi valitsusjuhina,^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Ajaloomuuseum-3))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4)) kuid
teised on kritiseerinud teda 1934. aasta riigipöörde, autoritaarse valitsemise ja
1939.–1940. aasta Nõukogude Liiduga seotud välispoliitiliste otsuste eest.^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-KarjaharhmPajurRA-5))

## Lapsepõlv ja päritolu

[[

Noor Konstantin Päts (paremal), tema õde, isa Jakob, ema Olga ja vennad (taga)

Konstantin Päts sündis meetrikakirje järgi 10. veebruaril vana kalendri järgi ehk
22. veebruaril 1874 uue kalendri järgi Pärnumaal Tahkuranna vallas Tahku külas maaomanik
Jakob Pätsi (1848–1909) ja Olga Pätsi, sündinud Tumanova, teise lapsena.^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Meetrika-6))
^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Puss2024-7)) Hilisemates
teatmeteostes ja ametlikes elulookirjeldustes on Pätsi sünnikuupäevana sageli kasutatud
23. veebruari 1874.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Valitsus-8))

Pätside perekond oli õigeusklik. Konstantinil oli neli venda – [Nikolai](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Päts),
[Peeter](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Päts), Paul ja [Voldemar](https://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Päts)–
ning õde oli Marianne, kelle hilisem abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik [Mihkel Pung](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Pung).
^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1)).^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Ajaloomuuseum-3))
Tema isa Jakob Päts oli pärit Holstre kandist ning ema Olga Päts oli sündinud Tumanova
nime all.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

Pätsi isa pidas Tahkurannas talu ning perekond kuulus kohaliku õigeusu koguduse 
liikmete hulka. 19. sajandi teisel poolel oli õigeusku minek Lõuna- ja Lääne-Eestis
seotud nii usuliste kui ka sotsiaalsete teguritega, sealhulgas lootusega parandada
talurahva majanduslikku olukorda. Pätsi lapsepõlve keskkond ühendas talupojatausta,
õigeusu kirikliku kultuuri ja hariduse tähtsustamise.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

## Haridus

Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Seejärel õppis
ta Raeküla Nikolai koolis ja [Riia Vaimulikus Seminaris](https://et.wikipedia.org/wiki/Riia_Vaimulik_Seminar).
^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Ajaloomuuseum-3))
^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-y0Hgr-10)) Seminari
jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [Pärnu Meesgümnaasiumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu_Meesgümnaasium).
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Aastatel 1894–1898 õppis Päts [Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikooli_õigusteaduskond),
mille lõpetas _cand. jur._ kraadiga.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Valitsus-8)) Õigusharidus
mõjutas tema hilisemat poliitilist tegevust, eriti tema huvi omavalitsuse, riigikorralduse
ja põhiseaduslike küsimuste vastu.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

Pärast ülikooli lõpetamist teenis Päts 1898–1899 Pihkvas Venemaa keisririigi sõjaväes
ja lõpetas jalaväe nooremohvitseride kursused.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4)) Sõjaväeteenistusest
sai ta lipniku auastme.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

## Ajakirjanik ja omavalitsustegelane

1900. aastal asus Päts tööle [Tallinnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn) 
[Jaan Poska](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska) büroos vandeadvokaadi abina.
^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1)) Aastatel
1901–1905 andis ta välja ja toimetas ajalehte [Teataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Teataja).
^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
Teataja ümber koondus Tallinnas eestlastest haritlasi ja ettevõtjaid, kes pooldasid
eestlaste osalemist omavalitsuses ning püüdsid vähendada baltisaksa eliidi mõju 
linna juhtimises.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

1901. aastal sai Pätsist Jalgrattasõitjate Seltsi „[Kalev](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Spordiselts_Kalev)”
asutajaliige ja esimene aseesimees.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))
Seltsil oli lisaks spordilisele tegevusele tähtsus ka eestlaste organiseerumisel
Tallinnas.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

Päts abiellus 1902. aastal Wilhelma Ida Emilie Peediga, keda hüüti Helmaks.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Valitsus-8))
Neil oli kaks poega: [Leo Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Leo_Päts) ja [Viktor Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Päts).
^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Valitsus-8)) Helma
Päts haigestus tuberkuloosi ja suri 1910. aastal Šveitsis.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Valitsus-8))

[[

Konstantin ja Helma Päts, sündinud Peedi, abiellusid 1902. aastal

[[

Konstantin Päts 1917. aastal Venemaa jalaväe nooremohvitseri vormiriietuses

[1904. aasta Tallinna linnavolikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnavolinike_loend_(1904))
valimistel valiti Päts linnavolikokku. 1905. aastal oli ta Tallinna linnanõunik 
ja abilinnapea.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4)) Samal
ajal kuulus ta eestlaste ja venelaste valimisliidu organiseerijate hulka, mis saavutas
valimistel edu baltisaksa poliitilise mõju vastu.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

Päts toetas omavalitsusreformi ning käsitles linna- ja maaomavalitsust kui eesti
ühiskonna poliitilise kasvamise vahendit.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))
Tema varasem poliitiline tegevus oli seotud ajakirjanduse, omavalitsuse ja rahvusliku
organiseerumisega, mitte parlamendierakonnaga, sest Vene keisririigis puudus Eestis
autonoomne rahvuslik parlamentaarne poliitika.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

## 1905. aasta revolutsioon, pagulus ja vangistus

[1905. aasta revolutsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/1905._aasta_revolutsioon_Eestis)
ajal toetas Päts omavalitsusreformi ja oli seotud Teatajas avaldatud poliitiliste
seisukohavõttudega. Pärast revolutsioonisündmusi pidi ta Eestist põgenema ning viibis
aastatel 1905–1906 pagulasena Šveitsis ja aastatel 1906–1909 Soomes.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4)) Tagaselja
mõisteti Päts 1905. aasta sündmuste järel surma.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

1905. aastal põgenesid Eestist ka [Voldemar Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Päts),
[Jaan Teemant](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Teemant), [Peeter Speek](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Speek),
[Otto Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman), [Karl Ast](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ast),
[Mihkel Martna](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Martna) ja teised. Päts peatus
mõnda aega Weissensteini mõisas [Berni](https://et.wikipedia.org/wiki/Bern) lähedal
[Šveitsis](https://et.wikipedia.org/wiki/Šveits) ja siirdus 1906. aastal [Soome](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome),
kus elas Ivan Mikuri nime all.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))
Soomes kirjutas ta omavalitsus- ja agraarküsimustest ning tegi kaastööd ajalehtedele.
^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

Pätsi algatusel asutati 1907–1908 Peterburis kirjastusühing [Ühiselu](https://et.wikipedia.org/wiki/Ühiselu),
mis hakkas välja andma ajalehte [Peterburi Teataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi_Teataja).
^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1)) 1908.
aastal ilmus Pätsi tõlkes [Francis Lieberi](https://et.wikipedia.org/wiki/Francis_Lieber)
raamat „[Rahvavabadus ja omavalitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvavabadus_ja_omavalitsus?action=edit&redlink=1)”.
^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-J0trq-11)) Lieberi
käsitlus omavalitsusest ja kodanikuvabadustest mõjutas Pätsi hilisemaid poliitilisi
vaateid, eriti tema arusaama riigi, omavalitsuse ja ühiskondliku korra seostest.
^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-J0trq-11))

1909. aastal naasis Päts Eestisse. Ta ilmus Tallinna ringkonnakohtu uurija ette 
ja vabastati kautsjoni vastu.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))
1910. aasta veebruaris mõisteti ta Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas
üheks aastaks kindlusvangistusse. Hiljem muudeti karistus üheksakuuliseks üksikvangistuseks,
mille ta kandis aastatel 1910–1911 [Krestõ vanglas](https://et.wikipedia.org/wiki/Krestõ_vangla)
Peterburis.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4)) Pärast
vabanemist töötas Päts ajalehe [Tallinna Teataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Teataja)
toimetajana.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

## Esimene maailmasõda ja Eesti autonoomia

Aastatel 1911–1916 oli Päts ajalehe [Tallinna Teataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Teataja)
toimetaja.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
1916. aastal mobiliseeriti ta reservkohuslasena Vene sõjaväkke ning ta teenis Tallinnas
[Peeter Suure Merekindluses](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Suure_Merekindlus).
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

1917. aasta [Veebruarirevolutsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Veebruarirevolutsioon)
järel oli Päts Tallinna linnamiilitsa ülem ning osales Eesti autonoomia ja rahvusväeosade
loomisega seotud tegevuses.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
Ta oli [Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Sõjaväelaste_Ülemkomitee)
esimees ja kuulus [Eesti Maapäeva](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Maapäev) 
koosseisu.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4)) 1917.
aastal valiti Päts [Eesti Maavalitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Maavalitsus)
esimeheks.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

Eesti autonoomia kava toetus 1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse otsusele ühendada
eestlaste asualad üheks haldusüksuseks. Päts oli üks nendest eesti poliitikutest,
kes sidus autonoomia küsimuse rahvusliku omavalitsuse, rahvusväeosade ja hilisema
riikliku iseseisvuse võimalusega.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Pärast [bolševike riigipööret](https://et.wikipedia.org/wiki/Oktoobripööre) oli 
Päts lühikest aega vangis. Pärast vabanemist varjas ta end ning osales aruteludes
Eesti iseseisvuse väljakuulutamise võimaluste üle.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

### Eesti rahvusväeosad ja sõjaline korraldus

1917. aastal osales Päts Eesti rahvusväeosade loomisega seotud tegevuses. Ta oli
[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Sõjaväelaste_Ülemkomitee)
esimees ning toetas eestlastest sõjaväelaste koondamist rahvuslikesse üksustesse.
Rahvusväeosade loomine oli oluline samm Eesti poliitilise autonoomia ja hilisema
iseseisvuse kindlustamisel, sest see andis eestlastele sõjalise organiseerumise 
kogemuse ja oma ohvitserkonna.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Pätsi roll 1917. aasta sõjalises organiseerumises oli poliitiline ja korralduslik.
Ta ei olnud kutseline sõjaväejuht, kuid oli seotud rahvusväeosade poliitilise kaitsmisega
ja nende tegevuse ühendamisega Eesti autonoomia taotlusega.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

## Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Vabadussõda

19. veebruaril 1918 moodustati [Eestimaa Päästekomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Päästekomitee),
mille liikmeteks said Konstantin Päts, [Konstantin Konik](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Konik)
ja [Jüri Vilms](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Vilms).^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4)) Päästekomitee
juhtis Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja esimese [Ajutise Valitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ajutine_Valitsus)
moodustamist.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
Päts kuulus Ajutisse Valitsusse ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))

[Saksa okupatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_okupatsioon_Eestis_(1917–1918))
ajal toetas Päts passiivset vastupanu, pidas sidet Eesti esindajatega välismaal 
ja avaldas vastuseisu [Balti Hertsogiriigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_Hertsogiriik)
kavale.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
Saksa okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1918. aastal ja ta viibis juunist novembrini
1918 vangistuses.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Pärast Saksamaa [Novembrirevolutsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Novembrirevolutsioon)
ja okupatsioonivõimu lõppu naasis Päts Eestisse. 27. novembril 1918 kinnitas Maanõukogu
uue valitsuse, mille eesotsas oli Päts pea- ja sõjaministrina.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
Üks päev hiljem algas [Eesti Vabadussõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabadussõda).
Ajutise Valitsuse juhina osales Päts sõjalise vastupanu alustamise, sõjaväe organiseerimise
ja välisabi hankimise otsustes.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Ajaloomuuseum-3))

Vabadussõja alguskuudel oli Eesti riigi olukord ebakindel: noor riik pidi samaaegselt
looma valitsusasutusi, moodustama sõjaväge ja otsima välisabi. Ajaloomuuseumi käsitluses
on Pätsi rolli selles ajajärgus kirjeldatud kui Ajutise Valitsuse juhi rolli, kes
seisis relvastatud vastupanu alustamise taga.^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Ajaloomuuseum-3))

1919. aasta kevadel, pärast Asutava Kogu valimisi, jäi Päts valitsusest kõrvale.
Asutava Kogu poliitiline ülekaal läks vasak- ja keskparteidele, Päts ning tema toetajad
jäid opositsiooni.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

## Poliitik Eesti Vabariigis

Päts kuulus Asutavasse Kogusse [Eesti Maarahva Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Maarahva_Liit)
nimekirjas ning hiljem [I](https://et.wikipedia.org/wiki/I_Riigikogu), [II](https://et.wikipedia.org/wiki/II_Riigikogu),
[III](https://et.wikipedia.org/wiki/III_Riigikogu), [IV](https://et.wikipedia.org/wiki/IV_Riigikogu)
ja [V Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/V_Riigikogu) koosseisu [Põllumeeste Kogude](https://et.wikipedia.org/wiki/Põllumeeste_Kogud)
poliitikuna.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Päts oli [riigivanem](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivanem) viiel ametiajal:
25. jaanuarist 1921 kuni 21. novembrini 1922, 2. augustist 1923 kuni 26. märtsini
1924, 12. veebruarist 1931 kuni 19. veebruarini 1932, 1. novembrist 1932 kuni 18.
maini 1933 ning 21. oktoobrist 1933 kuni 24. jaanuarini 1934.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
Aastatel 1922–1923 oli ta [I Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/I_Riigikogu)
esimees.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

Pätsi poliitiline toetuspind oli eeskätt maaomanike, põllumeeste ja konservatiivsemate
rahvuslike ringkondade hulgas. Tema poliitikat iseloomustas omavalitsuse, eraomandi,
põllumajanduse ning tugeva riikliku täitevvõimu rõhutamine.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-KarjaharhmPajurRA-5))

Alates 1920. aastatest toetas Päts tugevama täitevvõimu ja presidendi institutsiooni
loomist. Põllumeeste Kogud esitasid tema algatusel 1926. ja 1929. aastal Riigikogus
põhiseaduse muutmise eelnõusid ning osalesid põhiseaduse muutmise kampaaniates 1932.
ja 1933. aastal.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Pätsi valitsusperioodid 1920. ja 1930. aastatel olid seotud majandus-, põllumajandus-
ja riigikorralduslike küsimustega. Tema juhitud valitsuste tegevus jäi sageli koalitsioonipoliitika,
erakondadevaheliste vastuolude ja majanduslike pingete raamidesse.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

### Majanduslik ja ühiskondlik tegevus

Päts tegutses ka majanduses ja ühiskondlikes organisatsioonides. Ta oli aastatel
1919–1933 kindlustusseltsi [Eesti Lloyd](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Lloyd)
esimees, vaheaegadega, mil ta oli valitsuse liige.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
Aastatel 1920–1921 ja 1925–1931 oli ta [Tallinna Börsikomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Börsikomitee)
esimees ning tegutses [Eesti-Vene Kaubandusekojas](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti-Vene_Kaubandusekoda?action=edit&redlink=1).
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Päts oli seotud [Harju Pangaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_Pank). Harju
Panga pankroti järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist
700 000 marga suuruses.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-UUdTv-13))
Tema majandustegevust ja suhteid Nõukogude Liiduga on käsitlenud muu hulgas [Magnus Ilmjärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus_Ilmjärv),
[Jaak Valge](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Valge), [Toomas Karjahärm](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Karjahärm)
ja [Ago Pajur](https://et.wikipedia.org/wiki/Ago_Pajur).^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-KarjaharhmPajurRA-5))

Päts oli aastatel 1925–1929 [Kaubandus-Tööstuskoja](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaubandus-Tööstuskoda)
nõukogu esimees ja aastast 1935 aunõunik.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
Ta osales [Põllutöökoja](https://et.wikipedia.org/wiki/Põllutöökoda) loomises ning
oli Põllutöökoja esimese koosseisu ja põllumajandusliku seisukorra uurimise eritoimkonna
liige.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
Aastatel 1925–1936 oli ta Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees ja aastast 1936 auesimees.
^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1)) Aastatel
1927–1937 oli ta sihtasutuse [Fenno-Ugria](https://et.wikipedia.org/wiki/Fenno-Ugria)
esimees.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

Päts oli ka klubi [Centum](https://et.wikipedia.org/wiki/Centum) esimees.^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-sfGEo-14))
Tema osalemine majandus- ja seltsielus oli seotud arusaamaga, et riiklikku poliitikat,
majandust ja ühiskondlikku organiseerumist tuleb käsitleda tervikuna.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

### Suhted Soomega ja soome-ugri koostöö

Päts pidas Soomet Eesti jaoks oluliseks eeskujuks ja koostööpartneriks. Tema Soome-
sidemed ulatusid tagasi 1905. aasta revolutsiooni järgsesse pagulusaega, mil ta 
elas Soomes Ivan Mikuri nime all ja tegi kaastööd ajalehtedele.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

1918. aastal arutati Eesti poliitikute seas Eesti ja Soome tihedama koostöö võimalusi.
Pätsile on omistatud mõte Eesti ja Soome riiklikust liidust või personaalunioonist,
kuid Soome poliitilised ringkonnad ei näidanud selle vastu piisavat huvi ning idee
ei jõudnud praktilise lahenduseni.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

1922. aastal tegi Päts riigivanemana Eesti riigipea esimese ametliku visiidi Soome.
Aastatel 1925–1936 oli ta Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees ja seejärel auesimees.
Tema soome-ugri huvi väljendus ka sihtasutuse [Fenno-Ugria](https://et.wikipedia.org/wiki/Fenno-Ugria)
tegevuses, mille esimees ta oli aastatel 1927–1937.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

1923. aastal pakkus Päts Soome saatkonnale võimalust üürida ruumid talle kuulunud
majas aadressil Kohtu 4, mille ta oli aasta varem ostnud Uexküllidelt.^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pekkarinen88-15))
Hiljem tegutses samas majas ka Ungari saatkond.^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pekkarinen90-16))

1926. aastal tegi Päts Soomele ettepaneku maja ära osta. Soome riik ostis maja 30.
novembril 1926 ning Päts jäi mõneks ajaks majja üürnikuna elama.^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pekkarinen96-17))
1938. aastal kolis Päts elama Kadrioru lossi; Viktor Pätsi perekond elas Kohtu tänava
majas 1940. aasta maini.^([[18]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pekkarinen176-18))

### Põhiseaduslikud vaidlused

1920. aasta põhiseadus lõi Eestis tugevalt parlamentaarse riigikorra, kus valitsus
sõltus suurel määral Riigikogu enamusest. Päts kuulus nende poliitikute hulka, kes
nägid sellises süsteemis ebastabiilsuse allikat ja pooldasid tugevamat täitevvõimu.
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

1920. aastatel ja 1930. aastate alguses esitasid Põllumeeste Kogud põhiseaduse muutmise
ettepanekuid, mis nägid ette riigipea institutsiooni tugevdamist. Pätsi poliitiline
mõtlemine liikus järk-järgult suunas, kus presidendil või tugeval riigivanemal pidi
olema suurem roll valitsuse moodustamisel ja poliitilise kriisi lahendamisel.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

1933. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse muudatused lõid tugeva riigivanema
institutsiooni. Need muudatused olid algselt seotud vabadussõjalaste poliitilise
tõusuga, kuid 1934. aasta märtsis kasutas Päts uut põhiseaduslikku olukorda kaitseseisukorra
kehtestamiseks ja valimiste edasilükkamiseks.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

### 1934. aasta riigipööre ja autoritaarne valitsemine

24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima 1933. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse
muutmise seadus ning Pätsist sai [peaminister riigivanema ülesannetes](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaminister_Riigivanema_ülesannetes).
^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2)) 1934.
aastal toimuma pidanud riigivanema valimistel seati üles ka Pätsi kandidatuur, mille
toetuseks koguti 18 501 allkirja.^([[19]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-tFA65-19))
Tema kandidatuur seati [Viljandi-](https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandimaa) ja
[Pärnumaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärnumaa) üles ka [VI Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/VI_Riigikogu)
valimistel.^([[20]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-5sHfO-20))

12. märtsil 1934 kehtestas Päts riigivanema otsusega nr 173 kuueks kuuks üleriigilise
kaitseseisukorra ja nimetas [Johan Laidoneri](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner)
[Kaitseväe ülemjuhatajaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseväe_ülemjuhataja).
^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2)) Kaitseseisukorra
ajal Riigikogu ja riigivanema valimisi ei korraldatud ning Päts täitis peaministrina
riigivanema ülesandeid.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
Seda perioodi nimetatakse [vaikivaks ajastuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaikiv_ajastu).
^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Arjakas1990-21))

1935. aastal peatati erakondade tegevus ja poliitiline elu suunati riigi toetatud
organisatsioonide kaudu. Pätsi, Laidoneri ja [Kaarel Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu)
juhtimisel suurenes riigi roll ühiskonna ja majanduse korraldamisel, piirati poliitilisi
õigusi ja rakendati tsensuuri.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

1934. aasta järel kujundati ametlik poliitiline ideoloogia, mis rõhutas rahvuslikku
ühtsust, ühiskonna korporatiivset korraldust, kutsealaseid kodasid ja tugevat täitevvõimu.
Valitsus toetas [Isamaaliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Isamaaliit) tegevust
ning riiklikku propagandat kasutati uue riigikorra selgitamiseks.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

1937. aastal võeti vastu uus põhiseadus ja üleminekuaja seadus. 3. septembrist 1937
kuni 24. aprillini 1938 kandis Päts [riigihoidja](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigihoidja)
ametinimetust.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
24. aprillil 1938 sai temast Eesti Vabariigi president.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))

1934. aastal kavandasid Rudolf Reha, Martin Sepp ja Joosep Meibaum Pätsi atentaati.
^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Ekspress2026-22))

#### Vaikiva ajastu riiklik korraldus

1934. aasta riigipöörde järel kujunes Eestis autoritaarne valitsemiskord. Poliitiline
opositsioon ja erakondlik tegevus suruti kõrvale, ajakirjandust kontrolliti ning
avalik poliitiline konkurents vähenes. 1935. aastal peatati erakondade tegevus ning
valitsus toetas uue riigimeelse poliitilise organisatsiooni, [Isamaaliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Isamaaliit),
kujundamist.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

Vaikiva ajastu ametlik poliitiline ideoloogia rõhutas rahvuslikku ühtsust, sotsiaalset
rahu ja korporatiivset ühiskonnakorraldust. Kutsealased kojad pidid esindama eri
ühiskonnarühmi ja vähendama parteipoliitika rolli. Selle süsteemi kaudu püüti asendada
erakondlikku konkurentsi riigi poolt juhitud kutse- ja esindusorganisatsioonidega.
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

Pätsi valitsemisajal loodi või tugevdati mitut kutsealast ja ühiskondlikku institutsiooni.
Riiklikus kõnepruugis rõhutati rahvusterviklust ja rahvuslikku kasvatust. Samal 
ajal piirati poliitilisi vabadusi, opositsiooni tegevust ja ajakirjanduse sõltumatust.
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

1930. aastate teisel poolel paranes Eesti majanduslik olukord võrreldes suure majanduskriisi
aastatega. Riik sekkus majandusse aktiivsemalt ning rõhutas põllumajanduse, taristu
ja kodumaise tootmise arendamist. Pätsi valitsemisaja ametlik ideoloogia sidus majanduspoliitika
rahvusliku enesekindluse ja ühiskondliku korrastamisega.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

1930. aastate lõpus rajati Harkusse töölaager, kuhu paigutati inimesi, keda ametlikult
käsitleti ühiskonnale ohtlike või asotsiaalsete isikutena. Sellised meetmed sobitusid
vaikiva ajastu laiemasse ühiskonnakorralduslikku mõttesse, mille järgi riik pidi
aktiivselt sekkuma avaliku korra, tööharjumuse ja sotsiaalse distsipliini kujundamisse.
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12)) Töölaagri
loomist on hiljem käsitletud ühe näitena Pätsi autoritaarse riigikorra sotsiaalsest
kontrollist. See ei olnud üksnes kriminaalpoliitiline meede, vaid väljendas ka tollast
arusaama, et riik võib ühiskondliku korra nimel piirata teatud rühmade vabadusi.
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

### Presidendina

1938. aasta põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigi riigipea Vabariigi President.^(
[[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2)) Päts 
valiti presidendiks 1938. aastal ja astus ametisse 24. aprillil 1938.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))

Presidendi ametiajal jätkus kaitseseisukord ning poliitiline süsteem püsis valitsusmeelsete
organisatsioonide ja presidendi tugeva rolli ümber koondatuna.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))
1938. aasta Riigivolikogu valimistel osalesid ka opositsiooni kandidaadid, kuid 
poliitiline konkurents toimus piiratud tingimustes.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

Pätsi presidendiajal kujundati Eesti riiklikku sümboolikat ja avalikku rituaali 
tugevama riigipea institutsiooni ümber. Presidenti kujutati ametlikus propagandas
riigi ühtsuse ja stabiilsuse kandjana, kuid tema võim tugines endiselt 1934. aastast
kujunenud piiratud poliitilisele korrale.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

### 1939. aasta valikud ja baaside leping

Pärast [Molotovi-Ribbentropi pakti](https://et.wikipedia.org/wiki/Molotovi-Ribbentropi_pakt)
sõlmimist 1939. aasta augustis ja [Teise maailmasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmasõda)
puhkemist sattus Eesti Nõukogude Liidu tugeva surve alla. 28. septembril 1939 sõlmis
Eesti Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise lepingu ehk [Baaside lepingu](https://et.wikipedia.org/wiki/Baaside_leping),
mis lubas Nõukogude vägedel rajada Eestisse sõjaväebaase.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

Eesti riigijuhid põhjendasid lepingu sõlmimist sooviga vältida vahetut sõjalist 
konflikti Nõukogude Liiduga. Hilisemates hinnangutes on vaieldud, kas relvastatud
vastupanu oleks olnud võimalik või mõttekas ning milline oli Pätsi, Laidoneri ja
valitsuse vastutus Eesti riikliku iseseisvuse kaotamise eel.^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-KarjaharhmPajurRA-5))

Ajaloolased on rõhutanud, et 1939.–1940. aasta otsuseid tuleb käsitleda nii rahvusvahelise
olukorra, Eesti sõjalise võimekuse, diplomaatilise isolatsiooni kui ka autoritaarse
riigikorra sisepoliitiliste tagajärgede kontekstis. Vaikiva ajastu tõttu oli poliitiline
otsustamine koondunud kitsasse ringi ning ühiskonnal ja parlamendil puudus tegelik
võimalus kriitilistes valikutes kaasa rääkida.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

### 1940. aasta okupatsioon

17. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
Eesti riikliku järjepidevuse käsitluses loetakse Nõukogude surve all antud aktid
õigustühiseks.^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigikantselei2024-23))

21. juunil 1940 andis Päts allkirja [Andrei Ždanovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrei_Ždanov)
surve all kokku pandud [Johannes Vares-Barbaruse](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares-Barbarus)
valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul mitu uue võimu
dekreeti.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
Ta allkirjastas ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel korraldati ennetähtaegsed
valimised.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
Pärast uue Riigivolikogu esimest istungit 21. juulil 1940 allkirjastas Päts lahkumiskäskkirja.
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

1940. aasta juunis muutus Pätsi roll järjest formaalsemaks. Nõukogude eriesindaja
Ždanovi surve all kujundati uus valitsus ning Päts allkirjastas selle ametissemääramise.
21. juunil 1940 toimusid Tallinnas Nõukogude võimu toetatud meeleavaldused ning 
Päts esines Kadriorus avalikkuse ees. Seda on käsitletud tema ühe viimase avaliku
esinemisena enne sisulist võimult kõrvaldamist ja hilisemat küüditamist.^([[24]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-24))

## Vangistus Nõukogude Liidus

30. juulil 1940 vahistati Päts oma [Kloostrimetsa talus](https://et.wikipedia.org/wiki/Kloostrimetsa_talu?action=edit&redlink=1)
ja saadeti koos perega Nõukogude Liitu administratiivasumisele.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

[[

Mälestustahvel Venemaal Ufas, kus Päts elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941

9. augustist 1940 elas Päts koos perekonnaga [Ufas](https://et.wikipedia.org/wiki/Ufa)
selleks eraldatud korteris. Koos temaga olid väljasaadetuna [Viktor Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Päts),
[Helgi Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Päts?action=edit&redlink=1), Olga
Tünder, [Matti Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Matti_Päts) ja Henn Päts. Päts
pidi end regulaarselt registreerimas käima ning teda kuulati üle.^([[25]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pold160-25))

Konstantin Päts ja tema poeg Viktor Päts arreteeriti pärast Saksamaa ja Nõukogude
Liidu sõja algust 26. juunil 1941.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pold161-26))
Pätsi süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, Saksamaa luure
heaks tegutsemises ja Nõukogude Liidu vastases tegevuses.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pold161-26))
9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [§ 58](https://et.wikipedia.org/wiki/§_58)
4. ja 10. punkti alusel.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pold161-26))

1942. aastal saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse. 1943. aastal uurimine 
peatati ning Päts viibis Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pold161-26))
Pärast Viktor Pätsi surma 1952. aastal eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi Viktor
Pätsi omast ja lõpetati.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pold161-26))

29. aprillil 1952 saadeti Päts [NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Riikliku_Julgeoleku_Ministeeriumi_Erinõupidamine?action=edit&redlink=1)
otsusega sundravile.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pold161-26))
1954. aasta detsembris viibis ta [Jämejala vaimuhaiglas](https://et.wikipedia.org/wiki/Jämejala_vaimuhaigla).
Tema Eestis viibimine äratas tähelepanu ja tõi kaasa külastusi, mistõttu viidi ta
[Kalinini oblasti](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalinini_oblast) Buraševo psühhiaatriahaiglasse.
^([[27]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Kutsar1990-27)) 
Päts suri 18. jaanuaril 1956 Buraševos.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

## Surm ja ümbermatmine

1988. aastal otsisid endised [KGB](https://et.wikipedia.org/wiki/KGB) töötajad [Henn Latt](https://et.wikipedia.org/wiki/Henn_Latt?action=edit&redlink=1)
ja [Valdur Timusk](https://et.wikipedia.org/wiki/Valdur_Timusk?action=edit&redlink=1)
üles Pätsi haua [Kalinini](https://et.wikipedia.org/wiki/Tver) lähedal [Buraševos](https://et.wikipedia.org/wiki/Buraševo),
kus asus haigla, mille patsient Päts oli olnud. Nad kohtusid Pätsi viimase raviarsti
Ksenija Gussevaga, kes kirjeldas matuseid ja näitas haua umbkaudset asukohta.^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Videvik2010-28))

Pärast seda sõitis Matti Päts koos [Eesti Muinsuskaitse Seltsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Muinsuskaitse_Selts)
esindajatega Buraševosse. 22. juunil 1990 kaevati säilmed üles ja tehti kindlaks,
et need kuuluvad Konstantin Pätsile.^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Videvik2010-28))
Pätsi säilmed maeti 21. oktoobril 1990 ümber Tallinna [Metsakalmistule](https://et.wikipedia.org/wiki/Metsakalmistu).
^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))^([[29]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Sakala2011-29))

## Hinnangud ja pärand

Konstantin Pätsi roll Eesti ajaloos ja ühiskondlikus mälus on olnud vastuoluline
ja leidnud erinevaid hinnanguid.

Rahvusarhiivi välja antud kaheköitelise poliitilise biograafia autorid [Toomas Karjahärm](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Karjahärm)
ja [Ago Pajur](https://et.wikipedia.org/wiki/Ago_Pajur) on rõhutanud, et Pätsi tuleb
käsitleda vastuolulise ajaloolise isikuna, kelle tegevuses olid nii riigi rajamisega
seotud teened kui ka autoritaarse valitsemise ja 1940. aasta kriisi varjuküljed.
^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-KarjaharhmPajurRA-5))
Ajaloolises kirjanduses on Pätsi 1934. aasta tegevust nimetatud riigipöördeks ja
sellele järgnenud perioodi autoritaarseks valitsemiseks.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
Samal ajal on rõhutatud, et 1940. aasta sündmuste puhul tuleb arvestada Nõukogude
Liidu sõjalist survet ja Eesti riigi rahvusvahelise olukorra järsku halvenemist.
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

Pätsi toetajad tõstavad samas esile tema rolli Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel,
Ajutise Valitsuse juhtimisel, Vabadussõja alguse poliitilises korraldamises ja Eesti
riigi institutsioonide rajamisel. Kriitikud rõhutavad 1934. aasta riigipööret, poliitiliste
vabaduste piiramist ning asjaolu, et 1939.–1940. aasta otsused tehti kitsas võimuringis.
^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Ajaloomuuseum-3))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))^([[30]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Kalmo2021-30))

Pätsi monumentide ja mälestusmärkide rajamine on tekitanud arutelusid selle üle,
kuidas mälestada inimest, kes oli ühtaegu Eesti riigi rajaja ja autoritaarse korra
kehtestaja. 2022. aastal Tallinnas avatud Konstantin Pätsi mälestusmärk „Riigipea”
kujutab teda Eesti riigipeana, kuid avalikud arutelud näitasid, et tema rolli hindamine
ei ole Eesti ühiskonnas üheselt lahendatud.^([[31]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-riigipea-31))

### Päts ja Jaan Tõnisson

Konstantin Pätsi poliitilist tegevust on sageli käsitletud kõrvuti [Jaan Tõnissoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson)
tegevusega. Mõlemad kuulusid 20. sajandi alguse mõjukamate eesti poliitikute hulka,
kuid nende taust, poliitiline stiil ja toetajaskond erinesid. Tõnisson kujunes eeskätt
Tartu rahvusliku liberaalse ja haritlaskeskse poliitilise suuna juhiks, Päts aga
Tallinna-põhise praktilisema, omavalitsust ja majandusringkondi rõhutava poliitika
esindajaks.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

Pätsi ja Tõnissoni vastasseis sai alguse juba 20. sajandi alguses ajakirjanduses
ja omavalitsuspoliitikas. Pätsi ajaleht [Teataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Teataja)
esindas Tallinna eestlaste poliitilist organiseerumist, Tõnissoni [Postimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Postimees)
aga Tartu rahvusliku liikumise mõjukat suunda. Hiljem kandus nende rivaalitsemine
üle Eesti Vabariigi poliitikasse, kus nad esindasid eri arusaamu riigikorraldusest
ja poliitilisest juhtimisest.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Karjaharhm2018-9))

Tõnisson jäi parlamentaarsema riigikorra ja avaliku poliitilise konkurentsi pooldajaks,
Päts aga toetas järk-järgult tugevama täitevvõimu ja presidendi institutsiooni loomist.
See erinevus tuli eriti nähtavale 1930. aastate põhiseaduslikes vaidlustes ja 1934.
aasta riigipöörde järel, kui Tõnisson kuulus Pätsi autoritaarse valitsemise kriitikute
hulka.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur2018-12))

### Historiograafia

Konstantin Pätsi käsitlemine on Eesti ajalookirjutuses muutunud ajastu ja poliitilise
konteksti järgi. Eesti Vabariigi ajal kujutati teda sageli riigi rajaja ja riigimehena.
Nõukogude ajal käsitleti teda ametlikus historiograafias klassivaenlase ja kodanliku
poliitikuna. Taasiseseisvunud Eestis on Pätsi rolli hinnatud mitmekülgsemalt, tuues
esile nii tema osa Eesti riigi rajamisel kui ka autoritaarse valitsemise ja 1940.
aasta otsuste probleemid.^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-KarjaharhmPajurRA-5))

2018. aastal ilmus Rahvusarhiivi väljaandel Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri kaheköiteline
poliitiline biograafia „Konstantin Päts”, mille esimene osa käsitleb aastaid 1874–
1916 ja teine osa aastaid 1917–1956.^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-KarjaharhmPajurRA-5))
Teost on peetud üheks põhjalikumaks Pätsi poliitilise eluloo käsitluseks.^([[32]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-32))

Pätsi kohta on ilmunud ka mälestusi, artiklikogumikke, populaarseid käsitlusi ja
kriitilisi uurimusi. Hent Kalmo käsitlus „Kadrioru aednik. Lugu Konstantin Pätsi
muutumisest isevalitsejaks” keskendub Pätsi poliitilise mõtlemise ja autoritaarse
valitsemise kujunemisele.^([[30]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Kalmo2021-30))

### Elukohad ja kloostrimetsa talu

Riigivanemana elas Päts Toompeal [Pikk jalg](https://et.wikipedia.org/wiki/Pikk_jalg)
11 asuvas ametikorteris. Viimastel Eesti-aastatel elas ta [Kloostrimetsa talus](https://et.wikipedia.org/wiki/Kloostrimetsa_talu?action=edit&redlink=1)
ning kasutas ka riigivanema suveresidentsi [Oru lossi](https://et.wikipedia.org/wiki/Oru_loss)
Ida-Virumaal.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Nerman2008-33))
30. juulil 1940 küüditati Päts koos perega Kloostrimetsa talust.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Nerman2008-33))

Pätsi koduks kujunes Tallinnas Kloostrimetsas asunud talu, mille alal tegutseb hiljem
Tallinna Botaanikaaed.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Nerman2008-33))
Kloostrimetsa talu seostus Pätsi isikliku huviga põllumajanduse, aianduse ja maaelu
vastu. 1930. aastate lõpus oli talu kujundatud esinduslikuks majapidamiseks, millel
oli park, viljapuuaed ja majandushooned.^([[34]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-34))

Kloostrimetsa talu oli ka Pätsi vahistamise paik. 30. juulil 1940 tulid Nõukogude
võimuesindajad tallu ning viisid Pätsi koos perekonnaga asumisele Nõukogude Liitu.
^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Nerman2008-33))

Tallinna Botaanikaaed on hiljem Kloostrimetsa talu ajalugu tutvustanud näituste 
ja ekskursioonidega. 2024. aastal avati botaanikaaias Konstantin Pätsile pühendatud
näitus ja mälestuspink.^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-tallinna-b-35))

### Mälestuse jäädvustamine

Aastatel 1939–1940 kandis praegune [Kentmanni tänav](https://et.wikipedia.org/wiki/Kentmanni_tänav)
Tallinnas nime Konstantin Pätsi tänav.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-36))

25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [Konstantin Pätsi ausammas](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_ausammas).
Ausammas lõhuti 1940. aastal ja taastati Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel.
Taasavamine toimus 25. juunil 1989.^([[37]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-37))

Alates 1989. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva [Metsakalmistul](https://et.wikipedia.org/wiki/Metsakalmistu).
^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Videvik2010-28))

2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [Ufas](https://et.wikipedia.org/wiki/Ufa)
Kommunistitšeskaja tänav 37 majal, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel
1940–1941.^([[38]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-TNgOG-38))

2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.
^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-IB479-39))

Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument,
mille autor on skulptor [Aivar Simson](https://et.wikipedia.org/wiki/Aivar_Simson).
^([[40]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-40)) 2022. aastal
avati Tallinnas Estonia teatri taga [Konstantin Pätsi mälestusmärk](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_mälestusmärk),
mille autorid on skulptor Vergo Vernik ja arhitekt Toivo Tammik.^([[31]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-riigipea-31))

2024. aastal avati Tallinna Botaanikaaias Kloostrimetsa talu rajajale Konstantin
Pätsile pühendatud mälestuspink ja näitus „Konstantin Päts 150”.^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-tallinna-b-35))

#### Kujutavas kunstis

Konstantin Pätsi portreega [postmargid](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_näopildiga_postmargid)
kehtisid Eestis aastatel 1936–1940. Margid kujundas [Georg Westenberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Westenberg),
kasutades [Gabriel Kirillovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Kirillov) fotoportreed
Pätsist, ning graveeris [Karl Tael](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Tael).^([[41]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-41))

Konstantin Pätsi on kehastanud filmis „[Jõulud Vigalas](https://et.wikipedia.org/wiki/Jõulud_Vigalas)”(
1980) [Peeter Simm](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Simm) ja draamasarjas „
[Tuulepealne maa](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuulepealne_maa)” (2008) [Indrek Taalmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Indrek_Taalmaa).
^([[42]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-42))^([[43]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-43))
Pätsi järgi on nimetatud Tallinna [retrotramm](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_trammiliiklus)
Konstantin.^([[44]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-44))

 * [⌊Pätsi sünnikodu Tahkuranna mälestussamba bareljeefil⌉⌊Pätsi sünnikodu Tahkuranna
   mälestussamba bareljeefil⌉[
 * Pätsi sünnikodu Tahkuranna mälestussamba bareljeefil
 * [⌊K. Pätsi portree, Andrus Johani, 1936⌉⌊K. Pätsi portree, Andrus Johani, 1936⌉[
 * K. Pätsi portree, [Andrus Johani](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Johani),
   1936
 * [⌊Hetk president Pätsi ausamba avamiselt Tahkurannas 25. juunil 1939⌉⌊Hetk president
   Pätsi ausamba avamiselt Tahkurannas 25. juunil 1939⌉[
 * Hetk president Pätsi ausamba avamiselt Tahkurannas 25. juunil 1939
 * [⌊Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus⌉⌊Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus⌉[
 * Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus

## Konstantin Pätsi valitsused

Konstantin Päts juhtis Eesti Ajutise Valitsuse kolme koosseisu ja viit Eesti Vabariigi
valitsust.^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigikantselei2024-23))
Need olid:

 1. [Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_esimene_ajutine_valitsus)
 2. [Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_teine_ajutine_valitsus)
 3. [Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_kolmas_ajutine_valitsus)
 4. [Konstantin Pätsi esimene valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_esimene_valitsus)
 5. [Konstantin Pätsi teine valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_teine_valitsus)
 6. [Konstantin Pätsi kolmas valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_kolmas_valitsus)
 7. [Konstantin Pätsi neljas valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_neljas_valitsus)
 8. [Konstantin Pätsi viies valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_viies_valitsus)

## Kronoloogia

[[

Konstantin Päts (1934)

### Riigijuhina

 * ministrite nõukogu esimees: 24. veebruar 1918 – 12. november 1918^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * peaminister: 12. november 1918 – 8. mai 1919^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * riigivanem: 25. jaanuar 1921 – 21. november 1922^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * riigivanem: 2. august 1923 – 26. märts 1924^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * riigivanem: 12. veebruar 1931 – 19. veebruar 1932^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * riigivanem: 1. november 1932 – 18. mai 1933^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * riigivanem: 21. oktoober 1933 – 24. jaanuar 1934^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * peaminister riigivanema ülesannetes: 24. jaanuar 1934 – 3. september 1937^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * riigihoidja: 3. september 1937 – 24. aprill 1938^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * Vabariigi President: 24. aprill 1938 – 17. juuni 1940^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))

### Muudes ametites

 * 1900–1901 – vandeadvokaat [Jaan Poska](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska)
   abi Tallinnas^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1901–1905 – ajalehe [Teataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Teataja) toimetaja
   ^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1904–1905 – Tallinna linnanõunik^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1905 – Tallinna abilinnapea^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1908–1910 – ajalehe [Peterburi Teataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi_Teataja)
   tegevtoimetaja^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1911–1916 – ajalehe [Tallinna Teataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Teataja)
   toimetaja^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1917 – [Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Sõjaväelaste_Ülemkomitee)
   esimees^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1917–1918 – [Eesti Maavalitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Maavalitsus)
   esimees^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1918 – [Eestimaa Päästekomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Päästekomitee)
   liige^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * 1918 – Eesti Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Riigipead-2))
 * 1918–1919 – sõjaminister^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1922–1923 – [I Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/I_Riigikogu) esimees^(
   [[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1917–1919 – [Maanõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Kubermangu_Ajutine_Maanõukogu)
   liige^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1919–1920 – [Asutava Kogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Asutav_Kogu) liige^(
   [[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1920–1937 – I–V Riigikogu liige^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1919–1933 – kindlustusseltsi [Eesti Lloyd](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Lloyd)
   esimees vaheaegadega, mil ta oli valitsuse liige^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1925–1929 – [Kaubandus-Tööstuskoja](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaubandus-Tööstuskoda)
   nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1925–1936 – Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1927–1937 – sihtasutuse [Fenno-Ugria](https://et.wikipedia.org/wiki/Fenno-Ugria)
   esimees^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * klubi [Centum](https://et.wikipedia.org/wiki/Centum) esimees^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-sfGEo-14))
 * [Harju Panga](https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_Pank) nõukogu esimees^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))
 * [Tallinna Börsikomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Börsikomitee) 
   esimees^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Pajur1914-4))

## Tunnustus

 * 23. veebruar 1920 – [Vabadusristi](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabadusrist)
   I liigi 1. järk^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 23. veebruar 1920 – [Vabadusristi](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabadusrist)
   III liigi 1. järk^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 14. detsember 1925 – [Püha Piiskop Platoni ordeni](https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Piiskop_Platoni_orden)
   I järk^([[45]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-45))
 * 1928 – [Tartu Ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikool) õigusteaduse
   [audoktor](https://et.wikipedia.org/wiki/Audoktor)^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
   ^([[46]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-46))
 * 14. veebruar 1929 – [Kotkaristi teenetemärgi I klass](https://et.wikipedia.org/wiki/Kotkaristi_teenetemärk)
   ^([[47]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-konstantin-47))
 * 1932 – [korp! Fraternitas Estica](https://et.wikipedia.org/wiki/Korp!_Fraternitas_Estica)
   auvilistlane^([[47]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-konstantin-47))
 * 1935 – Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud ordu suurrist^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1937 – [Soome Valge Roosi Rüütliordu](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_Valge_Roosi_Rüütliordu)
   suurrist ketiga^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 31. juuli 1937 – [Voka valla](https://et.wikipedia.org/wiki/Voka_vald) aukodanik
   ^([[48]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-48))
 * 1938 – Prantsuse Auleegioni suurpael^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1938 – [Tallinna Tehnikaülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Tehnikaülikool)
   tehnikateaduste audoktor^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1938 – [Andhra ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Andhra_ülikool) audoktor
   ^([[49]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-lypP8-49))
 * 1938 – [Õpetatud Eesti Seltsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Õpetatud_Eesti_Selts)
   auliige^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1938 – [Loodusvarade Instituudi](https://et.wikipedia.org/wiki/Loodusvarade_Instituut)
   auliige^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1938 – Loodusuurijate Seltsi auliige^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1938 – [Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Vabatahtliku_Tuletõrje_Ühing?action=edit&redlink=1)
   auliige^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1938 – [Eesti Maleliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Maleliit) auesimees
   ^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 24. aprill 1938 – [Valgetähe teenetemärgi kett](https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk)
   ^([[50]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Teenetemark-50))
 * 24. aprill 1938 – [Riigivapi teenetemärgi erisuurpael](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivapi_teenetemärk)
   ^([[50]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-Teenetemark-50))
 * 22. veebruar 1939 – [Eesti Teaduste Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teaduste_Akadeemia_(1938–1940))
   auliige^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * [Tallinna linna aukodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linna_aukodanik)
   ^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * 1939 – [Tartu aukodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linna_aukodanik)
   ^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * [Pärnu linna aukodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu_linna_aukodanik)^(
   [[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * [Narva linna aukodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_linna_aukodanik)^(
   [[51]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-51))
 * [Tahkuranna valla](https://et.wikipedia.org/wiki/Tahkuranna_vald_(Häädemeeste_kihelkond))
   aukodanik^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * [Nehatu valla](https://et.wikipedia.org/wiki/Nehatu_vald) aukodanik^([[52]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-52))
 * [Eesti Punase Risti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Punane_Rist) auliige
   ^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
 * Sakala partisanide ühingu auliige^([[53]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-53))
 * Eesti loomakaitse suurpatroon^([[54]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-54))
 * skautluse kõrgeima teenetemärgi „Hõbehunt” kavaler^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

Pätsi järgi on nimetatud roosisort '[Staatspräsident Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Staatspräsident_Päts)'.
^([[55]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-55)) 25. aprillil
1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))
31. mail 1938 lasti [Pärnu jõkke](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu_jõgi) 9000
Konstantin Pätsi nimelist [lõhemaimu](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõhe).^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_note-President-1))

## Vaata ka

 * [Eesti kutsealased omavalitsused](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kutsealased_omavalitsused)
 * [Konstantin Pätsi näopildiga postmargid](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_näopildiga_postmargid)
 * [Konstantin Pätsi muuseum](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Pätsi_muuseum)
 * [Vaikiv ajastu](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaikiv_ajastu)
 * [Eesti okupeerimine 1940. aastal](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_okupeerimine_1940._aastal)

## Viited

 1.  [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-3)
     [5](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-5)
     [7](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-6) [8](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-7)
     [9](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-8) [10](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-9)
     [11](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-10) [12](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-11)
     [13](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-12) [14](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-13)
     [15](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-14) [16](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-15)
     [17](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-16) [18](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-17)
     [19](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-18) [20](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-19)
     [21](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-20) [22](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-21)
     [23](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-22) [24](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-23)
     [25](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-24) [26](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-25)
     [27](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-26) [28](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-27)
     [29](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-28) [30](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-29)
     [31](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-30) [32](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-31)
     [33](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-32) [34](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-33)
     [35](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-34) [36](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-35)
     [37](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-36) [38](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-37)
     [39](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-38) [40](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-39)
     [41](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-40) [42](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-41)
     [43](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-42) [44](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-43)
     [45](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-44) [46](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-45)
     [47](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-46) [48](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-47)
     [49](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-48) [50](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-49)
     [51](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-50) [52](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-51)
     [53](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-52) [54](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-53)
     [55](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-54) [56](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-55)
     [57](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-56) [58](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-57)
     [59](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-58) [60](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-59)
     [61](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-60) [62](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-61)
     [63](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-62) [64](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-63)
     [65](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-64) [66](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-65)
     [67](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-66) [68](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-67)
     [69](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-68) [70](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-69)
     [71](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-70) [72](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-President_1-71)
     ["Konstantin Päts"](https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/426/).
     _Vabariigi Presidendi Kantselei_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 2.  [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-3)
     [5](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-5)
     [7](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-6) [8](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-7)
     [9](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-8) [10](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-9)
     [11](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-10) [12](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-11)
     [13](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-12) [14](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-13)
     [15](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-14) [16](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-15)
     [17](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-16) [18](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-17)
     [19](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-18) [20](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-19)
     [21](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-20) [22](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-21)
     [23](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-22) [24](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-23)
     [25](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-24) [26](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-25)
     [27](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigipead_2-26) ["Eesti riigipead"](https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/riigipeade-loetelu/).
     _Vabariigi Presidendi Kantselei_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 3.  [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Ajaloomuuseum_3-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Ajaloomuuseum_3-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Ajaloomuuseum_3-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Ajaloomuuseum_3-3)
     [5](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Ajaloomuuseum_3-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Ajaloomuuseum_3-5)
     [7](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Ajaloomuuseum_3-6) ["Ajaveeb. Riigimees Konstantin Päts (1874–1956)"](https://ajaloomuuseum.ee/ajaveeb/riigimees-konstantin-pats-1874-1956).
     _Eesti Ajaloomuuseum_. 9. veebruar 2024. Vaadatud 6. juulil 2026.
 4.  [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-3)
     [5](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-5)
     [7](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-6) [8](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-7)
     [9](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-8) [10](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-9)
     [11](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-10) [12](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-11)
     [13](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-12) [14](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-13)
     [15](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-14) [16](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-15)
     [17](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-16) [18](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-17)
     [19](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-18) [20](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-19)
     [21](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-20) [22](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-21)
     [23](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-22) [24](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-23)
     [25](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-24) [26](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-25)
     [27](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-26) [28](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-27)
     [29](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-28) [30](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-29)
     [31](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-30) [32](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-31)
     [33](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-32) [34](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-33)
     [35](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-34) [36](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-35)
     [37](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-36) [38](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-37)
     [39](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-38) [40](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-39)
     [41](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-40) [42](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur1914_4-41)
     Ago Pajur (8. oktoober 2014). ["Päts, Konstantin"](https://encyclopedia.1914-1918-online.net/article/pats-konstantin/).
     _1914–1918 Online. International Encyclopedia of the First World War_. Vaadatud
     6. juulil 2026.
 5.  [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-KarjaharhmPajurRA_5-0)
     [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-KarjaharhmPajurRA_5-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-KarjaharhmPajurRA_5-2)
     [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-KarjaharhmPajurRA_5-3)
     [5](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-KarjaharhmPajurRA_5-4)
     [6](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-KarjaharhmPajurRA_5-5)
     [7](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-KarjaharhmPajurRA_5-6)
     ["Ilmus kaheköiteline monograafia Konstantin Pätsist"](https://www.ra.ee/ilmus-kahekoiteline-monograafia-konstantin-patsist/).
     _Rahvusarhiiv_. 23. veebruar 2018. Vaadatud 6. juulil 2026.
 6.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Meetrika_6-0) EAÕK Tahkuranna
     koguduse sünni-, abielu- ja surmameetrika 1868–1876. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.
     1977.1.31.
 7.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Puss2024_7-0) Fred Puss(
     23. veebruar 2024). ["Tähistame Konstantin Pätsi sünnipäeva ilmselt valel päeval"](https://arvamus.postimees.ee/7966426/fred-puss-tahistame-konstantin-patsi-sunnipaeva-ilmselt-valel-paeval).
     _Postimees_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 8.  [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Valitsus_8-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Valitsus_8-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Valitsus_8-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Valitsus_8-3)
     [5](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Valitsus_8-4) ["Konstantin Päts"](https://valitsus.ee/konstantin-pats).
     _Vabariigi Valitsus_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 9.  [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-0) 
     [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-1) 
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-2) 
     [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-3) 
     [5](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-4) 
     [6](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-5) 
     [7](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-6) 
     [8](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-7) 
     [9](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-8) 
     [10](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-9)
     [11](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-10)
     [12](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-11)
     [13](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-12)
     [14](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Karjaharhm2018_9-13)
     [Toomas Karjahärm](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Karjahärm). _Konstantin
     Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874–1916)_. Tartu:
     Rahvusarhiiv, 2018.
 10. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-y0Hgr_10-0) [Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг](http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html).
     Vaadatud 6. juulil 2026.
 11. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-J0trq_11-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-J0trq_11-1)
     Konstantin Päts. _Eesti riik II_. Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 13.
 12. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-3)
     [5](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-5)
     [7](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-6) [8](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-7)
     [9](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-8) [10](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-9)
     [11](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-10) [12](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-11)
     [13](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-12) [14](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-13)
     [15](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-14) [16](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pajur2018_12-15)
     [Ago Pajur](https://et.wikipedia.org/wiki/Ago_Pajur). _Konstantin Päts: poliitiline
     biograafia. II osa, Riigimees (1917–1956)_. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.
 13. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-UUdTv_13-0) „Kah Harju
     panga ohvrid”. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1.
 14. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-sfGEo_14-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-sfGEo_14-1)„
     Centum – meie ülemkoda”. Rahvaleht, 26. september 1934, nr 113, lk 3.
 15. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pekkarinen88_15-0) Jussi
     Pekkarinen. _Kohtu tn 4_. Tallinn: Varrak, 2015, lk 88.
 16. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pekkarinen90_16-0) Jussi
     Pekkarinen. _Kohtu tn 4_. Tallinn: Varrak, 2015, lk 90.
 17. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pekkarinen96_17-0) Jussi
     Pekkarinen. _Kohtu tn 4_. Tallinn: Varrak, 2015, lk 96.
 18. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pekkarinen176_18-0) 
     Jussi Pekkarinen. _Kohtu tn 4_. Tallinn: Varrak, 2015, lk 176.
 19. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-tFA65_19-0) „Kandidaatide
     soovitusallkirjad arhiivi”. Postimees, 23. märts 1934, nr 81, lk 1.
 20. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-5sHfO_20-0) „Esmaspäevaks
     esitati 196 kolmikut”. Kaja, 27. veebruar 1934, nr 49, lk 3.
 21. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Arjakas1990_21-0) [Küllo Arjakas](https://et.wikipedia.org/wiki/Küllo_Arjakas).
     _Ausalt & avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts_. Tallinn: Perioodika,
     1990, lk 49.
 22. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Ekspress2026_22-0) ["Vandenõu: Pätsi taheti koos Vabadussõja sambaga õhku lasta"](https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120428342/vandenou-patsi-taheti-koos-vabadussoja-sambaga-ohku-lasta).
     _Eesti Ekspress_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 23. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigikantselei2024_23-0)
     [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Riigikantselei2024_23-1)
     ["Tammsaare pargis on avatud näitus Konstantin Pätsist"](https://www.riigikantselei.ee/uudised/tammsaare-pargis-avatud-naitus-konstantin-patsist).
     _Riigikantselei_. 2. veebruar 2024. Vaadatud 6. juulil 2026.
 24. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-24) ["Eesti lugu 454. Konstantin Päts – 1918 ja 1940"](https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/eesti-lugu-454-konstantin-pats-1918-ja-1940).
     _ERR arhiiv_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 25. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pold160_25-0) Tiiu Põld.
     _Eesti kohtueksperdid_. Tallinn: Tammerraamat, 2008, lk 160.
 26. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pold161_26-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pold161_26-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pold161_26-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pold161_26-3)
     [5](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pold161_26-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Pold161_26-5)
     Tiiu Põld. _Eesti kohtueksperdid_. Tallinn: Tammerraamat, 2008, lk 161.
 27. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Kutsar1990_27-0) [Kuulo Kutsar](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuulo_Kutsar).„
     Presidendi elu viimane lehekülg”. Vikerkaar, 1990, nr 3, lk 47–57.
 28. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Videvik2010_28-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Videvik2010_28-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Videvik2010_28-2) [„Kuidas leiti K. Pätsi põrm”](https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939).
     Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.
 29. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Sakala2011_29-0) [„Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult”](http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818).
     Sakala, 18. jaanuar 2011.
 30. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Kalmo2021_30-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Kalmo2021_30-1)
     [Hent Kalmo](https://et.wikipedia.org/wiki/Hent_Kalmo). [„Kadrioru aednik. Lugu Konstantin Pätsi muutumisest isevalitsejaks”](https://web.archive.org/web/20221021115854/https://aednik.vikerkaar.ee/).
     Vikerkaar, 2021.
 31. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-riigipea_31-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-riigipea_31-1)
     ["Riigipea"](https://kunstikaart.tallinn.ee/works/197-riigipea). _Tallinna linnaruumikunsti
     kaart_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 32. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-32) ["Konstantin Päts — algusest lõpuni"](https://tuna.ra.ee/konstantin-pats-algusest-lopuni-lk-138-142/).
     _Tuna_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 33. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Nerman2008_33-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Nerman2008_33-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Nerman2008_33-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Nerman2008_33-3)
     Robert Nerman. [„President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud”](https://web.archive.org/web/20111130200554/http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/).
     Tallinna Postimees, 4. juuli 2008.
 34. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-34) ["Eesti esiaed Kloostrimetsa talus"](https://ajakiripooning.ee/eesti-esiaed-kloostrimetsa-talus/).
     _Pööning_. 20. veebruar 2019. Vaadatud 6. juulil 2026.
 35. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-tallinna-b_35-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-tallinna-b_35-1)
     ["Tallinna Botaanikaaias avati Konstantin Pätsile pühendatud näitus ja mälestuspink"](https://botaanikaaed.ee/et/uudis/tallinna-botaanikaaias-avati-konstantin-patsile-puhendatud-naitus-ja-malestuspink/).
     _Tallinna Botaanikaaed_. 22. mai 2024. Vaadatud 6. juulil 2026.
 36. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-36) „Tallinn sai Konstantin
     Pätsi nimelise tänava”. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr 167, lk 19.
 37. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-37) ["Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi ausammas ja mälestuspark"](https://puhkaeestis.ee/et/eesti-esimese-presidendi-konstantin-patsi-ausammas-ja-malestuspark).
     _Puhka Eestis_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 38. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-TNgOG_38-0) [„В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным”](https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/).
     mkset.ru, 21. oktoober 2014.
 39. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-IB479_39-0) [Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos](https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY),
     28. veebruar 2015.
 40. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-40) ["Toilas avati pidulikult Konstantin Pätsi mälestusmärk"](https://www.err.ee/1056130/toilas-avati-pidulikult-konstantin-patsi-malestusmark).
     _ERR_. 23. veebruar 2020. Vaadatud 6. juulil 2026.
 41. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-41) ["Konstantin Päts: bibliograafia"](https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347).
     _DIGAR_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 42. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-42) ["Jõulud Vigalas"](https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/246).
     _Eesti filmi andmebaas_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 43. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-43) ["Tuulepealne maa"](https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tuulepealne-maa).
     _ERR arhiiv_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 44. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-44) ["Fotod ja video: esimene retrotramm läheb täna liinile"](https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile).
     _Postimees_. 18. oktoober 2017. Vaadatud 6. juulil 2026.
 45. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-45) [Hannes Walter](https://et.wikipedia.org/wiki/Hannes_Walter).
     _Eesti teenetemärgid. Estonian Orders and Decorations_. Tallinn: SE&JS, 1998, 
     lk 236.
 46. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-46) ["Tartu Ülikooli audoktorid"](https://ut.ee/et/sisu/audoktorid).
     _Tartu Ülikool_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 47. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-konstantin_47-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-konstantin_47-1)
     ["Konstantin Päts"](https://cfe.ee/liikmed/konstantin-pats/). _Korp! Fraternitas
     Estica_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 48. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-48) ["Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta"](http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2).
     _Rahvusarhiiv_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 49. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-lypP8_49-0) ["Andhra Research'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom"](http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2).
     _Rahvusarhiiv_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 50. [1](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Teenetemark_50-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-Teenetemark_50-1)
     ["Konstantin Päts"](https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats).
     _Vabariigi President_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 51. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-51) ["Narva aukodanikud"](https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510).
     [Originaali](http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510)
     arhiivikoopia seisuga 21. september 2017. Vaadatud 20. septembril 2017.
 52. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-52) ["Nehatu valla aukodaniku tunnistus"](https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.277:14).
     _Rahvusarhiiv_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 53. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-53) „Sakala partisanid
     minevikku jälgimas”. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr 4, lk 4.
 54. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-54) ["Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta"](http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3).
     _Rahvusarhiiv_. Vaadatud 6. juulil 2026.
 55. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konstantin-pats#cite_ref-55) ["President Pätsi nimeline roos päästeti väljasuremisest"](https://www.err.ee/1134578/president-patsi-nimelise-roos-paasteti-valjasuremisest).
     _ERR_. 13. september 2020. Vaadatud 6. juulil 2026.

## Kirjandus

 * „K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi”. Koostanud [Artur Tupits](https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Tupits).
   Tallinn, 1934.
 * [Artur Tupits](https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Tupits). „Konstantin Päts:
   Eesti riigi rajaja”. Tallinn, 1936.
 * [Friido Toomus](https://et.wikipedia.org/wiki/Friido_Toomus?action=edit&redlink=1).„
   K. Päts ja Eesti tulevik”. Tartu, 1937.
 * Friido Toomus. „Konstantin Päts ja riigireformi aastad”. Tartu–Tallinn, 1938.
 * [Eduard Laaman](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Laaman). „Konstantin Päts:
   poliitika- ja riigimees”. Tartu: [Noor-Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eesti),
   1940; 2. trükk Stockholm: [Vaba Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_Eesti_(kirjastus)),
   1949.
 * [Märt Raud](https://et.wikipedia.org/wiki/Märt_Raud_(publitsist)). „Kaks suurt:
   [Jaan Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson), Konstantin Päts
   ja nende ajastu”. Toronto: [Eesti Kirjastus Orto](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjastus_Orto),
   1953; 2. trükk Tallinn: [Olion](https://et.wikipedia.org/wiki/Olion), 1991.
 * Märt Raud. „Riigiehitaja Konstantin Päts”. Stockholm, 1977.
 * [Küllo Arjakas](https://et.wikipedia.org/wiki/Küllo_Arjakas). „Ausalt & Avameelselt
   Eesti suurmeestest. Konstantin Päts”. Tallinn: [Perioodika](https://et.wikipedia.org/wiki/Perioodika_(kirjastus)),
   1990.
 * [Elmar Tambek](https://et.wikipedia.org/wiki/Elmar_Tambek). „Tõus ja mõõn” I–
   II. Toronto: [Eesti Kirjastus Orto](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjastus_Orto),
   1964; 2. trükk Tallinn: [Olion](https://et.wikipedia.org/wiki/Olion), 1992–1993.
 * „President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees”. Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud
   [Magnus Ilmjärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus_Ilmjärv). Tallinn: [Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teaduste_Akadeemia_Ajaloo_Instituut),
   1993.
 * „Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost”. Koostanud ja eessõna kirjutanud [Hando Runnel](https://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel).
   Tartu: [Ilmamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmamaa), 1999.
 * „Eesti riik” I osa. Koostanud [Toomas Karjahärm](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Karjahärm).
   Tartu: [Ilmamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmamaa), 1999.
 * „Eesti riik” II osa. Koostanud [Toomas Karjahärm](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Karjahärm)
   ja [Hando Runnel](https://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel), eessõna [Jüri Adams](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Adams).
   Tartu: [Ilmamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmamaa), 2001.
 * „Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik”. Koostanud [Küllo Arjakas](https://et.wikipedia.org/wiki/Küllo_Arjakas).
   Tallinn: Konstantin Pätsi Muuseum, 2002.
 * [Martti Turtola](https://et.wikipedia.org/wiki/Martti_Turtola?action=edit&redlink=1).„
   President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed”. Soome keelest tõlkinud [Maimu Berg](https://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg).
   Tallinn: [Tänapäev](https://et.wikipedia.org/wiki/Tänapäev), 2003.
 * „Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist”. Koostanud
   [Anne Velliste](https://et.wikipedia.org/wiki/Anne_Velliste?action=edit&redlink=1).
   Tallinn: Konstantin Pätsi Muuseum, 2007.
 * Kuulo Kutsar. „Presidendi elu viimane lehekülg”. Vikerkaar, 1990, nr 3, lk 47–
   57.
 * Ilmar Soomere. „Konstantin Päts Jämejala haiglas”. Vikerkaar, 1988, nr 12, lk
   80–81.
 * Peeter Järvelaid. „Presidendi institutsioon Eesti kultuuris”. Pärnu Postimees,
   30. aprill 2014, lk 19.
 * Olev Remsu. „Buraševo hullud”. Tallinn: Tänapäev, 2019.
 * [„Konstantin Päts: bibliograafia”](https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347).
   Koostajad Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina
   Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra ja Mare Kurvet. Tallinn: Konstantin Pätsi Muuseum,
   Rein R, 2019.
 * [Toomas Karjahärm](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Karjahärm). „Konstantin
   Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874–1916)”. Tartu:
   Rahvusarhiiv, 2018.
 * [Ago Pajur](https://et.wikipedia.org/wiki/Ago_Pajur). „Konstantin Päts: poliitiline
   biograafia. II osa, Riigimees (1917–1956)”. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.
 * [Hent Kalmo](https://et.wikipedia.org/wiki/Hent_Kalmo). [„Kadrioru aednik. Lugu Konstantin Pätsi muutumisest isevalitsejaks”](https://aednik.vikerkaar.ee/).
   Vikerkaar, 2021.
 * [Adolf Damaschke](https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Damaschke). „Kogukondliku
   omavalitsuse ülesanded”. Tallinn, 1908; 2. trükk Tartu–Tallinn, 1938. Tõlkinud
   Konstantin Päts.
 * [Franz Lieber](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Lieber). „[Rahvavabadus ja omavalitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvavabadus_ja_omavalitsus?action=edit&redlink=1)”.
   Peterburi, 1908. Tõlkinud Konstantin Päts.
 * [Rudolf Diesel](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Diesel). „Solidarismus”.
   Tallinn, 1910. Tõlkinud Konstantin Päts.

## Välislingid

 * [Konstantin Päts](http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2863) 
   Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
 * [Sissekanne Ohvitseride andmekogus](http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611)
 * [Konstantin Pätsi jälgedes](https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/)

 |  Eelnev
**-** |  **[Eesti peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_peaminister)**1918–1919 |  Järgnev**[Otto Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman)** | 
 |  Eelnev**[Ants Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip)** |  **[Eesti riigivanem](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_riigivanem)**1921–1922 |  Järgnev**[Juhan Kukk](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kukk)** | 
 |  Eelnev**[Juhan Kukk](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kukk)** |  **[Riigikogu esimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu_esimees)**1922–1923 |  Järgnev**[Jaan Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson)** | 
 |  Eelnev**[Juhan Kukk](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kukk)** |  **[Eesti riigivanem](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_riigivanem)**1923–1924 |  Järgnev**[Friedrich Akel](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Akel)** | 
 |  Eelnev**[Otto Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman)** |  **[Eesti riigivanem](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_riigivanem)**1931–1932 |  Järgnev**[Jaan Teemant](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Teemant)** | 
 |  Eelnev**[Karl August Einbund](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Einbund)** |  **[Eesti riigivanem](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_riigivanem)**1932–1933 |  Järgnev**[Jaan Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson)** | 
 |  Eelnev**[Jaan Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson)** |  **[Eesti riigivanem](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_riigivanem)**1933–1934 |  Järgnev**[Peaminister Riigivanema ülesannetes](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaminister_Riigivanema_ülesannetes)** | 
 |  Eelnev**[Riigivanem](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivanem)** |  **[Eesti peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_peaminister)[Peaminister Riigivanema ülesannetes](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaminister_Riigivanema_ülesannetes)1934–1937 |  Järgnev[Kaarel Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) | 
 |  Eelnev- |  [Eesti president](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_president)1938–1940 |  Järgnev[Jüri Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Uluots)[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaminister_Vabariigi_Presidendi_ülesandeis) |

|

 * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Eestipresident)
 * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Eestipresident)

[Eesti presidendid](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_president)

 | 
|  Vabariigi President |

 [Konstantin Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) (1938–1940)

  |  [⌊Presidendi lipp⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Flag_of_the_President_of_Estonia.svg) | 
| Peaministrid Vabariigi Presidendi
ülesandeis eksiilis |

 [Jüri Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Uluots) (1940–1945) **·**  [August Rei](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Rei) (1945–1963) **·**  [Aleksander Warma](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Warma) (1963–1970) **·**  [Tõnis Kint](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Kint) (1970–1990) **·**  [Heinrich Mark](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Mark) (1990–1992)

  | 
| Vabariigi Presidendid |

 [Lennart Meri](https://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri) (1992–2001) **·**  [Arnold Rüütel](https://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Rüütel) (2001–2006) **·**  [Toomas Hendrik Ilves](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves) (2006–2016) **·**  [Kersti Kaljulaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Kaljulaid) (2016–2021) **·**  [Alar Karis](https://et.wikipedia.org/wiki/Alar_Karis) (2021–)

  |

|

 * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Eestivj)
 * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Eestivj)

[Eesti valitsusjuhid](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_valitsus)

 | 
|  Ministrite Nõukogu esimees |

 [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts)

  |  
| Peaministrid (1918–1920) |

 [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Birk](https://et.wikipedia.org/wiki/Ado_Birk) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip)

  | 
| Riigivanemad |

 [Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Kukk](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kukk) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Akel](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Akel) | [Jaakson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Jaakson) | [Teemant](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Teemant) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Rei](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Rei) | [Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Teemant](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Teemant) | [Einbund](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts)

  | 
| Peaministrid (1934–1940) |

 [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) | [Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Uluots)

  | 
| Peaministri asetäitjad |

 [Tief](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Tief) | [Sikkar](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Sikkar) | [Kint](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Kint) | [Warma](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Warma) | [Kint](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Kint) | [Mark](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Mark) | [Penno](https://et.wikipedia.org/wiki/Enno_Penno)

  | 
| Peaministrid (alates 1991) |

 ([Savisaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar)) | ([Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi)) | [Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) | [Tarand](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Tarand) | [Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi) | [Siimann](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Siimann) | [Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) | [S. Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas) | [Parts](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Parts) | [Ansip](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip) | [Rõivas](https://et.wikipedia.org/wiki/Taavi_Rõivas) | [Ratas](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Ratas) | [K. Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaja_Kallas) | [Michal](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristen_Michal) 

  |

|

 * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Eesti_SM)
 * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Eesti_SM)

[Eesti siseministrid](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_siseminister)

 | 
|  Kuni 1940. aastani |

 [Konstantin Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) • [August Peet](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Peet) • [Aleksander Oinas](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Oinas) • [Aleksander Hellat](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Hellat) • [Kaarel Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) • [Lui Olesk](https://et.wikipedia.org/wiki/Lui_Olesk) • [Kaarel Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) • [Theodor Rõuk](https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_Rõuk) • [Kaarel Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) • [Heinrich Laretei](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Laretei) • [Jaan Hünerson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Hünerson) • [Tõnis Kalbus](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Kalbus) • [Ado Anderkopp](https://et.wikipedia.org/wiki/Ado_Anderkopp) • [Jaan Hünerson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Hünerson) • [Johan Reinhold](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Reinhold) • [Jaan Hünerson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Hünerson) • [Ado Anderkopp](https://et.wikipedia.org/wiki/Ado_Anderkopp) • [Vladimir Rooberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Rooberg) • [Ernst Ein](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Ein) • [Johan Müller](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Müller) • [Kaarel Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) • [Richard Veermaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Veermaa) • [August Jürima](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Jürima)

  |  
| Eksiilis |

 [Otto Tief](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Tief) • [Johannes Sikkar](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Sikkar) • [Aksel Mark](https://et.wikipedia.org/wiki/Aksel_Mark)

  | 
| Alates 1990. aastast |

 [Olev Laanjärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Olev_Laanjärv) • [Robert Närska](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Närska) • [Lagle Parek](https://et.wikipedia.org/wiki/Lagle_Parek) • [Mart Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) • [Heiki Arike](https://et.wikipedia.org/wiki/Heiki_Arike) • [Kaido Kama](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_Kama) • [Edgar Savisaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar) • [Tiit Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi) • [Märt Rask](https://et.wikipedia.org/wiki/Märt_Rask) • [Riivo Sinijärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Riivo_Sinijärv) • [Robert Lepikson](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Lepikson) • [Olari Taal](https://et.wikipedia.org/wiki/Olari_Taal) • [Jüri Mõis](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Mõis) • [Tarmo Loodus](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarmo_Loodus) • [Ain Seppik](https://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Seppik) • [Toomas Varek](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Varek) • [Margus Leivo](https://et.wikipedia.org/wiki/Margus_Leivo) • [Kalle Laanet](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_Laanet) • [Jüri Pihl](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Pihl) • [Marko Pomerants](https://et.wikipedia.org/wiki/Marko_Pomerants) • [Ken-Marti Vaher](https://et.wikipedia.org/wiki/Ken-Marti_Vaher) • [Hanno Pevkur](https://et.wikipedia.org/wiki/Hanno_Pevkur) • [Andres Anvelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Anvelt) • [Katri Raik](https://et.wikipedia.org/wiki/Katri_Raik) • [Mart Helme](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Helme) • [Alar Laneman](https://et.wikipedia.org/wiki/Alar_Laneman) • [Kristian Jaani](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaani) • [Lauri Läänemets](https://et.wikipedia.org/wiki/Lauri_Läänemets)

  |

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts)