# Jüri Uluots

- Link: https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots
- Published: 2026-10-24T10:50:21+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [TÄNA AJALOOS, 24. oktoober ⟩ Hoolimatusest tingitud raketiplahvatus nõudis kuni 150 inimelu](https://kihulane.eu/arhiiv/275995)
 * [TÄNA AJALOOS, 5.juuli ⟩ Vares-Barbaruse valitsus saatis Riigikogu laiali](https://kihulane.eu/arhiiv/203436)
 * [TÄNA AJALOOS, 21. juuni ⟩ Okupatsiooniväed kukutasid Eesti valitsuse](https://kihulane.eu/arhiiv/199269)
 * [ELU25 ⟩ Maailma kõige eesrindlikum põhiseadus, palju õnne meile](https://kihulane.eu/arhiiv/197538)
 * [Juuniküüditamise ohvriks langesid peamiselt arreteeritute lapsed ja pereliikmed](https://kihulane.eu/arhiiv/197137)
 * [Juuniküüditamise ohvriks langesid eeskätt lapsed ja arreteeritute pereliikmed](https://kihulane.eu/arhiiv/197063)

**Jüri Uluots** ([13. jaanuar](https://et.wikipedia.org/wiki/13._jaanuar) [1890](https://et.wikipedia.org/wiki/1890)
Jaanse talu, [Uluste](https://et.wikipedia.org/wiki/Uluste) küla, Kirbla vald, [Läänemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänemaa)–
[9. jaanuar](https://et.wikipedia.org/wiki/9._jaanuar) [1945](https://et.wikipedia.org/wiki/1945)
[Stockholm](https://et.wikipedia.org/wiki/Stockholm)) oli Eesti õigusteadlane ja
poliitik. Ta oli [peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_peaminister) 
[12. oktoobrist](https://et.wikipedia.org/wiki/12._oktoober) [1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939)
kuni 21. juunini [1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940) ja [peaminister vabariigi presidendi ülesandeis](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaminister_vabariigi_presidendi_ülesandeis)
[21. juunist](https://et.wikipedia.org/wiki/21._juuni) [1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940)
kuni surmani. 1938. aastal sai Jüri Uluotsast [Eesti Teaduste Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teaduste_Akadeemia_(1938–1940))
liige humanitaarteaduste sektsioonis.

## Elukäik ja teadustegevus

Jüri Uluots sündis [13. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/13._jaanuar) [1890](https://et.wikipedia.org/wiki/1890)
Kirbla vallas (tol ajal [Vanamõisa vallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Vanamõisa_vald?action=edit&redlink=1)
[Haapsalu kreisis](https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_kreis)) talupidaja peres.
Ta õppis kolm aastat kohalikus vallakoolis, seejärel kaks aastat kihelkonnakoolis.
[1904](https://et.wikipedia.org/wiki/1904). aastast jätkas ta oma haridusteed Pärnu
linnakoolis, kus käis kolm aastat. [1907](https://et.wikipedia.org/wiki/1907). aastal
võeti ta vastu [Pärnu gümnaasiumisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu_Gümnaasium).
Pärast Pärnu gümnaasiumi lõpetamist [1910](https://et.wikipedia.org/wiki/1910). 
aasta juunis asus ta õppima [Peterburi ülikoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi_ülikool)
[õigusteadust](https://et.wikipedia.org/wiki/Õigusteadus). Lõpetanud selle [1915](https://et.wikipedia.org/wiki/1915).
aastal, jäi Jüri Uluots ülikooli juurde teadusliku stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse
alal. Tema juhendajad Peterburis olid mainekad Rooma õiguse spetsialistid, tollane
ülikooli rektor [David Grimm](https://et.wikipedia.org/wiki/David_Grimm) (1864–1941)
ja hilisem Tartu Ülikooli õppejõud Karl Wilhelm von Seeler (1861–1925).^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-:0-1))

1913. aastal oli Uluots Peterburis üks [korporatsioon Rotalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Korporatsioon_Rotalia)
kümnest asutajaliikmest, oli aastatel 1919–1920 ajalehe [Kaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaja_(ajaleht))
toimetaja, 1937–1938 ajalehe Postimees peatoimetaja.

1918–1919 töötas Jüri Uluots Haapsalus rahukohtuniku ja kohtu-uurijana. 1919. aastal
valiti ta [Asutavasse Kogusse](https://et.wikipedia.org/wiki/Asutav_Kogu), 1920.
aastatel kuulus I, II ja IV Riigikogusse ([Põllumeeste rühmas](https://et.wikipedia.org/wiki/Põllumeeste_Kogu)).
^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-:0-1))

Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli õigusteaduskond alustas oma tööd 1920. aastal kolme
eesti rahvusest õigusteaduse õppejõuga. Need olid [Nikolai Maim](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Maim),
[Ants Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) ja Jüri Uluots. Jüri Uluots
oli 1920–1924 Tartu Ülikoolis Rooma õiguse dotsent, 1925–1927 erakorraline professor,
1927–1940 korraline professor. 1924–1931 ja 1942–1944 oli ta ühtlasi õigusteaduskonna
dekaan ja 1931–1934 üliõpilasasjade prorektor.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-:0-1))

Juba oma esimestest loengutest alates muutis Jüri Uluots Eesti õigusajaloo lähtepunkti,
seades esmakordselt selle keskmesse eestlase. Lühidalt võiks tema kontseptsiooni
kokku võtta järgmiselt: Eesti õigusajalugu on kõigepealt Eesti rahva õigusajalugu.
1930. aastal ilmus tema sulest kaheköiteline uurimus „Eestimaa õiguse ajalugu“. 
Jüri Uluots on uurinud ka agraar- ja asustusajalugu: 1935. aastal avaldati „Grundzüge
der Agrargeschichte Estlands“. Eestlaste muistseid lepinguid võõrastega käsitleb„
Die Verträge der Esten mit den Fremden im XIII Jahrhundert“ (1938).^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-:0-1))

Jüri Uluots oli Eesti õigusteaduse loojaid, osales Eesti tsiviilseadustiku koostamises.
Rahvasteliidu nõukogus kaitses ta maareformi Eestis.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-:0-1))

1938. aastal sai Jüri Uluotsast [Eesti Teaduste Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teaduste_Akadeemia)
akadeemik. Lisaks õigusteaduslikele probleemidele huvitasid teda ka asustus- ja 
maakaitseajaloo küsimused, laiem majandus- ja poliitiline ajalugu ning ajalooline
ja poliitiline geograafia. Ta võttis agaralt osa akadeemia humanitaarteaduste sektsiooni
tegevusest ning interdistsiplinaarsete uurimiskavade koostamisest viimase juurde
loodud toimkondades.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-:0-1))

Jüri Uluotsale kuulus 3000-köiteline õigusteaduslik raamatukogu^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-2)).

Jätkus ka tema tegevus poliitikuna. 1936. aastal valiti Jüri Uluots [Rahvuskogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuskogu)
liikmeks, ta oli selle I koja esimees ning Eesti Vabariigi uue põhiseaduse üks peamisi
autoreid. 1937–1940 oli ta Isamaaliidu keskjuhatuse esimees. 1938. aastal valiti
ta Riigikogusse, oli 1938-1939 selle esimees. 12. oktoobrist 1939 oli Jüri Uluots
Eesti Vabariigi peaminister, lahkudes sellest ametist 16. juunil 1940 NSV Liidu 
ultimaatumi ja saabunud okupatsiooni tõttu.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-:0-1))

Kuna 21. juunil 1940 toimunud [juunipöördega](https://et.wikipedia.org/wiki/Juunipööre)
võimule tulnud [Johannes Varese valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Varese_valitsus)
ei olnud põhiseaduslik ja ka president [Konstantin Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts)
ei saanud enam vabalt võimu teostada, loetakse riigiõiguslikult presidendi kohusetäitjaks
alates sellest kuupäevast viimasena põhiseaduslikus korras peaministri ametit pidanud
poliitik Jüri Uluots. Uluots püüdis seaduslikku valitsust Eesti territooriumil taastada
nii [1941](https://et.wikipedia.org/wiki/1941). kui ka 1944. aastal, kuid tulutult.
[20. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/20._aprill) 1944 kutsus ta kokku [Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabariigi_Presidendi_Asetäitja_Valimiskogu).

[[

Jüri Uluotsa ja tema pere haud Kirbla kalmistul

18. septembril 1944 nimetas ta ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, mis on tuntud
[Otto Tiefi valitsusena](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Tiefi_valitsus)^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-:0-1))
[,](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Tiefi_valitsus) kuid see ei suutnud pidurdada
Punaarmee edasitungi. 1944. aasta lõpus oli kogu Eesti Punaarmee poolt vallutatud.
Eesti valitsus läks eksiili.

Jüri Uluots põgenes saabuvate Nõukogude okupatsioonivägede eest Rootsi, kus ta alates
septembrist [1944](https://et.wikipedia.org/wiki/1944) kandis edasi Eesti Vabariigi
õiguslikku järjepidevust riigipeana eksiilis (nimetatud vahel ka eksiilpresidendiks),
tema ametlik ametinimetus oli [peaminister vabariigi presidendi ülesannetes](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaminister_vabariigi_presidendi_ülesannetes).

Jüri Uluots suri 9. jaanuaril 1945 Stockholmis.

[13. mail](https://et.wikipedia.org/wiki/13._mai) [2008](https://et.wikipedia.org/wiki/2008)
saabusid Jüri Uluotsa ja tema pere põrmud Rootsist Eestisse ja maeti 31. augustil
[Kirbla kalmistule](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirbla_kalmistu).

## Teenistuskäik

[[

Jüri Uluotsa mälestuspäev Kirblas 2020. aastal

 * rahukohtunik Haapsalus (25. november 1918)
 * [Eesti Asutava Kogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Asutav_Kogu) liige
 * [I](https://et.wikipedia.org/wiki/I_Riigikogu), [II](https://et.wikipedia.org/wiki/II_Riigikogu)
   ja [IV Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/IV_Riigikogu) liige
 * [Allveelaevastiku Sihtkapitali](https://et.wikipedia.org/wiki/Allveelaevastiku_Sihtkapital)
   Tartu toimkonna liige (alates 28. oktoobrist 1933)^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_note-3))
 * [Rahvuskogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuskogu) Esimese Koja esimees
 * [I Riigivolikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/I_Riigivolikogu) liige ([51. valimisringkonnast](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivolikogu_51._valimisringkond))
 * [Eesti Teaduste Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teaduste_Akadeemia_(1938–1940))
   humanitaarteaduste sektsiooni liige
 * Riigivolikogu esimees ([21. aprill](https://et.wikipedia.org/wiki/21._aprill)
   [1938](https://et.wikipedia.org/wiki/1938) – [12. oktoober](https://et.wikipedia.org/wiki/12._oktoober)
   [1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939))
 * peaminister (12. oktoober 1939 – [21. juuni](https://et.wikipedia.org/wiki/21._juuni)
   [1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940))
 * [Rahvusliku Ehituskomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuslik_Ehituskomitee?action=edit&redlink=1)
   ja [Ehitusnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Ehitusnõukogu?action=edit&redlink=1)
   esimees (12. oktoober 1939 – [21. juuni](https://et.wikipedia.org/wiki/21._juuni)
   [1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940))
 * [Riigikaitse Nõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikaitse_Nõukogu_(1933–1940))
   liige (12. oktoober 1939 – [21. juuni](https://et.wikipedia.org/wiki/21._juuni)
   [1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940))
 * [peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaminister_Vabariigi_Presidendi_ülesandeis)(
   21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945)
 * [Aktuaalse Ajaloo Peakomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Aktuaalse_Ajaloo_Peakomitee)
   liige
 * [Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabariigi_Presidendi_Asetäitja_Valimiskogu)
   juhataja ([20. aprill](https://et.wikipedia.org/wiki/20._aprill) [1944](https://et.wikipedia.org/wiki/1944))

## Tunnustus

 * 1938 – [Valgetähe I klassi teenetemärk](https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_I_klassi_teenetemärk)(
   [23. veebruar](https://et.wikipedia.org/wiki/23._veebruar) [1938](https://et.wikipedia.org/wiki/1938))
 * [Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_Põhiseaduse_mälestusmärk)
   I järk
 * Tartumaa Põllumeeste Kogu auesimees.

## Teosed

 * "Kõneleb prof. Jüri Uluots" (kõnesid, ettekandeid, sõnavõtte aastaist 1933–1944).
   Kokku pannud ja kommenteerinud [Kädi Riismaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Kädi_Riismaa)–
   [Looming](https://et.wikipedia.org/wiki/Looming_(ajakiri)) [1990](https://et.wikipedia.org/wiki/1990),
   nr. 6, lk. 803–820
 * "Eesti ja vene sotsiaalpoliitilisest ideoloogiast" – [Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Akadeemia_(ajakiri))
   [1990](https://et.wikipedia.org/wiki/1990), nr. 7, lk. 1347–62
 * Järvelaid, Peeter. Jüri Uluots oma ja meie ajas. – Tartu : Tartu Ülikool, 2000.–
   Lk. 5–28. – (Aulaloengud). – Õigusteadlane ja riigimees, Tartu Ülikooli professor
   Jüri Uluots (1890–1945). – Äratrükk väljaandest Ajalooline Ajakiri (2000) nr.
   2.
 * "Seaduse sünd: Eesti õiguse lugu" (artiklid). Koostaja: [Hando Runnel](https://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel);
   eessõna: [Kalle Merusk](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_Merusk); saatesõna"
   Prof. Jüri Uluots juristina ja ajaloolasena": [Richard Ränk](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Ränk).
   Sari [Eesti mõttelugu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_mõttelugu) nr. 59,
   [Ilmamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmamaa), [Tartu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu)
   [2004](https://et.wikipedia.org/wiki/2004)

## Tsitaate

 | „ |  Meie iseseisvuse saavutamine oli ju kaugete unistuste saar, see oli kõige salajasema soovi täitumine, mille kättesaamisel rahvas aga pimestus suurest valgusest. Nüüd aga on nagu tekkimas tundemärgid, mis omased langevale riigile. Seda ei märka mitte üksi meie, vaid ka välisriigid on meid hakanud vaatlema haige riigina. On juba hakatud, nagu omal ajal Poolas, väljastpoolt meid "heatahtlikult" hoole alla võtma. On tunne, et meie praegu elame hädaohtlikus seisukorras ning rahvas ise peab selle välja arstima. |  “ |

11. veebruaril 1934

 |

 | „ |  Meile, eestlastele endile kuulub õigus otsustada, missugusel viisil ja kellega koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlis eluruumi ja oma rahva vabadust.

Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti.

 |  “ |

1944

 |

 | „ |  Meie võitlejate ja meie rahva elu pole praegu kerge. Praegusele põlvkonnale on langenud ülesanne: olla otsustavalt määrav kogu rahva edaspidisele saatusele. Inimliku arusaamise järgi on see osa, mis praegusel põlvkonnal tuleb täita küll väga tõsine, kuid mitte lootusetu ja väljavaatetu. Ka möödunud aegadel ja möödunud päevadel on eesti rahval lasunud raskeid koormaid. Näiliselt lootusetuid pingutusi. Aga ometi on saadud rasketest ja pimedatest aegadest üle. Tumedatele öödele on järgnenud ka heledaid päevi. Seepärast ka praegusel raskel endakaitse ajal me tahame ja loodame, et see õnnestub.

[...]

Nõnda on praegused rünnakud idast ainult järjekordne vene imperialismi purse Eesti vastu.

Aga alati, kui Eesti olukord ajaloos on ida rünnakute vastu olnud äärmiselt ohtlik, siis alati on tulnud teised rahvad Eesti võitlusi toetama. Neis võitlustes on meid toetanud taanlased, rootslased, sakslased, soomlased, poolakad ja leedulased. Kõige hilisemal ajal, Eesti Vabadussõja aastatel 1918-1920 osutasid meile olulist abi ka inglased ja soomlased ning teised rahvad. Nõnda on ligi tuhande aasta kestel ikka toimunud nagu ime - vaatmata lakkamatutele rünnakutele idast, on väike Eesti kestnud praeguseni. Kui hädaoht on olnud väga suur, siis ajaloo loogikaseaduste järgi ja Kõigevägevama tahtel on teisigi Euroopa rahvaid seda pisikest Euroopa osa kaitsma tulnud, nagu meie seda alati ka ise oleme teinud. Ja see Euroopa osa on jäänud püsima. Tahame loota, et ka käesoleval korral toimub samuti.

 |  “ |   |

 | „ |  Läbi raskeimate raskuste saavutame uuesti vaba isamaa. |  “ |

Surivoodil 9. jaanuaril 1945.

 |

## Vaata ka

 * [Jüri Uluotsa valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Uluotsa_valitsus)
 * [Anette Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/Anette_Uluots)
 * [Oskar Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Uluots)
 * [Ülo Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülo_Uluots)
 * [Viia Uluots-Wiget](https://et.wikipedia.org/wiki/Viia_Uluots-Wiget)

## Viited

 1. [1](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-:0_1-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-:0_1-1)
    [3](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-:0_1-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-:0_1-3)
    [5](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-:0_1-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-:0_1-5)
    [7](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-:0_1-6) [8](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-:0_1-7)
    Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 17.
 2. [↑](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-2) Täielik Eestimaa õiguse
    allikate kogu. Uus Sõna, 9. november 1935, nr. 262, lk. 5.
 3. [↑](https://kihulane.eu/glossary/juri-uluots#cite_ref-3) Allveelaevastiku kasuks
    tööle. Vaba Sõna, 29. oktoober 1933, nr. 8, lk. 4.

## Kirjandus

 * "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". [Stockholm](https://et.wikipedia.org/wiki/Stockholm)
   [1945](https://et.wikipedia.org/wiki/1945); selle raamatu ühe artikli taastrükk:
   [Edgar Kant](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Kant), "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis
   ja eesti teaduses" – [Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Akadeemia_(ajakiri))
   [1990](https://et.wikipedia.org/wiki/1990), nr. 1, lk. 3–17
 * [Hannes Walter](https://et.wikipedia.org/wiki/Hannes_Walter), "Jüri Uluots 1890–
   1945" – [Looming](https://et.wikipedia.org/wiki/Looming_(ajakiri)) [1990](https://et.wikipedia.org/wiki/1990),
   nr. 1, lk. 102–109
 * [Mart Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar), "Jüri Uluots aastal 1944"–
   Looming 1990, nr. 4, lk. 527–535
 * [Peeter Järvelaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Järvelaid). Jüri Uluotsa
   ajalooline elutöö. // Postimees, 26. veebruar 2005, lk. 15.
 * [Peeter Järvelaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Järvelaid), "Jüri Uluots
   oma ja meie ajas" – [Ajalooline Ajakiri](https://et.wikipedia.org/wiki/Ajalooline_Ajakiri)
   [2000](https://et.wikipedia.org/wiki/2000), nr. 2, lk. 5–28
 * [Herbert Lindmäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Herbert_Lindmäe), "Professor 
   Jüri Uluotsa poliitiline tegevus Saksa okupatsiooni ajal ja selle riigiõiguslik
   tähendus" – [Juridica](https://et.wikipedia.org/wiki/Juridica) [2000](https://et.wikipedia.org/wiki/2000),
   nr. 2, lk. 113–121; samas lk. 122–130 ka: [Maia Ruttu](https://et.wikipedia.org/wiki/Maia_Ruttu?action=edit&redlink=1),
   [Karmen Visnapuu](https://et.wikipedia.org/wiki/Karmen_Visnapuu?action=edit&redlink=1),"
   Jüri Uluots (13. 01. 1890 – 9. 01. 1945): publikatsioonid ja tema kohta kirjutatu"
 * Peeter Järvelaid, "Professor Jüri Uluots ja Eesti Teaduste Akadeemia" //Tartu
   ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu:Tartu Ülikool, 2009, lk. 68–83.
 * Olga Gavrilova, Mihhail Hodjakov, ""Sooviksin jääda ülikooli juurde...": Peterburi
   periood Jüri Uluotsa elus" – [Tuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuna), 2/2018,
   lk 35-41

## Välislingid

 * [Vestlusi professor Uluotsaga praeguse olukorra kohta – Postimees.ee](http://www.postimees.ee/?id=29874)
 * [Jüri Uluotsast riik.ee veebilehel](http://www.riik.ee/uluots/index.php?id=33073)
 * [Jüri Uluots](http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3934) Eesti
   biograafilises andmebaasis ISIK
 * ["Eesti muistsest riiklikust ja ühiskondlikust korrast"](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=18)
   Looming, nr. 6/1932
 * ["Jüri Uluots ja õiguslik järjepidevus"](http://195.250.160.49/viewdoc/654826051EC0F7F6C2256F950053E5BD)
   Eesti Ekspress, 31. jaanuar 2005
 * [JÜRI ULUOTSA ÜLESKUTSE (Esinemine raadios 17. augustil 1944. Ajaleht Uus Elu, 20. august 1944)](http://www.kool.ee/?6087)

 |  Eelnev
**[Kaarel Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu)** |  **[Eesti peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_peaminister)**[1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939)–[1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940) |  Järgnev**[Otto Tief](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Tief)Peaministri asetäitja | 
 |  Eelnev[Konstantin Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts)[Eesti Vabariigi President](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_President) |  [Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaminister_Vabariigi_Presidendi_ülesandeis)[1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940)–[1945](https://et.wikipedia.org/wiki/1945) |  Järgnev[August Rei](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Rei) | 
 |  Eelnev[Rudolf Penno](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Penno) ([Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu) esimees) |  [Rahvuskogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuskogu) esimese koja esimees, [I Riigivolikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/I_Riigivolikogu) esimees[1937](https://et.wikipedia.org/wiki/1937)–[1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939) |  Järgnev[Otto Pukk](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Pukk) ([Riigivolikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivolikogu) esimees) |

|

 * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Eestipresident)
 * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Eestipresident)

[Eesti presidendid](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_president)

 | 
|  Vabariigi President |

 [Konstantin Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) (1938–1940)

  |  [⌊Presidendi lipp⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Flag_of_the_President_of_Estonia.svg) | 
| Peaministrid Vabariigi Presidendi
ülesandeis eksiilis |

 [Jüri Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Uluots) (1940–1945) **·**  [August Rei](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Rei) (1945–1963) **·**  [Aleksander Warma](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Warma) (1963–1970) **·**  [Tõnis Kint](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Kint) (1970–1990) **·**  [Heinrich Mark](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Mark) (1990–1992)

  | 
| Vabariigi Presidendid |

 [Lennart Meri](https://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri) (1992–2001) **·**  [Arnold Rüütel](https://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Rüütel) (2001–2006) **·**  [Toomas Hendrik Ilves](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves) (2006–2016) **·**  [Kersti Kaljulaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Kaljulaid) (2016–2021) **·**  [Alar Karis](https://et.wikipedia.org/wiki/Alar_Karis) (2021–)

  |

|

 * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Eestivj)
 * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Eestivj)

[Eesti valitsusjuhid](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_valitsus)

 | 
|  Ministrite Nõukogu esimees |

 [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts)

  |  
| Peaministrid (1918–1920) |

 [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Birk](https://et.wikipedia.org/wiki/Ado_Birk) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip)

  | 
| Riigivanemad |

 [Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Kukk](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kukk) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Akel](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Akel) | [Jaakson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Jaakson) | [Teemant](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Teemant) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Rei](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Rei) | [Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Teemant](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Teemant) | [Einbund](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts)

  | 
| Peaministrid (1934–1940) |

 [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) | [Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Uluots)

  | 
| Peaministri asetäitjad |

 [Tief](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Tief) | [Sikkar](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Sikkar) | [Kint](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Kint) | [Warma](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Warma) | [Kint](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Kint) | [Mark](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Mark) | [Penno](https://et.wikipedia.org/wiki/Enno_Penno)

  | 
| Peaministrid (alates 1991) |

 ([Savisaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar)) | ([Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi)) | [Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) | [Tarand](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Tarand) | [Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi) | [Siimann](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Siimann) | [Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) | [S. Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas) | [Parts](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Parts) | [Ansip](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip) | [Rõivas](https://et.wikipedia.org/wiki/Taavi_Rõivas) | [Ratas](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Ratas) | [K. Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaja_Kallas) | [Michal](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristen_Michal) 

  |

‎

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Uluots)
