# Konrad Mägi

- Link: https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi
- Published: 2026-08-15T15:00:57+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [TÄNA AJALOOS,15. august ⟩ Kadrioru staadionil püstitati maailmarekord](https://kihulane.eu/arhiiv/217175)
 * [TÄNA AJALOOS, 21. jaanuar ⟩ Asutati kunstiühing Pallas](https://kihulane.eu/arhiiv/133189)
 * [Juuniküüditamise ohvriks langesid peamiselt arreteeritute lapsed ja pereliikmed](https://kihulane.eu/arhiiv/197137)
 * [Juuniküüditamise ohvriks langesid eeskätt lapsed ja arreteeritute pereliikmed](https://kihulane.eu/arhiiv/197063)
 * [Analüüs: NATO-ga saab liituda ka osa Ukrainast – mida see tähendab?](https://kihulane.eu/arhiiv/19039)
 * [Mart Kalm: Tallinn on ebaratsionaalselt hõre ja sisuliselt välja ehitamata](https://kihulane.eu/arhiiv/14450)

**Konrad Vilhelm Mägi** ([1. november](https://et.wikipedia.org/wiki/1._november)
[1878](https://et.wikipedia.org/wiki/1878) – [15. august](https://et.wikipedia.org/wiki/15._august)
[1925](https://et.wikipedia.org/wiki/1925)) oli üks esimesi [modernistlikke](https://et.wikipedia.org/wiki/Modernistlik_kunst)
maalikunstnikke [Eestis](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti) ja [Põhjamaades](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhjamaad).
Tema looming keskendus nägemuslikele maastikumaalidele. Kuigi tema loomeaeg kestis
vaid 16 aastat, jõudis ta selle ajaga luua umbes 400 maali.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:0-1))

Mäe teoseid on eksponeeritud ka välismaal. Näiteks olid tema teosed 2017. aastal
Rooma Galleria Nazionale d'Arte Modernas, 2018. aastal Pariisi [Orsay muuseumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Orsay_muuseum)
näitusel "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis", 2021. aastal [Espoo](https://et.wikipedia.org/wiki/Espoo)
EMMA muuseumis, 2022. aastal [Lillehammeri](https://et.wikipedia.org/wiki/Lillehammer)
kunstimuuseumis^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2)),
2026. aastal Londonis [Dulwichi galeriis](https://et.wikipedia.org/wiki/Dulwichi_galerii?action=edit&redlink=1).
^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-3))

Konrad Mäe loomingut iseloomustab jõuline ja impulsiivne värvikasutus ning panteistlik
looduskäsitlus, mis muudavad ta eriliseks [20. sajandi](https://et.wikipedia.org/wiki/20._sajand)
esimese poole Euroopa [modernismi](https://et.wikipedia.org/wiki/Modernistlik_kunst)
kontekstis. Ta töötas mitmel pool Euroopas: [Taanis](https://et.wikipedia.org/wiki/Taani),
[Norras](https://et.wikipedia.org/wiki/Norra), [Prantsusmaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa),
[Itaalias](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia) ning kodumaal, näiteks [Saaremaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa)
ja [Lõuna-Eestis](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Eesti). Tema loomingut saab
periodiseerida vastavalt neile paikadele.

1920. ja 1930. aastatel mõjutas Mägi kunst märkimisväärselt [Eesti maalikunsti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_maalikunst).
Kuid [Teise maailmasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmasõda) ajal sattus
tema looming hukkamõistu alla, tema teoseid eemaldati näitustelt ning osa kirjavahetust
ja teoseid hävitati. Mäe looming oli keelatud kuni 1950. aastate teise pooleni. 
Pärast poliitilise olukorra leevenemist alustati tema loomingu taasavastamisega,
mida tähistasid mitmed retrospektiivnäitused.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

Ehkki Mägi elas suurema osa elust linnas, keskendus tema looming peamiselt maastikuvaadetele.
Tema maalitud maastikud on inimtühjad ja pakuvad vaatajale irratsionaalseid, müstilisi,
metafüüsilisi ning religioosseid kogemusi. Mäe loomingut inspireerisid eksistentsiaalsed
pinged ja igatsus teistsuguste võimalike maailmade järele.

Nooruses osales ta revolutsioonilises tegevuses, kuid loobus hiljem poliitikast,
keskendudes vaid kunstile. Ta on öelnud: "Õnn ei ole meie jaoks, vaeste maa poegade
jaoks. Meie jaoks on kunst ainus pääsetee, kuna hetkel, kui hing on täis elu igavest
kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda. Seal, kunstis, omaenese
loomingus, võib leida rahu."

Lisaks maastikumaalidele lõi Mägi ka portreesid ja natüürmorte. Ta oli esimese Eesti
[kunstikõrgkooli Pallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrgem_Kunstikool_Pallas_(1919–1940))
esimene direktor. Mäe tervis oli kogu tema loometee vältel kehv, kuid probleemid
süvenesid 1920. aastatel. Ta suri 46-aastaselt. Üle poole tema loomingust on tänapäevani
kadunud.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

## Elukäik

### Lapsepõlv

Konrad Mägi sündis 1878. aastal [Lõuna-Eestis](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Eesti).
Tema isa, keskmiselt jõukas mõisavalitseja Andres Mägi, osales 19. sajandi teise
poole [rahvuslikus ärkamisliikumises](https://et.wikipedia.org/wiki/Ärkamisaeg).
Kunstniku ema Leena Mäe kohta on teada väga vähe. Konrad oli pere noorim laps: tal
oli neli vanemat venda ja üks vanem õde, kuid üks vendadest suri noorelt.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

Mingil ajal halvenes Andres Mäe vaimne tervis, mis tõi kaasa sagedase töökohtade
vahetamise ja lõpuks perekonna lagunemise. Kui Konrad oli 11-aastane, kolis ta koos
ema ja õega Tartusse. Lapsepõlve veetis poiss Elva lähistel [Udernas](https://et.wikipedia.org/wiki/Uderna),
mis oli tuntud raudteeliini ja suurte põlislaante poolest.

1890. aasta sügisel alustas Konrad õpinguid Tartus apostlik-õigeusu kiriku kolmeklassilises
algkoolis, kuid katkestas need juba paari kuu pärast. Mõni aasta hiljem astus ta
Tartu linnakooli, ent ka see jäi lõpetamata. Noormees asus tööle [tislerisellina](https://et.wikipedia.org/wiki/Tisler)
mööblivabrikus, sellest perioodist on säilinud ka mõned tema mööblikavandid.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

### Teekond kunstini

19. sajandi lõpus oli Eestis [kujutav kunst](https://et.wikipedia.org/wiki/Kujutav_kunst)
peamiselt [baltisaksa](https://et.wikipedia.org/wiki/Baltisakslased) ringkondade
pärusmaa. Talurahvas oli võimaluste puuduse tõttu kunstist enamasti võõrdunud. Samas
hakkasid rahvusliku ärkamise ajastul levima mitmesugused kultuurilised tegevused
ja tärkas huvi kunsti vastu. Konrad Mägi tegeles koos sõpradega [kehakultuuri](https://et.wikipedia.org/wiki/Kehakultuur),
aga ka [teatri](https://et.wikipedia.org/wiki/Teatrikunst), [kirjanduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirjandus),
[filosoofia](https://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia) ja [klassikalise muusikaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Klassikaline_muusika).
^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

1897. aastast töötas Mägi [Bandelieri mööblitehases](https://et.wikipedia.org/wiki/Bandelieri_mööblitehas?action=edit&redlink=1),
kus ta meisterdas keerukaid [rosette](https://et.wikipedia.org/wiki/Rosett) ja [voluute](https://et.wikipedia.org/wiki/Voluut).
Tehase omanikud pidasid tähtsaks toodangu kõrget kvaliteeti ja pakkusid töötajatele
võimalust end kutsealaselt arendada. Nii suunati Mägi koos teiste töötajatega [Rudolf von zur Mühleni](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_von_zur_Mühlen?action=edit&redlink=1)
joonistuskursustele, kus ta õppis nii [perspektiivi](https://et.wikipedia.org/wiki/Perspektiiv)
kui ka tehnilist joonistamist. On tõenäoline, et just seal puutus ta esimest korda
kokku [maalikunstiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Maalikunst).

### Reisid

[[

"[Maastik punase pilvega](https://et.wikipedia.org/wiki/Maastik_punase_pilvega)"(
1913–1914). [Eesti Kunstimuuseumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kunstimuuseum)
maalikogu

#### Peterburi

Konrad Mägi sõitis [Peterburi](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi) 1903. aasta
jaanuaris ja asus õppima [Stieglitzi kunstikoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Stieglitzi_kunstikool)
[skulptuuri](https://et.wikipedia.org/wiki/Skulptuur) [Amandus Adamsoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Amandus_Adamson)
juhendamisel. Õpingud kulgesid edukalt ning ta tutvus seal teiste Eesti kunstnike,
nagu [Nikolai Triigiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Triik). Siiski ei 
rahuldanud Mäge tehnitsistlik ja formaalne õhkkond koolis, mistõttu hakkas ta õppetööd
järjest enam kõrvale jätma. Koolis suleti ka skulptuuriosakond, mis suunas Mäge 
rohkem muuseume külastama. Teda inspireerisid eelkõige [Mihhail Vrubeli](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Vrubel)
ja [Nikolai Roerichi](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Roerich) looming.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

[1905. aasta revolutsioonis](https://et.wikipedia.org/wiki/1905._aasta_revolutsioon)
osales ka Mägi. Ta korraldas provokatsioone kirikutes, aitas peita revolutsionääride
relvi ning tegi koostööd poliitiliste väljaannetega, joonistades neile [satiirilisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Satiir),
sümbolistlikke illustratsioone. Stieglitzi kunstikoolis osales ta õpilasstreigis
ja keeldus õppimast "tagurlikus koolis", mille tõttu ta eksmatrikuleeriti. Pärast
seda õppis Mägi lühikest aega Jakob Goldblatti [ateljees](https://et.wikipedia.org/wiki/Ateljee)
ja andis kunstitunde, kuid lahkus 1906. aasta aprillis Peterburist, et alustada 
uusi kunstilisi otsinguid.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

#### Ahvenamaa ja Helsingi

[[

"Ahvenamaa motiiv", 1906, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon

1906. aasta suvel viibis Mägi koos sõpradega [Ahvenamaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Ahvenamaa_saarestik).
Loominguline keskkond ja loodus avaldasid talle sügavat muljet ning inspireerisid
teda maalima. See kogemus kujunes tema kunstilise teekonna alguseks. Teadaolevalt
on säilinud ainult üks Ahvenamaal valminud teos. Säilinud teoses on väga vähe jooni,
mis peegeldavad hilisemat Konrad Mäe loomingut. Mäel õnnestus lõpuks järjepidevalt
töötada, loodus inspireeris teda ja selline rütm – linnas elamine, looduses maalimine–
jäi talle iseloomulikuks kogu eluks.

1906. aasta septembris sõitis Mägi [Helsingisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Helsingi),
kus õppis lühikest aega [Ateneumi joonistuskoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Ateneum).
Ta hakkas andma eratunde Anni ja August Vesantole, kellest said tema sõbrad ja toetajad.
Anni Vesanto müüs oma tubakapoes Mäe akvarelle, kuigi kunstnik suuremat tulu sellest
ei saanud. Peamiselt teenis Mägi elatist rahvalaulude käsitsi ümberkirjutamisega,
kuni oli kogunud piisavalt raha, et 1907. aasta augustis [Pariisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Pariis)
sõita.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

#### Pariis

Mäe esimene Pariisi periood algas 1907. aasta septembris ja kestis kuni 1908. aasta
kevadeni. Ta elas algul [Jaan Koorti](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Koort) 
juures, hiljem La Ruche'i kunstnike koloonias. Mägi õppis sõltumatutes akadeemiates,
nagu [Académie Colarossi](https://et.wikipedia.org/wiki/Académie_Colarossi) ja [Académie de la Grande Chaumière](https://et.wikipedia.org/wiki/Académie_de_la_Grande_Chaumière).
Ta külastas näitusi, kuid modernistlikud teosed jätsid talle sageli segase mulje.
Rahapuudus takistas teda maalimast, kuigi võimalik, et ta siiski töötas, kuid need
teosed on kaduma läinud.

1908. aasta kevadel kohtus Mägi taas Nikolai Triigiga, kes julgustas teda suveks
[Norrasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Norra) sõitma.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

#### Norra

 1908. aasta augustis jõudis Mägi Norrasse, kus ta hakkas tõsisemalt maalima. Norra
loodus inspireeris teda looma [etüüde](https://et.wikipedia.org/wiki/Etüüd), mille
kaudu ta lihvis oma tehnilisi oskusi ja arendas stiili. Siiski jäi ta kaheks aastaks
Norrasse, kuna rahanappus ei võimaldanud Pariisi naasta. Tema Norras loodud teosed,
mida eksponeeriti ka Eestis [Noor-Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eesti)
näitusel 1910. aastal, pälvisid kodumaal tähelepanu. Mäe maastikud sisaldavad nii
realistlikke panoraamvaateid kui ka sümbolistlikke ja abstraktseid peaaegu hallutsinatoorseid
loodustõlgendusi.

 * [⌊"Norra maastik", 1908–1910, õli papil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Norra maastik",
   1908–1910, õli papil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Norra maastik", 1908–1910, õli papil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Norra maastik (Talvemaastik)", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"
   Norra maastik (Talvemaastik)", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Norra maastik (Talvemaastik)", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Norra tütarlapse portree", 1908–1910, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉⌊"
   Norra tütarlapse portree", 1908–1910, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉[
 * "Norra tütarlapse portree", 1908–1910, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
 * [⌊"Norra maastik männiga", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Norra
   maastik männiga", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Norra maastik männiga", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Norra maastik", 1909, õli papil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Norra maastik", 1909,
   õli papil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Norra maastik", 1909, õli papil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Norra maastik. Soomaastik", 1909-1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"
   Norra maastik. Soomaastik", 1909-1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Norra maastik. Soomaastik", 1909-1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Norra maastik", 1909, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Norra maastik", 
   1909, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Norra maastik", 1909, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum

#### Tagasi Pariisis ja Saaremaal

1910. aastal naasis Mägi Pariisi, kus veetis suve [Normandias](https://et.wikipedia.org/wiki/Normandia),
jätkates maalimist. Kuigi tema teosed jõudsid Sõltumatute Salongi näitusele, süvenes
kunstniku depressioon. 1912. aasta kevadel otsustas ta Pariisist lahkuda ja Eestisse
tagasi pöörduda.

Eestis asus Mägi elama õe juurde Tartusse ning hakkas elatist teenima portreetellimustega.
Samal ajal töötas ta ka vabade teemade kallal, eelistades eriti muust rahvusest 
modelle. 1913. aastal suundus ta [Saaremaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa),
kus halvenev tervis ja looduslik keskkond mõjutasid tema loomingut. Saaremaal loodud
maalides kasutas ta väikeseid värvitäppe, mis andsid teostele pigem abstraktse kui
realistliku ilme.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:1-2))

Mägi maalis peamiselt [Vilsandil](https://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi), kus ta
töötas kiiresti ja põhiliselt ühe koha peal. Tema pintslikiri on tihedam ja intensiivsem
kui Norras, maalid koosnevad väikestest värvitäppidest, mis jätab pigem [abstraktse](https://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism)
kui [realistliku](https://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst)) mulje. See oli 
esimene kord, kui Eesti maastikku kujutati moodsa kunsti vahenditega.^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_])
Siiani ei ole täpselt teada, mitu teost Mägi Saaremaa ainetel maalis.

 * [⌊"Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉⌊"Alide
   Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉[
 * "Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
 * [⌊"Saaremaa motiiv", 1913, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Saaremaa motiiv",
   1913, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Saaremaa motiiv", 1913, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Mererand Saaremaal", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉⌊"
   Mererand Saaremaal", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉[
 * "Mererand Saaremaal", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon
 * [⌊"Vilsandi maastik", 1913-1914, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉⌊"Vilsandi
   maastik", 1913-1914, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉[
 * "Vilsandi maastik", 1913-1914, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
 * [⌊"Maastik päikesega", 1913-1914, õli papil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Maastik päikesega",
   1913-1914, õli papil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Maastik päikesega", 1913-1914, õli papil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Saaremaa etüüd", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉⌊"Saaremaa
   etüüd", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉[
 * "Saaremaa etüüd", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon
 * [⌊"Merikapsad", 1913-1914, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Merikapsad", 1913-
   1914, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Merikapsad", 1913-1914, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum

 * [⌊"Teel Viljandist Tartusse", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"
   Teel Viljandist Tartusse", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Teel Viljandist Tartusse", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Meditatsioon", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Meditatsioon",
   1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Meditatsioon", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Võrumaa maastik. Valgjärv", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"
   Võrumaa maastik. Valgjärv", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Võrumaa maastik. Valgjärv", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Kasaritsa maastik", 1916-1917, õli lõuendil, Viljandi Muuseum⌉⌊"Kasaritsa 
   maastik", 1916-1917, õli lõuendil, Viljandi Muuseum⌉[
 * "Kasaritsa maastik", 1916-1917, õli lõuendil, Viljandi Muuseum

#### Itaalia ja hilisem looming

 1921. aastal sõitis Mägi [Itaaliasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia), kus
tema maalidesse ilmusid [linnaarhitektuuri](https://et.wikipedia.org/wiki/Arhitektuur)
elemendid. Ta kujutas linnu sageli illusoorsetena, keskendudes taevale, veele ja
kauguses paistvatele detailidele. [Roomas](https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma) 
ja [Veneetsias](https://et.wikipedia.org/wiki/Veneetsia) maalis ta vähe konkreetseid
linnamotiive, kuid tema looming peegeldas uusi visuaalseid ja emotsionaalseid impulsse,
mis jäid olulisteks tema karjääri lõpuni.

 * [⌊"Capri maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉⌊"Capri
   maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉[
 * "Capri maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon
 * [⌊"Napoli motiiv", 1922-1923, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Napoli motiiv",
   1922-1923, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Napoli motiiv", 1922-1923, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Pargimotiiv fontääniga", 1922-1923, õli lõuendil, erakogu⌉⌊"Pargimotiiv fontääniga",
   1922-1923, õli lõuendil, erakogu⌉[
 * "Pargimotiiv fontääniga", 1922-1923, õli lõuendil, erakogu
 * [⌊"Itaalia maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉⌊"
   Itaalia maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉[
 * "Itaalia maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon

### Viimased eluaastad

Pärast Tartusse naasmist jätkas Mägi õpetajatööd, juhendades natüürmortide ja maastike
maalimist.

1920. aastate keskpaigas hakkas kunstniku tervis pöördumatult halvenema. Ta põdes
elu jooksul maohaavandeid, [gastriiti](https://et.wikipedia.org/wiki/Gastriit), 
[reumat](https://et.wikipedia.org/wiki/Reuma) ja [tuberkuloosi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuberkuloos).
1924. aastal viibis ta Saksamaal sanatooriumis, kus suutis kahe kuu jooksul vaid
paar päeva jalul olla. Aasta hiljem naasis ta Eestisse ja teda hakati ravima sisehaiguste
kliinikus, kuid tema tervis halvenes jätkuvalt.

Mai lõpus viidi Mägi vaimuhaiglasse, kus ta enam ei paranenud. Ta suri 46-aastaselt
15. augustil 1925 kell 13.20.

 * [⌊"Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Saadjärve
   maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉⌊"Saadjärve
   maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉[
 * "Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum

## Portreed

Mägi lõi elu jooksul mitmeid portreesid, eriti naistest. Tema [portreed](https://et.wikipedia.org/wiki/Portree)
valmisid sageli tellimustöödena ning kujutasid peamiselt Eesti kodanlust või sõpru.
Mäe portreed on tuntud dekoratiivse stiili ja iluideaali otsimise poolest, kujutades
modelle sageli suurte silmade ja kahvatu nahaga. Mägi armastas maalida ka teistest
rahvustest ja kultuuridest inimesi, näiteks [romasid](https://et.wikipedia.org/wiki/Mustlased),
[juute](https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid), [poolakaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Poolakad)
ja [sakslasi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sakslased).

 * [⌊"Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉⌊"Alide
   Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum⌉[
 * "Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
 * [⌊"Juuditar", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Juuditar", 1915-
   1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Juuditar", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Marie Reisiku portree", süsi, pastell, paber, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Marie 
   Reisiku portree", süsi, pastell, paber, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Marie Reisiku portree", süsi, pastell, paber, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Naise portree", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉⌊"Naise portree",
   1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum⌉[
 * "Naise portree", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
 * [⌊"Alvine Käppa portree", 1919, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉⌊"Alvine Käppa 
   portree", 1919, Enn Kunila kunstikollektsioon⌉[
 * "Alvine Käppa portree", 1919, Enn Kunila kunstikollektsioon

## Konrad Mäe välisnäitused

Mäe teoseid on eksponeeritud mitmes Euroopa muuseumis. Esimene rahvusvaheline näitus
toimus juba 1910. aastal [Oslos](https://et.wikipedia.org/wiki/Oslo) Blomqvisti 
galeriis. Pärast [Nõukogude okupatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_okupatsioon_Eestis_(1944–1991))
lõppu hakati tema teoseid taas laialdasemalt tutvustama. Näitused toimusid Roomas,
[Torinos](https://et.wikipedia.org/wiki/Torino), [Espoos](https://et.wikipedia.org/wiki/Espoo),
[Lillehammeris](https://et.wikipedia.org/wiki/Lillehammer) ja [Kopenhaagenis](https://et.wikipedia.org/wiki/Kopenhaagen)
ning tema teoseid on eksponeeritud ka Pariisis ja [Firenzes](https://et.wikipedia.org/wiki/Firenze).

## Kadunud ja leitud teosed

Konrad Mäe loomepärandi täpne suurus pole teada, kuna kunstnik ei pidanud oma teoste
üle korrapärast arvestust. Kindlalt on dokumenteeritud 290 maali, millest osa on
teada vaid mustvalgete reproduktsioonidena. Paljud kadunud teosed on avastatud tänu
[kunstiajaloolase](https://et.wikipedia.org/wiki/Kunstiajaloolane) [Maie Raitari](https://et.wikipedia.org/wiki/Maie_Raitar?action=edit&redlink=1)(
1944–2008) pühendunud tööle. Kahjuks on tema hoolikalt koostatud arhiiv nüüdseks
samuti kadunud. Eksperdid oletavad, et Mägi võis luua kokku umbes 400 teost. Pärast
tema surma leiti korterist 88 maali, 60 akvarelli, 16 värvilist joonistust ja 242
visandit, mis annavad aimu tema loomeprotsessi ulatusest ja mitmekesisusest.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_note-:0-1))

Mitmed Mäe teosed on kadunud või hävinud. Viimastel eluaastatel hävitas osa oma 
teoseid Mägi ise ning käskis [Pallase](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrgem_Kunstikool_Pallas)
töötajatel neid lahustiga puhastada. Samuti hävisid mitmed teosed Teise maailmasõja
ajal, eriti 1941. aasta juuli pommitamistes Tartus. Kuigi suurem osa [Tartu Kunstimuuseumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Kunstimuuseum)
kogudest jäi pommitamistest alles, said mitmed Mäe maalid vigastada. Osa tema teoseid
võis hävida ka [Eesti Kunstimuuseumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kunstimuuseum)
põlengus.^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_])

Mäe teoseid leidub tänapäeval üle maailma. 2018. aastal loodud Konrad Mägi Sihtasutus
on võtnud kunstniku kaduma läinud maalide otsimise oma missiooniks ning leidnudki
umbes 40 uut maali. Neid teoseid eksponeeriti näitusel "Konrad Mägi. Seninägemata
maalid" (13.10.2023–07.01.2024) [Eesti Rahva Muuseumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Rahva_Muuseum).
2018. aastal loodi Konrad Mägi Sihtasutus on andnud välja Konrad Mäe eluloo, maalide
albumi koos kommentaaridega, eluloolise graafilise romaani (autor [Joonas Sildre](https://et.wikipedia.org/wiki/Joonas_Sildre)),
korraldanud või aidanud korraldada Mäe näitusi välismaal ja Eestis, loonud [dokumentaalfilme](https://et.wikipedia.org/wiki/Dokumentaalfilm),
otsinud ja leidnud kadunud teoseid, tähistanud maastikul Mäe maalimispaiku ja nii
edasi.

Sihtasutuse nõukokku kuuluvad ettevõtja ja kunstikollektsionäär [Enn Kunila](https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Kunila)(
nõukogu esimees), Eesti Kunstimuuseumi direktor [Sirje Helme](https://et.wikipedia.org/wiki/Sirje_Helme)
ja Kultuuriministeeriumi nõunik [Maria-Kristiina Soomre](https://et.wikipedia.org/wiki/Maria-Kristiina_Soomre?action=edit&redlink=1).

## Konrad Mäe kirjad

Mäe kirju ja postkaarte sõpradele ja kaasteelistele on säilitatud [Eesti Kirjandusmuuseumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjandusmuuseum),
Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. Osa kirju on taastatud ja kättesaadavad
veebilehel konradmagi.ee. Ehkki paljud kirjad on säilinud ainult osaliselt, annavad
need väärtusliku ülevaate Mäe mõtetest ja loomingulisest elust.

## Mälestuse jäädvustamine

[Uderna kooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Uderna_kool) lähedal on paiknenud^([_
[millal?](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Millal)_]) Konrad Mäe monument.^([_
[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_])

Tartus seisab Konrad Mäe mälestustahvel tema kunagisel kodumajal [Raekoja plats](https://et.wikipedia.org/wiki/Raekoja_plats_(Tallinn))
8. 2021. aastal korraldas Tartu linnavalitsus konkursi hoone lähistele monumendi
püstitamiseks, kuid konkurss ei õnnestunud.

 * [⌊"Maastik majadega. Norra", 1908–1910⌉⌊"Maastik majadega. Norra", 1908–1910⌉[
 * "Maastik majadega. Norra", 1908–1910
 * [⌊"Saaremaa. Etüüd", 1914⌉⌊"Saaremaa. Etüüd", 1914⌉[
 * "Saaremaa. Etüüd", 1914
 * [⌊"Maastik roosade põldudega", 1915–1916⌉⌊"Maastik roosade põldudega", 1915–1916⌉[
 * "Maastik roosade põldudega", 1915–1916
 * [⌊"Otepää kirik", 1918–1920⌉⌊"Otepää kirik", 1918–1920⌉[
 * "[Otepää kirik](https://et.wikipedia.org/wiki/Otepää_kirik)", 1918–1920
 * [⌊"Otepää maastik", 1918–1920⌉⌊"Otepää maastik", 1918–1920⌉[
 * "Otepää maastik", 1918–1920
 * [⌊"Veneetsia", 1922–1923⌉⌊"Veneetsia", 1922–1923⌉[
 * "Veneetsia", 1922–1923
 * [⌊"Capri maastik", 1922–1923⌉⌊"Capri maastik", 1922–1923⌉[
 * "[Capri maastik](https://et.wikipedia.org/wiki/Capri_maastik_(Konrad_Mägi))",
   1922–1923
 * [⌊"Itaalia maastik", 1922–1923⌉⌊"Itaalia maastik", 1922–1923⌉[
 * "Itaalia maastik", 1922–1923
 * [⌊"Naise portree", 1923–1924⌉⌊"Naise portree", 1923–1924⌉[
 * "Naise portree", 1923–1924

## Filmid

 * "Põhjamaine vaatenurk Konrad Mägi loomingule", režissöör [Marianne Kõrver](https://et.wikipedia.org/wiki/Marianne_Kõrver)(
   tootja Konrad Mägi Sihtasutus, 2022)
 * "Kunst on ainuke pääsetee", režissöör Marianne Kõver(tootja Konrad Mägi Sihtasutus,
   2020)
 * "Konrad Mägi", režissöör Jekaterina Abramova (tootja Konrad Mägi Sihtasutus, 
   2018)

## Vaata ka

 * [Konrad Mäe preemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_Mäe_preemia)
 * [Konrad Mägi Ateljee](https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_Mägi_Ateljee)

## Viited

 1. [1](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:0_1-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:0_1-1)
    Epner, Eero (2023). _Konrad Mägi. Seninägemata maalid_. Konrad Mägi Sihtasutus.
    Lk 44-45. [ISBN](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_raamatu_standardnumber)
    [9789916419793](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Raamatuotsimine/9789916419793).
 2. [1](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-1)
    [3](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-3)
    [5](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-5)
    [7](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-6) [8](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-7)
    [9](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-8) [10](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-9)
    [11](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-:1_2-10) Epner, Eero (2017).
    _Konrad Mägi_. Tallinn: OÜ Sperare. Lk 313. [ISBN](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_raamatu_standardnumber)
    [978-9949-9965-0-6](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Raamatuotsimine/978-9949-9965-0-6).
 3. [↑](https://kihulane.eu/glossary/konrad-magi#cite_ref-3) Jones, Jonathan (23. märts
    2026). ["Konrad Mägi review – these bland, blobby paintings are expressionism without expression"](https://www.theguardian.com/artanddesign/2026/mar/23/konrad-magi-review-dulwich-picture-gallery-london-mr-blobby).
    _The Guardian_ (Briti inglise). [ISSN](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_jadaväljaande_standardnumber)
    [0261-3077](https://www.worldcat.org/issn/0261-3077). Vaadatud 24. märtsil 2026.

## Välislingid

 * [Konrad Mägi Sihtasutuse koduleht](http://konradmagi.ee)
 * [Konrad Mäe looming EKM Digikogus](https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=468)
 * [Konrad Mägi](http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2182) Eesti
   biograafilises andmebaasis ISIK
 * Dagne Hanschmidt. [Konrad Mäe maal lõi oksjonil portreede hinnarekordi](http://www.postimees.ee/?id=54657)
   Postimees, 4. detsember 2008
 * [Konrad Mägi maal sai Londoni kunstiraamatu kaanemaaliks](https://www.err.ee/484446/konrad-magi-maal-sai-londoni-kunstiraamatu-kaanemaaliks)
   ERR, 18. detsember 2008
 * Mihkel Kärmas. ["Pealtnägija" üleskutse peale tuli päevavalgele üle 40 Konrad Mägi kadunud teose](https://kultuur.err.ee/1609193347/pealtnagija-uleskutse-peale-tuli-paevavalgele-ule-40-konrad-magi-kadunud-teose)
   ERR Kultuur, 13. detsember 2023

|

 * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Pallase_koolkond)
 * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Pallase_koolkond)

Pallase koolkond

 | 
|  Maal ja graafika |

 [Priidu Aavik](https://et.wikipedia.org/wiki/Priidu_Aavik)  **·**  [Ida Emilie Adamson](https://et.wikipedia.org/wiki/Ida_Emilie_Adamson)  **·**  [Eduard Ahas](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Ahas)  **·**  [Ellinor Aiki](https://et.wikipedia.org/wiki/Ellinor_Aiki)  **·**  [Peet Aren](https://et.wikipedia.org/wiki/Peet_Aren)  **·**  [Aino Bach](https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Bach)  **·**  [Leopold Ennosaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Leopold_Ennosaar)  **·**  [Nigul Espe](https://et.wikipedia.org/wiki/Nigul_Espe)  **·**  [Jaan Grünberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Grünberg)  **·**  [Eerik Haamer](https://et.wikipedia.org/wiki/Eerik_Haamer)  **·**  [Hedda Hacker](https://et.wikipedia.org/wiki/Hedda_Hacker)  **·**  [Ernst Hallop](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Hallop)  **·**  [Helgi Hirv](https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Hirv)  **·**  [Friedrich Hist](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Hist)  **·**  [Alo Hoidre](https://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Hoidre)  **·**  [Valve Janov](https://et.wikipedia.org/wiki/Valve_Janov)  **·**  [Andrus Johani](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Johani)  **·**  [Silvia Jõgever](https://et.wikipedia.org/wiki/Silvia_Jõgever)  **·**  [Richard Kaljo](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Kaljo)  **·**  [Hilda Kamdron](https://et.wikipedia.org/wiki/Hilda_Kamdron)  **·**  [Ott Kangilaski](https://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Kangilaski)  **·**  [Viktor Karrus](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Karrus)  **·**  [Elmar Kits](https://et.wikipedia.org/wiki/Elmar_Kits)  **·**  [Linda Kits-Mägi](https://et.wikipedia.org/wiki/Linda_Kits-Mägi)  **·**  [Raoul Kernumees](https://et.wikipedia.org/wiki/Raoul_Kernumees)  **·**  [Alfred Kongo](https://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Kongo)  **·**  [Georg Krug](https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Krug)  **·**  [Nikolai Kummits](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kummits)  **·**  [Eduard Kutsar](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Kutsar)  **·**  [Endel Kõks](https://et.wikipedia.org/wiki/Endel_Kõks)  **·** [Kaja Kärner](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaja_Kärner_(kunstnik))  **·**  [Arkadio Laigo](https://et.wikipedia.org/wiki/Arkadio_Laigo)  **·**  [Silvia Leitu](https://et.wikipedia.org/wiki/Silvia_Leitu)  **·**  [Elmar Leppik](https://et.wikipedia.org/wiki/Elmar_Leppik)  **·**  [Erich Leps](https://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Leps)  **·**  [Pauline Elfriede Leps-Estam](https://et.wikipedia.org/wiki/Pauline_Elfriede_Leps-Estam)  **·**  [Kaarel Liimand](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Liimand) **·**  [Vergine Liiv-Hillep](https://et.wikipedia.org/wiki/Vergine_Liiv-Hillep)  **·**  [Selma Loog](https://et.wikipedia.org/wiki/Selma_Loog) **·**  [Karin Luts](https://et.wikipedia.org/wiki/Karin_Luts)  **·**  [Natalie Mei](https://et.wikipedia.org/wiki/Natalie_Mei)  **·**  [Aarne Miikmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Aarne_Miikmaa)  **·**  [Hilda Mikkelsaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Hilda_Mikkelsaar)  **·**  [Lepo Mikko](https://et.wikipedia.org/wiki/Lepo_Mikko)  **·**  [Hando Mugasto](https://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Mugasto)  **·**  [Juhan Muks](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Muks)  **·**  [Konrad Mägi](https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_Mägi)  **·**  [Ella Mätik](https://et.wikipedia.org/wiki/Ella_Mätik) **·**  [Helene Mölder](https://et.wikipedia.org/wiki/Helene_Mölder)  **·**  [Gunnar Neeme](https://et.wikipedia.org/wiki/Gunnar_Neeme)  **·**  [Lydia Nirk-Soosaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Nirk-Soosaar)  **·**  [Villem Ormisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Ormisson)  **·**  [Rudolf Paris](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Paris)  **·**  [Erich Pehap](https://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Pehap)  **·**  [Agu Peerna](https://et.wikipedia.org/wiki/Agu_Peerna)  **·**  [Karl Pärsimägi](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Pärsimägi)  **·**  [Juhan Püttsepp](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Püttsepp)  **·**  [Felix Randel](https://et.wikipedia.org/wiki/Felix_Randel)  **·**  [Gustav Raud](https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Raud)  **·**  [Eduard Rüga](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Rüga)  **·**  [Johannes Saal](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Saal)  **·**  [Lembit Saarts](https://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Saarts)  **·**  [Richard Sagrits](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Sagrits)  **·**  [Rudolf Sepp](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Sepp)  **·**  [Karin Siim-Juse](https://et.wikipedia.org/wiki/Karin_Siim-Juse)  **·**  [Ardo Sivadi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ardo_Sivadi)  **·**  [Ülo Sooster](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülo_Sooster)  **·**  [Harald Tannberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Tannberg)  **·**  [Aleksander Tassa ](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Tassa)  **·**  [Kristjan Teder](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Teder)  **·**  [Eduard Timberman](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Timberman)  **·**  [Salome Trei](https://et.wikipedia.org/wiki/Salome_Trei)  **·**  [Nikolai Triik](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Triik)  **·**  [Anna Triik-Põllusaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Põllusaar)  **·**  [Anu Uustalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Anu_Uustalu)  **·**  [Richard Uutmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Uutmaa)  **·**  [Ado Vabbe](https://et.wikipedia.org/wiki/Ado_Vabbe)  **·**  [Lüüdia Vallimäe-Mark](https://et.wikipedia.org/wiki/Lüüdia_Vallimäe-Mark)  **·**  [Aleksander Vardi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Vardi)  **·**  [Agaate Veeber](https://et.wikipedia.org/wiki/Agaate_Veeber)  **·**  [Kuno Veeber](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuno_Veeber)  **·**  [Arno Vihalemm](https://et.wikipedia.org/wiki/Arno_Vihalemm)  **·**  [Johannes Võerahansu](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Võerahansu)  **·**  [Valdemar Väli](https://et.wikipedia.org/wiki/Valdemar_Väli)

  |  
| Skulptuur |

 [Herman Halliste](https://et.wikipedia.org/wiki/Herman_Halliste)  **·**  [Paul Horma](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Horma)  **·**  [Johannes Hirv](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Hirv)  **·**  [Aleksander Ipsberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Ipsberg)  **·**  [Amanda Jasmiin](https://et.wikipedia.org/wiki/Amanda_Jasmiin)  **·**  [Ernst Jõesaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Jõesaar)  **·**  [Leontine Karu-Lind](https://et.wikipedia.org/wiki/Leontine_Karu-Lind)  **·**  [Lydia Laas](https://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Laas)  **·**  [Voldemar Mellik](https://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Mellik)  **·**  [Maire Männik](https://et.wikipedia.org/wiki/Maire_Männik)  **·**  [Arseni Mölder](https://et.wikipedia.org/wiki/Arseni_Mölder)  **·**  [Salme Rosalie Riig](https://et.wikipedia.org/wiki/Salme_Rosalie_Riig)  **·**  [Enn Roos](https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Roos)  **·**  [Martin Saks](https://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Saks)  **·**  [Ferdi Sannamees](https://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_Sannamees)  **·**  [Anton Starkopf](https://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Starkopf)  **·**  [Linda Sõber](https://et.wikipedia.org/wiki/Linda_Sõber)  **·**  [Roman Timotheus](https://et.wikipedia.org/wiki/Roman_Timotheus)  **·**  [August Vomm](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Vomm)

  | 
| Vaata lisaks |

 [Kunstiühing Pallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Pallas)  **·**  [Kunstikool Pallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrgem_Kunstikool_Pallas_(1919–1940))

  |

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4gi](https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4gi)