# Johan Laidoner - Link: https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner - Published: 2026-05-07T11:36:48+03:00 - Author: toomas ### Postitused, kus seda mõistet mainitakse: * [TÄNA AJALOOS, 19. juuli ⟩ Kindral Laidoner küüditati Venemaale](https://kihulane.eu/arhiiv/208181) * [TÄNA AJALOOS, 9. september ⟩ Algas 68 inimese elu nõudnud Pärnu metanoolitragöödia](https://kihulane.eu/arhiiv/234018) * [TÄNA AJALOOS, 18. juuli ⟩ Vene väed alistasid Tartu](https://kihulane.eu/arhiiv/207917) * [TÄNA AJALOOS, 3. juuli ⟩ Lõppes eestlastele võidukas sõda](https://kihulane.eu/arhiiv/202855) * [TÄNA AJALOOS, 22. juuni ⟩ Kaks kuulsamat katastroofiga lõppenud otsust kogu sõjanduse ajaloos](https://kihulane.eu/arhiiv/199531) * [TÄNA AJALOOS, 21. juuni ⟩ Okupatsiooniväed kukutasid Eesti valitsuse](https://kihulane.eu/arhiiv/199269) * [TÄNA AJALOOS, 30. mai ⟩ Teleekraanile jõudis ülipopulaarne Eesti saatesari](https://kihulane.eu/arhiiv/192601) * [TÄNA AJALOOS, 7. mai ⟩ Eesti esimene satelliit jõudis orbiidile](https://kihulane.eu/arhiiv/186135) * [TÄNA AJALOOS, 2. aprill ⟩ Šoti füüsik patenteeris tänapäeval asendamatu seadme](https://kihulane.eu/arhiiv/175175) * [TÄNA AJALOOS, 14. märts ⟩ Ilmavalgust nägi Kristjan Jaak Peterson](https://kihulane.eu/arhiiv/164465) **Johan Laidoner** [VR I/1](https://et.wikipedia.org/wiki/VR_I/1) ja [VR III/1](https://et.wikipedia.org/wiki/VR_III/1)( [12. veebruar](https://et.wikipedia.org/wiki/12._veebruar) (31. jaanuar [vkj](https://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender)) [1884](https://et.wikipedia.org/wiki/1884) [Vardja](https://et.wikipedia.org/wiki/Vardja_(Viljandi)), [Viiratsi vald](https://et.wikipedia.org/wiki/Viiratsi_vald_(Viljandi_kihelkond)), [Viljandimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandimaa) – [13. märts](https://et.wikipedia.org/wiki/13._märts) [1953](https://et.wikipedia.org/wiki/1953) [Vladimiri keskvangla](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimiri_keskvangla?action=edit&redlink=1), [Vladimir](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir), [NSV Liit](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liit)) oli [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Keisririik) ja [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti) sõjaväelane ning Eesti poliitik. ## Elulugu Johan Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ([1854](https://et.wikipedia.org/wiki/1854)– [1911](https://et.wikipedia.org/wiki/1911)) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni ([1851](https://et.wikipedia.org/wiki/1851)–[1938](https://et.wikipedia.org/wiki/1938)) esimese lapsena. Sealsamas Raba talus sündisid ka Johan Laidoneri vennad [Villem](https://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Laidoner?action=edit&redlink=1)( 1886), [Peeter](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Laidoner?action=edit&redlink=1)( 1888) ja [Oskar](https://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Laidoner?action=edit&redlink=1)( 1890). Johan Laidoner õppis aastatel [1892](https://et.wikipedia.org/wiki/1892)– [1894](https://et.wikipedia.org/wiki/1894) Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel [1895](https://et.wikipedia.org/wiki/1895)– [1897](https://et.wikipedia.org/wiki/1897) Viljandi 1. algkoolis ja [1897](https://et.wikipedia.org/wiki/1897)– [1900](https://et.wikipedia.org/wiki/1900) Viljandi linnakoolis^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-dgudM-2)). ## Sõjaväeline teenistuskäik ### Teenistuskäik Venemaa Keisririigi sõjaväes [1900](https://et.wikipedia.org/wiki/1900). aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu – "rind ei andvat mõõtu välja" ja tal soovitati aasta pärast tagasi tulla. Pärast ebaõnnestunud katset sõjaväkke pääseda asus Laidoner elama [Peterburi kubermangus](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi_kubermang) asunud [Aljutino](https://et.wikipedia.org/wiki/Aljutino?action=edit&redlink=1) mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-cd0sC-3)). [1901](https://et.wikipedia.org/wiki/1901). aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks ja 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna [Venemaa Keisririigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Keisririik) sõjaväkke, kus asus teenima [110. Kaama jalaväepolku](https://et.wikipedia.org/wiki/110._Kaama_jalaväepolk?action=edit&redlink=1) Kaunases. Septembris [1902](https://et.wikipedia.org/wiki/1902) astus [Vilno sõjakooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Vilno_sõjakool), aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe [junkrukooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Junkrukool?action=edit&redlink=1) teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. [1903](https://et.wikipedia.org/wiki/1903). aasta [3. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/3._jaanuar) ülendati Laidoner [allohvitseriks](https://et.wikipedia.org/wiki/Allohvitser) ja [1904](https://et.wikipedia.org/wiki/1904). aasta oktoobris [portupeejunkruks](https://et.wikipedia.org/wiki/Portupeejunkur?action=edit&redlink=1)( [vanemveebeliks](https://et.wikipedia.org/wiki/Vanemveebel)). Ta lõpetas sõjakooli [5. mail](https://et.wikipedia.org/wiki/5._mai) 1905 oma kursuse parimana ning teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ja ülendati [nooremleitnandiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Nooremleitnant). Aastatel 1905–1909 teenis J. Laidoner [13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus](https://et.wikipedia.org/wiki/13._Jerevani_Tema_Kõrguse_ihukaitsegrenaderide_polk?action=edit&redlink=1), mis asus [Kaukaasias](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaukaasia), [Thbilisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Thbilisi) lähedal [Manglisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Manglisi?action=edit&redlink=1) linnakeses. 1908. aastal ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. Jerevani polgu 12. [roodu](https://et.wikipedia.org/wiki/Rood) ajutiseks ülemaks. [17. oktoobril](https://et.wikipedia.org/wiki/17._oktoober) [1909](https://et.wikipedia.org/wiki/1909) astus ta [Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kindralstaabi_Akadeemia) [Peterburis](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi), mille lõpetas [1912](https://et.wikipedia.org/wiki/1912). aasta mais 1. järguga. Teda autasustati eeskujulike tulemuste eest [Püha Anna III klassi ordeniga](https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Anna_orden) ning ta suunati tagasi oma polku. [7. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/7._jaanuar) 1913 ülendati ta [staabikapteniks](https://et.wikipedia.org/wiki/Staabikapten) ning 21. märtsil arvati kindralstaabi kutseliiki^([_[küsitav](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Kas)_]). Aastatel [1912](https://et.wikipedia.org/wiki/1912)–[1913](https://et.wikipedia.org/wiki/1913) teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, [1913](https://et.wikipedia.org/wiki/1913)– [1914](https://et.wikipedia.org/wiki/1914) [1. Kaukaasia kütipolgus](https://et.wikipedia.org/wiki/1._Kaukaasia_kütipolk?action=edit&redlink=1) rooduülemana. [1914](https://et.wikipedia.org/wiki/1914). aastal teenis J. Laidoner [Kaukaasia sõjaväeringkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaukaasia_sõjaväeringkond?action=edit&redlink=1) staabis ning [Esimese maailmasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda) alates määrati [Edelarinde](https://et.wikipedia.org/wiki/Edelarinne_(Venemaa_keisririik)?action=edit&redlink=1) IV armee, III Kaukaasia [armeekorpuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Armeekorpus) [staapi](https://et.wikipedia.org/wiki/Staap) [käsundusohvitseriks](https://et.wikipedia.org/wiki/Käsundusohvitser), kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. 17. (vkj 4.) juulil 1915 autasustati teda [Püha Georgi mõõgaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Georgi_mõõk): > „_selle eest, et ööl vastu 11. oktoobrit 1914, lahingute ajal Gorbatka raudteejaama > piirkonnas, teostas luuret [Politino](https://et.wikipedia.org/wiki/Politino?action=edit&redlink=1) > rajoonis. Luurekäigu jooksul kogutud andmetele tuginedes sooritati ööl vastu 12. > oktoobrit edukas rünnak_“ [26. novembril](https://et.wikipedia.org/wiki/26._november) [1914](https://et.wikipedia.org/wiki/1914) ülendati [kindralstaabi kapteniks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralstaabi_kapten?action=edit&redlink=1). Märtsis [1915](https://et.wikipedia.org/wiki/1915) määrati J. Laidoner III Kaukaasia armeekorpuse 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati J. Laidoner [Läänerinde](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänerinne_(Venemaa_keisririik)?action=edit&redlink=1) [staapi](https://et.wikipedia.org/wiki/Staap) luureosakonna ülema abiks ja [15. augustil](https://et.wikipedia.org/wiki/15._august) 1916 ülendati J. Laidoner [kindralstaabi alampolkovnikuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralstaabi_alampolkovnik?action=edit&redlink=1). [11. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/11._märts) 1917 määrati ta Kaukaasia [grenaderidiviisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Grenader) [staabiülemaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Staabiülem) [Galiitsias](https://et.wikipedia.org/wiki/Galiitsia) (04.1917–09.1917), misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi [staabiülemaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Staabiülem). [Esimese maailmasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda) ajal sõdis [Galiitsias](https://et.wikipedia.org/wiki/Galiitsia), [Poolas](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola) ja [Valgevenes](https://et.wikipedia.org/wiki/Valgevene) [Saksa Keisririigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_Keisririik) ning [Austria-Ungari Keisririigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria-Ungari) vägede vastu. ### Teenistus Eesti rahvuslikes väeosades [2. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/2._detsember) 1917 kutsus [Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Sõjaväelaste_Ülemkomitee) [kindralstaabi alampolkovniku](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralstaabi_alampolkovnik?action=edit&redlink=1) Johan Laidoneri Eestisse formeeritava [1. Eesti jalaväediviisi](https://et.wikipedia.org/wiki/1._Eesti_jalaväediviis) ülemaks. 1. jaanuaril 1918 saabus Johan Laidoner Tallinna ja võttis 5. jaanuaril 1. Eesti jalaväediviisi juhtimise üle. J. Laidoner juhtis [Eesti rahvusväeosi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvusväeosad) kuni [19. veebruarini](https://et.wikipedia.org/wiki/19._veebruar) [1918](https://et.wikipedia.org/wiki/1918), mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud [Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Nõukogude_Täitevkomitee) survel [diviisiülema](https://et.wikipedia.org/wiki/Diviis) kohalt lahkuma. ### Tegevus Saksa okupatsiooni ajal Veebruaris 1918 Eestis alanud [Saksa keisririigi vägede okupatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_okupatsioon_Eestis_(1917–1918)) tegutses Johan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana [Nõukogude Venemaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Venemaa) [Petrogradis](https://et.wikipedia.org/wiki/Petrograd), kus korraldas eesti ohvitseride ja sõdurite saatmist Põhja-Venemaale, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide ekspeditsioonivägede juurde [Murmanskisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Murmansk), kus moodustati [Eesti Leegion](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Leegion_(Esimene_maailmasõda)?action=edit&redlink=1). [4. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/4._aprill) [1918](https://et.wikipedia.org/wiki/1918) ülendas Eesti Ajutine Valitsus Johan Laidoneri [polkovnikuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Polkovnik). > „Laidoner nimetas asjaolu, et ta Saksa okupatsioonivägede saabudes pidi Venemaale > pakku minema, õnnelikuks juhuseks. > Teatavasti otsisid Saksa võimud taga kõiki Vene väes [luurega](https://et.wikipedia.org/wiki/Luure) > tegelenud ohvitsere, ka [baltisakslasi](https://et.wikipedia.org/wiki/Baltisakslased), > kes saadeti koonduslaagrisse. Laidoner märkis, et talle pakuti Eestis varjumisvõimalusi, > kuid ta eelistas minna Venemaale ja viibis seal veebruarist detsembrini 1918. > Seega avanes tal soodne võimalus tutvuda Venemaal valitseva laose ning kõigepealt > [Punaarmee](https://et.wikipedia.org/wiki/Punaarmee) nõrkusega. Laidoner tunnistas, > et just see asjaolu andis talle julguse agressorile otsustavalt vastu astuda: " > Meie teised vanemad sõjaväelased, kes Eestis viibisid, ei saanud igatahes teadlikud > olla punaarmee võimetest. Hiljem [ülemjuhatajana](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülemjuhataja) > Vabadussõja operatsioone juhtides teadsin õigekülgselt, missuguse vastasega mul > oli tegemist. Loen seda üheks põhjuseks, miks nii edukalt võisime sõdida enamluse > vastu."“ > – ^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-dvXUn-4)) ### Vabadussõda 1918. aastal [Vabadussõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabadussõda) alguses, 30. novembril, lahkus ta [Petrogradist](https://et.wikipedia.org/wiki/Petrograd), ületas Soome piiri, jõudis 5. detsembril Helsingisse ja saabus 8. detsembri hommikul Tallinna ^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-77Yuq-5)). 11. detsembril tegi Johan Laidoner visiidi [Liepājas](https://et.wikipedia.org/wiki/Liepāja) asunud Briti eskaadri admirali [Edwyn Alexander Sinclairi](https://et.wikipedia.org/wiki/Edwyn_Alexander_Sinclair?action=edit&redlink=1) juurde, keda veenis vaatamata eskaadri kergeristleja Cassandra uppumisele miiniplahvatusel tulema [Tallinna reidile](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_reid), et toetada Eesti võitlust iseseisvuse eest, 12. detsembri õhtupoolikul saabuski Briti eskaader Tallinna reidile. [[ Eesti sõjaväe kõrgem juhtkond 1920. aastal, tagumine rida vasakult: [kindralmajor](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralmajor) [Ernst Põdder](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Põdder), Dr. [Arthur Lossmann](https://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_Lossmann), kindralmajor [Aleksander Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Tõnisson), polkovnik [Karl Parts](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Parts), polkovnik [Viktor Puskar](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Puskar), polkovnik [Jaan Rink](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Rink). Esimene rida vasakult: kindralmajor [Andres Larka](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Larka), kindralmajor [Jaan Soots](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Soots), [Sõjavägede Ülemjuhataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjavägede_Ülemjuhataja) [kindralleitnant](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralleitnant) Johan Laidoner, [Admiral](https://et.wikipedia.org/wiki/Admiral) [Johan Pitka](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka) ja polkovnik [Rudolf Reimann](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Reimann) 14. detsembril 1918 nimetati [kindralstaabi polkovnik](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralstaabi_polkovnik?action=edit&redlink=1) Johan Laidoner [Eesti rahvaväe](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Rahvavägi) [operatiivstaabi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseväe_Peastaabi_operatiiv-_ja_väljaõppeosakond#Ajalugu) ülemaks. 1918. aasta [23. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/23._detsember) nimetati ta Eesti Vabariigi [sõjavägede ülemjuhatajaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjavägede_Ülemjuhataja) ning moodustati sõjavägede sõjategevuse juhtimiseks [Ülemjuhataja Staap](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülemjuhataja_Staap). J. Laidoner rakendas sõjaväe juhtimisel ainujuhtimise printsiipi, kus Eesti sõjavägede ülemjuhataja tööorganiks oli Ülemjuhataja Staap ja vägede operatiivjuhtimise kõrgeimateks lülideks rindejuhatuse funktsioone täitvad [1.](https://et.wikipedia.org/wiki/1._Diviis), [2.](https://et.wikipedia.org/wiki/2._Diviis) ja [3. diviisi](https://et.wikipedia.org/wiki/3._diviis) staabid. Sõjaväe efektiivse juhtimisstruktuuri loomine oli Laidoneri üks suuremaid saavutusi Vabadussõja ajal. Erinevalt Esimese maailmasõja [positsioonisõjast](https://et.wikipedia.org/wiki/Positsioonisõda?action=edit&redlink=1) kujunesid Vabadussõja põhilisteks lahinguteks väiksemate väeüksuste pataljonide- roodude lahingud, mille toetamisel omasid suurt tähtsust mobiilsed [soomusrongid](https://et.wikipedia.org/wiki/Soomusrong) ja [soomusautod](https://et.wikipedia.org/wiki/Soomusauto) ning mobiilsed soomusrongide [dessantosad](https://et.wikipedia.org/wiki/Dessant). Strateegilise plaanina sekkus Eesti sõjavägi aktiivselt naabermaade sõjalistesse sündmustesse. Et säästa maad sõjapurustustest, kanti sõjategevus üle võõrale territooriumile: Eesti väed tungisid Vabadussõja ajal sügavale Läti aladele, võimaldades seega astuda tegevusse Eestile sõbralikul [Läti Ajutisel Valitsusel](https://et.wikipedia.org/wiki/Läti_Ajutine_Valitsus?action=edit&redlink=1). Tungides Loode-Venemaale, abistati võitluses [Punaarmeega](https://et.wikipedia.org/wiki/Punaarmee) vähem ohtlikke [Vene valgete](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_valged?action=edit&redlink=1) [väekoondisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Väekoondis) ([Põhjakorpust](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhjakorpus) ja [Loodearmeed](https://et.wikipedia.org/wiki/Loodearmee)). Narva jõe tagusest [Ingerimaast](https://et.wikipedia.org/wiki/Ingerimaa) loodi puhvertsoon ([Viru Ingeri](https://et.wikipedia.org/wiki/Viru_Ingeri)) Narva piirilõigu ette. [20. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/20._jaanuar) [1919](https://et.wikipedia.org/wiki/1919) nimetas [Eesti Ajutine Valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ajutine_Valitsus) J. Laidoneri pärast [Narva](https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_lahing_(1919)) ja [Tartu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_lahing_(1919)) tagasivallutamist [kindralmajoriks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralmajor) ^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-6))^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-7)). Pärast Vabadussõja edukat lõppu lahkus J. Laidoner [26. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/26._märts) 1920 omal soovil^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-8)) sõjavägede ülemjuhataja kohustest ning ülendati [kindralleitnandiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralleitnant). 8. jaanuaril 1921 vabastas [Vabariigi Valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piibu_valitsus) Johan Laidoneri Riigikogu liikmena tegelikust sõjaväeteenistusest ja arvas [tagavaraväkke](https://et.wikipedia.org/wiki/Tagavaravägi?action=edit&redlink=1) alates 4. jaanuarist 1921^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-TMZgj-9)). ## Tegevus Eesti Vabariigis [[ Johan Laidoneri autogramm 1938. aasta veebruaris Konstantin Pätsile kingitud Tallinna ümbruse kaardil * [Korp! Sakala](https://et.wikipedia.org/wiki/Korp!_Sakala) vilistlane kuni 1934. [Korp! Leola](https://et.wikipedia.org/wiki/Korp!_Leola) auvilistlane. * 1. detsembril 1924 [kommunistliku riigipöördekatse](https://et.wikipedia.org/wiki/1._detsembri_riigipöördekatse) ajal nimetati Laidoner Vabariigi valitsuse otsusega taas sõjavägede ülemjuhatajaks. * [17. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/17._veebruar) 1928 sai ta [Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktoriks](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_ülikooli_audoktor). ^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-10)) * Ta oli koos [Ants Piibu](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) ja [Klaus Scheeliga](https://et.wikipedia.org/wiki/Klaus_Scheel) Tallinna [Rotary klubi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rotary_klubi) asutaja.^( [[11]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-vngDz-11)) Johan Laidoner oli Tallinna Kaasani koguduse liige. * [12. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/12._märts) [1934](https://et.wikipedia.org/wiki/1934) nimetati Johan Laidoner riigivanema otsusega kolmandat korda Kaitsevägede ülemjuhatajaks ja [Sisekaitse Ülemaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitse_Ülem), 14. märtsil 1934 ühtlasi ka [kaitsevägede juhatajaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitsevägede_juhataja) ^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-qjDER-12)). * 14. oktoobril 1936 nimetati ta [Teenetemärkide Komitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Teenetemärkide_Komitee) esimeheks. * [1938](https://et.wikipedia.org/wiki/1938) nimetati Johan Laidoner [Tallinna Tehnikaülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Tehnikaülikool) [audoktoriks](https://et.wikipedia.org/wiki/Audoktor). * [24. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/24._veebruar) [1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939) ülendati Johan Laidoner kindraliks. * [22. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/22._juuni) [1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940) vabastas Konstantin Päts Johan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel sõjavägede ülemjuhataja ametist. ## 1. detsembri riigipöördekatse 1924. aasta 1. detsembril Nõukogude Venemaa [poolt organiseeritud Eesti riigipöördekatse ajal](https://et.wikipedia.org/wiki/1._detsembri_riigipöördekatse) kujunenud olukorras nimetati Johan Laidoner taas [sõjavägede ülemjuhatajaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjavägede_Ülemjuhataja). Kirjeldus J. Laidoneri nimetamisest ülemjuhatajaks 1924. aasta 1. detsembri hommikul koosolekul Riigivanema juures, [Eduard Laamani](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Laaman) päevikust: > „"Tuleb Pusta, siis muigades Laidoner. Kõlistame [Terrast](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Terras); > see tuleb 2 paksu seaduseraamatuga. Üleval [riigivanema](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivanem) > kabinetis kõik püsti: [Akel](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Akel), kuub > särgi peal, ilma kraeta laua ees. Kõlistatakse: teatab: Kurb sõnum – teedeminister > [Kark](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Kark) tapetud. [Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman): > Kõige apoliitilisem ministritest. Strandman kõnnib edasi tagasi. [Rõuk](https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_Rõuk), > [Pusta](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Robert_Pusta) vahib süngelt ja nagu > arusaamatult oma ette. Laidoner muheleb, ühe jalalt teisele tammudes: Ega see > ülemjuhataja õigused palju juure ei anna; need õigused on juba Rõukil sõjaseadusega. > Kui väliseid komplikatsioone ei tule, on see 2–3 päevaga möödas. Viimaks Strandman > lööb käega: Poogu [Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu) meid või > üles, aga teeme ära. Laidoner: Minugi pärast, aga siis peab siitsaadik võim rusikasse > koonduma. Terras on § leidnud ja kirjutab protokolli. Laidoner pöördub minu poole, > nimetab trükiasjade valitsejaks enda juure ja palub ühes Landsbergiga sõja[tsensuuri](https://et.wikipedia.org/wiki/Tsensuur) > ja [kommunikeede](https://et.wikipedia.org/wiki/Kommunikee?action=edit&redlink=1) > asjus korraldusi [teha?]. Ise pühib kohe staapi." “ > – ^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-PPIvr-13)) ## Poliitiline tegevus [[ [1921](https://et.wikipedia.org/wiki/1921)–[1929](https://et.wikipedia.org/wiki/1929) oli Johan Laidoner [I](https://et.wikipedia.org/wiki/I_Riigikogu), [II](https://et.wikipedia.org/wiki/II_Riigikogu) ja [III Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/III_Riigikogu) liige, kuulus [Põllumeestekogude](https://et.wikipedia.org/wiki/Põllumeestekogud) rühma ning oli 1929. aastani Riigikogu väliskomisjoni esimees. [1925](https://et.wikipedia.org/wiki/1925). aastal vahendas Johan Laidoner [Rahvasteliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvasteliit) komisjoni esimehena [Türgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Türgi) ja [Iraagi](https://et.wikipedia.org/wiki/Iraak) piiritülisid. Laidoneri soovitusel otsustati anda [Mosul](https://et.wikipedia.org/wiki/Mosul) Iraagile. Hiljem viibis ta mõnda aega anonüümsena [Palestiinas](https://et.wikipedia.org/wiki/Palestiina), kus tutvus sinna rajatavate juudi uusasundustega. Seda reisi kirjeldas ta 1926. aasta kevadel Tallinnas Palestiina koosolekul peetud [kõnes](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõne_Tallinna_juutkonnale), milles ühtlasi ennustas [Iisraeli](https://et.wikipedia.org/wiki/Iisrael) riigi rajamist.^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-14)) Rootsi- Läti alalise lepituskomitee liige (27. august 1926). Johan Laidoner oli Eesti tuletikumonopoli nõukogu esimees. [[ [Edward Rydz-Śmigły](https://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Rydz-Śmigły), [Tadeusz Kasprzycki](https://et.wikipedia.org/wiki/Tadeusz_Kasprzycki) ja Johan Laidoner, [Varssavi](https://et.wikipedia.org/wiki/Varssavi) - 1939 1929 loobus Johan Laidoner kandideerimast [IV Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/IV_Riigikogu) valimistel, deklareerides lakooniliselt: "Ma ei armasta teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." 1934. aasta põhiseaduse rahvahääletuse eel teatas Johan Laidoner, et on põhiseaduse muutmise poolt^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-GRgY6-15)). 1934. aastal esitati ta uue põhiseaduse alusel [valitava](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivanema_valimised) riigivanema kandidaadiks. Laidoner kogus 21. märtsiks 38 066 toetusallkirja (Riigivanema kandidaadiks ülesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja).^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-uFUC2-16)) Algselt tema kandidatuuri toetada lubanud vabadussõjalased murdsid viimasel hetkel kokkuleppe. 116 Vabadussõja veterani ja Vabadusristi kavaleri (teiste hulgas [Karl Parts](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Parts), [Jaan Maide](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Maide), [Karl Tallo](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Tallo), [Karl Einbund](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Einbund), [Johannes Roska](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Roska), [Paul Bassen-Spiller](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Bassen-Spiller), [Nikolai Reek](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Reek), [Aleksander Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Tõnisson), [Otto Sternbeck](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Sternbeck), [Johan Pitka](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka) ja [Hengo Tulnola](https://et.wikipedia.org/wiki/Hengo_Tulnola)) protesteerisid Johan Laidoneri kui Riigivanema kandidaadi mustamise vastu^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-hiPvu-17)). 1934. aastal tehti tema juhtimisel [1934. aasta sõjaväereform](https://et.wikipedia.org/wiki/1934._aasta_sõjaväereform?action=edit&redlink=1), seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust – püüti teha kaitsevõime tõstmiseks kõik, mida väikeriigi ressursid võimaldasid. [1938](https://et.wikipedia.org/wiki/1938). aastal sai Johan Laidoner [Riiginõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Riiginõukogu) liikmeks. 1939. aastal ülendati [Sõjavägede ülemjuhataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjavägede_ülemjuhataja) kindralleitnant Johan Laidoner, alates 24. veebruarist 1939. aastal, kindraliks^( [[18]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-18)). ## Nõukogude okupatsioon, vahistamine ja surm [[ Johan Laidoner 1941. aastal. NKVD foto Laidoneri isiklikust toimikust [[ Johan Laidoner 1952. aastal. NKVD foto Laidoneri isiklikust toimikust 22. juunil 1940 tagandati Johan Laidoner [Sõjavägede ülemjuhataja](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjavägede_ülemjuhataja) ametist ja [19. juulil](https://et.wikipedia.org/wiki/19._juuli) [1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940) [küüditati](https://et.wikipedia.org/wiki/Küüditamine) koos abikaasaga [NSV Liitu](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liit) [Moskvasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva) ning viis päeva hiljem edasi [Penzasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Penza). [23. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/23._juuni) [1941](https://et.wikipedia.org/wiki/1941) pandi Laidonerid koduaresti. [28. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/28._juuni) [1941](https://et.wikipedia.org/wiki/1941) Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris [1942](https://et.wikipedia.org/wiki/1942) suleti Laidonerid Moskvas [Butõrka vanglasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Butõrka_vangla), sealt viidi nad [Kirovi vanglasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirovi_vangla?action=edit&redlink=1) ja sügisel [1945](https://et.wikipedia.org/wiki/1945) [Ivanovo](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivanovo) vanglasse, kuhu nad jäid [1952](https://et.wikipedia.org/wiki/1952). aastani. [7. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/7._märts) [1953](https://et.wikipedia.org/wiki/1953) saadeti Laidonerid jälle Moskvasse [Butõrka vanglasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Butõrka_vangla), kus teatati, et neile on [RJM-i](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Riikliku_Julgeoleku_Ministeerium) [erinõupidamise](https://et.wikipedia.org/wiki/Erinõupidamine) otsusega mõistetud [Vene NFSV Kriminaalkoodeksi](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_NFSV_Kriminaalkoodeks?action=edit&redlink=1) [§ 58](https://et.wikipedia.org/wiki/§_58)-4 alusel 25-aastane vanglakaristus^([[19]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-o4TEB-19)). Kriminaalasi nr 5421, mis oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne erinõupidamise otsust hoiti teda 11 aastat vahi all. Talle esitatud süüdistuste kohta (Nõukogude võimu vastane relvastatud võitlus [Vabadussõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabadussõda) ajal) vastas rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtuv Laidoner, et | „ | vastavalt 1920. aastal sõlmitud [Tartu rahu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu) lepingule, "kohustusid mõlemad pooled mitte rakendama sanktsioone sõjategevusest osavõtu eest. Eesti tunnistati iseseisvaks suveräänseks riigiks ja võin kanda vastutust vaid Eesti rahva, tema seaduste ees." | “ | | [Vladimiri keskvanglas](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimiri_keskvangla?action=edit&redlink=1)/ [RJM Vladimiri vanglas nr 2](https://et.wikipedia.org/wiki/RJM_Vladimiri_vangla_nr_2?action=edit&redlink=1) viibimise ajal varjati Laidoneri ja teiste Balti riikide riigitegelaste isikuid ja kinnipidamise ajal kasutati nimede asemel – vanginumbreid (Laidoner oli kinnipeetu nr 11^([[20]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-GSTwG-20))). Johan Laidoner suri [13. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/13._märts) [1953](https://et.wikipedia.org/wiki/1953) Venemaal Vladimiri vanglas. Ta maeti [Vladimiri](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir) linna kalmistule, ühte hauda Poola riigitegelase [Jan Stanisław Jankowskiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Jan_Stanisław_Jankowski?action=edit&redlink=1). Täpne haua asukoht kalmistul on siiani teadmata. ## Mälestuse jäädvustamine * [Eesti Kunstimuuseumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kunstimuuseum) skulptuurikogus säilitatakse [Amandus Adamsoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Amandus_Adamson) [1924](https://et.wikipedia.org/wiki/1924). aastal valmistatud etüüdi Johan Laidoneri ratsamonumendile ([plastiliin](https://et.wikipedia.org/wiki/Plastiliin) puust alusel). * Laidoneri sünnitalu kohas [Vardja](https://et.wikipedia.org/wiki/Vardja_(Viljandi)) külas avati talle monument ([Johan Laidoneri mälestussammas](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoneri_mälestussammas)) 23. mail 1937, see purustati 1940. aastal ning taasavati 9. septembril 1990. * 1990. aastatel paigaldati mälestustahvel [Venemaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) [Vladimiri](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir) kalmistu represseeritute monumendile. * 2004. aasta juunis avati [Viljandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi) lossimägedes [Johan Laidoneri ratsamonument](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoneri_ratsamonument)( autor [Terje Ojaver](https://et.wikipedia.org/wiki/Terje_Ojaver)). * Harjumaal [Viimsis](https://et.wikipedia.org/wiki/Viimsi) asub [J. Laidoneri tee](https://et.wikipedia.org/wiki/J._Laidoneri_tee?action=edit&redlink=1). * [Eesti Post](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Post) andis 2009. aastal Johan Laidoneri 125. sünniaastapäevaks välja postmargi ja esimese päeva ümbriku ([FDC](https://et.wikipedia.org/wiki/FDC)). ^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-L5T8U-21)) * [Leedus](https://et.wikipedia.org/wiki/Leedu) [Vilniuses](https://et.wikipedia.org/wiki/Vilnius) on Laidoneri mälestustahvel kunagisel Vilniuse sõjakooli hoonel. * [⌊Vardjas paiknev Johan Laidoneri mälestuskivi, mis purustati 1940. aastal⌉⌊Vardjas paiknev Johan Laidoneri mälestuskivi, mis purustati 1940. aastal⌉[ * Vardjas paiknev Johan Laidoneri mälestuskivi, mis purustati 1940. aastal * [⌊Taastatud monument Laidoneri sünnitalu kohal Vardja külas (2005)⌉⌊Taastatud monument Laidoneri sünnitalu kohal Vardja külas (2005)⌉[ * Taastatud monument Laidoneri sünnitalu kohal Vardja külas (2005) * [⌊Johan Laidoneri mälestustahvel Vladimiri kalmistul represseeritute monumendil( 2011)⌉⌊Johan Laidoneri mälestustahvel Vladimiri kalmistul represseeritute monumendil( 2011)⌉[ * Johan Laidoneri mälestustahvel Vladimiri kalmistul represseeritute monumendil( 2011) * [⌊Kindral Johan Laidoneri ratsamonument Viljandis (2024)⌉⌊Kindral Johan Laidoneri ratsamonument Viljandis (2024)⌉[ * Kindral Johan Laidoneri ratsamonument Viljandis (2024) ## Isiklikku [[ Johan ja Maria Laidoner 1930. aastatel. Foto: Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi fotokogust. KLM FT 578 F. Maria Kruszewskaga, kellest hiljem sai tema abikaasa, sai Laidoner tuttavaks Vilnos teenides, kui Maria oli 15-aastane. [Nikolai Kindralstaabi Akadeemias](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kindralstaabi_Akadeemia) õppides kohtas Laidoner Vilno sõjakooli päevilt tuttavat neidu – Maria Kruszewskat, kes tollal oli [Peterburi konservatooriumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi_konservatoorium) üliõpilane. 1911. aastal 27-aastane Laidoner ja 22-aastane Maria abiellusid. [Maria Skarbek-Kruszewska](https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Skarbek-Kruszewska) küüditati koos J. Laidoneriga 1940. aastal. Ta viibis Venemaal kinnipidamiskohtades kuni [1954](https://et.wikipedia.org/wiki/1954). aastani, millal vabastati Vladimiri vanglast. Pärast vabastamist keelati aga Eestisse naasmine ning ta oli sunnitud elama [Vladimiri oblasti](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimiri_oblast) Melenki linnas, kus töötas muusikakoolis klaveri- ja inglise keele õpetajana. Saabus Eestisse tagasi 1961. aastal, elas Haapsalus ja Viljandimaal. Suri 1978. aastal ning on maetud Tallinnas õigeusu kalmistule poeg Michaeli kõrvale. * Poeg Michael Laidoner (sünd. 21. märts 1913) laskis end maha (pole selge, kas kogemata või meelega) 20. aprillil 1928. * Kasupoeg Aleksei Kruszewski (naise vennapoeg) (1913 – 26. november 1941 [Ussollagi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ussollag) vangilaager, [Solikamsk](https://et.wikipedia.org/wiki/Solikamsk)), süüdi mõistetud VSFNV KrK [§ 58](https://et.wikipedia.org/wiki/§_58)-10 järgi "nõukogudevastaste, vaenulike meeleolude väljendamise ja tuttavate keskel kontrrevolutsioonilise kirjanduse lugemise eest. Mitmel korral viibinud fašistlikul Saksamaal ja oodanud Hitleri tulekut". Surma põhjuseks märgiti rindkere trauma. * Sugulane oli kolonel [Villem Saarsen](https://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Saarsen), EV Sõjavägede Staabi 2. osakonna ülem 1938.–1940. aastal. Elukohad [Viimsi mõis](https://et.wikipedia.org/wiki/Viimsi_mõis) (tänapäeval Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja [Õllepruuli tänav](https://et.wikipedia.org/wiki/Õllepruuli_tänav) ^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_note-gbY70-22)) 5 Tallinnas. ## Viited 1. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-CgOBT_1-0) [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00044_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=dea4210a63bc2338a8bfa417fb233f82](http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00044_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=dea4210a63bc2338a8bfa417fb233f82) 2. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-dgudM_2-0) [Jaak Pihlak](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Pihlak), [Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad](http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/pihlak_vrv_viljandi_linn.pdf), Viljandi muuseum, 2010. aasta aastaraamat, lk 113 3. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-cd0sC_3-0) ["EESTI SÕJAVÄGEDE ÜLEMJUHATAJA KINDRAL JOHAN LAIDONER"](https://web.archive.org/web/20160305073444/http://www.hot.ee/vabadussoda/laidoner.htm). [Originaali](http://www.hot.ee/vabadussoda/laidoner.htm) arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 16. mail 2009. 4. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-dvXUn_4-0) [Voldemar Kures](https://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Kures). Seitsme lukuga suletud raamat. I köide. lk 36. Ilmamaa, Tartu, 2006. 5. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-77Yuq_5-0) [Heino Arumäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Heino_Arumäe), [Kindral Laidoner vaatab läände](http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel695_677.html), Horisont, nr 3/2006 6. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-6) [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.12:44](http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.12:44) Ajutise Valitsuse otsus 20. jaanuarist 1919 nr 13-XIII. 7. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-7) [III. Nimetused.](https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/01/23/15), Riigi Teataja, nr. 4, 23 jaanuar 1919 8. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-8) [Ametist wabastused.](https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/03/31/11), Riigi Teataja, nr. 47-48, 31 märts 1920 9. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-TMZgj_9-0) [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00059_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fe07b3053236a8481a5ad61901d02bdf](http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00059_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fe07b3053236a8481a5ad61901d02bdf) 10. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-10) ["Tartu Ülikooli audoktorid"](https://ut.ee/et/sisu/audoktorid). _Tartu Ülikool_. Vaadatud 13. detsembril 2022. 11. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-vngDz_11-0) Teiste teenimise mõte. Rahvaleht, 7. juuni 1930, nr 67, lk 1. 12. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-qjDER_12-0) [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00010_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=bae995ff26473354fa1c9aad64d8c953](http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00010_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=bae995ff26473354fa1c9aad64d8c953) 13. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-PPIvr_13-0) ERA f. 827, n. 1, s. 6a. Lk 181–182. 14. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-14) Johan Laidoner. " Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926". – Akadeemia, 1993/11, lk 2312–2320. 15. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-GRgY6_15-0) Poolt või vastu? [Vaba Maa](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_Maa), 14. oktoober 1933, nr 241, lk 5. 16. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-uFUC2_16-0) Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr 81, lk 1. 17. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-hiPvu_17-0) Protest Laidoneri mustamise vastu. [Vaba Maa](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_Maa), 15. veebruar 1934, nr 38, lk 3. 18. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-18) Postimees, 23.02.1939, nr. 53, lk. 1. 19. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-o4TEB_19-0) ["Из справки об антисоветских политических партиях и националистических организациях, существовавших в Литве, Латвии и Эстонии до установления Советской власти"](http://warmech.narod.ru/smersh/505-234.html). Originaali [arhiivikoopia](https://web.archive.org/web/20071218192740/http://warmech.narod.ru/smersh/505-234.html) seisuga 18. detsember 2007. Vaadatud 18. detsembril 2007. 20. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-GSTwG_20-0) [«Владимирский централ»](http://vladimirskij-central.ru/articles/geleznye-maski-tsentrala.html/3/) ^([_[alaline kõdulink](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kõdulingid#alaline)_]) 21. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-L5T8U_21-0) [Eesti post: Johan Laidoner](http://www.post.ee/?id=1595&product_id=7784&c_tpl=1019) 22. [↑](https://kihulane.eu/glossary/johan-laidoner#cite_ref-gbY70_22-0) [Tallinnas taastatakse Õllepruuli tänav](https://web.archive.org/web/20120207072847/http://www.tallinnapostimees.ee/729878/tallinnas-taastatakse-ollepruuli-tanav/), Tallinna Postimees, 6.02.2012 ## Kirjandus * "Johan Laidoner. Mälestusi kaasaeglasilt". [Vabariigi Ohvitseride Keskkogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabariigi_Ohvitseride_Keskkogu), [Tallinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn) [1934](https://et.wikipedia.org/wiki/1934), 438 lk; teose 2., lühendatud väljaanne samal aastal, 224 lk * [Mart Tuisk](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Tuisk), "Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner: Vabadussõja võidurikas juht". Sari "[Eesti rahvuslikud suurmehed](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvuslikud_suurmehed?action=edit&redlink=1)". [Kooli-Kooperatiiv](https://et.wikipedia.org/wiki/Kooli-Kooperatiiv), Tallinn [1938](https://et.wikipedia.org/wiki/1938), 46 lk * "Johan Laidoner" (koguteos). Koostanud [Villem Saarsen](https://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Saarsen). [Stockholm](https://et.wikipedia.org/wiki/Stockholm) [1953](https://et.wikipedia.org/wiki/1953), 274 lk * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [Magnus Ilmjärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus_Ilmjärv), [Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teaduste_Akadeemia_Ajaloo_Instituut), 1993, 146 lk * "Johan Laidoner 12.02.1884 – 13.03.1953". Koostaja [Peep Pillak](https://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Pillak); teksti tõlge inglise keelde: [Anne Lange](https://et.wikipedia.org/wiki/Anne_Lange), tõlge vene keelde: [Merike Rimm](https://et.wikipedia.org/wiki/Merike_Rimm?action=edit&redlink=1). [Umara Kirjastus](https://et.wikipedia.org/wiki/Umara_Kirjastus), Tallinn [1999](https://et.wikipedia.org/wiki/1999), 24 lk * "Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist" (artiklite kogumik, autorid: [Kaupo Deemant](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo_Deemant), [Priit Herodes](https://et.wikipedia.org/wiki/Priit_Herodes), [Irene Lään](https://et.wikipedia.org/wiki/Irene_Lään), [Tanel Lään](https://et.wikipedia.org/wiki/Tanel_Lään), [Jaak Pihlak](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Pihlak), [Peep Pillak](https://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Pillak), [Marika Reintam](https://et.wikipedia.org/wiki/Marika_Reintam?action=edit&redlink=1), [Hannes Walter](https://et.wikipedia.org/wiki/Hannes_Walter), [Mati Õun](https://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Õun)). Koostaja Mati Õun; kokkuvõtted tõlkis inglise keelde Anne Lange. [Kindral Johan Laidoneri Selts](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindral_Johan_Laidoneri_Selts)/ [Tammiskilp](https://et.wikipedia.org/wiki/Tammiskilp), Tallinn 1999, 200 lk * [Mart Kivastik](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Kivastik), "Sõdur" (näidend). [Ilmamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmamaa), [Tartu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu) [2007](https://et.wikipedia.org/wiki/2007), 64 lk * [Martti Turtola](https://et.wikipedia.org/wiki/Martti_Turtola?action=edit&redlink=1)," _Kenraali Johan Laidoner ja Viron tasavallan tuho 1939–1940_", [Helsingi](https://et.wikipedia.org/wiki/Helsingi) [2008](https://et.wikipedia.org/wiki/2008), ISBN 9789511227373; tõlge eesti keelde:" Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940". Tõlkinud [Maimu Berg](https://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg). [Tänapäev](https://et.wikipedia.org/wiki/Tänapäev), Tallinn 2008, 296 lk - [Urmas Salo](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Salo?action=edit&redlink=1):" Eesti lugejal pole kerge seda raamatut lugeda. Mingil hetkel saab aga süüdistusi ja negatiivsest infot nii palju, et see muudab selle sisu ebausutavaks. Paratamatult tekivad seosed Nõukogude ajal, aga ka viimasel ajal Venemaal ilmunud ajalooteostega, kus Eesti juhtkonda süüdistati ja süüdistatakse riigi mahamüümises fašistlikule Saksamaale, koostöös natsidega. ([https://www.postimees.ee/1775723/urmas-salo-miks-ei-saa-uskuda-turtola-raamatut-laidonerist](https://www.postimees.ee/1775723/urmas-salo-miks-ei-saa-uskuda-turtola-raamatut-laidonerist)) * "Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasa Mariale". Koostanud ja kommenteerinud [Irene Lään](https://et.wikipedia.org/wiki/Irene_Lään) ja [Toomas Hiio](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hiio). [Varrak](https://et.wikipedia.org/wiki/Varrak_(kirjastus)), Tallinn 2008, 152 lk * [Reigo Rosenthal](https://et.wikipedia.org/wiki/Reigo_Rosenthal). Laidoner – väejuht. Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas. Argo, Tallinn 2008, 691 lk * Sõjavägede Ülemjuhataja kindralleitnant J. Laidoner kõrgendati kindraliks. [Uus Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Uus_Eesti), 23. veebruar 1939, nr 53, lk 19. * Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoneri suur poliitiline kõne Tartus. Uus Eesti, 8. veebruar 1938, nr 38, lk 5. * "Laidoner – Eesti Pilsudski". [Vaba Maa](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_Maa), 12. märts 1929, nr 60, lk 1. ## Välislingid * [Johan Laidoneri Seltsi koduleht](http://www.laidoneriselts.ee) * [Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum](http://www.esm.ee) * [Biograafia](https://www.esbl.ee/biograafia/Johan_Laidoner) [ESBL](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_spordi_biograafiline_leksikon)- is * [Kõne 18. oktoobril 1936 Karl XII ausamba avamistseremoonial](http://filmi.arhiiv.ee/audio/laidoner2.mp3) * [Reigo Rosenthal: Johan Laidoneri tegevus Eesti Vabadussõja esimesel poolel Eesti vägede kõrgema operatiivjuhina](http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6451/1/Rosenthal2.pdf) * "[Johan Laidoner: inimesed surevad rahvas ei kao, rahvas elab edasi](https://sakala.postimees.ee/2392223/johan-laidoner-inimesed-surevad-rahvas-ei-kao-rahvas-elab-edasi)". Sakala. 22. veebruar 2003 * [Küllo Arjakas](https://et.wikipedia.org/wiki/Küllo_Arjakas). "[Suurteos suurest väejuhist – kindral Johan Laidonerist](http://www.epl.ee/artikkel/456083)". EPL, 23. jaanuar 2009 * [Merilin Kruuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Merilin_Kruuse?action=edit&redlink=1)." [Täna on Johan Laidoneri 125. sünniaastapäev](http://www.epl.ee/artikkel/458696)". EPL, 12. veebruar 2009 * [Indrek Tarand](https://et.wikipedia.org/wiki/Indrek_Tarand). "[Kanooniliselt kindral Laidonerist](http://www.postimees.ee/?id=82264)". Postimees, 14. veebruar 2009 * "[FOTOD ja FAKTID: _Johan Laidoner ning Eesti armee vangistatud eliit enne oma surma_](https://forte.delfi.ee/news/teinemaailmasoda/fotod-ja-faktid-johan-laidoner-ning-eesti-armee-vangistatud-eliit-enne-oma-surma?id=71447623)". Delfi * [Johan Laidoner. Kindralleitnant Kaitsevägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mälestusi kaasaeglasilt.](https://vanajahea.wordpress.com/2014/12/03/johan-laidoner-kindralleitnant-kaitsevagede-ulemjuhataja-vabadussojas-malestusi-kaasaeglasilt/) ![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop& type=1x1&usesul3=1) allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner](https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner)