# Jüriöö ülestõus

- Link: https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous
- Published: 2026-04-25T10:41:11+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [SULEV VAHTRE 100 ⟩ Ajaloolane, kelle jaoks ka minevik oli ennekõike küsimus vabadusest](https://kihulane.eu/arhiiv/234518)
 * [TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna](https://kihulane.eu/arhiiv/209845)
 * [TÄNA AJALOOS, 12. juuni ⟩ Oluline Virumaa kants sai Taani kuningalt linnaõiguse](https://kihulane.eu/arhiiv/196226)
 * [TÄNA AJALOOS, 4. mai ⟩ Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid saatusliku baaside lepingu eelkäija](https://kihulane.eu/arhiiv/185269)
 * [TÄNA AJALOOS, 25. aprill ⟩ Avaldati esimene maailmakaart, kus oli mainitud Ameerikat](https://kihulane.eu/arhiiv/183081)
 * [TÄNA AJALOOS, 23. aprill ⟩ Paganatest eestlased alustasid verist vastuhakku](https://kihulane.eu/arhiiv/182687)
 * [Pildid: Suurgildi hoones avati näitus “Miks Eesti ei ole kuningriik?”](https://kihulane.eu/arhiiv/23040)

|

 * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Jüriöö_ülestõus)
 * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Jüriöö_ülestõus)

[Jüriöö ülestõus](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüriöö_ülestõus)

 | 
|

 [Tallinna piiramine](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_piiramine_(1343)?action=edit&redlink=1) • [Haapsalu piiramine](https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_piiramine?action=edit&redlink=1) • [Kanavere lahing](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanavere_lahing) • [Sõjamäe lahing](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjamäe_lahing) • [Pihkvalaste sõjaretk Liivimaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Pihkvalaste_sõjaretk_Liivimaale) • [Pöide piiramine](https://et.wikipedia.org/wiki/Pöide_piiramine?action=edit&redlink=1) • [Kooljamägede lahing](https://et.wikipedia.org/wiki/Kooljamägede_lahing?action=edit&redlink=1)

  |

**Jüriöö ülestõus** oli aastatel 1343–1345 [Harjumaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa),
[Läänemaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänemaa) ja [Saaremaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa_(maakond))
toimunud eestlaste [ülestõus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülestõus) [Taani](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_hertsogkond)
ja [Liivi ordu](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_ordu) ülemvõimu vastu.

Ülestõus puhkes 23. aprillil [Taani kuningale](https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_kuningas)
kuuluval Harjumaal, kus kuninga [vasallide](https://et.wikipedia.org/wiki/Vasall)
poolt rõhutud [eestlastest](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased) [talupoegade](https://et.wikipedia.org/wiki/Talupoeg)
seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike [Saksa ordu](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_ordu)
ja [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi) – sel ajal endale soovisid. Mässajad
tapsid [aadlikke](https://et.wikipedia.org/wiki/Aadlik), põletasid [mõisu](https://et.wikipedia.org/wiki/Mõis)
ja asusid [Tallinna linnust](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnus) piirama.
Ülestõusnud valisid endale juhid – "[neli kuningat](https://et.wikipedia.org/wiki/Neli_kuningat)"–
ja saatsid abikutse Rootsi esindajatele Soomes, kellele lubati Tallinn üle anda.
Peagi toimusid sarnased sündmused [Saare-Lääne piiskopile](https://et.wikipedia.org/wiki/Saare-Lääne_piiskop)
ja Saksa ordule kuuluval Läänemaal, kus piirati sisse [Haapsalu piiskopilinnus](https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_piiskopilinnus).

Ordu initsiatiivil toimusid 4. mail [Paides](https://et.wikipedia.org/wiki/Paide)
läbirääkimised ordu esindajate, Harju ülestõusnute juhtide ja [Tallinna piiskop](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_piiskop)
[Olavi](https://et.wikipedia.org/wiki/Olav_von_Roskilde?action=edit&redlink=1) vahel.
Samal ajal oli esimene ordu väeüksus juba Harjumaale tunginud. Läbirääkimised nurjusid
ja lõppesid eestlaste juhtide tapmisega. Nüüd suundusid Harjumaale juba suuremad
ordu sõjajõud, kes võitsid ülestõusnuid 11. mail [Kämbla](https://et.wikipedia.org/wiki/Kämbla_lahingud?action=edit&redlink=1)
ja [Kanavere](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanavere_lahing) lahingutes ning 14.
mail Tallinna lähistel [Sõjamäel](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjamäe_lahing).
Taani esindajad andsid end ordu kaitse alla ja orduvägi suundus Läänemaale, kus 
samuti mässajate väed hajutati. Laevadega Tallinna alla jõudnud Rootsi sõjavägi 
leidis eest ordu kontrolli all oleva linna ja otsustas taanduda. Täielikult vastuhakku
siiski maha veel ei surutud ja ordu pidi oma jõude saatma [Pihkva](https://et.wikipedia.org/wiki/Pihkva_vürstiriik)
vastu, kes – ilmselt harjulaste õhutusel – [Tartu piiskopkonda](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_piiskopkond)
rüüsteretke korraldas.

Hiljemalt juulis algas sõda Saaremaal, mis kuulus Saksa ordule ja Saare-Lääne piiskopkonnale.
[Pöide ordulinnus](https://et.wikipedia.org/wiki/Pöide_ordulinnus) langes mässajate
kätte ja selle meeskond tapeti. Harjulased kindlustasid end kahes linnuses (võib-
olla [Varbolas](https://et.wikipedia.org/wiki/Varbola_linnus) ja [Lohul](https://et.wikipedia.org/wiki/Lohu_Jaanilinn)).
Oktoobri lõpus [Preisimaalt](https://et.wikipedia.org/wiki/Preisimaa) [Liivimaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa)
saabunud ordu abivägi vallutas linnused ja rüüstas maakonna. Pärast mere jäätumist,
1344. aasta veebruaris, liikus orduvägi Saaremaale, vallutas ohvriterohke lahinguga
sealse ülestõusnute linnuse (ilmselt [Purtsa maalinna](https://et.wikipedia.org/wiki/Purtsa_maalinn))
ja hukkas saarlaste juhi [Vesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Vesse). Ilma soojenemise
tõttu kiirustati peagi aga mandrile tagasi ja lõplikku võitu ei saavutatud. 1345.
aasta alguses tungis ordu koos liitlastega uuesti Saaremaale. [Karja](https://et.wikipedia.org/wiki/Karja)
lähikonna ulatusliku rüüstamise järel sõlmiti ülestõusnutega kokkulepe, mille kohaselt
pidid nad ordule loovutama oma sõjarelvad, andma [pantvange](https://et.wikipedia.org/wiki/Pantvang)
ja lõhkuma maha oma tugipunktiks olnud linnuse.

Ülestõusu käigus tugevnesid oluliselt Saksa ordu positsioonid, kes sai nüüd Taanile
kuuluva [Eestimaa hertsogkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_hertsogkond)
reaalseks valitsejaks ja sundis nii Saare-Lääne kui Tartu piiskoppi endale järeleandmisi
tegema. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19 000 marga eest ordule.

Alates 1880. aastal välja antud menukast jüriööainelisest [Eduard Bornhöhe](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornhöhe)
jutustusest "[Tasuja](https://et.wikipedia.org/wiki/Tasuja)" sai ülestõus olulise
koha eestlaste rahvuslikus ajalookäsitluses, seda hakati pidama laiema eestlaste
vabadusvõitluse üheks keskseks sündmuseks ja ülestõusu aastapäevi tähistati 1920.
ja 1930. aastatel [Eesti Vabariigis](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariik)
suurelt. [Teise maailmasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmasõda) ajal
toodi [Nõukogude Liidus](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit) jüriöö sakslastevastaseid
sündmusi esile innustamaks võitlust [Natsi-Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Natsi-Saksamaa)
vastu. Ülestõusu mälestatakse ka tänapäeva Eestis, ennekõike arvatavasse Sõjamäe
lahingukohta rajatud [Jüriöö pargis](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüriöö_park).
Jüriöö ülestõusu teemat on palju käsitletud [ilukirjanduses](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilukirjandus)
ja muudes kunstivaldkondades.

## Allikad

[[

Konstantin Höhlbaum, [Liivimaa noorema riimkroonika](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_noorem_riimkroonika)
esimene uurija

Enim faktilisi teateid ülestõusu kohta annab [Bartholomäus Hoeneke](https://et.wikipedia.org/wiki/Bartholomäus_Hoeneke)
kirjutatud [Liivimaa noorem riimkroonika](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_noorem_riimkroonika),
mille algtekst (peale mõne oletusliku fragmendi)^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-1))
pole aga säilinud.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-2))
Teost tuntakse mõnede hilisemate refereeringute, ennekõike [Johann Renneri](https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Renner)
Liivimaa kroonika vahendusel.^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-3))
Kui kroonika esimene uurija [Konstantin Höhlbaum](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Höhlbaum)
pidas noorema riimkroonika sisu erakordselt usaldusväärseks ja objektiivseks, siis
hiljem seda analüüsinud [Sulev Vahtre](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Vahtre)
hinnangul on tegu tendentsliku ja ordu poliitikat õigustava teosega, mis ei anna
ülevaadet mitte ülestõusust, vaid saksa [feodaalide](https://et.wikipedia.org/wiki/Feodaal)
ja ordu tegutsemisest ülestõusu ajal, kasutades selleks ka moonutusi ja võltsinguid.
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-4)) [Anti Selart](https://et.wikipedia.org/wiki/Anti_Selart)
aga seab kahtluse alla, kuivõrd noorem riimkroonika üldse Renneri kroonikas säilinud
on. Arvestades Renneri tava oma allikate teksti tunduvalt lühendada, [värsivormi](https://et.wikipedia.org/wiki/Värss)
ümberpanemist [proosasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Proosa) ja võimalikku tõlkimist
on Selarti arvates kaduma läinud Hoeneke sõnavara, rõhuasetused ja seletused.^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-5))

Vähemal määral on jüriöö ülestõusu sündmustest kirjutatud ka [Hermann Wartberge](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Wartberge)
[Liivimaa kroonikas](https://et.wikipedia.org/wiki/Wartberge_Hermanni_Liivimaa_kroonika),
[Marburgi Wigandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Marburgi_Wigand) kroonikas, [Balthasar Russowi](https://et.wikipedia.org/wiki/Balthasar_Russow)
kroonikas, [Novgorodi](https://et.wikipedia.org/wiki/Novgorod) ja [Pihkva](https://et.wikipedia.org/wiki/Pihkva)
kroonikates, Detmari Lübecki kroonikas, [Oliva kloostri](https://et.wikipedia.org/wiki/Oliva_klooster?action=edit&redlink=1)(
[Poolas](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola)) kroonikas ja veel mõnedes üksikutes
[ürikutes](https://et.wikipedia.org/wiki/Ürik). Toimunu fikseerimine kaugemates 
paikades (Novgorod, Pihkva, Poola, Lübeck) näitab, et see leidis laialdast vastukaja.
^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-6)) Allikaid omavahel
võrreldes ilmnevad ühtelangevuste kõrval ka erinevused ja vasturääkivused, muuhulgas
ülestõusu iseloomu osas. Renner-Hoeneke näevad seda Vahtre arvates [eestlaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased)
väljaastumisena [sakslaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Sakslased) vastu,^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-7))
Selarti arvates aga talupoegade mässuna.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-8))
Vahtre peab mõne koha peal eestlastega võrdses tähenduses kasutatud [talupoja](https://et.wikipedia.org/wiki/Talupoeg)
nimetust Renneri lisanduseks originaalile,^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-9))
Selart jätab sellise sõnakasutuse põhjuse lahtiseks. Renneri ajal olid need nimetused
enam-vähem samatähenduslikud, Hoeneke aja sõnakasutust pole aga teada.^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-10))
Wartberge kirjeldab sündmusi [vastristitute](https://et.wikipedia.org/wiki/Ristimine)
usust äralangemisena,^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-11))
Wigand toob esile eestlaste rõhumist Harju-Viru vasallide poolt,^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-12))
Russow räägib talupoegade mässust ja hindab selle tähtsust suhteliselt väikeseks,
^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-13)) vene kroonikad
mainivad tšuudide mässu oma [bojaaride](https://et.wikipedia.org/wiki/Bojaar) vastu.
^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-14))

## Taust

### Poliitiline olukord

Ülestõusu oluliseks taustateguriks on peetud alates 1236. aasta [Stensby rahust](https://et.wikipedia.org/wiki/Stensby_rahu)
Taanile kuuluva [Eestimaa hertsogkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_hertsogkond)
tuleviku pärast peetavat diplomaatilist võitlust. Hertsogkond koosnes [Harju](https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa)-
ja [Virumaast](https://et.wikipedia.org/wiki/Virumaa) ning seda kutsuti seetõttu
ka Harju-Viruks.^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-15))
Nimetatud ala polnud osa [Taani riigist](https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_Kuningriik),
vaid kuulus isiklikult [Taani kuningale](https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_kuningas).
1241. aasta seisuga oli seal 75% maavaldustest [läänistatud](https://et.wikipedia.org/wiki/Lään)
[vasallidele](https://et.wikipedia.org/wiki/Vasall), kellest valdava osa moodustasid
[sakslased](https://et.wikipedia.org/wiki/Sakslased) (4–10% [eestlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased))
^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-16))^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-17)),
5% oli kiriku käes ja 20% jäi otseselt kuningale.^([[18]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-18))
Kuna Eestimaa valitsemine oli Taani kuningale tülikas ja vähetasuv ning riigil nappis
raha, siis hakati otsima võimalusi see soodsatel tingimustel võõrandada. Plaani 
vastu olid kohalikud vasallid, kes kartsid, et uus [maahärra](https://et.wikipedia.org/wiki/Maahärra)
kärbib nende seniseid laialdasi õigusi. Esimene võõrandamiskatse tehti juba 1284.
aastal, kuid vasallide survel see luhtus. Kui [Erik VI Menved](https://et.wikipedia.org/wiki/Erik_VI_Menved?action=edit&redlink=1)
läänistas 1303. aastal Eestimaa kuueks aastaks oma vennale, siis oma privileegide
tuleviku üle muret tundnud vasallid vallutasid kuningale surve avaldamiseks mõned
kohalikud kuninga linnused ja otsisid toetust [Liivimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa)
võimudelt. 1321. aasta üriku kohaselt andsid vasallid tõotuse jääda truuks Taani
kuningatele ja 1329. aastal deklareeris kuningas [Christoph II](https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_II),
Sulev Vahtre arvates vasallide rahalise hüvituse eest, et Eestimaad ei eraldata 
kunagi Taani kroonist. Ometi läänistas ta juba samal aastal selle [Hallandi hertsogile](https://et.wikipedia.org/wiki/Hallandi_hertsog)
[Knud Porsele](https://et.wikipedia.org/wiki/Knud_Porse?action=edit&redlink=1), 
kes aga järgmisel aastal suri ja kelle alaealised pojad Eestimaale ei asunud.^([[19]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-19))

[[

[Valdemar IV](https://et.wikipedia.org/wiki/Valdemar_IV), Taani kuningas Jüriöö 
ülestõusu ajal

Aastatel 1332–1340 puudus Taanis tunnustatud kuningas. Troonipretendent [Valdemar](https://et.wikipedia.org/wiki/Valdemar_IV)
lubas 1333. aastal anda Eestimaa oma õe Margrete mehele, [Brandenburgi markkrahvile](https://et.wikipedia.org/wiki/Brandenburgi_mark)
[Ludwigile](https://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_V_(Brandenburgi_markkrahv)?action=edit&redlink=1),
kelle õukonnas ta sel ajal elas. See oli mõeldud varem Taani kuninga poolt Margretele
lubatud, kuid välja maksmata jäänud [kaasavara](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaasavara)
eest tasumiseks. Ühtlasi ootas Valdemar selle eest Ludwigi abi Taani troonile tõusmiseks.
Kui Valdemar kuningaks sai, andis ta korralduse anda Eestimaa Ludwigile üle, kui
viimane seda nõuab. Hiljem samal aastal sõlmis ta Ludwigiga lepingu, mille kohaselt
müüakse Eestimaa 13 000 marga eest [Saksa ordule](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_ordu)
ja summa makstakse kaasavarana otse Ludwigile. Selle tehingu nurjas Anti Selarti
andmetel Taani kuninga lähikonna, Sulev Vahtre andmetel Eestimaa vasallide vastuseis.
^([[20]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-20))^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart148149-21))

Üheks peamiseks pretendendiks Eestimaale oligi kujunenud Saksa ordu ja selle [Liivimaa haru](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_ordu).
Ordu polnud kunagi leppinud Eestimaa minekuga Taani kuningale. Ordu tugevnedes, 
eriti pärast edukat sõda [Riia](https://et.wikipedia.org/wiki/Riia) vastu (1328–
1330), asuti aktiivselt taotlema piirkonna liidendamist orduriigiga. Taani riigis
olnud võimuvaakumi ajal sekkus ordu hertsogkonna 1330. aastate sisetülisse vasallide
ja asevalitseja vahel ning haaras ajutiselt enda kätte kroonile kuulunud [Tallinna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnus)
ja [Narva linnused](https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_linnus), millest Tallinna
asehaldur [Marquard Breide](https://et.wikipedia.org/wiki/Marquard_Breide?action=edit&redlink=1)
ordu kasuks loobus. Ühtlasi sõlmiti orduga vastastikuse mittekallaletungi leping.
Asevalitseja ja vasallide vahel puhkenud riiu lepitas 1334. aastal ordu kõrgmeister.
Kuigi teatud küsimustes hoidsid Eestimaa vasallid ordu poole, polnud vähemalt osale
neist ordu võimu alla minek siiski meeltmööda.^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart148149-21))
^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre43-22))^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-leimus-23))

[[

Ludwig IV, Saksa-Rooma keiser

Vasallid kaldusid pigem toetama Taani pikaajalise vastase, [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi)
võimu alla minekut. Nii loodeti säilitada oma senine suveräänsus – erinevalt rangelt
tsentraliseeritud ja naabruses asuvast ordust asus [Rootsi kuningas](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_kuningas)
samuti kaugel ega olnud Taani kuningast tugevam. Kuna Taani kuningalt 1329. aastal
Eestimaa lääniks saanud Knud Porse abikaasa oli Rootsi kuninga [Magnus Erikssoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus_Eriksson?action=edit&redlink=1)
ema, siis hakkas Magnus end Anti Selarti arvates Eestimaa pärijaks pidama. 1336.
aastal kohtus Magnus nii Eestimaa vasallide esindajate kui orduvastase leeri juhi,
[Tartu piiskopi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_piiskop) [Engelbert von Doleniga](https://et.wikipedia.org/wiki/Engelbert_von_Dolen).
Ülestõusu ajal oli eestlaste poole üle läinud sakslase tunnistuse kohaselt tahtnud
rootslased juba ammu Tallinna enese kätte saada.^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart148149-21))
^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre43-22))^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-leimus-23))
Enne jüriöö ülestõusu oli Rootsi nõrgenenud Taanilt juba vallutanud mitmeid alasid
[Skandinaavia poolsaarel](https://et.wikipedia.org/wiki/Skandinaavia_poolsaar).^(
[[24]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-KalaEstonica-24)) 
Pärast ülestõusugi, 1348. aastal, juba ordu võimu all olles, on Eestimaa vasallid
taotlenud üleminekut Rootsi või Taani võimu alla.^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart148149-21))

[Ivar Leimus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivar_Leimus) on esile toonud [Saksa-Rooma keisri](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa-Rooma_keiser)
[Ludwig IV](https://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_IV_(Saksa-Rooma_keiser)) rolli.
Ta oli Brandenburgi Ludwigi isa ja mures oma poja kaasavara saatuse pärast. Leimus
on seisukohal, et keiser pelgas Eestimaa libisemist Rootsile ja selle liigset tugevnemist,
käskides seetõttu 1339. aastal Saksa ordu kõrgmeistril hõivata Eestimaa, et vältida
selle ärakiskumist Taani riigi küljest ja anda Taani kuninga Valdemari kätte. Keisri
plaani kohaselt pidavat Valdemar pärast võimuletulekut kaasavarakohustusest vabanemiseks
andma Eestimaa Brandenburgi Ludwigile ja maa asemel raha eelistav Ludwig omakorda
müüma selle ordule, kes ihkas Liivimaal omale uusi valdusi. Nii kujunes Leimuse 
meelest kaks vastasleeri: ühel pool keiser Ludwig IV toetatud Taani kuningas Valdemar,
ordu ja Brandenburgi Ludwig ning teisel pool Rootsi kuningas Magnus Eriksson, kes
otsis poolehoidjaid Eesti vasallide ja ka talupoegade hulgast. Mingil põhjusel muutis
Valdemar aga meelt või venitas tehinguga.^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-leimus-23))

### Eestlastest talupoegade olukord

Samal ajal muutus Harjumaa eestlastest [talupoegade](https://et.wikipedia.org/wiki/Talupoeg)
olukord üha rõhuvamaks. Teiste [Eesti maakondadega](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_maakonnad)
võrreldes toimus seal, eriti [Tallinna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn) lähikonnas,
kõige kiirem [mõisate](https://et.wikipedia.org/wiki/Mõis) rajamine koos sellest
tuleneva [koormiste](https://et.wikipedia.org/wiki/Koormis) kasvu ja teiste negatiivsete
tagajärgedega. Vähenesid isiklikud vabadused. 1315. aasta uue [lääniõigusega](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääniõigus?action=edit&redlink=1)
laiendati Harju-Viru vasallide [kohtuõigust](https://et.wikipedia.org/wiki/Kohtuvõim)
talupoegade üle, lubades isegi surmanuhtlust kasutada.^([[25]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre3537-25))

Kirjalikes allikates on mitmeid teateid võimulolijaid kohalike elanike poolt ähvardavast
ohust või vastuhakust. 1299. aasta [ürikus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ürik) 
ütleb [paavst](https://et.wikipedia.org/wiki/Paavst), et Eestimaa [paganad](https://et.wikipedia.org/wiki/Pagan)
on teinud korduvaid mässukatseid kuningas Erik VI (1286–1319) ja tema vasallide 
vastu, püüdes vasalle maalt välja kihutada. 1301. aasta teate kohaselt kippuvat 
hiljuti kristlusse pööratud Tallinna linna ja [piiskopkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_piiskopkond)
elanikud ümberkaudsete rahvaste ([venelaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Venelased),
[karjalaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Karjalased), [isurite](https://et.wikipedia.org/wiki/Isurid),
[vadjalaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased), [leedulaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Leedulased))
õhutusel usust taganema. 1315. aasta lääniõiguse tekstis öeldakse, et maad ohustab
lisaks välisvaenlastele ka kohaliku rahva "kindlusetus". Sellepärast anti korraldus,
et vasallid ei sõidaks kuninga juurde lääni vastu võtma korraga, mis jätaks maa 
kaitseta, vaid osade kaupa. 1321. aastal lubas uus kuningas Christoph II enda juurde
sõita vaid nii paljudel vasallidel kui venelaste või "paganate" kallaletungioht 
võimaldab. Wartberge kroonika järgi pidas Liivi ordumeister [Reimar Hane](https://et.wikipedia.org/wiki/Reimar_Hane)(
1324–1328) kohaliku rahva "õeluse ja uskmatuse" pärast kõnelusi Liivimaa piiskoppide
ja vasallidega, eriti Harju-Viru omadega.^([[25]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre3537-25))

Sulev Vahtre tõlgitud Marburgi Wigandi kroonika lühikese ja segasevõitu teate kohaselt
läkitasid eestlased saatkonna Taani kuninga juurde küsima, kas ta tahab neid rõhumise
vastu kaitsta. Nad olevat valmis pigem surema, kui sellise ikke all elama. Kui sellele
lõppu ei tehta, siis tahtvat nad kaevata [jumalale](https://et.wikipedia.org/wiki/Jumal)
ja ta [pühakutele](https://et.wikipedia.org/wiki/Pühak). Saatkonna saatmine olevat
aga tulnud avalikuks, mistõttu rahvas sai petetud ja sellepärast algaski inimeste
tapmine. Kuigi ükski teine allikas midagi sellist ei maini, peab Vahtre saatkonna
lähetamist usutavaks ja näeb nende sõnumis peituvat ülestõusuga ähvardamist.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-26))
^([[27]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Mäesalu1415-27))
Mihkel Mäesalu hinnangul oli Vahtre aga allika keskaegset ladina keelt tõlkides 
vea teinud: tekst ei räägi mitte "avalikuks tulemisest", vaid ilmselt "edasilükkamisest"
või "venimisest", ehk siis rahvas pettus sellepärast, et saatkonna läkitamine lükkus
edasi või selle naasmine kuninga juurest võttis oodatust kauem aega. Mäesalu peab
võimalikuks ka seda, et rahvas pettus saatkonna käigu tulemusetuses.^([[27]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Mäesalu1415-27))

## Põhjused

Sulev Vahtre arvates oli ülestõusu taustaks (ehkki mitte otseseks tõukeks) eestlastest
talurahva, ennekõike harjulaste, alates [muistsest vabadusvõitlusest](https://et.wikipedia.org/wiki/Muistne_vabadusvõitlus)
püsinud soov rõhuvast võõrvõimust vabaneda.^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre37-28))
Sellest annab tema meelest tunnistust ka [Läänemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänemaa),
kus Harju-Virus valitsenud eriolukorda polnud, kiire ühinemine harjulaste mässuga.
^([[29]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-29)) Vastupanuvõitluse
juhtivaks jõuks peab Vahtre endiste eesti [ülikute](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülik?action=edit&redlink=1)
järglasi, kes [feodaalhierarhiasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Feodalism) enam
ei pääsenud, kuid säilitasid kaasarääkimise kohalikus [halduses](https://et.wikipedia.org/wiki/Haldus)
ja autoriteedi "suguvendade" juures. Eestlasi oli ka vasallide seas, kuid Vahtre
meelest olid nad enamjaolt teistest eestlastest võõrdunud ja kui ka üksikud neist
võisid "oma rahva vabadustaotlusi" toetada, polnud nad mässus juhtival kohal.^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre37-28))
Ülestõusule eelnenud ebakindluse ja oodatava võimuvahetuse periood tõi Vahtre arvates
kaasa vasallide omavoli ja vägivalla suurenemise, kuna peljati, et uue maahärra 
all nende iseseisvus väheneb ja "püüti võtta veel, mis võtta andis". Vahtre arvates
tegid harjulased sellises situatsioonis katse haarata juhtimise enda kätte, et valida
endale oma tingimustel uus maahärra, kellelt oleks edaspidi saadud sõjalist kaitset.
^([[30]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-30)) Olukord tundus
tegutsemiseks soodus, kuna Taani oli parasjagu sõjajalal Rootsiga ja Liivimaa feodaalvõimud
seotud sõjaga [Pihkva](https://et.wikipedia.org/wiki/Pihkva_vürstiriik) vastu.^(
[[31]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-31))

[Tõnis Lukase](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Lukas) käsitluse järgi harjulased,
nähes ette järgnevat sõjalist konflikti mitte ainult Taani, vaid ka Liivi ordu, 
piiskoppide ja nende vasallidega, soovisid ideaalis kogu Eesti alal võõrvõimu likvideerida.
Jõuvahekordi realistlikult hinnates võeti aga eesmärgiks pakkuda Harju-Viru Rootsile,
kellele pakuti oma abi võitluses ja kellelt oodati vasallide tõhusamat taltsutamist.
^([[32]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-32))

Anti Selarti hinnangul on 1343.–1345. aasta sõja põhjused ja tagamaad suurel määral
siiski ebaselged.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-33))
Ülestõusu õnnestumine oleks tema arvates tõenäoliselt viinud Põhja-Eesti Rootsi 
kuninga kontrolli alla.^([[34]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart148-34))
Ta ei pea põhjendatuks sündmuste seletamist paganate ja kristlaste vahelise võitlusena
nagu Wartberge kroonika seda teeb – sel ajal oligi kombeks oma vastaseid uskmatuiks,
[apostaatideks](https://et.wikipedia.org/wiki/Apostaat?action=edit&redlink=1) ja
nende abilisteks kutsuda.^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart147-35))
Samuti pole Selarti arvates tegelikult kindel "sakslaste" tapmise ulatus "eestlaste"
poolt – on teada vähemalt ühe sakslase osalemine mässajate poolel.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart149-36))

Mitmed [Eesti NSV](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV) ajaloolased on [marksistlikust](https://et.wikipedia.org/wiki/Marksism)
ajalookäsitlusest lähtudes rääkinud toimunust kui [klassivõitlusest](https://et.wikipedia.org/wiki/Klassivõitlus)
tulenenud [talurahvasõjast](https://et.wikipedia.org/wiki/Talurahvasõda?action=edit&redlink=1),
talupoegade ülestõusust neid rõhuvate feodaalide vastu.^([[37]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-37))
Selle kinnitusena on nähtud mässu alustamise kuupäevi. [Jüripäev](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüripäev)
oli olulisemate talurahva tähtpäevade seas, sellega algas uus välistööde ajajärk.
^([[38]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-38)) [Artur Vassari](https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Vassar)
järgi tahtsid Põhja-Eesti talupojad vabaneda enne uue [teoorjuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Teoorjus)
perioodi algust. Oma põldudel töötav Saaremaa talurahvas aga alustas vastuhakku 
enne rukki[kümnise](https://et.wikipedia.org/wiki/Kümnis) maksmise aega [jaagupipäeval](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaagupipäev).
^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tarvel10-39)) Hiljemgi
on mõned ajaloolased pidanud mõeldavaks sündmusi seletada talurahva ülestõusuna.
[Tiina Kala](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiina_Kala) meelest on üks võimalus näha
jüriöö ülestõusu ühe lülina sel sajandil üle Euroopa levinud talurahva vastuhakkudeahelast,
millel tihti selged ja loogilised majanduslikud, poliitilised või usulised põhjused
puudusid.^([[24]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-KalaEstonica-24))
[Soome](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome) ajaloolane [Kari Tarkiainen](https://et.wikipedia.org/wiki/Kari_Tarkiainen?action=edit&redlink=1)
on samuti toimunut nimetanud talurahva ülestõusuks ja välja pakkunud, et jüriöö 
sündmused võisid olla samalaadsed 1590. aastate [Nuiasõjale](https://et.wikipedia.org/wiki/Nuiasõda)
Soomes, mille tingisid "koormiste suurendamine, veel alistamata rahva vastupanu 
ja väline ülesärgitamine". Tavalise [Vana-Liivimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa)
feodaalsõjana see Tarkiainenile ei näi. Sõja puhkemine Taani kuninga alal osutab
tema arvates sellele, et ülestõusu üheks eelduseks oli tüli ühiskonna juhtimise 
üle. Mässu õhutajateks peab Tarkiainen Saksa rüütelkonda ja Rootsit.^([[40]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-40))
Sulev Vahtre hinnangul on ülestõusus aga momente, mis muudavad selle vaatlemise 
esmajoones talurahvasõjana küsitavaks.^([[41]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-41))
Ka Anti Selart kahtleb, et tegu oli otseses mõttes talupoegliku mässuga, kuna ülestõus
oli varem organiseeritud ning selle juhid suhtlesid ja sõlmisid kokkuleppeid välisriikide
võimukandjatega.^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart147-35))

Ajaloolase [Mihkel Mäesalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Mäesalu) arvates
võib ürikute teadete põhjal järeldada, et Taani asehaldur kogus ülestõusule eelnenud
kolmel aastal Põhja-Eestist erakorralisi makse, mis saigi vastuhaku oluliseks põhjuseks.
Kuninga jaoks maksu kogumise pooldajad olid ilmselt mõjukamad vasallid ja kuninga
nõunikud, kes sellega lootsid mõjutada teda Põhja-Eestit mitte ära müüma. Erakorraliste
maksude vastu olid aga ilmselt need ühiskonnarühmad, kes Eestimaa müümist nii olulise
probleemina ei näinud – talupojad, harjulastest ülikud, vasalkonna vaesem või vähemmõjukas
osa, vaimulikud. Mäesalu hinnangul tulebki ülestõusuga kaasa minejaid otside nende
seast, kes olid juba niigi Taani võimuga rahulolematud ja soovisid nüüd vabaneda
erakorralisest maksukohustusest. Ülestõusnute täpsem ühiskondlik kuuluvus jääb Mäesalu
arvates siiski ebaselgeks, ehkki teada on, et nad polnud vaid talupojad ja nende
seas oli ka vähemalt üks sakslane.^([[42]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-42))

## Ülestõusu käik

### Ülestõus Harjumaal

Nooremal riimkroonikal põhinevate allikate kohaselt algas ülestõus jüriööl – ööl
vastu [jüripäeva](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüripäev) ehk [23. aprilli](https://et.wikipedia.org/wiki/23._aprill)
[1343](https://et.wikipedia.org/wiki/1343) –, mil süüdati märguandeks ühel künkal
asunud maja. Sulev Vahtre arvates polnud ajahetke valik juhuslik. Tegemist oli tuntud
päevaga, mida tõenäoliselt tähistati uue aasta algusena. Tähtpäeva kommete hulka
on kuulunud jüritule põletamine ning Loode-Eestis ka paugutamine ja muu kära tegemine.
Asjasse mittepühendatud ei osanud seega puhkenud mässuliikumisele kiirelt vastata,
isegi kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimisi, sealhulgas mõisade põlemist.
Artur Vassar seostab kuupäeva valikut jüripäeva kui suviste tööde hooaja algusega,
mis kõnetas eriliselt talurahvast, kes soovis uut välitööde perioodi alustada vabana
feodaalidest ja teotööst mõisas.^([[43]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-43))

[[

[Saha kabel](https://et.wikipedia.org/wiki/Saha_kabel), mis asub võimalikus ülestõusu
märgutule süütamise paigas.

Märgutule asukoht pidi Vahtre meelest olema nii hästi nähtav kui laiemalt tuntud
ning ühtlasi ülestõusu organiseeriva keskuse lähedal. Ta ei usu, et seda on enam
võimalik piisava kindlusega identifitseerida, kuid esitab kõige tõenäolisema kandidaadina
[Saha kabeli](https://et.wikipedia.org/wiki/Saha_kabel) asukoha (praegune kabel 
rajati 15. sajandil). See oli tol ajal ilmselt [kultusliku](https://et.wikipedia.org/wiki/Kultus)
tähendusega paik ja asus ülestõusu aktiivse toimumise piirkonnas. On avaldatud ka
arvamusi, et märgutuli süüdati [Paka mäel](https://et.wikipedia.org/wiki/Paka_mägi)
[Raikkülas](https://et.wikipedia.org/wiki/Raikküla), kus on oletatud muinasaegset
eesti hõimude nõupidamiskohta. Vahtre hinnangul võidi Raikkülas küll mässu ettevalmistamisega
tegeleda, kuid see jäi siiski eemale ülestõusu keskusest.^([[44]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-44))

Nooremale riimkroonikale tugineva Johann Renneri andmetel tahtsid eestlased "korraga
kallale tungida ja ära tappa kõik sakslased koos naiste ja lastega." Ta lisab, et
nii see ka sündis, "sest nad hakkasid surnuks lööma neitseid, naisi, sulaseid, teenijatüdrukuid,
aadlikke ja mitteaadlikke, noori ja vanu; kõik, kes olid saksa verest, pidid seal
surema." Ülestõusnud olevat maha põletanud "kõik aadlikkude [mõisad](https://et.wikipedia.org/wiki/Mõis),
käisid maa risti ja rästi läbi ja tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said. []...
kes naistest ja lastest meeste käest pääses, need lõid mittesaksa naised surnuks."
^([[45]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre_1960:79-45))
Anti Selarti meelest pole siiski kindel, et sakslaste tapmine tegelikult nii ulatuslik
oli, tuues välja asjaolu, et teadaolevalt vähemalt üks sakslane tegutses mässajate
poolel.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart149-36))
Hermann Wartberge kroonika rõhutab ülestõusnute metsikusi: nad olevat löönud lapsi
vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad mõõkadega lõhki ja torganud
neist väljalangevad lapsed piikidega läbi. Kokku olevat Wartberge ja Russowi teatel
Harjus tapetud 1800 inimest, kuid nende allikaks olevas nooremas riimkroonikas oli
info tapetud sakslaste kohta ilmselt segaselt sõnastatud, kuna Renneri ümberjutustuse
kohaselt oli 1800 tapetut hoopis Läänemaal. Vahtre hinnangul ei elanud nii palju
sakslasi aga kummaski maakonnas ega isegi Harju- ja Läänemaal kokku. Tõepärasemaks
peab ta Novgorodi kroonikas ära toodud tapetute arvu – 300 (ühes variandis 308),
ehkki sellegi täpsuses ei saa kindel olla.^([[46]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-vahtre-198-46))

[Axel von Gerneti](https://et.wikipedia.org/wiki/Axel_von_Gernet) arvestuse järgi
kadus jüriööle eelnenud veerandsajandil allikais fikseeritud 80-st Eestimaa vasallisuguvõsast
ülestõusu tulemusena kas täielikult või vähemalt Eestimaa vasallide ridadest mitte
vähem kui 47. [Astaf von Transehe-Roseneck](https://et.wikipedia.org/wiki/Astaf_von_Transehe-Roseneck)
ei pea neid arve piisavalt põhjendatuks, sest osa neist asus Virumaal, kuhu ülestõus
ehk ei jõudnudki, osa võis surra loomulikul teel, elukohta vahetada või lääni järgi
nime muuta. Aasta 1343 (või arvatavasti 1343) tuleb ürikutes vasallide surma-aastana
ette kümmekonnal juhul ja see on teiste aastatega võrreldes märkimisväärselt suur
hulk. Sulev Vahtre meelest osutavad need muutused ilmselt ülestõusu mõjule, ehkki
iga üksikisiku puhul pole surma põhjust võimalik teada.^([[47]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-47))

Näiteks on _Callevere_-nimeline vasall, Vahtre arvates tõenäoliselt eestlane, tapnud
sel aastal aadlik _Vrowinus de Lemede_ ja põgenenud seejärel Tallinna.^([[45]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre_1960:79-45))
^([[48]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre199359-48))
[Paul Johansen](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Johansen) on seda pidanud enesekaitseks
ja osaks ülestõusu järelmängust. Vahtre hinnangul võib ülestõusuga siduda _Rolo 
de Ylmensalo_ surma, kelle Ilmasalu (Ilmatsoo) mõis koos 4 külaga läks 1346. aastal
tagasi kuningale ja järgnevalt Padise kloostri kätte. Tallinna rae märkmeteraamatus
leidub hilisem ääremärkus, kus mälestatakse korraga üheksat _[dominuseks](https://et.wikipedia.org/wiki/Dominus?action=edit&redlink=1)_
tituleeritud ja enamjaolt kuninganõunike hulka kuuluvat rüütlit^([[48]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre199359-48))(
_Fredericus de Wrangele, Hermannus de Laydes, Bartolomeus de Velin, Otto de Rosis,
Helmoldus de Zaghe, Henricus de Virkes, Bertoldus de Legthes, Henricus de Parembek,
Nicolaus Rysbith_).^([[45]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre_1960:79-45))
Samas vähemalt ülestõusu algusaega kõigi nende surm langeda ei saa, kuna osa neist
nimedest esineb 1343. aasta 11. või 16. mai ürikutes ja korratuna 27. oktoobril.
^([[48]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre199359-48))

[[

Praegune [Padise klooster](https://et.wikipedia.org/wiki/Padise_klooster), ehitatud
pärast ülestõusu

Sulev Vahtre on ürikute najal välja selgitanud, et enne jüriöö ülestõusu eksisteeris
Harjumaal kindlalt või peaaegu kindlalt 21 mõisa, millest 17 kaovad seejärel allikatest
pikaks ajaks või lõplikult. Kuigi iga üksiku mõisa puhul pole sel moel võimalik 
selle saatust ülestõusuga siduda – põletatud mõis võidi peagi taastada või mässus
puutumata jäänud mõis mingil muul põhjusel kaduda –, siis nõnda järsk üldine muutus
14. sajandi keskpaigas osutab selgelt jüriöö sündmuste tagajärgedele. Mõisate paiknemise
ja hilisemate lahingukohtade järgi peab Vahtre ülestõusu keskseks piirkonnaks Tallinna
ümbrust, [Jüri](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_kihelkond), [Jõelähtme](https://et.wikipedia.org/wiki/Jõelähtme_kihelkond),
[Kose](https://et.wikipedia.org/wiki/Kose_kihelkond) ja [Keila](https://et.wikipedia.org/wiki/Keila_kihelkond)
kihelkonda. Kroonika teatel põletati maha ka [kirikud](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirik_(pühakoda))
ja [munkade](https://et.wikipedia.org/wiki/Munk) [eraklad](https://et.wikipedia.org/wiki/Erakla).
Tol ajal oli Harjumaal 10 kirikut, enamasti puitehitised ja Vahtre peab nende hävitamist
usutavaks. Kogu Harjumaal ei pruugitud Vahtre arvates siiski ülestõusuga liituda,
näiteks [Ravila](https://et.wikipedia.org/wiki/Ravila) külas on mässajad kroonika
kirjelduse järgi käinud justkui luure- ja moonaretkel.^([[49]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-49))

Ülestõusnud tungisid ka [Padise kloostrisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Padise_klooster),
surmasid seal [munki](https://et.wikipedia.org/wiki/Munk) ja põletasid [kloostri](https://et.wikipedia.org/wiki/Klooster)
maha. Noorema riimkroonika järgi tapeti 28 munka, Oliva kloostrikroonika kohaselt
18 munka ja hulk ilmikvendi. Wartberge nimetab tapetutena 28 munka ja lisab, et 
[abt](https://et.wikipedia.org/wiki/Abt) koos vähestega pääses. Hilisemad autorid
on sageli avaldanud imestust kloostri ründamise pärast ja on isegi arvatud, et tegu
on krooniku väljamõeldisega, et näidata rahulikke munki ründavate eestlaste verejanulisust.
Vahtre hinnangul pidasid eestlased neid samasuguseks vaenlaseks, kuna ka kloostri
maavaldustel ekspluateeriti talupoegi, lisaks oli see vihatud ristiusu levitaja 
ja kandja. Kloostri kui kindlustatud koha (ehkki tänini säilinud võimsad müürid 
rajati pärast ülestõusu) vallutamist nimetab Vahtre väljapaistvaks sõjaliseks saavutuseks.
^([[50]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-50))

### Tallinna piiramine

_Vaata ka: [Tallinna piiramine (1343)](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_piiramine_(1343)?action=edit&redlink=1)_

Renneri kroonika järgi valisid mässajad pärast tapmisi ja põletamisi "4 eesti talupoega
[kuningateks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuningas), need ehtisid end kullatud
[kannuste](https://et.wikipedia.org/wiki/Kannused?action=edit&redlink=1) ja kirjude
kuubedega, panid endale pähe [neitsikroonid](https://et.wikipedia.org/wiki/Neitsikroon?action=edit&redlink=1)(
mis olid sel ajal moes ja kullatud), mis nad olid röövinud, sidusid kullatud vööd
ümber oma keha, see oli nende kuninglik ehe". Kuningate ehtimisest rääkivat tekstiosa
on peetud Renneri lisanduseks nooremale riimkroonikale, ta tahtvat sellega eesti
juhte pilgata. Vahtre usub, et see oli siiski juba riimkroonikas, kuna selles osas
on tuvastatav selge [riimikatkend](https://et.wikipedia.org/wiki/Riim) ja Renneri
lisand on vaid "mis olid sel ajal moes ja kullatud". Ka peab ta võimalikuks, et 
tõepoolest end ehiti. Valitud juhtide "kuningateks" nimetamine võib tema arvates
tulla asjaolust, et [eesti keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel) oligi
see sõna [germaani laenuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Germaani_laenud_eesti_keeles)
kasutusel, ehkki tähenduses "juht", "pealik", "sõjapealik". Miks liidreid oli neli
ja mille alusel nad valiti, pole selge. Vahtre juhib tähelepanu kuningate kutsumisele
talupoegadeks, mis võib olla Renneri lisandus algallikale, kuid sellisena osutab,
et eesti soost vasallid ei osalenud ülestõusus.^([[51]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-51))

Renneri kroonika kohaselt läksid järgnevalt "kuningad eestlastega edasi ja piirasid
Tallinnat kümne tuhande mehega". Russowi teatel oli kogunenud talupoegi ligi 10 
000. Arvestades Harju maaelanikkonna tolleaegset üldarvu – u 20 000 – ei pea Vahtre
väidet väe suuruse kohta realistlikuks. Ülestõusnud asusid Tallinna all laagrisse(
arvatavalt [Lasnamäel](https://et.wikipedia.org/wiki/Lasnamäe)), blokeerisid linna,
kuid selle vallutamist ei üritanud.^([[46]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-vahtre-198-46))

Renner teatab, et "seal lõid nad [rüütleid](https://et.wikipedia.org/wiki/Rüütel)",
mida on tõlgendatud nii linnast välja tulnud rüütlite salga lüüasaamisena, kui mässajate
endi seast meeste [rüütliks löömisena](https://et.wikipedia.org/wiki/Rüütlikslöömine)
ehk rüütliseisusse tõstmisena. Viimane seletus eeldab, et ülestõusnute väes oli 
rüütleid, sest kellegi rüütliks löömise õigus on vaid neil, kes ise juba on rüütlid.
Vahtre arvates räägib rüütliks löömise kasuks see, et Russowi kroonika järgi määrasid
ülestõusnud endi seast kuningaid ja vürste – need "vürstid" võivad olla samased 
noorema riimkroonika "rüütlitega". Renner mainib ka mässajate "valitsust", mis viitab
loodud sõjalis-halduslikule korrastusele koos üld- ja alljuhtidega. Vahtre peab 
võimalikuks, et selle juures matkiti Harju-Virus kujunenud feodaalhierarhiat. Ülestõusnute
ametiredelist annavad tunnistust ka hiljem kroonikas mainitud kuningate "sulased",
st [sõjasulased](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjasulane?action=edit&redlink=1),
rüütliseisuse alama astme esindajad.^([[52]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-52))
Vahtre hinnangul oli harjulaste tegevus alates mässu algatamisest kuni liidrite 
valimise, sõjaväe kogumise ja Tallinna piirama asumiseni hästi ette valmistatud 
ja plaanipärane. Kogu üritust suudeti ilmselt viimase hetkeni salajas hoida.^([[53]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-53))

Tallinna all olles otsustati väljastpoolt abi otsida, sest muidu "ei või nende valitsus
kauemaks püsima jääda". Läkitati saadikud [Turu](https://et.wikipedia.org/wiki/Turu)
[foogti](https://et.wikipedia.org/wiki/Foogt) [Dan Niclissoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Dan_Niclisson?action=edit&redlink=1)
juurde, kes oli Rootsi asehaldur Soomes (Russowi teatel aga hoopis [Turu piiskopi](https://et.wikipedia.org/wiki/Turu_piiskop?action=edit&redlink=1)
juurde). Selline diplomaatiline samm nõudis Vahtre meelest mitmesuguseid teadmisi
ja oskusi, rahvusvahelise suhete ja Rootsi-Soome siseolukorra tundmist jne.^([[54]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-54))
Anti Selarti arvates pidi Rootsi vägede Tallinna alla saatmine olema mässajatel 
juba varakult kokku lepitud.^([[34]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart148-34))
Vahtre ei pea pinna sondeerimist võimatuks, kuid leiab, et n-ö ametlik pöördumine
ei saanud toimuda enne, kui oldi ise juba midagi saavutatud.^([[55]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre60-55))
[Hannes Walter](https://et.wikipedia.org/wiki/Hannes_Walter) ei usu, et ülestõusnute
tegevus oli rahvusvaheliselt koordineeritud ja Rootsi sõjamehed selle algusest teadsid,
märkides, et mässajad ei suutnud kaasa tõmmata isegi enamikku Eesti maakondi ja 
rootslastele oleks selge olnud, et ülestõusnud ei suuda ligi kuu aega välisabita
toime tulla, rääkimata sel ajal Tallinna kui ühe [Vana-Liivimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa)
võimsaima kindluse vallutamisest.^([[56]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Walter-56))

Noorema riimkroonika teatel ütlesid saadikud, et kõik Harjumaa sakslased on surmatud,
kuna nad on eestlasi piinanud, ikestanud ja vaevanud ning et nad oma raske töö eest
kuiva leibagi ei saa. Vahtre arvates taheti niisuguse õigustusega näidata, et tegemist
oli õiglase kättemaksuga, mitte mässajate ja võimuhaarajatega, olles nii ka sobivaks
põhjuseks, et Rootsi võiks Põhja-Eesti asjadesse sekkuda. [Herbert Ligi](https://et.wikipedia.org/wiki/Herbert_Ligi)
tõlgenduses tähendab viide leivale, et feodaalide juures töötavad talupojad pidid
kasutama oma leiba, mis tol ajal olevat ebaseaduslik vanade tavade murdmine. Saadikud
küsisid foogtilt nõu ja abi ning lubasid hakata tema alamateks ja Tallinna linna
talle üle anda. Foogt omalt poolt lubas varsti suure väega kohale tulla ja saadikud
pöördusid "rõõmuga" Tallinna alla tagasi. Vahtre arvates näitab kokkulepe, et Rootsi
ei pidanud ülestõusnuid lihtsalt mässavateks talupoegadeks, vaid tõsiseltvõetavaks
poliitiliseks jõuks.^([[55]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre60-55))
Hannes Walteri meelest oli selge, et Rootsi vägede eesmärk polnud minna mitte ülestõusnud
eestlastele appi, vaid Taani valdusi üle võtma.^([[56]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Walter-56))

### Ülestõus Läänemaal

_Vaata ka: [Haapsalu piiramine](https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_piiramine?action=edit&redlink=1)_

[[

[Haapsalu piiskopilinnuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_piiskopilinnus)
varemed (1889)

Nooremale riimkroonikale tuginevad allikad kirjeldavad ülestõusu levikut [Läänemaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänemaa).
Renner: "Mõni päev pärast seda lõid ka läänemaalased kõik sakslased surnuks, keda
nad eest leidsid, nii nagu Harjus oli sündinud, läksid ja piirasid [Haapsalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_piiskopilinnus)
ja tapsid Läänemaal 1800 inimest, noori ja vanu." Russow: "Niisugust mängu alustasid
ka Läänemaa talupojad ja piirasid Haapsalus sisse oma [piiskopi](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_II_(Saare-Lääne_piiskop))
koos kõigi [toomhärradega](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomhärra) ja paljude aadlikega."
Wartberge kroonika kirjelduse kohaselt langesid [Saare-Lääne piiskopkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Saare-Lääne_piiskopkond)
vastristitud usust ära ja piirasid sisse Haapsalu linnuse piiskopi ja teiste usklikega,
kuid see olevat sündinud alles 24. juulil, samaaegselt saarlaste mässuga. Sulev 
Vahtre arvates on Wartberge kuupäevaga eksinud. Renneri kroonika sõnu otseselt võttes
algas Läänemaa ülestõus paar päeva pärast Rootsis käinud harjulaste saadikute Tallinna
alla naasmist, kuid tema jutustuses esinevaid ebajärjekindlusi arvestades võib seda
mõista ka kui paari päeva pärast jüriööd.^([[57]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-57))

Läänemaa kiire ja hoogne kaasaminek Harjuga ning sarnasel viisil tegutsemine näitab
Vahtre hinnangul, et maakondade vahel pidi Harju initsiatiivil juba varasem side
olema ja ülestõusuks ettevalmistusigi tehtud. Vahtre toob välja, et läänemaalased
tegutsesid juba Muistse vabadusvõitluse ajal korduvalt koos harjulaste ja [revalastega](https://et.wikipedia.org/wiki/Revala).
Läänemaa liitumisega oli mässuliikumine väljunud Taani kuninga valdustest ning haaras
Saare-Lääne piiskopkonna ja Liivi ordu alad. See andvat tunnistust, et ülestõusu
üldisemad põhjused polnud mitte Harju-Virus valitsenud situatsioonis, vaid oli suunatud
kõigi võõrvõimude vastu.^([[58]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-58))

Mõnikord on arvatud, et ülestõus leidis aset ka [Virumaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Virumaa).
Nooremal riimkroonikal põhinevad allikad ei maini Virumaad üldse, kuid Novgorodi
kroonika järgi toimus mäss Tallinna maal (ehk Harjus) ja Narva valdkonnas (ehk ilmselt
Virumaal). Kuna sealne kroonik ei pruukinud ülestõusu ala täpsemalt teada ja võis
Harju-Virut kui poliitiliselt ühtset ala traditsioonist lähtuvalt tervikuna käsitleda,
siis Vahtre arvates sellele teatele suurt kaalu anda ei saa. Harjumaa ja Virumaa
suhted polnud ka Muistse vabadusvõitluse ajal eriti tihedad. Enne jüriöö sündmusi
Virumaal rajatud mõisatest kaks enam edaspidi allikates ei esine, mis võiks osutada
nende hävitamisele, kuid kuna Harjumaaga sarnast järsku mõisate kadumist seal ei
esine ja ka nimetatud kaks mõisa võisid kaduda muudel asjaoludel, siis ei pea Vahtre
sedagi argumenti tugevaks. Teatud vastukajasid mässule võis aga Virumaal tekkida
ja mõned kaudsed viited ürikutes näitavad, et sakslastel on olnud põhjust kartust
tunda.^([[59]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-59))

### Ülestõusu juhtide tapmine

_Vaata ka: [Neli kuningat](https://et.wikipedia.org/wiki/Neli_kuningat)_

[[

[Paide ordulinnuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Paide_ordulinnus) varemed

Uudised Taani valdustes ja Saare-Lääne piiskopkonnas puhkenud ülestõusust jõudsid
kiiresti [Liivimaa orduni](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ordu), kui tapatalgutest
põgenema pääsenud hirmunud sakslased ükshaaval ordu alale hakkasid saabuma. "Nii
tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes [Paidesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Paide)
ja teatasid foogtile sellest hirmsast tapmisest, mis Harjus oli sündinud."^([[45]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre_1960:79-45))
Sama sisuga kirjad saabusid ka Läänemaalt, kus ülestõusnud Haapsalut piirasid. Paide
foogt omakorda saatis kirja [Liivimaa ordu maameister](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_ordu_maameister)
[Burchard von Dreilebenile](https://et.wikipedia.org/wiki/Burchard_von_Dreileben)
ja teavitas viimast olukorrast.^([[60]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre_1960:81-60))
Kujunenud situatsioonis ei saanud Taani asevalitseja Tallinnas kiirele Taani abile
loota ja ta läkitas abipalve von Dreilebenile.^([[24]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-KalaEstonica-24))
[Tartu piiskopkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_piiskopkond) piiridel [Pihkva vürstiriigiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Pihkva_vürstiriik)
sõdiv ordumeister saatis ülestõusnute juurde otsekohe "ühe orduvenna, kes keelt 
tundis ja keda nad [eestlased] tundsid" (võimalik, et mõne eestlasest orduvenna)
ning kutsus viimase suu läbi eestlasi 4. mail Paidesse saadikuid läkitama, kes siis
maarahva "äralangemise" põhjuseid selgitaksid. Lisaks lubas ta heastada kõik süü,
millega sakslased ülestõusuks põhjust on võinud anda.^([[60]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre_1960:81-60))

Sündmuste kulg oli kiire. Ülestõusu alguse (23. aprill) ja Paide kohtumise (4. mai)
vahele jäi 12 päeva, mille jooksul pidid teated mässust jõudma Paidesse, sealt foogti
kiri ligikaudu 200 km kaugusel Pihkva piiril oleva ordumeistri juurde, siis omakorda
ordumeistri saadik Tallinna alla ja lõpuks nii ordu kui ülestõusnute esindajad Paidesse.
On kahtlustatud, et see polnud toonastes oludes võimalik ja need teated on ordukrooniku
võltsing. Sulev Vahtre peab seda kiire tegutsemise juures siiski realistlikuks ja
ka kroonik ise on kiirustamist rõhutanud. Vahtre arvates viitab kohe tegevusse asumine,
et ordu nägi ühest küljest eestlaste väljaastumist ohuna kogu sakslastest koosnevale
valitsevale klassile, teisalt aga tajuti šanssi sekkuda Põhja-Eesti asjadesse ja
see oma kätte haarata. Ordu lähemaks eesmärgiks peab ta ülestõusu leviku peatamist
ja läbirääkimiste teel aja võitmist vägede kogumiseks. Ordumeister suundus Paidesse
esialgu väiksema salga eesotsas, andes käsu oma ülejäänud väele ja samuti Riia piiskopkonna
väele sinna järgneda. Põhja-Eesti olukorrast teadlik ordu võis olla mässu puhkemise
võimalusega ka juba arvestanud ja sel puhul astutavad sammud varem paika pannud.
^([[61]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-61))

Kroonika järgi võtsid eestlased ordumeistri ettepaneku läbirääkimisteks kohtuda 
heameelega vastu. Kuigi ülestõus Harjumaal polnud suunatud otseselt ordu vastu ja
puudutas neid tõenäoliselt vaid Läänemaal, siis Vahtre arvates mõistsid mõlemad 
pooled, et Harju sakslastest vasallid kuulusid orduga ühte leeri – peamine võitlus
toimus tema käsitluses eestlaste ja sakslaste vahel. Nii olevatki ülestõusnud kõige
enam kartnud just orduvägede rünnakut ja kõneluste pidamine Paides andis võimaluse
sõda ära hoida, samas kui ettepaneku tagasi lükkamisest midagi head oodata poleks
olnud.^([[62]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-62))

Esimene kokkupõrge mässajate ja ordu vahel toimus aga juba enne Paide läbirääkimisi.
Renneri kroonika järgi oli 500 eestlast Harjumaa Ravila külla läinud, et sealt Tallinna
piirajate laagri jaoks toidumoona viia. Sellest kuulnud [Kursi komtuur](https://et.wikipedia.org/wiki/Kursi_komtuur)
[Johan de Witte](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_de_Witte?action=edit&redlink=1)
kogus sõjaväe, tungis eestlastele kallale, lõi 300 neist maha, ülejäänud aga põgenesid.
Koju naasnud sakslased kirjutasid toimunust ordumeistrile, kes selle üle rõõmustas.
Vahtre arvates oli see ordu väesalk juba varem Harju piirile saadetud, et ülestõusnute
kohta enne läbirääkimisi luuret teha.^([[63]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-63))

Ülestõusnute esindajatena läksid Paidesse [neli kuningat](https://et.wikipedia.org/wiki/Neli_kuningat),
keda saatis kolm kannupoissi. Taani esindaja oli [Tallinna piiskop](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_piiskop)
[Olav](https://et.wikipedia.org/wiki/Olav_von_Roskilde?action=edit&redlink=1), kes
Vahtre meelest sai Paidesse minna vaid mässajate teadmisel ja läbi nende käes oleva
ala, võimalik, et üheskoos eestlaste saatkonnaga. Ordu poolt oli lisaks ordumeister
Burchard von Dreilebenile Paidesse saabunud [Viljandi komtuur](https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_komtuur)
[Goswin von Herike](https://et.wikipedia.org/wiki/Goswin_von_Herike), [Riia komtuur](https://et.wikipedia.org/wiki/Riia_komtuur)
[Dirck von Rambouw](https://et.wikipedia.org/wiki/Dirck_von_Rambouw?action=edit&redlink=1),
endine Viljandi komtuur [Herman von Nesen](https://et.wikipedia.org/wiki/Herman_von_Nesen?action=edit&redlink=1),
tulevane [Ventspilsi komtuur](https://et.wikipedia.org/wiki/Ventspilsi_komtuur?action=edit&redlink=1)
ja [Liivi ordumarssal](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_ordumarssal?action=edit&redlink=1)
[Andreas von Steinberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Andreas_von_Steinberg), [Järva foogt](https://et.wikipedia.org/wiki/Järva_foogt)
[Wilcken von Ilsede](https://et.wikipedia.org/wiki/Wilcken_von_Ilsede?action=edit&redlink=1)
ja "palju teisi suuri orduisandaid".^([[64]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-64))

[[

Mälestusmärk neljale kuningale ja nende kolmele sulasele Paide Vallimäel

[4. mail](https://et.wikipedia.org/wiki/4._mai) [1343](https://et.wikipedia.org/wiki/1343)
algasid Paides läbirääkimised, mida Renneri ümberjutustuses on konkreetselt ja detailselt
edasi antud, mis osutab, et noorema riimkroonika autor Hoeneke võis seal ise kohal
viibida. Kroonika kohaselt nõudis ordumeister alustuseks vastust küsimusele, miks
harjulased sakslasi nii armutult tapnud on. Üks kuningatest vastanud, et neid "olevat
nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada
ei suutnud." Järgnevale küsimusele Padise munkade tapmise kohta olevat vastatud,
et neilgi oli "küllalt süüd, ja oleks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks seegi
surema". Vahtre ei pea usutavaks, et vastuse teine pool tõepoolest sellises vormis
otse ordumeistrile näkku öeldi, eriti arvestades, et kohe järgnevalt olevat eestlased
pakkunud end ordumeistri alamateks ja lubanud talle sõnakuulelik olla, "muidu ei
taha nad endile ühtki junkrut ega isandat". Selle pakkumise toimumist peab Vahtre
realistlikuks, kasvõi ainult läbirääkimiste pikendamiseks.^([[65]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-65))
^([[60]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre_1960:81-60))

Ordumeister Burchard von Dreileben kuulutas sellise "mõrtsukateo", mille sarnasest
maailma algusest saadik polevat kuuldud, karistuse vääriliseks ning teatas, et kuigi
ta kuningaid ei puuduta ja nad vabaks jätab, ei luba ta neil ometi enne [Paide ordulinnusest](https://et.wikipedia.org/wiki/Paide_ordulinnus)
lahkuda, kuni ta eluga eestlastele kätte maksmast tagasi on tulnud.^([[60]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre_1960:81-60))
Ülestõusnute juhid said vihaseks ja nõudsid, et neid oma väe juurde tagasi lastaks,
kuid tulutult. Kroonika järgi rääkisid eestlased salaja omavahel, et tahavad kõik
need isandad surnuks lüüa, et siis ise auga surra. Vahtre sõnul on imelik, kuidas
kroonik sai teada salaja lausutud sõnu – see koht muudab küsitavaks kogu läbirääkimiste
kirjelduse, eriti kuna vastaspoole tunnistajaid ju alles ei jäänud. Järgnevalt olevat
ordumeister lahkunud, käskides Järva foogtil "külaliste" eest hästi hoolt kanda.
Üks eestlastest proovinud tappa foogti, kelle kaitseks hüppas ette tema poiss, saades
haavata. Kroonika jätkab: "Seepärast haarasid isandad sõjariistad ja raiusid kõik
need eestlased, kuningad ja sõjasulased, tükkideks."^([[66]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-66))
^([[67]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-67))

Eestlaste ja ordu läbirääkimistest annab oma kroonikas segasevõitu ülevaate ka Marburgi
Wigand, ehkki aega ja kohta täpsustamata. Tema järgi küsis meister harjulastelt,
miks need on niisugust kurja teinud, ja harjulased vastasid meistri heasoovlikkust
taotledes, et nad on juba varem talle kaevanud puuduste, häda ja ülekohtu pärast,
mida nad kannatanud rüütlite ja aadlike poolt. Nad tahtvat pigem surra kui niiviisi
otsa saada ja tõusid siis kättemaksuks üles, mida poleks juhtunud, kui meister neile
vähegi õigust oleks andnud. Tõlk olevat aga harjulasi petnud ja meistrile vastusena
hoopis teatanud, et kui nad pole seni nõnda teinud, siis tahavad nad nii teha sellest
peale. Seejärel tunginudki meister koos omadega neile kallale. Vahtre arvates võidi
tõlkimisel vigu teha ja nii situatsiooni teravdada, kuid ta ei usu, et see edasiste
sündmuste juures siiski otsustavat rolli mängis.^([[68]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre70-68))

Vahtre arvates oli ülestõusnute esindajate tapmine [turbeõiguse](https://et.wikipedia.org/wiki/Turve)
jäme rikkumine, mida mõistis ka ordu.^([[68]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre70-68))
On arvatud, et saksameelsete ordukroonikute vastuolulised kirjeldused kujutavad 
endast kohmakat katset diplomaatilise etiketi vastu rängalt eksinud Liivimaa ordut
õigustades viimase mainet kaitsta.^([[69]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-69))
Tehtut võis pehmendada vaid eestlaste kuulutamine mõrtsukateks ja ülestõusu kujutamine
enneolematu kuritööna. Vahtre hinnangul oli juhtide tapmine ülestõusnutele suur 
löök: sõjavägi jäi ilma valitud ja usaldust omavatest liidritest ning ordu poolt
mitte võrdväärse poliitilise jõuna kohtlemine kahjustas moraali.^([[68]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre70-68))

### Kämbla ja Kanavere lahingud

  _Pikemalt artiklis [Kanavere lahing](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanavere_lahing)_

[[

Kanavere lahingu mälestuskivi arvatavas lahingukohas

Kuigi kroonika kohaselt tungis ordumeister sedamaid suure väega (millest [Ivar Leimuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivar_Leimus)
arvates moodustasid suurema osa ordu ja Tartu piiskopkonna alade eestlased)^([[70]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-70))
Tallinna peale, siis päris kohe see ei toimunud. Paidest 60 km kaugusele [Kämbla](https://et.wikipedia.org/wiki/Kämbla)
külla jõuti alles 10. mail, kuhu jäädi ööpäevaks peatuma, et vägesid koguda. Vahtre
arvates oodati enne seda lisajõudude saabumist ka Paides. Kroonika teatel ründasid
eestlased 11. mail Kämblas kahel korral sakslasi, kusjuures teine ründajate salk
polevat teadnud esimesest rünnakust, mis võib osutada ülestõusnute salkade vahelisele
kehvale sidele. Vahtre pakub välja, et Kämbla piirkonnas tegutsevad mässajate grupid
olid saadetud sinna luurele ja orduvägede edasiliikumist takistama.^([[68]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre70-68))
Esimeses kokkupõrkes olevat 100 ülestõusnut maha löödud ja 100 põgenema pääsenud.
Teises lahingus olevat osalenud sajameheline eestlaste väesalk, kellest 60 lahingus
tapeti. Ordu kaotustest kroonikad vaikivad.^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_])

Peagi pärast kokkupõrkeid toodi ordu laagrisse sõna, et poole [penikoorma](https://et.wikipedia.org/wiki/Penikoorem)(
3,5 km) kaugusel valmistub hulk eestlasi ründama [Põltsamaa foogti](https://et.wikipedia.org/wiki/Põltsamaa_foogt)
[Hildebrand von Lenthet](https://et.wikipedia.org/wiki/Hildebrand_von_Lenthe). Sinna
suundus ordu peavägi eesotsas ordumeistriga, kelle saabumisel taandusid ülestõusnud
Kanavere [rappa](https://et.wikipedia.org/wiki/Raba). Raba olevat olnud nii väike,
et orduväed võinuksid sinna igast küljest ligi pääseda, kuid nii pehme, et ordurüütlid
pidid hobustelt maha tulema ja jalgsi võitlema. Esimeses kokkupõrkes olevat ordu
poolel langenud Herman von Nesen, veel kaks orduvenda, neli aadlikku ja 14 talupoega,
eestlastest pääsenud aga vaid vähesed. Pärast eestlaste koondumist rünnanud orduväed
neid uuesti, tappes seekord kõik kes kätte saadi. Pärast seda kutsunud Järva foogt
tõlgi vahendusel ellujäänud eestlasi rabast välja tulema. 15 eestlast olevatki tulnud
ja neile anti luba koos naiste ja lastega Paidesse elama asuda. Kanavere lahingus
hukkus kroonika teatel 1600 eestlast, mida Vahtre peab suureks liialduseks.^([[71]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-71))
^([[72]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-72))

### Sõjamäe lahing

  _Pikemalt artiklis [Sõjamäe lahing](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjamäe_lahing)_

[[

Mälestusmärk arvatavas lahingukohas Sõjamäel

Orduväed koondusid uuesti Kämblas ja hakkasid Tallinna poole liikuma. Vahtre arvates
valiti marsruudiks vana [talitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Talitee) [Tuhala](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuhala)–
[Sõmeru](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõmeru_(Kiili))–[Nabala](https://et.wikipedia.org/wiki/Nabala)–
[Lehtse](https://et.wikipedia.org/wiki/Lähtse)–[Kurna](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurna)–
Tallinn. [14. mail](https://et.wikipedia.org/wiki/14._mai) 1343 jõudis orduvägi 
Tallinna lähistele, jäi linnast [penikoorma](https://et.wikipedia.org/wiki/Penikoorem)(
umbes 7,4 km) kaugusel paigale ja kutsus kokku nõupidamise. Vahtre oletab, et see
toimus [Mõigu](https://et.wikipedia.org/wiki/Mõigu) külas või selle ümbruses. Ordumeister
olevat kartnud, et suurt väge nähes võivad eestlased taanduda lähedal asuvasse suurde
soosse. Vahtre järgi oli tegu [Sõjamäe rabaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjamäe_raba?action=edit&redlink=1)
ja sellega liituva [Rae rabaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Rae_raba), eestlaste
vägi asus aga raba ja [Ülemiste järve](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülemiste_järv)
vahel, põhiosas võib-olla [Sõjamäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjamäe) ehk Tapumäe
kõrgendikul,^([[73]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre7172-73))
mille nime päritolu ongi seostatud toonase lahinguga.^([[74]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-74))

Ordumeistri soovitusel saadeti [Võnnu](https://et.wikipedia.org/wiki/Võnnu_foogt)
ja [Toreida foogtid](https://et.wikipedia.org/wiki/Toreida_foogt?action=edit&redlink=1)
kahe lipkonnaga ette mässajate taganemisteed ära lõikama. Kroonika järgi tegi Võnnu
foogt neile ettepaneku alistuda, lubades armu anda, kui tapmise algatajad välja 
antakse. Ülestõusnud olevat nõustunud. Võnnu foogt viis selle teate lähenevale ordu
peaväele ja ordumeister korraldas uue nõupidamise. Seal nõuti, et nende sõpru ja
sugulasi tapnud eestlastele tuleb kätte maksta. Uuesti ülestõusnute juurde läinud
foogt teatas neile, et nad peavad end kaitsma. Eestlased hakanud kohe soo poole 
põgenema, kuid see polevat palju aidanud, sest lühikese ajaga tapeti neist 3000,
kusjuures sakslaste poolel hukkus vaid üks noor orduisand.^([[73]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre7172-73))

Pärast võitlust olevat Tallinnast hulk rahvast surnuid vaatama läinud. Kui üks neist
astunud surnute vahele, siis karanud üks alasti poolsurnud eestlane üles ja tahtnud
kodanikku tappa. Seda näinud ratsanik kihutanud kohale ja tapnud eestlase lõplikult.
Vahtre arvates on see märk eestlaste võitlusvaimust ja vihast ning sellest, et lahing
tegelikult vaid põgenemine polnud. Ka polevat olnud tegu täieliku lüüasaamisega,
kuna kroonikast nähtub, et 10 000 Tallinna piirajast 7000 pääses, ja ülestõus Harjus
hiljem jätkus. Mõneks ajaks oli mässajate vägi siiski segi paisatud ja ülestõusust
välja lülitatud.^([[75]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-75))

### Taani valdused ordu kaitse alla

Ordumeister asus lahingu järel Tallinna linnuse lähedal laagrisse. Kõigepealt mõisteti
kohust sakslase üle, kes "hirmul oma elu pärast" oli ülestõusnute poole üle läinud
ning kelle meister hiljem jalgupidi üles puua laskis. Tema käest sai ordumeister
esmakordselt kuulda, et Turu foogt viie päeva pärast suure väega eestlastele appi
tuleb, sest Rootsi olevat juba ammu Tallinna enda kätte ihaldanud. Seda kuuldes 
palusid Tallinnast tulnud Taani kuninga võimukandjad, et Liivimaa ordumeister neid
kaitseks ja annaks neile isandaks [Goswin von Herike](https://et.wikipedia.org/wiki/Goswin_von_Herike),
kellest saaks ka [Rakvere](https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere) asevalitseja. 
Meister polevat küll tahtnud end hädaohtu seada ja võõraste maade asjadesse segada,
kuid siiski nõustunud eelnenud häda tõttu. Kulude katteks lubati talle tasuda kõik,
mis ühe aasta korralisest [hinnusest](https://et.wikipedia.org/wiki/Hinnus) rohkem
ära tarvitatakse. Seejärel nimetatudki Herike Tallinna ja [Rakvere linnuste](https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_linnus)
pealikuks Taani kuninga asendajana. Vahtre arvates on kindel, et kroonikas Taani
võimude esitatud tingimused seati tegelikult ordu poolt. Ordu oli saavutanud oma
eesmärgi, reaalse võimu Harju-Virus, ja Taani kuninga esindajatel ei jäänud muud
üle kui sellega leppida.^([[76]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-76))

Sõlmitud kokkuleppe kohta on säilinud ka 15 kuninga nõuniku ja 5 vasalli poolt vasalkonna
nimel välja antud ürik, mille kohaselt vasalkond valis ordumeistri oma kaitseisandaks,
pealikuks ja kaitsjaks ning lubas hüvitada ordu kantud kahjud. Selles 16. maiga 
dateeritud ürikus on kirjas ka tingimus, mida kroonikas ei mainita: kohe kui esitatakse
üksmeelne nõue maa tagastamiseks, peab ordu selle ühe kuu jooksul täitma. Vahtre
arvates oli sellist klauslit vaja, et vasalle ei saaks süüdistada Taani kuninga 
reetmises, kuigi selle praktiline tähtsus on iseasi.^([[77]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-77))

Järgnevalt hukati "eestlaste peamehed" ja "tapmise alustajad". Vahtre arvates pidi
tegu olema 14. mai lahingus võetud vangidega. Pole teada, mida kroonikas nende väljenditega
mõeldakse. Kui tegu on kahe erineva kategooriaga, siis võib see Vahtre meelest osutada
justkui eestlaste valitseva kihi hävitamisele. Ka Harju-Viru vasallide seas näib
olevat toimunud mingi puhastus. Võrreldes 11. maist pärineva ürikuga on 16. mai 
ürikus kolmandik juhtivaid vasalle välja vahetunud. Vahtre pakub välja, et tegu 
oli ordule sobimatute isikutega.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart149-36))
^([[78]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-78))

16. mail tungis ordumeister oma vägedega Läänemaale. Ülestõusu mahasurumine kulges
seal kroonika järgi kiirelt ja kergelt, eestlased olevat põgenenud metsadesse ja
rabadesse. Ordumeistri otsus enne Rootsi vägede saabumist sinna minna näitab Vahtre
arvates, et ülestõusnuid peeti siiski Rootsist ohtlikumaks vastaseks.^([[79]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre74-79))

18. mail jõudis Tallinna [reidile](https://et.wikipedia.org/wiki/Reid) [Viiburi foogt](https://et.wikipedia.org/wiki/Viiburi_foogt?action=edit&redlink=1)
[Johannes Gotaeson](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Gotaeson?action=edit&redlink=1)
ja 19. mail [Turu foogt](https://et.wikipedia.org/wiki/Turu_foogt?action=edit&redlink=1)
[Dan Niclisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Dan_Niclisson?action=edit&redlink=1).
Toimunust kuulda saanud Turu foogt olevat vihastanud ja kurvastanud ning läkitas
Tallinna saadiku omale turvet nõudma, mis talle ka võimaldati. Linnuse ees võttis
Niclissoni juhitud Rootsi esinduse vastu Goswin von Herike. Rootslased olevad algul
olnud sõjakad, kokkuleppest ülestõusnutega ei räägitud, kuid Taani kuningat süüdistati
ülekohtus Rootsi kuninga vastu ja lubatud selle eest siin kätte maksta.^([[79]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre74-79))
Nõuti linna Taani kuninga poolt Rootsi kuningale tehtud kahjude eest kompensatsiooniks
üle anda, kuid neile öeldi ära.^([[80]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-80))
Herike polevat lubanud äsja kannatada saanud maad uuesti "kurvastada" ja lubanud
tegutseda selle nimel, et vaen kahe kuninga vahel heaga lahendataks. Lõpuks sõlmiti
vaherahu, ehkki krooniku sõnul röövisid rootslased enne lahkumist Tallinna kariloomi.
Vaherahu sõlmimise kohta on säilinud ka ürik, mis on dateeritud 21. maiga ja mille
järgi tehti rahu kuni 1344. aasta 14. märtsini.^([[79]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre74-79))

### Pihkvalaste sõjaretk Liivimaale

  _Pikemalt artiklis [Pihkvalaste sõjaretk Liivimaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Pihkvalaste_sõjaretk_Liivimaale)_

Renneri kroonika kohaselt oli Harjumaalt läinud kaks eestlast [Pihkvasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Pihkva)
ja rääkinud, et Harjumaal on kõik sakslased koos meistri ja orduvendadega maha löödud
ning eestlased ühe kuninga valinud. Öeldi, et kui venelased tahavad nüüd kuulsust
võita, siis võivad nad maa enda kätte saada. Vahtre hinnangul pidid saadikud valetama,
kui nad tõesti nõnda kõnelesid, ent ta peab tõenäolisemaks, et kroonik on lisanud
väljamõeldisi või annab edasi ebamääraseid kuulujutte, kuna on küsitav, kust ta 
üldse võis kõneluste sisu kohta usaldusväärseid andmeid saada. Russowi kroonika 
mainib samuti venelaste poole pöördumist, kuid erinevalt. Kui talupojad maal kuulsid
oma sõprade käekäigust Tallinna all, olevat mõned neist kutsunud venelasi sakslaste
vastu välja astuma, et siis venelased saaksid ehk kõik talupojad maal enda alla.
Moment sõjaretkeks oli soodus, kuna Pihkva oli sakslastega nagunii juba sõjas ja
viimaste väed olid liikunud Põhja-Eestisse.^([[81]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-81))

Sõjakäik toimuski, ehkki Vahtre hinnangul ei pruukinud see tingimata aset leida 
eestlaste kutse pärast, vaid võis olla mõeldud omapoolse vasturünnakuna. Renner 
räägib [Tartu piiskopkonda](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_piiskopkond) ja 
[Otepää](https://et.wikipedia.org/wiki/Otepää) alla tunginud 5000-mehelisest väest,
kes röövis ja tappis seal nii kuis suutis. Parasjagu [Kirumpääl](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirumpää)
viibinud [Riia komtuur](https://et.wikipedia.org/wiki/Riia_komtuur) [Diderich von Rambouw](https://et.wikipedia.org/wiki/Diderich_von_Rambouw?action=edit&redlink=1)
kogunud kokku hulga mehi, sealhulgas Põltsamaa foogti Hildebrand von Lenteni ning
[Karksi](https://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_foogt) ja [Sakala foogtid](https://et.wikipedia.org/wiki/Sakala_foogt?action=edit&redlink=1).
Riia komtuur liikunud oma väega vaenlasele vastu ja pidanud lahingu, kus üle 1000
venelase hukkunud, ülejäänud aga põgenenud. Sakslaste pool olevat langenud isand
Johan von Levenwolde Tartu piiskopkonnast, Kursi komtuur Johan de Witte, veel kaks
orduvenda ja 14 sakslast. Vene [leetopisside](https://et.wikipedia.org/wiki/Leetopiss)
teatel algas [vürst](https://et.wikipedia.org/wiki/Vürst) Ivani, vürst Ostafi ja
[possaadnik](https://et.wikipedia.org/wiki/Possaadnik) Volodtsa juhitud pihkvalaste
ja [irboskalaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Irboska) sõjakäik Saksa maade vastu
26. mail. Otepää ümbruses rüüstatud viis päeva ja tagasi pöördudes peetud 1. juunil
[Vastseliinast](https://et.wikipedia.org/wiki/Vastseliina) kahe [versta](https://et.wikipedia.org/wiki/Verst)
kaugusel lahing neile järgnenud sakslastega. Pihkvalased kaotanud 17 meest, kuid
jäänud lahinguväljale seisma ja tulnud hiljem võidukalt koju tagasi. Novgorodi kroonika
järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päeva ja ööd ning lahing toimus
[Ostretšina järve](https://et.wikipedia.org/wiki/Ostretšina_järv?action=edit&redlink=1)
ääres. Vahtre hinnangul ei saavutanud kumbki lahingu pool otsustavat ülekaalu. Tema
arvates oli sel sõjakäigul suur mõju sündmustele Eestis, sest sakslased pidid taas
viima oma väed venelaste vastu, luues soodsad tingimused ülestõusu jätkamiseks.^(
[[82]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-82))

### Ülestõus Saaremaal

_Vaata ka: [Pöide piiramine](https://et.wikipedia.org/wiki/Pöide_piiramine?action=edit&redlink=1)_

Nooremale riimkroonikale tuginevate Renneri ja Wartberge kroonikate teatel puhkes
päev enne [jaagupipäeva](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaagupipäev), 24. juulil,
ülestõus Saaremaal. Samuti riimkroonika järgi on Russowi kroonikas selle algusajaks
öeldud "suvel jaagupipäeva aegu".^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tarvel10-39))
Nii ongi kohati seda hakatud Jaagupipäeva ülestõusuks kutsuma.^([[83]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre82-83))
Uurijate seas on vastuhaku dateerimine ja selle seotus mandri sündmustega siiski
küsimusi tekitanud. [Enn Tarveli](https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Tarvel) arvates
oleks väga kummaline selline asjade käik, kus saarlased ei kooskõlasta oma väljaastumist
mandri ülestõusnutega, ootavad kuni Harjumaa ja Läänemaa mässajad on puruks löödud
ning leiavad, et pärast seda on neil sobiv hetk tegevusse asuda.^([[84]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-84))
Probleemne on Marburgi Wigandi kroonika kirjeldus, Sulev Vahtre sõnul "mõistatuslik
teade", mille kohaselt eestlased, harjulased ja saarlased tahtsid kristlastele kallale
tungida nende poolt määratud päeval, kuid see ei teostunud, kuna saarlased kogunesid
kaheksa päeva varem ega viinud täide harjulaste kavandatud plaani.^([[83]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre82-83))
Tarvel on tähelepanu juhtinud ka sellele, et Wartberge kroonika järgi toimus Saaremaa
Pöide linnuse piiramine justkui samal ajal Haapsalu piiramisega Läänemaal: "Samal
aastal Saaremaa piiskopkonna vastristitud jaagupilaupäeval, salanud ära usu, piirasid
piiskopi koos tema vaimulikkonna ja muude usklikega sisse Haapsalu linnuses. Ka 
Pöide linnuse Saaremaal piirasid nad samuti sisse...."^([[85]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-85))

Sulev Vahtre arvates toimus saarlaste ülestõus ikkagi juulis ja oli seotud uue vastuhakulainega
mandril. Nii käiks Wigandi jutt 8 päevast suviste sündmuste kohta. Wartberge kroonika
teadet Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise kohta peab Vahtre ebausaldusväärseks,
kuna see allikas on lühikokkuvõte Hoeneke riimkroonikast koos mõningate täiendustega
ja omapoolsete nähtavalt suvaliste muudatustega. Saaremaa mässu mõjutatusele mandril
toimunust osutab Vahtre meelest ka Novgorodi kroonika, mille järgi mandril ordu-
ja piiskopivägede käest pääsenud ülestõusnud olevat põgenenud Saaremaale. Ka pihkvalaste
retk Lõuna-Eestisse võis Vahtre arvates olla saarlaste mässu soodustav tegur.^([[83]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre82-83))
^([[86]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre2006-86))

Enn Tarvel on Vahtre ideed uuest ja ohtlikust suvisest ülestõusulainest nimetanud"
vaimukaks mõttespekulatsiooniks", mis ei suuda kogu sündmuste käiku ära seletada.
Ta ise pakub lahendusena paigutada saarlaste ülestõus mitte suvise, vaid kevadise,
1. mail pühitsetud jaagupipäeva (täpsemalt "[Filippuse ja Jaakobuse päeva](https://et.wikipedia.org/wiki/Filippuse_ja_Jaakobuse_päev?action=edit&redlink=1)"
^([[86]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre2006-86)) 
ehk "viilepi- ja jaagupipäeva") ette. Kui nüüd eeldada, et Wigand või tema tõlkija
on harjulaste ja saarlaste nimed omavahel ära vahetanud, siis toimunukski Harju 
mäss 23. aprillil ja Saaremaa mäss 8 päeva hiljem, 30. aprillil. See kuupäev võis
Tarveli järgi olla valitud seoses oletusliku talurahva maksustamise päevaga 1. mail–
vähemalt 16. sajandi Taanis oli see päev majandusaasta alguseks. 30. aprilliks planeeritud
ülestõus seletaks ära Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise ning Rootsi abiväe 4–
5 päevase hilinemise pealahingusse – 8 päeva hiljem mässuga alustades oleks nad 
selleks ajaks kohal olnud. Nimelt oli Tarveli arvates rootslaste saabumise päev 
juba varem kokku lepitud. Harjulaste enneaegse väljaastumise seletamiseks soovitab
ta tõsiselt kaaluda hobiajaloolase [Juhan Luiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Luiga)
ideed, mille kohaselt juhtus see Taani ja Lääne-Saare piiskopi valdustesse tungida
ihkava Saksa ordu provokatsiooni tagajärjel.^([[87]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tarvel2005-87))

Sulev Vahtre Tarveli käsitlusega ei nõustu, tuues selle nõrga kohana välja, et Filippuse
ja Jaakobuse päeva pole üheski allikas kunagi lihtsalt Jaakobuse ehk jaagupipäevaks
nimetatud. Eriti väheusutav on tema arvates sellise vea tegemine [vaimulikust](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaimulik)
ordukrooniku poolt. Vahtre on Wigandi kroonikat analüüsides jõudnud seisukohale,
et harjulaste ja saarlaste nimesid seal ära vahetatud pole, pealegi oleks vastasel
juhul tegemist justkui hoopis saarlaste ülestõusuplaaniga, mida harjulased rikkusid.
Kuigi Vahtre möönab ordu sekkumispüüdeid ja intriige, ei pea ta võimalikuks ka mässu
otsest provotseerimist nende poolt.^([[86]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre2006-86))

Mihkel Mäesalu on pidanud Sulev Vahtre argumentatsiooni veenvamaks, leides, et ilmselt
oli Harju ülestõusnutel koostöös saarlastega augustisse kavandatud koordineeritud
sõjaline operatsioon Saksa ordu vastu. Mäesalu arvates pole ka põhjust uskuda, et
ülestõus Harjus oleks vahepeal vaibunud – pigem pöörasid Saksa ordu kroonikud nüüdseks
ordu vastu pöördunud ülestõusu edasisele kulgemisele vähem tähelepanu sellepärast,
et nende eesmärk oli ennekõike olnud õigustada ordu võimu Põhja-Eesti üle.^([[88]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-88))

[[

[Pöide ordulinnuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Pöide_ordulinnus) ja algkiriku
põhiplaan

Saaremaa kuulus tol ajal kuulus osaliselt Saare-Lääne piiskopile, osaliselt Liivimaa
ordule.^([[89]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-89)) Anti
Selarti hinnangul oli sealne ülestõus suunatud ennekõike ordu vastu.^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart147-35))
Noorema riimkroonika sõnul "lõid saarlased maha kõik sakslased, noored ja vanad,
nii nagu see Harjus oli sündinud, uputasid preestrid merre ja läksid samal päeval
[Pöide linnuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Pöide_ordulinnus) alla, mille ees 
nad olid kaheksa päeva, sest nad teadsid hästi, et linnust piirajaist vabastada 
ei võidud." [Pöide foogt](https://et.wikipedia.org/wiki/Pöide_foogt) [Arnold](https://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_(Pöide_foogt))
sai aru, et linnust ei ole võimalik kaitsta ning loovutas ümberpiiratud kantsi neile
lubatud vaba läbipääsu eest ülestõusnutele. Endaga kaasa olevat lubatud võtta isandatel
kaks hobust ja niipalju kui reisikotti mahtus, aadlikel üks hobune ja mõõk. Ometi
ei pidanud ülestõusnud sõna ning viskasid linnusest väljunud meeskonna – foogti,
5 orduvenda ja palju teenijaid – kividega surnuks. Vahtre arvates võis nende tapmine
olla nii ettekavatsetud kui spontaanne tegu. [Villem Reimani](https://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Reiman)
oletusel toimus sakslaste surnukslöömine [Tumala mõisa](https://et.wikipedia.org/wiki/Tumala_mõis)
lähistel asunud [ohvrikivi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ohvrikivi) juures. Vaimulike
tapmist on aga peetud ka krooniku väljamõeldiseks, kuigi Vahtre hinnangul suhtuti
kindlasti neissegi kui vaenlastesse. Samas pakub ta välja, et preestrid võidi uputamise
asemel ka "vana tava kohaselt" paatidega merele saata.^([[90]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-90))
^([[91]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-91))

### Ülestõusu lämmatamine Mandri-Eestis

Olukorras, kus Harju maapiirkonnad ja kohaliku tähtsusega linnused ning kogu Saaremaa
olid ülestõusnute kätes, palus Liivi ordu meister Dreileben abi [Saksa ordu kõrgmeistrilt](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_ordu_kõrgmeister)
Preisimaal. Noorema riimkroonika teatel jõudiski sealt saadetud abivägi, kuhu kuulus
2 [komtuuri](https://et.wikipedia.org/wiki/Komtuur), 27 orduvenda ja 600 hästirelvastatud
meest, 31. oktoobril Riiga. Marburgi Wigandi kroonika järgi oli see kõige paremini
relvastatud vägi 700 hobusega. Kohe olevat laiali levinud kuuldus, et kõrgmeister
on 10 000 meest Liivimaale saatnud. Wigandi kohaselt jättis Dreileben osa orduväest
enda käsutusse, osa jäeti [Riia linnusesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Riia_linnus),
osa läkitati [Viljandi linnusesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_linnus),
osa eesotsas komtuur [Johannes Nothafftiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Nothafft?action=edit&redlink=1)
Paidesse "ülesande täidesaatmiseks".^([[92]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre_1960:135-92))
^([[93]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-93))

[[

[Varbola Jaanilinna](https://et.wikipedia.org/wiki/Varbola_Jaanilinn) varemed

Talve hakul, Wigandi teatel pärast [mardipäeva](https://et.wikipedia.org/wiki/Mardipäev),
andis meister korralduse laastata Harjumaa, tappa seal nii vanad kui noored, "mis
ka täide saadeti". Noorema riimkroonika kohaselt olid harjulased ehitanud kaks linnust,"
kus nad oma naisi, lapsi ja varandust tahtsid kaitsta". On arvatud, et tegu oli 
[Varbola](https://et.wikipedia.org/wiki/Varbola_Jaanilinn) ja [Loone](https://et.wikipedia.org/wiki/Lohu_Jaanilinn)
linnustega, mis olid Harjumaa tähtsaimad ja olulises rollis juba muistse vabadusvõitluse
ajal. Pärast maa rüüstamist asuski ordumeistri vägi harjulaste tugipunkte ründama.
Ägeda võitluse järel, kus langenutena on mainitud kaht nimekamat orduvenda, linnused
vallutati. Tallinna pealik Goswin von Herike olevat pärast ordu retke korraldanud
loenduse, saamaks ülevaadet, "kui palju eestlasi oli otsa saanud sellest ajast peale,
kui tapmine algas". Loendamiseks saadetud üks poiss külast külla käima ja saadud
arvuks 30 000 inimest. Kuigi Vahtre hindab seda liialdatuks ja umbmääraseks arvuks,
eriti kuna Harjumaal ei elanudki sel ajal nii palju rahvast, siis suurtele inimkaotustele
viitavat see ikkagi. Toimunud laastamise ulatusest annab Vahtre arvates aimu ka 
kolm aastat hilisem ürik, kus Harjumaad nimetatakse tühjaks ja mahajäetud maaks.
^([[94]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-94))

### Ülestõusu mahasurumine Saaremaal

_Vaata ka: [Kooljamägede lahing](https://et.wikipedia.org/wiki/Kooljamägede_lahing?action=edit&redlink=1)_

Edasi Saaremaale sai orduvägi liikuda alles veebruaris, kui meri oli jäätunud. Seal
kõigepealt rööviti ja põletati ning siis [asuti piirama saarlaste linnust](https://et.wikipedia.org/wiki/Kooljamägede_lahing?action=edit&redlink=1).
On arvatud, et see asus [Karja kihelkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Karja_kihelkond)
[Purtsa](https://et.wikipedia.org/wiki/Purtsa) küla juures Pamma metsas [Kooljamägedel](https://et.wikipedia.org/wiki/Kooljamäed).
Koht ja ümbruskond sobib kroonikate kirjeldustega, ehkki Kooljamägede nime seos 
lahinguga on küsitav,^([[95]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre85-95))
koguteose "Saaremaa" (1934) järgi pärineb see kunagiselt [kalmistult](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalmistu).
^([[96]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-96))

[[

Arvatav saarlaste linnuse asupaik Kooljamägedel

Linnuse vallutamine toimus Renneri kroonika kohaselt järgnevalt: _"See [linnus](https://et.wikipedia.org/wiki/Linnus)
oli suur ja lai, kuhu palju talupoegi oli kogunenud. Sinna ette tuli ta enne päikese
tõusu ja tungis vaenlastele kallale. Linnus oli aga kõvasti kindlustatud palkide
ja kaitsrinnatistega. Viimane tõmmati konksudega ühest kohast maha. Sealtkaudu läks
vend [Arnold von Herike](https://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_von_Herike?action=edit&redlink=1),
[Sigulda](https://et.wikipedia.org/wiki/Sigulda) kumpaan, lipuga plangule ja kuigi
ta torgati käest läbi, ei jätnud ta ometi lippu maha, vaid tungis ühes teistega 
sisse. Seal sai surma 3 orduvenda ja 9000 meessoost saarlast."_ Marburgi Wigandi
kirjeldus on veel detailsem: _"Saarlased aga tegid endi ümber sügavas soos suure
kaitsetara, millel oli 3 kahepoolega väravat; sinna sisse ehitasid nad enda kaitsmiseks
tugeva kindluse kokkuseatud puudest, mida ei saanud ära võtta ei tule ega nooltega.
Pidanud nõu, saatis aga meister käsknikke jne vallutama kaht väravat, hommikust 
kuni ööni. Ise aga tungis ta väevõimuga läbi kaitsetarade, kus tapeti 2000 inimest
ja tarad põletati; ja see toimus päeval enne [vastlapäeva](https://et.wikipedia.org/wiki/Vastlapäev)[
15. veebruaril] hommikust kuni õhtuni. Nimelt enne seda olid saarlased valinud endale
oma soost kuninga, nimega [Wesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Wesse), kes sealsamas
vangi võeti ja kõvasti kinniseotuna küünarnukke pidi üles poodi; ka kristlastest
tapeti kaitsetarade ees 500."_ Wartberge kroonika järgi langes 10 000 saarlast ja
500 kristlast. Kuna ordukroonikad toovad harva oma poole langenutena välja nii suure
arvu, siis pidid Vahtre hinnangul nende kaotused olema märkimisväärsed.^([[95]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre85-95))
Seoses Vessega, kelle nime ja ülespoomist mainib ka Wartberge kroonika, juhib Vahtre
tähelepanu, et Karja kihelkonnas on asunud ka Vessu-nimeline talu.

Võit ülestõusnute üle polnud lõplik. Marburgi Wigandi kroonika teatel pöördusid 
orduväed 14. märtsil tagasi ja jõudsid 4. aprillil Preisimaale. Wartberge sõnul 
pidi meister oma väed sooja ilma tõttu saarelt ära viima, saarlased aga jäid truudusetuks
ja usust taganejaiks.^([[97]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre86-97))
On arvatud, et pikema viivituse korral oleksid lumesulamisaegsed teed Preisimaale
naasvatele abivägedele läbipääsmatuks muutunud^([[98]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-98))
või kardeti [jääminekut](https://et.wikipedia.org/wiki/Jääminek).^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart147-35))
Noorema riimkroonika kohaselt läks meister _Nectise_ külla ja kohtus seal teiste
eestlaste läkitatud saadikutega, kes palusid talt armu, lubasid enam ristiusu vastu
mitte hakata ja olla edaspidi sõnakuulelikud. Armu antudki, kuid nad polevat oma
lubadust kuigi kaua pidanud. _Nectise_-nimeline küla, praegune [Nätsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Nätsi),
on teada Läänemaalt (1528. aastal _Nectis_) [Soontagana linnuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Soontagana_linnus)
lähedalt Läänemaalt [Pärnusse](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu) viiva tee ääres.
Vahtre hinnangul sobis selle paiknemine orduvägede peatuskohaks. Saaremaalt Nectise
küla teada pole, kõlaliselt on sarnane vaid [Nihatu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nihatu)
küla Kooljamägedest ida-kirde pool. Ebaselgeks jääb, kes olid sealsed "teiste eestlaste"
saadikud. Kuna Renneri järgi rikkusid hiljem oma alistumislubadust vaid saarlased,
siis Vahtre oletab, et tegu oli saarlastega neist piirkondadest, kuhu orduvägi ei
jõudnud. Ülestõusu jätkumisele osutab ka Novgorodi kroonika teade, et orduväed ei
saanud Saaremaal eestlasi kätte, "vaid said ise lüüa ja läksid minema".^([[97]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre86-97))

Lõplikult suruti ülestõus maha järgmisel talvel, 1345. aasta alguses. Vahepeal olid
leedulased rünnanud [Preisi ordut](https://et.wikipedia.org/wiki/Preisi_ordu?action=edit&redlink=1)
ja nii organiseeris Saksa ordu leedulaste ja eestlastega võitlemiseks abi [Ungarist](https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari),
[Böömist](https://et.wikipedia.org/wiki/Böömi), [Vallooniast](https://et.wikipedia.org/wiki/Valloonia)
ja [Burgundiast](https://et.wikipedia.org/wiki/Burgundia). Ordumeister Dreileben
läks Saaremaale koos Riia ja Tartu piiskopkonna vägede, Tallinna pealiku [Stigot Andersoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Stigot_Anderson?action=edit&redlink=1),
[lätlaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Latgalid), [liivlaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Liivlased),
mandrieestlaste, [semgalite](https://et.wikipedia.org/wiki/Semgalid) ja [kurelastega](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurelased).
Ühendvägi peatus [Karja](https://et.wikipedia.org/wiki/Karja) juures ja rüüstas 
seal 8 päeva, mille järel saarlased rahu paluma läksid. Meister kutsus [vanemad](https://et.wikipedia.org/wiki/Vanem)
enda juurde nõupidamisele ja esitas selle järel rahu tingimused: saarlased peavad
kõik oma sõjariistad [Lihula linnusesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Lihula_linnus)
viima, andma [pantvange](https://et.wikipedia.org/wiki/Pantvang) ja maha lõhkuma
oma _Mapenzari_-nimelise linnuse (arvatavalt hilisema [Maasilinna ordulinnuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Maasilinna_ordulinnus)
kohal, mida eesti keeles kutsuti Maansaareks). Saarlased olevat pakutud tingimustega
vastumeelselt nõustunud. Vahtre toob esile, et seegi kord alistusid saarlased kokkuleppel,
ehkki rasketel tingimustel. Edaspidi tuli saarlastel ehitada Maasilinna ordulinnus,
saksakeelse nimega _Soneburg_, mis Sulev Vahtre kohaselt tähendab trahvi- ehk karistuslinnust,
^([[99]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-99))^([[100]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-100))
Anti Selarti sõnul aga lepitus- või heastamislinnust.^([[34]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart148-34))
Ühtlasi kaotasid saarlased oma senise [autonoomse](https://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomia)
seisundi ja nende olukorda muutus sarnasemaks mandri omaga.^([[101]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-101))
[Christian Kelchi kroonika](https://et.wikipedia.org/wiki/Liefländische_Historia)
järgi tapsid jaanuari lõpus ordumeistri juhtimisel saarele tunginud orduväed seal
kokku ligi 9000 inimest ja laastasid saart põhjalikult.^([[102]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-102))

### Viljandi "kotilugu"

Renneri kroonikas järgneb ordu 1344. aasta retkele ja läbirääkimistele Nectise külas
lugu Harju talupoegade katsest Viljandi linnus vallutada. Selleks lasid nad end 
peita kottidesse rukki sekka, mida iga-aastase andamina linnusesse veeti. Ühe osalise
ema andis nad aga üles lubaduse eest oma pojale elu kinkida. Nii võetigi teised 
kinni ja visati vangikeldrisse, kus nende luud seniajani asuvat. Russowi kroonika
versioonis on see lugu asetatud Dreilebeni valitsusaja lõppu pärast jüriöö ülestõusu
ja leedulastega peetud võitlusi. Russowi järgi tahtsid Viljandi talupojad sarnasel
viisil Viljandi lossi pääseda, et seal komtuur koos kõigi sakslastega ära tappa.
Viljaandami tasumise ajal, [toomapäeva](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomapäev)
õhtul, 20. detsembril, plaaniti suurte viljakottide sees hulk mehi koos mõõkadega
lossi viia. Üks oma vandenõus osaleva poja pärast muretsev vanaeit andis kavatsusest
teada Viljandi sakslastele, kes vastutasuks lubasid ta poega säästa. Nüüd lasidki
sakslased niipalju kotte korraga sisse vedada, kui paljudest arvati jagu saavat,
ja pistsid siis talumehed mõõkadega surnuks. Karistuseks ja mälestuseks määrati 
kõigile Viljandi maakonna talumeestele, ka süütutele, uus maks, mida tuli tasuda
iga aasta toomapäeval. Lühemalt on Viljandi kotilugu kirjas ka kahes Rennerist ja
Russowist varasemas ordukroonikas, kusjuures ühes neist räägitakse samuti Harju 
talupoegade kavast Viljandi linnus vallutada.^([[103]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-103))

[Paul Johansen](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Johansen) on pidanud seda lugu
Tallinna päritoluga [suuliseks traditsiooniks](https://et.wikipedia.org/wiki/Suuline_traditsioon),
mis on andnud teistsuguse seletuse Tallinna toomapäeva õhtuse maksumaksmise kohta.
Viljandis sellist maksu kehtinud pole. Neid jutustusi on hinnatud Renneri ja Russowi
kroonikates võõrkehadeks ning nende tõepärasuses on kaheldud. Samalaadne legend 
on olnud [Holsteinis](https://et.wikipedia.org/wiki/Holstein) ja nii ongi seda peetud
ka Saksamaalt pärinevaks [rändmuistendiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Rändmuistend?action=edit&redlink=1).
Vahtre andmetel on sealse loo taga siiski reaalsed sündmused, kus nõnda tapeti 1144.
aastal krahv Rudolf. Sarnaselt on Venemaal [suurvürst](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_suurvürst)
[Vassili](https://et.wikipedia.org/wiki/Vassili_II) vallutanud 1446. aastal [Troitse-Sergi kloostri](https://et.wikipedia.org/wiki/Troitse-Sergi_klooster).
1568. aastal on Rootsi kuningas teinud ettekirjutuse vallutada sel moel taanlaste
linnuseid. Vahtre hinnangul on kroonikate Viljandi lugu aga liiga kirjandusliku 
iseloomuga ja täiesti erinev teistest teadetest, mis sunnib teda selle ehtsuses 
kahtlema. Samas näitavat selliste pärimuste sajandeid hiljem toimunud seostamine
jüriöö sündmustega vähemalt seda, et ülestõusu kohta käivaid kuuldusi anti nii kirjalikult
kui suuliselt edasi, mis omakorda märgib jüriöö ülestõusu tähtsust.^([[104]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-104))

## Tagajärjed

Ülestõusust võitis kõige enam Saksa ordu. Eestimaa ja sealsed linnused läksid ordu
kätte. 1344. aastal kohapeal käinud Taani kuninga volinik [Stigot Andersen](https://et.wikipedia.org/wiki/Stigot_Andersen?action=edit&redlink=1)
veendus, et hertsogkonna võõrandamine on möödapääsmatu. Ühtlasi andis ta linnadele
ja kirikule rea privileege, mis võiski olla võimu üleandmisega seotud samm. 1346.
aastal müüs kuningas Eestimaa 19 000 marga eest ordule, millest 6000 läks [Brandenburgi markkrahv](https://et.wikipedia.org/wiki/Brandenburgi_mark)
[Ludwigile](https://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_V_(Brandenburgi_markkrahv)?action=edit&redlink=1)
kaasavaraks. Situatsiooni arvestades oli see suur summa, milles kokkuleppimisele
aitas [Ivar Leimuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivar_Leimus) arvates kaasa [Saksa-Rooma keiser](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa-Rooma_keiser)
[Ludwig IV](https://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_IV_(Saksa-Rooma_keiser)) sekkumine.
Samas ei tähendanud see tehing Taani võimutaotluste täielikku lõppu Eestimaal, need
ilmutasid end sõltuvalt poliitilisest situatsioonist aeg-ajalt uuesti. Ülestõusu
ajal osutus ordust sõltuvaks ka Saare-Lääne piiskop [Hermann von Osenbrügge](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_von_Osenbrügge?action=edit&redlink=1).
1343. aasta detsembris sundis ordu nii Hermanni kui Tartu piiskoppi loobuma [obödientsinõudmisest](https://et.wikipedia.org/wiki/Obödients?action=edit&redlink=1)
Saksa ordu suhtes, põhjendades seda Eesti vastristitute usustaganemisele vastu seismiseks
vajaliku üksmeele loomisega.^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Selart148149-21))
^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-leimus-23)) Hannes
Walteri hinnangul manipuleeris ordu ülestõusu ajal edukalt nii eestlaste, taanlaste
kui rootslastega – kõigepealt purustati täielikult eestlaste poliitiliselt naiivne
ja sõjaliselt teostuselt abitu vastuhakk, mis ühtlasi likvideeris taolise ohu pikemaks
ajaks ja pani eestlasi murdma 13. sajandil sõlmitud kokkuleppeid; ülestõusust hirmutatud
Taani vasallid ja linnakodanikud andsid end meeleldi ordu kaitse alla ning Taani
kuningale näidati, et ta ei suuda oma valdusi kontrollida; hiljaks jäänud ja juba
ordu võimu all oleva Tallinna alla saabunud Rootsi vägedel lasti end "tolaks teha".
^([[56]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Walter-56))

Jüriöö ülestõusuga on seotud [mittesakslaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Mittesakslane)(
sealhulgas eestlaste) staatuse halvenemist alates 14. sajandi keskpaigast. On arvatud,
et lüüasaanud ülestõus viis etniliste vahekordade teravnemiseni, mis omakorda mõjutas
sotsiaalseid suhteid.^([[56]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Walter-56))
^([[105]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-105)) Tõnis Lukase
meelest võib kõigepealt eeldada, et kui ülestõusu juhtkonda kuulus eesti soost vasalle
ehk rüütleid, siis andsid ülestõusu mahasurujad sellele seisuslikule grupile tugeva,
võib-olla isegi lõpliku löögi.^([[106]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-106))
Sulev Vahtre olemasolevate allikate põhjal eesti vasallide (ulatuslikku) mässus 
osalemist ei näe. Näiteks üks eestilikumaid suguvõsasid, [Liked](https://et.wikipedia.org/wiki/Like),
kelle puhul võiks seda oodata, jätkab pärast ülestõusu tegevust, mõned neist seejuures
kõrgetel kohtadel.^([[107]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-107))
Lukase arvates ei saa pärast ülestõusu enam juttu olla n-ö relvastatud rahvast, 
mida olid seni kehastanud eesti soost sõjateenistuskohustustusega vasallid, kuna
taoline seis oli muutunud valitsejatele ohtlikuks.^([[108]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Lukas696-108))
Teisalt on aga välja toodud, et 1350. aastal on ordu poolt Põhja-Eestile antud korraldus
anda sõjakäikude tarbeks iga 100 [adramaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Adramaa)
kohta üks hästirelvastatud sakslane ja kaks kergemini relvastatud meest (ilmselt
eestlast). Talupoegade väekohustuse kadumist on seotud alles [tulirelvade](https://et.wikipedia.org/wiki/Tulirelv)
ja [palgasõdurite](https://et.wikipedia.org/wiki/Palgasõdur) kasutuselevõtuga.^(
[[109]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-109))

Lukas toob veel välja, et seni vabamas seisundis olnud Harju-Viru ja Saare-Lääne
kaotasid senise suhtelise eristaatuse ning sealne maarahvas hakkas sarnaselt muule
Eesti alale lähenema [pärisorjuslikule](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärisorjus)
seisundile. Hakkas kasvama mõisate arv, mille arvel hääbus Harju- ja Virumaal kümnete
kaupa põliseid külasid. Talupoegade mõisakoormised hakkasid pidevalt ja takistamatult
tõusma.^([[108]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Lukas696-108))

Samas on mittesakslaste diskrimineerimise kasvu jüriöö järel peetud ka pigem kokkusattumuseks
ja võrreldud seda kogu Euroopas toimunud samasuguste protsessidega, mida mõjutasid
[epideemiatega](https://et.wikipedia.org/wiki/Epideemia) kaasnenud demograafilised
ja majanduslikud vapustused. Demograafiline mõõn suurendas sotsiaalset ja geograafilist
mobiilsust, sealhulgas talupoegade liikumist vähenenud elanikkonnaga linna ja seal
pikemas plaanis võib-olla ka [kodanikuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Linnakodanik)
saamist. Linnades tekkis vastuseis suurele talurahva sisserännule, mõisnikud aga
olid samal ajal huvitatud oma talupoegade maal kinnihoidmisest ja nad survestasid
ka linnu mittesakslaste sinna asumist piirama.^([[110]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-110))

## Jüriöö ülestõusu mälestamine

[[

[Jüriöö park](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüriöö_park) Sõjamäel Tallinnas

[Marek Tamme](https://et.wikipedia.org/wiki/Marek_Tamm) hinnangul on jüriöö ülestõus
koos [Madisepäeva lahingu](https://et.wikipedia.org/wiki/Madisepäeva_lahing), [Mahtra sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Mahtra_sõda)
ja [Võnnu lahinguga](https://et.wikipedia.org/wiki/Võnnu_lahing) keskseks osaks 
eestlaste [rahvuslikus](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuslus) ajaloo[narratiivis](https://et.wikipedia.org/wiki/Narratiiv)("
eestlaste suures vabadusvõitluses"), mis on rajatud erinevate lahingute ja ülestõusude
sidumisele üheks suureks võitluseks vabaduse eest ja sakslaste vastu: "muistse vabadusvõitluse
lahingud jätkusid jüriöö tulede kumas, elavnesid taas Mahtra rahutustes ning leidsid
oma võiduka lahenduse Võnnu lahingus". Tamme arvates saavutas jüriöö ülestõus erilise
tähtsuse ennekõike tänu [Eduard Bornhöhe](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornhöhe)
jutustusele "[Tasuja](https://et.wikipedia.org/wiki/Tasuja)", mis esmakordselt tutvustas
eesti keeles 1343. aasta sündmusi ja tekitas inimestes rahvuslikke tundeid, ning
teistele teemat käsitlenud teostele, mis muutsid jüriöö ülestõusu üheks eesti ajaloolise
[ilukirjanduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilukirjandus) kõige populaarsemaks
teemaks. Rahvuslikust kirjandusest, kus erilisel kohal oli jüriöö ülestõusust rääkiv"
Tasuja", sai ühtlasi üks [Eesti Vabadussõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_vabadussõda)
Võnnu lahingu peamisi innustajaid.^([[111]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tamm-111))
^([[112]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-112))

1920. aastatel hakati jüriöö ülestõusu aastapäevadel rongkäike ja kõnesid pidama,
korraldati aktusi, etendati näidendeid, ajakirjanduses avaldati päevakohaseid kirjutisi.
Tekkis idee tähistada seda [riikliku pühana](https://et.wikipedia.org/wiki/Riiklik_püha).
1920. ja 1930. aastate vahetusel puhkes ajakirjanduses debatt jüriöö ülestõusu tähistamise
küsimuses. Ühed nägid jüriöös eestlaste kangelaslikku väljaastumist Saksa rõhujate
vastu, mis lüüasaamisest hoolimata kandis vilju sadu aastaid hiljem, ning soovitasid
seda igati esile tõsta ja tähistada. Teised pidasid mässu kui “suure peksasaamise
päeva” ja kristliku jüripäeva ausse tõstmist ("orjapidu") kohatuks. Kolmandad rõhutasid,
et kuna allikate nappuse ja vastuolulisuse tõttu on ülestõusust endast vähe teada,
siis on raske sellest kaugeleulatuvaid järeldusi teha ja spetsiifiliste seisukohtadega
siduda. Ülestõusu tähistamise pooldajad säilitasid ülekaalu, kuid selle riiklikuks
tähtpäevaks kinnitamist ei saavutatud.^([[111]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tamm-111))
^([[113]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-113))^([[114]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-114))

1930. aastatel hakati kavandama Tallinna lähedale Sõjamäele, arvatavasse lahingukohta,
[pargi](https://et.wikipedia.org/wiki/Park) ja suurejoonelise mälestuskompleksi 
rajamist, millest pidi saama jüriöö mälestamise põhikoht. Sinna planeeriti püstitada
Eesti kõrgeim ehitis, torn, kus [rahvuspühade](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuspüha)
ajal põlev tuli seoks oleviku jüriööga, kompleksi tähtsaim koht pidi olema aga esivanemate
kombel süüdatud "[igavese tule](https://et.wikipedia.org/wiki/Igavene_tuli)" hoiupaik.
Jüriöö tähistamises oli oluline roll [taarausuliste](https://et.wikipedia.org/wiki/Taarausk)
liikumisel, kes edendas [Sõjamäele hiie](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjamäe_hiis)
loomise ideed, kuna just see olevat parim paik võitluses langenud “vaprate, õilsate
rahvapoegade” mälestamiseks. Kavandatud kompleks valmis ei saanud ja selle valminud
osad hävisid sõjas.^([[115]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-115))
[Marge Allandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Marge_Allandi?action=edit&redlink=1)
arvates oli jüriöö muutunud rahvusliku ideoloogia osaks ja ta peab selle puhul võimalikuks
rääkida “[leiutatud traditsioonist](https://et.wikipedia.org/wiki/Leiutatud_traditsioon?action=edit&redlink=1)”(
[Eric Hobsbawmi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eric_Hobsbawm) tähenduses) – mingite
praktikate hulgast, "millel on reeglid ja mis on [rituaalse](https://et.wikipedia.org/wiki/Rituaal)
iseloomuga, mis proovivad sisendada teatud [norme](https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_norm)
ja [väärtusi](https://et.wikipedia.org/wiki/Väärtus) läbi kordamise, mis vihjab 
automaatselt jätkuvusele minevikuga".^([[116]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-116))

[[

Hans Kruus

1940. aastatel püüti [Nõukogude Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit)
eestlaste seas ja poolt (eesotsas [Hans Kruusiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kruus))"
eestlaste suure vabadusvõitluse" narratiivi veelgi pikendada, sidudes sellega kaasaegsed
[Teise maailmasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/2._maailmasõda) sündmused. Jüriöö
sobis toonasesse [ideoloogiasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ideoloogia) ja nii
rõhutati jüriöö ülestõusu edasikestmist “saksa fašistide vastases võitluses”. Seda
mõtet väljendati näiteks 1943. aastal jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva suhteliselt
ulatuslikus tähistamises kontsertide, koosolekute, näituste ja kirjutistega. Selle
puhul välja antud [almanahhis](https://et.wikipedia.org/wiki/Almanahh) "Sõjasarv"
avaldati [Nikolai Karotamme](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Karotamm), [Johannes Barbaruse](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Barbarus),
Hans Kruusi jt jüriööteemalisi artikleid, luuletusi, jutte ja pilte. Hans Kruusi
sõnul oli jüriöö ülestõus jätnud tänapäevale "käskude käsu": "VÕITLE! Võitle kõikjal,
nii [rindel](https://et.wikipedia.org/wiki/Rinne) kui [tagalas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tagala_(sõjandus)),
oma rahva ajaloolise verivaenlase murdmiseks, [hitlerliku](https://et.wikipedia.org/wiki/Hitler)
riigi ja hitlerliku armee hävitamiseks". Sulev Vahtre hinnangul oli "esivanemate
võitluse meenutamisel suur innustav tähtsus võitlusele saksa okupantide vastu".^(
[[111]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tamm-111))^([[117]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-tamm-2012-117))
^([[118]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre24-118))^(
[[119]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-119))

[Saksamaa poolt okupeeritud Eestis](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_okupatsioon_Eestis_(1941–1944))
oli saksavastase võitluse meenutamine ideoloogiliselt sobimatu ja sündmust avalikult
ei tähistatud.^([[120]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-120))
Ülestõusu meenutamisest täielikult mööda ei mindud ja lehes [Eesti Sõna](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Sõna)
avaldati vastavateemaline juhtkiri. Seal süüdistati [Moskvat](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva)
mineviku ärakasutamises ja [keskaegsete](https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaeg) 
vahekordade kaasaega projitseerimises. Väideti, et eestlaste vastuolud olid ennekõike
taani vasallidega ja et Põhja-Eesti ordu valdusse minek oli eestlastele kasulik,
kuna see hoidis ära tulevased Taani ja ordu vahelised kokkupõrked, kus ka eestlased
oleks pidanud osalema.^([[121]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre25-121))

[[

Jüriöö ülestõusu 665. aastapäev [Paides](https://et.wikipedia.org/wiki/Paide)

[Eesti pagulaskirjanduses](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pagulaskirjandus)
ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on esitatud seisukohti, mis kahtlevad jüriöö
sündmuste traditsioonilises käsitluses ja toimunu tähtsuses.^([[122]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-122))
Samas jätkatakse jüriöö ülestõusu mälestamist ka tänapäeval. Tallinnas asuvas [Jüriöö pargis](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüriöö_park),
mille taasrajamist alustati 1960. aastatel ja mis lõplikult valmis 2007. aastal,
põleb regulaarselt tuli ja peetakse avalikke üritusi, nt tähistatakse [võidupüha](https://et.wikipedia.org/wiki/Võidupüha)
ja süüdatakse [24. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev)
vabaduslõke.^([[111]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tamm-111))
^([[123]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-123)) Marge Allandi
meelest on tähelepanuväärne, et ülestõusu mälestustuli süüdatakse [Tori Püha Jüri koguduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_Püha_Jüri_kogudus)
[Eesti sõjameeste mälestuskirikus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sõjameeste_mälestuskirik)
langenud sõjameeste mälestuseks põlevast [altariküünlast](https://et.wikipedia.org/wiki/Altar).
[Jõgevamaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Jõgevamaa) [Kassinurmel](https://et.wikipedia.org/wiki/Kassinurme_linnus)
korraldatakse jüriöö ajaloo- ja [rollimängu](https://et.wikipedia.org/wiki/Rollimäng),
milles osalejad jagunevad linnusesse peitunud sakslasteks ja seda vallutada püüdvaks
maarahvaks.^([[124]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Allandi181-124))
Ülestõusu mälestuseks korraldatakse igal aastal muutuva asukohaga [jüriöö jooksu](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüriöö_jooks).
^([[125]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-125)) Marge Allandi
hinnangul on jüriööga seotud ühistegevused – tule süütamine, tõrvikutega rongkäigud,
tule laialiviimine üle Eesti, vastavasisuliste kõnede pidamine, langenute mälestamine–
rituaalsed praktikad, mille eesmärk on luua ühist ajalooteadvust ja sellele toetuvat
rahvuslikku [identiteeti](https://et.wikipedia.org/wiki/Identiteet).^([[124]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Allandi181-124))
Marek Tamm nõustub^([[126]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-126))
[Tõnis Lukase](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Lukas) arvamusega, et jüriöö 
ülestõusu „tähendus Eesti ajaloos ei muutuks vist isegi siis, kui keegi jõuaks järeldusele,
et ülestõusu sellisel kujul, nagu me ette kujutame, ja sellel ajal, mida me arvame
teadvat, ei toimunudki“.^([[127]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-127))

## Jüriöö ülestõus kirjanduses ja kunstis

[[

Eduard Bornhöhe, "Tasuja" ja "Villu võitluste" autor

Jüriöö ülestõusu sündmustel põhineb mitmete [kirjandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirjandus)-
ja [kunstiteoste](https://et.wikipedia.org/wiki/Kunst) ning [filmide](https://et.wikipedia.org/wiki/Film)
ainestik. 1880. aastal avaldati [Eduard Bornhöhe](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornhöhe)
erakordselt populaarseks ja mõjukaks kujunenud [jutustus](https://et.wikipedia.org/wiki/Jutustus)"
[Tasuja](https://et.wikipedia.org/wiki/Tasuja)". Oma teabe 1343. aastal toimunust
ammutas ta peamiselt Balthasar Russowi ja [Christian Kelchi](https://et.wikipedia.org/wiki/Christian_Kelch)
kroonikatest. Kümme aastat hiljem ilmus Bornhöhelt samuti osaliselt jüriöö sündmustesse
puutuv "Villu võitlused", kus üheks tegelaseks oli jällegi Tasuja. Paar kuud hiljem
üllitati [Andres Saali](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Saal) ajalooline jutustus„
Hilda“, mille tegevus toimub jüriöö ülestõusu aegsel Järvamaal. Autori sõnul oli
tema eesmärk „austat lugejat ühe suure sündmusega Eesti ajaloost tutvustada, mis
siiamaani meie rahvale vististi veel tundmata on". Oma allikana kasutas ta Johann
Renneri kroonikat. 1892. aastal avaldati [Jaak Järve](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Järv_(kirjanik))"
Karolus. Ajalooline jutustus Eesti minevikust", kus muistsete Eesti kuningate soost
pärit, kuid vanematest lahutatud ja kristlikuks rüütliks kasvatatud Karolus otsib
eestlaste rasket orjapõlve nähes kättemaksu.^([[128]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-128))

1892. aastal saatis [Eestimaa kuberner](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_kuberner)
[vürst](https://et.wikipedia.org/wiki/Vürst) [Sergei Šahhovskoi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Šahhovskoi)
kirja [Venemaa Siseministeeriumile](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Siseministeerium)
ja väljendas muret, et ajalooliste jutustuste populaarsus ässitab eestlasi üles 
valitseva võimu vastu. Tema ettepanek oli keelata edaspidi kõigi raamatute väljaandmine,
mis räägivad eestlaste muistsest võitlusest sakslaste vastu ja ergutavad rahvuslikke
tundeid. Šahhovskoi kaebuste tulemusel sattuski ajalooline jutukirjandus range [tsensuuri](https://et.wikipedia.org/wiki/Tsensuur)
alla.^([[129]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-129))

1907. aastal ilmus A. Raha fantastikasse kalduv ajalooline jutustus "Jüri-öö", kus
üheks tegelaseks on taas Tasuja. 1915. aastal tuli välja [Aleksander Trilljärve](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Trilljärv)
[tragöödia](https://et.wikipedia.org/wiki/Tragöödia) "Tasuja", mis on Bornhöhe jutustuse
suhteliselt vaba töötlus, kus värsistatud tekst vaheldub [rahvalaulukatketega](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvalaul).
Bornhöhe "Tasujat" on hiljemgi korduvalt [dramatiseeritud](https://et.wikipedia.org/wiki/Dramatiseering)
ja lavale toodud (nt [Karl Aderi](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ader) poolt).
^([[130]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-130))

1939. aastal ilmus [Enn Kippeli](https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Kippel) ajalooline
[romaan](https://et.wikipedia.org/wiki/Romaan) "Jüriöö", mis mitmes kohas võttis
eeskuju [Juhan Luiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Luiga) seisukohtadest:
eestlasi kujutati jõukate, rahvusvaheliste sidemetega ja linnakaubanduses tegutsevate
väikevasallidena, põhjalikult planeeritud ülestõus puhkeb kavandatust kaheksa päeva
varem. Teoses kajastuvad autori idasümpaatiad: selle kangelased Mehisepoeg Tõive
ja Ulvi lähevad pärast ülestõusu läbikukkumist Pihkvamaale ja elavad seal õnnelikult
edasi.^([[131]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-131))

1943. aastal tuli välja [Paul Rummo](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Rummo) ja
[Eugen Kapi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eugen_Kapp) [ooper](https://et.wikipedia.org/wiki/Ooper)"
[Tasuleegid](https://et.wikipedia.org/wiki/Tasuleegid)" (1943), kus jüriöö ülestõus
tekib külarahva rahulolematusest "[esimese öö õiguse](https://et.wikipedia.org/wiki/Esimese_öö_õigus)"
üle. Samal aastal nägi ilmavalgust Johannes Barbaruse poeem "Jüriöö". Kuigi jüriööteemalisi
luuletusi oli varemgi kirjutatud ([Gustav Suits](https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits),
[Jaan Lõo](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Lõo)), ilmus neid eriti rohkelt just
sõja-aastatel ([Erni Hiir](https://et.wikipedia.org/wiki/Erni_Hiir), [Aira Kaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Aira_Kaal),
[Johannes Semper](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Semper), [Ilmar Sikemäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmar_Sikemäe)
jt). 1946. aastast pärineb [Mart Raua](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Raud) 
[kantaat](https://et.wikipedia.org/wiki/Kantaat) "Jüriöö tuled".^([[117]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-tamm-2012-117))
1948. aastal nägi trükivalgust [Aadu Hindi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aadu_Hint)"
Vesse poeg".^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_])

1956. aastal avaldati 1949. aastal valminud [Nõukogude Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV)
esimene ajalooline romaan – [Aristarch Sinkeli](https://et.wikipedia.org/wiki/Aristarch_Sinkel)
jüriööaineline "[Musta risti ikke all](https://et.wikipedia.org/wiki/Musta_risti_ikke_all)",
mis osutus rahva seas väga populaarseks. Mässu puhkemise kirjelduses järgib ta Juhan
Luiga ja Enn Kippeli liini, mille järgi ülestõusu algus libises selle juhtidel käest
ära. Tegelaste kujutamisel on Sinkel [manihheistlik](https://et.wikipedia.org/wiki/Manihheism):
kõiki sakslasi näidatakse groteskses võtmes (suure kõhuga joodikud ja õgardid), 
eestlastest kangelased on seevastu kas jõust ja vaprusest pakatavad noormehed või
tarkusest ja elukogemusest kirgastunud vanurid.^([[132]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-132))

1977. aastal mängiti kümmekond korda trükis avaldamata [Jaan Kaplinski](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski)
näidendit "Neljakuningapäev", mis aga seejärel ära keelati. 1984. aastal linastus
[Arvo Valtoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_Valton) stsenaariumil põhinev 
[Olev Neulandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Olav_Neuland) film "[Hundiseaduste aegu](https://et.wikipedia.org/wiki/Hundiseaduste_aegu)",
mille lõpus jõutakse jüriöö ülestõusuni.^([[133]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tamm77-133))

[Eesti pagulaskirjanduses](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pagulaskirjandus)
jüriöö teema kuigi populaarne polnud, teada on vaid [Karl Ristikivi](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi)
teostamata jäänud romaaniidee, kus ta tahtis mässu osas avada "oma teooria", ja 
peatükk [Arvo Mägi](https://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_Mägi) 1970. aasta romaanis"
Risti riik", mille autor seob Bornhöhe "Villu võitlustega".^([[134]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-134))

Sarnaselt pagulasautoritega on jüriöö sündmustesse ümberhindavalt ja skeptiliselt
suhtunud ka [Uku Masing](https://et.wikipedia.org/wiki/Uku_Masing) ja [Enn Vetemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Vetemaa).
Masingu mõte jüriööst romaan ja poeem kirjutada jäi siiski ellu viimata. Enn Vetemaa
kaheköiteline romaan "Risti rahvas" (1994, 1998) annab jüriöö sündmuste taustal 
edasi kirju seltskonna lustakaid tegemisi ja esitab selle tuntud episoodidest (Padise
kloostri põletamine, Tallinna piiramine, "kuningate" tapmine Paides jms) pilava 
või vandenõuliku versiooni. Skeptiline suhtumine traditsioonilisse jüriöökäsitlusse
ilmneb ka 2012. aastal ilmunud [Tamur Kusnetsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tamur_Kusnets)
romaanis "Püha Jüri kutsikad",^([[135]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tamm7980-135))
kus keskne tegelane on eesti soost ordu sõjasulane Tasulemb Vaksamees ehk Tancred
de Waxamus ning ordumehi kujutatakse moraalsematena ja positiivsemas võtmes võrreldes
mässava eestlastest talurahvaga.^([[136]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-136))

[Mehis Tulk](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehis_Tulk?action=edit&redlink=1) on 
Saaremaal toimunud ülestõusu ainetel kirjutanud ajalooromaanisarja "Maa ja taeva
mõrsja": 1. osa "Foogt" (2017); 2. osa "Kuningas" (2018). Tulgi ilukirjanduslikus
nägemuses käivitab jüriöö sakslaste ja eestlaste omavaheline hõõrumine ning [Peeter Helme](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Helme)
hinnangul jätkab see nii [rahvusromantilise](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusromantism)
ajalookirjutuse traditsiooni.^([[137]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-137))
Sarja 2. osa arvustanud ajaloolase [Madis Maasingu](https://et.wikipedia.org/wiki/Madis_Maasing)
arvates järgib Tulk seal Uku Masingu teesi, mille kohaselt Harjumaa ülestõus oli
ordu provotseeritud, eesmärgiga Põhja-Eesti enda kätte saada.^([[138]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-138))

## Uurimused ülestõusust

[[

Juhan Luiga, esimese (kuigi teaduslikult nõrga) ülestõusule keskenduva uurimuse 
autor

[Psühhiaater](https://et.wikipedia.org/wiki/Psühhiaater) [Juhan Luiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Luiga)
avaldas 1924. aastal [teadusliku](https://et.wikipedia.org/wiki/Teadus) uurimusena
mõeldud raamatu "Eesti vabadusvõitlus 1343–1345". Ta leidis, et eestlaste vaatenurgast
oli ülestõusu sisuks rahvuslik vabadusvõitlus, mille rikkus ära Saksa ordu, kes 
provotseeris ülestõusu puhkemise kaheksa päeva varem, kui see oli eesti vabadusliikumise
juhtidel kavatsetud. Luiga raamatul oli rohkelt lugejaid ja poolehoidjaid, kuid 
nii kaasaegsete kui hilisemate ajaloolaste ([Arno Rafael Cederberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Arno_Rafael_Cederberg),
[Harri Moora](https://et.wikipedia.org/wiki/Harri_Moora), [Juhan Libe](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Libe),
[Hendrik Sepp](https://et.wikipedia.org/wiki/Hendrik_Sepp), [Sulev Vahtre](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Vahtre))
hinnangul jäi see teaduslikkusest kaugele ja seal pole "peale mõne juhuslikult siia-
sinna rippuma jäänud huvitava mõttekese üldiselt mingit tähendust Harju-Viru mässu
teadusliku tundmaõpi kohta".^([[139]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-139))
^([[140]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-140))

1928. aastal kaitses Max Aschkewitz [Tartu ülikoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_ülikool)
oma [väitekirja](https://et.wikipedia.org/wiki/Väitekiri), mis käsitles Põhja-Eesti
ordule üleminekuga lõppenud poliitilist võitlust. Mässu vaatleb ta maarahva ülestõusuna
oma isandate vastu, mille tulemusel tekkisid tingimused, kus ordu tõusis ainupretendendiks
Eestimaa omandamisele.^([[141]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-141))

1930. aastatel ilmunud koguteoses "Eesti rahva ajalugu" kirjutas jüriööd puudutava
peatüki Juhan Libe, kes loeb ülestõusu peapõhjuseks sotsiaal-majanduslikke olusid.
1937. aasta "Eesti ajaloo" II köites käsitles eraldi peatükis jüriööd Hans Kruus.
Ta leidis, et "otsustava tõuke vastuhaku puhkemiseks andis kindlasti talurahva olundi
halvenemine", kaugemaks eesmärgiks aga seadis see liikumine "vihatava võõra võimu
likvideerimise". Hans Kruusi arvates oli tegu keskaja viimase suurema eestlaste 
eneseavaldusega.^([[118]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre24-118))

Teise maailmasõja järel Nõukogude Eestis toimunud [marksistlikust](https://et.wikipedia.org/wiki/Marksism)
ajalookäsitlusest lähtuv ajaloo ümberhindamine tõi 1940. ja 1950. aastate vahetusel
kaasa sündmuste kirjeldamise teatavate rahvusliku vabadusvõitluse joontega [talurahvasõjana](https://et.wikipedia.org/wiki/Talurahvasõda?action=edit&redlink=1).
1955. aasta "Eesti NSV ajaloo" I köites pealkirjastati vastav osa "Talurahvasõda
Eestis aastail 1343–1345".^([[121]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre25-121))

[Teoloogi](https://et.wikipedia.org/wiki/Teoloog) ja [kirjaniku](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirjanik)
[Uku Masingu](https://et.wikipedia.org/wiki/Uku_Masing) tõenäoliselt 1950. aastate
esimesel poolel kirjutatud jüriöö uurimustest on trükis avaldatud vaid üks ja alles
2002. aastal. Tema käsituses polnud tegu ülestõusuga, vaid episoodiga suuremast 
üritusest Saksa ordu Liivimaalt väljalöömiseks. Ettevõtmise eesotsas seisnud eestlastest
Taani kuninga vasallid tegutsesid seejuures käsikäes kiriku ja vaimulikega. Reetmise
tõttu teostus kogu plaanist vaid Saksa ordu provotseeritud jüriöö ülestõus, mis 
kiiresti lämmatati. Masingu suhtumine Saksa ordusse on teravalt vaenulik ja ordukroonikaid
peab ta väljamõeldisteks.^([[135]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tamm7980-135))
Ajaloolane Sulev Vahtre on Masingu ideid kommenteerides öelnud, et "ülestõususündmuste
võltsimine Liivi ordu poolt oleks nõudnud tohutut, kaugele üle Liivimaa piiride 
ulatuvat organisatsiooni, mille olemasolu pole alust uskuda".^([[142]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-142))
[Tõnis Lukas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Lukas) ei pea võimalikuks maarahva,
vaimulike ja vasallide ühisrinnet, kuna põhiliselt välismaalastest koosnevad seisused
olid väikesearvulised ja pärinesid üldiselt samast piirkonnast, mis tähendas, et
end nähti kui välismaalaste kogukonda võõral maal. Seda kinnitavat ka mõisate kui
eluasemete vähene rajamine ning kindluskirikute ja -kloostrite ehitamine.^([[143]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-143))
Ajaloolane [Mihkel Mäesalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Mäesalu) on hinnanud
Masingu nägemust ülestõusust ja Taani juhtkonna rollist selles "täiesti ebausutavaks".
^([[144]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-144))

1960. aastal avaldati esimene tõsiteaduslik jüriöö ülestõusu uurimus, Sulev Vahtre
[kandidaadi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kandidaadikraad) väitekiri "Liivimaa 
noorem riimkroonika", millega ühtlasi tehti esmakordselt eesti lugejatele kättesaadavaks
ülestõusu kaasaegsed allikad. 1980. aastal avaldati Vahtre "Jüriöö", esimene raamatumahus
teaduslik käsitlus, kus ta vaatleb sündmusi muistse vabadusvõitluse jätku ning epiloogina.
^([[133]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tamm77-133))

1971. aastast pärineb väliseestlasest kirjaniku ja amatöörajaloolase [Edgar V. Saksa](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_V._Saks)
varem ajalehes "Võitleja"^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_])
ilmunud artiklite kogumik "Jüriöö mäss uues valguses", kus ta järeldab, et "Jüriöö
mässu näol oli tegemist poliitilise konspiratsiooniga, kus eestlastest vasalkond
ise insinueeris rahva ülestõusu ja maleva kogumise, et rootslaste abiga Eestimaad
viia Rootsi kuninga alla ja selle sammuga pääseda Saksa keisri või ordu võimusesse
sattumisest". Ülestõusu ebaõnnestumist seletab Saks "rahva ürgse vabadusihaga", 
mis muutis organiseeritud ülestõusu mässuks.^([[145]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-145))
Ajaloolased [Peep Peter Rebane](https://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Peter_Rebane)
^([[146]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-146)) ja Sulev 
Vahtre ei usu Saksa poolt pakutud suurt eestlastest vasallide osakaalu ja nende 
oma poliitika ajamist. Rebase arvates rajanevad Saksa tõestuskatsed kas küsitaval
keelelisel interpretatsioonil või on lihtsalt oletused, mida ei saa ei õigeks lugeda
ega ka ümber lükata. Vahtre hinnangul ei näita allikad eesti vasallide ülestõusus
osalemist.^([[147]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-147))

1993. aastal ilmus [Tõnis Lukase](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Lukas) artikkel,
kus ta arutles ülestõusnute eesmärkide ja ülestõusu tagajärgede üle.^([[148]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-148))

[Rahvaluuleteadlane](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvaluule) [Mikk Sarv](https://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Sarv)
avaldas 1998. aastal ajaleheartikli, kus ta pakkus välja, et jüriöö ülestõusu eeskuju
võis olla Taanile kuuluvas ja Holsteinile panditud [Skånes](https://et.wikipedia.org/wiki/Skåne)
toimunud mäss, mille eesmärk oli Rootsi kuninga kaitse alla saada. Mikk Sarv peab
ka võimalikuks, et ordu vastuaktsiooni eesmärk oli omakorda vältida Skåne sündmusi
ja selle eest kätte maksta.^([[149]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-149))

Ajakirjanik [Karl Kello](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Kello) väitis oma 2002.
aastal ilmunud artiklis, et ülestõusnute eesmärk oli otse paavstile alluva kirikuriigi
loomine.^([[150]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-150))

2005.–2006. aastal avaldatud artiklites arutlesid ajaloolased [Enn Tarvel](https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Tarvel)("
Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal") ja Sulev Vahtre ("Jaagupipäeva
asjus") Saaremaal toimunud ülestõusu algusaja üle.^([[87]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Tarvel2005-87))
^([[86]](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_note-Vahtre2006-86))

## Viited

 1.   [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-1) [Anti Selart](https://et.wikipedia.org/wiki/Anti_Selart).
      [Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas?](http://www.ra.ee/ajakiri/kas-bartholomaus-hoeneke-liivimaa-noorem-riimkroonika-on-jurioo-ulestousu-ajaloo-allikas/)
      _Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2, 29−30._
 2.   [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-2) [Sulev Vahtre](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Vahtre).
      Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 7
 3.   [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-3) Vahtre 1980, lk 
      10
 4.   [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-4) Vahtre 1980, lk 
      9–10
 5.   [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-5) Selart 2015, lk 
      30–32
 6.   [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-6) Vahtre 1980, lk 
      12–17
 7.   [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-7) Vahtre 1980, lk 
      11
 8.   [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-8) [Anti Selart](https://et.wikipedia.org/wiki/Anti_Selart)(
      koostaja ja toimetaja). _Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg_, Tartu 2012. Lk 146–
      147
 9.   [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-9) Vahtre 1980, lk 
      11-12
 10.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-10) Selart 2015, lk
      31
 11.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-11) Vahtre 1980, lk
      12
 12.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-12) Vahtre 1980, lk
      13
 13.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-13) Vahtre 1980, lk
      14
 14.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-14) Vahtre 1980, lk
      15
 15.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-15) Vahtre 1980, lk
      32
 16.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-16) Selart 2012, lk
      66
 17.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-17) Vahtre 1980, lk
      33–34
 18.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-18) Vahtre 1980, lk
      40
 19.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-19) Vahtre 1980, lk
      41–42
 20.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-20) Vahtre 1980, lk
      42–43
 21.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart148149_21-0) 
      [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart148149_21-1) 
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart148149_21-2) 
      [4](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart148149_21-3) 
      [5](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart148149_21-4) 
      Selart 2012, lk 148–149
 22.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre43_22-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre43_22-1)
      Vahtre 1980, lk 43
 23.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-leimus_23-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-leimus_23-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-leimus_23-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-leimus_23-3)
      [Ivar Leimus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivar_Leimus). [Tants Eestimaa ümber ehk kes võitis Jüriöö?](https://web.archive.org/web/20150405053350/http://www.estonica.org/et/Tants_Eestimaa_%C3%BCmber_ehk_kes_v%C3%B5itis_J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6/).
      [Estonica](https://et.wikipedia.org/wiki/Estonica).
 24.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-KalaEstonica_24-0) 
      [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-KalaEstonica_24-1) 
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-KalaEstonica_24-2) 
      [Tiina Kala](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiina_Kala). [Vana-Liivimaa sisesündmused 14. sajandil. Jüriöö ülestõus](https://web.archive.org/web/20220111093627/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_sises%C3%BCndmused_14_sajandil_J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us/)._
      [Estonica](https://et.wikipedia.org/wiki/Estonica)_, 25. aug 2000 / 27. sept 
      2012
 25.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre3537_25-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre3537_25-1)
      Vahtre 1980, lk 35–37
 26.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-26) Vahtre 1980, lk
      43–44
 27.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Mäesalu1415_27-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Mäesalu1415_27-1)
      Mäesalu 2021, lk 14–15
 28.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre37_28-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre37_28-1)
      Vahtre 1980, lk 37
 29.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-29) Vahtre 1980, lk
      62
 30.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-30) Vahtre 1980, lk
      44–45
 31.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-31) Vahtre 1980, lk
      48
 32.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-32) [Tõnis Lukas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Lukas).
      Jüriöö võimalused. _[Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Akadeemia_(ajakiri))_,
      1993, nr. 4, lk. 693–694
 33.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-33) Selart 2012, lk
      146
 34.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart148_34-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart148_34-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart148_34-2) Selart
      2012, lk 148
 35.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart147_35-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart147_35-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart147_35-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart147_35-3)
      Selart 2012, lk 147
 36.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart149_36-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart149_36-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Selart149_36-2) Selart
      2012, lk 149
 37.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-37) Vahtre 1980, lk
      25–26
 38.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-38) Vahtre 1980, lk
      49
 39.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tarvel10_39-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tarvel10_39-1)
      [Enn Tarvel](https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Tarvel). [Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal](http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2005/2/Tuna27_sisu.pdf)
      ^([_[alaline kõdulink](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kõdulingid#alaline)_]),_
      [Tuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuna)_, 2005, nr 2. Lk 10
 40.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-40) [Kari Tarkiainen](https://et.wikipedia.org/wiki/Kari_Tarkiainen?action=edit&redlink=1).
      [Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses](https://www.err.ee/335655/kari-tarkiainen-eesti-keskaeg-uues-valguses).
      ERR, 10.06.2013
 41.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-41) Vahtre 1980, lk
      26
 42.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-42) [Mihkel Mäesalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Mäesalu).
      Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. _[Tuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuna)_,
      2021, nr 2, lk 9–24
 43.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-43) Vahtre 1980, lk
      49–51
 44.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-44) Vahtre 1980, lk
      51
 45.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre_1960:79_45-0)
      [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre_1960:79_45-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre_1960:79_45-2)
      [4](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre_1960:79_45-3)
      Vahtre 1960, lk 79
 46.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-vahtre-198_46-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-vahtre-198_46-1)
      Vahtre 1980, lk 57–58
 47.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-47) [Sulev Vahtre](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Vahtre).
      Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus. _[Vikerkaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar_(ajakiri))_,
      nr 4, 1993, lk 58–59
 48.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre199359_48-0) 
      [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre199359_48-1) 
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre199359_48-2) 
      Vahtre 1993, lk 59
 49.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-49) Vahtre 1980, lk
      53–56
 50.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-50) Vahtre 1980, lk
      53
 51.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-51) Vahtre 1980, lk
      56–57
 52.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-52) Vahtre 1980, lk
      58–59
 53.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-53) Vahtre 1980, lk
      56–57, 59
 54.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-54) Vahtre 1980, lk
      59–60
 55.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre60_55-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre60_55-1)
      Vahtre 1980, lk 60
 56.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Walter_56-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Walter_56-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Walter_56-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Walter_56-3)
      [Hannes Walter](https://et.wikipedia.org/wiki/Hannes_Walter). [Jüriööst teisiti](http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel182_155.html).
      [Horisont](https://et.wikipedia.org/wiki/Horisont_(ajakiri)), 2003, 6
 57.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-57) Vahtre 1980, lk
      61–62
 58.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-58) Vahtre 1980, lk
      61–63
 59.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-59) Vahtre 1980, lk
      63–64
 60.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre_1960:81_60-0)
      [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre_1960:81_60-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre_1960:81_60-2)
      [4](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre_1960:81_60-3)
      Vahtre 1960, lk 81
 61.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-61) Vahtre 1980, lk
      65–66
 62.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-62) Vahtre 1980, lk
      66–67
 63.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-63) Vahtre 1980, lk
      67–68
 64.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-64) Vahtre 1980, lk
      68
 65.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-65) Vahtre 1980, lk
      68–69
 66.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-66) Vahtre 1980, lk
      69–70
 67.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-67) Vahtre 1960: 83,
      133.
 68.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre70_68-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre70_68-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre70_68-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre70_68-3)
      Vahtre 1980, lk 70
 69.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-69) Vahtre 1960: 147.
 70.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-70) [Ivar Leimus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivar_Leimus),
      [Mati Nuut](https://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Nuut?action=edit&redlink=1). [Ivar Leimus, Mati Nuut: müüt 700-aastasest orjapõlvest kuulub ajaloo prügikasti](https://epl.delfi.ee/artikkel/91116717/ivar-leimus-mati-nuut-muut-700-aastasest-orjapolvest-kuulub-ajaloo-prugikasti?).
      [Eesti Päevaleht](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Päevaleht), 23. september
      2020
 71.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-71) Vahtre 1980, lk
      70–71
 72.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-72) Vahtre 1960: 83.
 73.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre7172_73-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre7172_73-1)
      Vahtre 1980, lk 71–72
 74.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-74) [Sõjamäe](https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=s%C3%B5jam%C3%A4e&F=M&C06=en),
      [Eesti kohanimeraamat](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kohanimeraamat)
 75.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-75) Vahtre 1980, lk
      72.
 76.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-76) Vahtre 1980, lk
      72–73
 77.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-77) Vahtre 1980, lk
      73
 78.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-78) Vahtre 1980, lk
      73–74
 79.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre74_79-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre74_79-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre74_79-2) Vahtre
      1980, lk 74
 80.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-80) Vahtre 1960, lk87
 81.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-81) Vahtre 1980, lk
      75
 82.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-82) Vahtre 1980, lk
      75–76
 83.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre82_83-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre82_83-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre82_83-2) Vahtre
      1980, lk 82
 84.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-84) Tarvel 2005, lk
      13.
 85.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-85) Tarvel 2005, lk
      11
 86.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre2006_86-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre2006_86-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre2006_86-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre2006_86-3)
      [Sulev Vahtre](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Vahtre). [Jaagupipäeva asjus](http://www.ra.ee/ajakiri/jaagupipaeva-asjus/).
      [Tuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuna), 2006, nr 1. Lk 30–32
 87.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tarvel2005_87-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tarvel2005_87-1)
      Tarvel 2005
 88.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-88) Mäesalu 2021, lk
      23
 89.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-89) Vahtre 1980, lk
      79
 90.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-90) Vahtre 1960, 89
 91.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-91) Vahtre 1980, lk
      82–83
 92.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre_1960:135_92-0)
      Vahtre 1960, lk 135
 93.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-93) Vahtre 1980, lk
      84
 94.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-94) Vahtre 1980, lk
      84–85
 95.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre85_95-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre85_95-1)
      Vahtre 1980, lk 85
 96.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-96) [Kooljamäed](https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-1025487259),
      [Eesti Looduse Infosüsteem](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Looduse_Infosüsteem),
      vaadatud 15.11.2018
 97.  [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre86_97-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre86_97-1)
      Vahtre 1980, lk 86
 98.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-98) Vahtre 1960: 91,
      135, 150.
 99.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-99) Vahtre 1980, lk
      86–87
 100. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-100) Vahtre 1960, lk
      93, 127
 101. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-101) Vahtre 1980, lk
      87
 102. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-102) [Andres Tarand](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Tarand),
      [Jaak Jaagus](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Jaagus) & [Ain Kallis](https://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Kallis)(
      2013). _Eesti kliima minevikus ja tänapäeval_. [Tartu Ülikooli Kirjastus](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikooli_Kirjastus).
      ISBN 978-9949-32-424-1, lk 46.
 103. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-103) Vahtre 1980, lk
      88–89
 104. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-104) Vahtre 1980, lk
      89–90
 105. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-105) Selart 2012, lk
      182
 106. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-106) Lukas 1993, lk
      695–696
 107. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-107) [Sulev Vahtre](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Vahtre).
      Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus. _[Vikerkaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar_(ajakiri))_,
      nr 4, 1993, lk 58
 108. [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Lukas696_108-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Lukas696_108-1)
      Lukas 1993, lk 696
 109. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-109) Selart 2012, lk
      199
 110. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-110) Selart 2012, lk
      182–183
 111. [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tamm_111-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tamm_111-1)
      [3](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tamm_111-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tamm_111-3)
      [Marek Tamm](https://et.wikipedia.org/wiki/Marek_Tamm). [Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus](https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Eestlaste-suur-vabadusv%C3%B5itlus-j%C3%A4rjepidevus-ja-kordumine-Eesti-ajaloom%C3%A4lus.pdf)._
      [Riigikogu Toimetised](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu_Toimetised)_, 
      16, 2007, lk 9−19
 112. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-112) [Marek Tamm](https://et.wikipedia.org/wiki/Marek_Tamm).
      Jüriöö-tekst Eesti ajalookultuuris. [_Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist_](https://www.researchgate.net/publication/293335085_Monumentaalne_ajalugu_Esseid_Eesti_ajalookultuurist).
      [Loomingu Raamatukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Loomingu_Raamatukogu), 2012.
      Lk 65–67
 113. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-113) Vahtre 1980, lk
      21–24
 114. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-114) [Marge Allandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Marge_Allandi?action=edit&redlink=1).
      [Kolm tuld: Jüriöö, võidupüha, laulupidu](http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2014.2-3.02)._
      [Ajalooline Ajakiri](https://et.wikipedia.org/wiki/Ajalooline_Ajakiri)_, 2014.
      Lk 176–177
 115. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-115) Allandi 2014, 
      lk 177–179
 116. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-116) Allandi 2014, 
      lk 176
 117. [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-tamm-2012_117-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-tamm-2012_117-1)
      Tamm 2012, lk 74–76
 118. [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre24_118-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre24_118-1)
      Vahtre 1980, lk 24
 119. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-119) Allandi 2014, 
      lk 179–180
 120. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-120) Allandi 2014, 
      lk 179
 121. [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre25_121-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Vahtre25_121-1)
      Vahtre 1980, lk 25
 122. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-122) Tamm 2012, lk 
      78–80
 123. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-123) Allandi 2014, 
      lk 180
 124. [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Allandi181_124-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Allandi181_124-1)
      Allandi 2014, lk 181
 125. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-125) [Jüriöö ajalugu](http://www.okilves.ee/voist/jurioo/2015/jyriooajalugu.pdf)
 126. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-126) Tamm 2012, lk 
      81
 127. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-127) Lukas 1993, lk
      691
 128. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-128) Tamm 2012, lk 
      65–69
 129. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-129) Tamm 2012, lk 
      70
 130. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-130) Tamm 2012, lk 
      69–70
 131. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-131) Tamm 2012, lk 
      72
 132. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-132) Tamm 2012, lk 
      76–77
 133. [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tamm77_133-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tamm77_133-1)
      Tamm 2012, lk 77
 134. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-134) Tamm 2012, lk 
      78
 135. [1](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tamm7980_135-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-Tamm7980_135-1)
      Tamm 2012, lk 79–80
 136. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-136) [Madis Maasing](https://et.wikipedia.org/wiki/Madis_Maasing).
      [Jüriöö ülestõusust, ordumeelselt](https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/juerioeoe-uelestousust-ordumeelselt/).
      [Sirp](https://et.wikipedia.org/wiki/Sirp_(ajaleht)), 08.11.2012
 137. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-137) [Peeter Helme](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Helme).
      [Peeter Helme raamatukommentaar: Mehis Tulgi mahukas ajalooromaan](https://kultuur.err.ee/642384/peeter-helme-raamatukommentaar-mehis-tulgi-mahukas-ajalooromaan).
      [ERR](https://et.wikipedia.org/wiki/ERR), 13.11.2017
 138. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-138) [Madis Maasing](https://et.wikipedia.org/wiki/Madis_Maasing).
      [Omanäoline nägemus Jüriöö-ülestõusust](https://leht.postimees.ee/6778580/omanaoline-nagemus-jurioo-ulestousust).
      [Postimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Postimees), 16.09.2019
 139. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-139) Tamm 2012, lk 
      70–72
 140. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-140) Vahtre 1980, lk
      20–21
 141. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-141) Vahtre 1980, lk
      21
 142. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-142) [Sulev Vahtre](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Vahtre).
      [Sulev Vahtre valgustab taas Jüriööd](https://www.postimees.ee/2536023/sulev-vahtre-valgustab-taas-juriood),_
      [Postimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Postimees)_, 15. veebruar 1998
 143. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-143) Lukas 1993, lk
      694
 144. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-144) [Mihkel Mäesalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Mäesalu).
      Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. _[Tuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuna)_,
      2021, nr 2, lk 10
 145. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-145) Tamm 2012, lk 
      78–79
 146. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-146) [Peep Peter Rebane](https://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Peter_Rebane).
      The Jüriöö mäss (St. George’s Night Rebellion) of 1343. — [Mardi Valgemäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Mardi_Valgemäe),
      [Arvids Ziedonis](https://et.wikipedia.org/wiki/Arvids_Ziedonis?action=edit&redlink=1),
      [William L. Winter](https://et.wikipedia.org/wiki/William_L._Winter?action=edit&redlink=1)(
      koost.), _Baltic History_. Columbus (Ohio): Association for the Advancement of
      Baltic Studies. 1974. Lk 35—48
 147. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-147) Vahtre 1993, lk
      55—59
 148. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-148) Lukas 1993
 149. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-149) [Mikk Sarv](https://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Sarv).
      [Jüriöö ülestõusu tõlgendusi](https://www.postimees.ee/2541143/jurioo-ulestousu-tolgendusi),_
      [Postimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Postimees)_, 14. aprill 1998
 150. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jurioo-ulestous#cite_ref-150) [Karl Kello](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Kello).
      ["Jüriöö ülestõus: teeme oma riigi?"](http://kultuur.elu.ee/ke467_eesti_riik.htm)_
      [Kultuur ja Elu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kultuur_ja_Elu)_, 1/2002

## Kirjandus

 * [Marge Allandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Marge_Allandi?action=edit&redlink=1).
   [Kolm tuld: Jüriöö, võidupüha, laulupidu](http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2014.2-3.02)._
   [Ajalooline Ajakiri](https://et.wikipedia.org/wiki/Ajalooline_Ajakiri)_, 2014.
 * [Tõnis Lukas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Lukas). Jüriöö võimalused. _
   [Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Akadeemia_(ajakiri))_, 1993, nr. 4.
 * [Uku Masing](https://et.wikipedia.org/wiki/Uku_Masing). "1343. Vaskuks ja vikaaria
   Lohult" / Ilmamaa 2002.
 * [Mihkel Mäesalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Mäesalu). Taani kuninga
   asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. _[Tuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuna)_,
   2021, nr 2
 * [Peep Peter Rebane](https://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Peter_Rebane). The Jüriöö
   mäss (St. George’s Night Rebellion) of 1343. – [Mardi Valgemäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Mardi_Valgemäe),
   [Arvids Ziedonis](https://et.wikipedia.org/wiki/Arvids_Ziedonis?action=edit&redlink=1),
   [William L. Winter](https://et.wikipedia.org/wiki/William_L._Winter?action=edit&redlink=1)(
   koost.), _Baltic History_. Columbus (Ohio): Association for the Advancement of
   Baltic Studies. 1974. Lk 35–48.
 * [Edgar V. Saks](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_V._Saks). Eesti soost vasallkond
   taaniaegsel Virumaal. Jüriöö mäss: Revideerivaid seisukohti ürikute valgusel.
   Philadelphia, 1971.
 * [Anti Selart](https://et.wikipedia.org/wiki/Anti_Selart) (koostaja ja toimetaja).
   _Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg_: peatükid "Jüriöö ülestõus" ja "Vastuolud Eestimaa
   pärast 1340. aastatel" (lk 146–149), Tartu 2012.
 * Anti Selart. [Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas?](http://www.ra.ee/ajakiri/kas-bartholomaus-hoeneke-liivimaa-noorem-riimkroonika-on-jurioo-ulestousu-ajaloo-allikas/)
   _Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2_.
 * [Marek Tamm](https://et.wikipedia.org/wiki/Marek_Tamm). [Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus](https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Eestlaste-suur-vabadusv%C3%B5itlus-j%C3%A4rjepidevus-ja-kordumine-Eesti-ajaloom%C3%A4lus.pdf)._
   [Riigikogu Toimetised](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu_Toimetised)_, 
   16, 2007.
 * Marek Tamm. Jüriöö-tekst Eesti ajalookultuuris. [_Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist_](https://www.researchgate.net/publication/293335085_Monumentaalne_ajalugu_Esseid_Eesti_ajalookultuurist).
   [Loomingu Raamatukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Loomingu_Raamatukogu), 2012.
 * [Enn Tarvel](https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Tarvel). [Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal](http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2005/2/Tuna27_sisu.pdf),_
   [Tuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuna)_, 2005, nr 2.
 * [Sulev Vahtre](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Vahtre) (tõlkija ja kommenteerija)._(
   Bartholomäus Hoeneke) Liivimaa noorem riimkroonika: (1315–1348)._ Tallinn: [Eesti Riiklik Kirjastus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Riiklik_Kirjastus),
   1960.
 * Sulev Vahtre. _Jüriöö [1343. aasta ülestõus]_. Tallinn: Eesti Raamat, [1980](https://et.wikipedia.org/wiki/1980).
 * Sulev Vahtre. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus. _[Vikerkaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar_(ajakiri))_,
   nr 4, 1993
 * Sulev Vahtre. [Jaagupipäeva asjus](http://www.ra.ee/ajakiri/jaagupipaeva-asjus/).
   [Tuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuna), 2006, nr 1.
 * [Hannes Walter](https://et.wikipedia.org/wiki/Hannes_Walter). [Jüriööst teisiti](http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel182_155.html).
   [Horisont](https://et.wikipedia.org/wiki/Horisont_(ajakiri)), 2003, 6

## Välislingid

 * [Katrin Jüriso](https://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_Jüriso?action=edit&redlink=1)(
   toimetaja). [Jüriöö ülestõus on saanud uue tõlgenduse](https://www.err.ee/490166/jurioo-ulestous-on-saanud-uue-tolgenduse),
   ERR, 23. aprill 2009
 * [Karl Kello](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Kello), ["Jüriöö ülestõus: teeme oma riigi?"](http://kultuur.elu.ee/ke467_eesti_riik.htm)
   [Kultuur ja Elu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kultuur_ja_Elu), 1/2002.
 * [Urmas Kiil](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Kiil?action=edit&redlink=1),
   ["Saarlaste vastuhakust Jüriöö sündmuste ajal"](https://www.saartehaal.ee/2008/07/26/saarlaste-vastuhakust-jurioo-sundmuste-ajal/)
   [Meie Maa](https://et.wikipedia.org/wiki/Meie_Maa), 26. juuli 2008
 * [Ivar Leimus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivar_Leimus). [Tants Eestimaa ümber ehk kes võitis Jüriöö?](http://www.estonica.org/et/Tants_Eestimaa_%C3%BCmber_ehk_kes_v%C3%B5itis_J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6/).
   [Estonica](https://et.wikipedia.org/wiki/Estonica).
 * [Mikk Sarv](https://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Sarv), ["Jüriöö ülestõusu tõlgendusi"](https://www.postimees.ee/2541143/jurioo-ulestousu-tolgendusi)
   [Postimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Postimees), 14. aprill 1998
 * [Kari Tarkiainen](https://et.wikipedia.org/wiki/Kari_Tarkiainen?action=edit&redlink=1).
   [Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses](https://www.err.ee/335655/kari-tarkiainen-eesti-keskaeg-uues-valguses).
   ERR, 10. juuni 2013
 * ["Eestlaste vabadusvõitlus 1343. a."](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1556)–
   [Tänapäev](https://et.wikipedia.org/wiki/Tänapäev_(ajakiri)) nr. 3 [1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939)

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us](https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us)