# Jakob Hurt - Link: https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt - Published: 2026-04-03T17:50:10+03:00 - Author: toomas ### Postitused, kus seda mõistet mainitakse: * [TÄNA AJALOOS, 11. september ⟩ Kurkse tragöödias hukkus 14 Eesti sõjaväelast](https://kihulane.eu/arhiiv/235220) * [KUST KÕIK NEED EESTLASED TULID? Jüri Toomepuu: venelaste arv on kahanenud kiiremini, kui ränne ja suremus seletaksid](https://kihulane.eu/arhiiv/233517) * [TÄNA AJALOOS, 28. august ⟩ Algas liikumine esimese eestikeelse kõrgema õppeasutuse loomiseks](https://kihulane.eu/arhiiv/226085) * [TÄNA AJALOOS, 22. juuli ⟩ Norra psühhopaat pani toime koletu massimõrva](https://kihulane.eu/arhiiv/209139) * [TÄNA AJALOOS, 19. juuli ⟩ Kindral Laidoner küüditati Venemaale](https://kihulane.eu/arhiiv/208181) * [TÄNA AJALOOS, 5.juuli ⟩ Vares-Barbaruse valitsus saatis Riigikogu laiali](https://kihulane.eu/arhiiv/203436) * [TÄNA AJALOOS, 8. märts ⟩ Algas Veebruarirevolutsioon](https://kihulane.eu/arhiiv/161350) * [TÄNA AJALOOS, 27. veebruar ⟩ Sündis seto laulik Miku Ode](https://kihulane.eu/arhiiv/156495) * [Käit Aserbaidžaani mängu eel: tuleb neil natuke seljas olla](https://kihulane.eu/arhiiv/23892) [[ Jakob Hurt **Jakob Hurt** ([22. juuli](https://et.wikipedia.org/wiki/22._juuli) (10. juuli [vkj](https://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender)) [1839](https://et.wikipedia.org/wiki/1839) [Himmaste küla](https://et.wikipedia.org/wiki/Himmaste_küla), Põlva [kihelkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Kihelkond), Võrumaa – [13. jaanuar](https://et.wikipedia.org/wiki/13._jaanuar) [1907](https://et.wikipedia.org/wiki/1907)( 31. detsember 1906 [vkj](https://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender)) [Peterburi](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi)) oli [eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased) rahvaluule- ja keeleteadlane, [vaimulik](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaimulik) ning ühiskonnategelane. Ta oli üks [rahvusliku ärkamisaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Ärkamisaeg) juhttegelasi. Hurt algatas eesti [rahvaluule](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvaluule) kogumise ja teadusliku publitseerimise ning osales paljude ärkamisajal loodud organisatsioonide töös. ## Elukäik [[ Jakob Hurt, 1866 Hurt sündis [Põlva kihelkonnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Põlva_kihelkond) [Himmaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Himmaste) külas Lepa talus koolmeistri perre.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-1)) Ta õppis [Himmaste küla-](https://et.wikipedia.org/wiki/Himmaste_Algkool) ja [Põlva kihelkonnakoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Põlva_kihelkonnakool), aastatel [1853](https://et.wikipedia.org/wiki/1853)–[1855](https://et.wikipedia.org/wiki/1855) [Tartu Kreiskoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Kreiskool) ja [Tartu Kubermangugümnaasiumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Kubermangugümnaasium). ^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-:0-2)) Aastatel [1859](https://et.wikipedia.org/wiki/1859)–[1864](https://et.wikipedia.org/wiki/1864) õppis Hurt [Tartu Ülikoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikool) usuteadust, milles sai kandidaadikraadi aastal [1865](https://et.wikipedia.org/wiki/1865). 12. veebruaril 1886. aastal sai ta [Helsingi ülikoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Helsingi_Ülikool) doktorikraadi. Tema doktoriväitekirja pealkiri oli "Die estnischen Nomina auf -ne purum".^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-:0-2)) Hurt töötas aastatel [1865](https://et.wikipedia.org/wiki/1865)–[1866](https://et.wikipedia.org/wiki/1866) Hellenurmes [Alexander Theodor von Middendorffi](https://et.wikipedia.org/wiki/Alexander_Theodor_von_Middendorff) perekonna koduõpetajana. Seejärel teenis ta [1868](https://et.wikipedia.org/wiki/1868). aastal leiba [Kuressaares](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare) ning aastatel 1868–1872 Tartus gümnaasiumiõpetajana. Samuti panustas ta eesti kirikuellu: aastail [1872](https://et.wikipedia.org/wiki/1872)–1880 töötas ta [Otepääl](https://et.wikipedia.org/wiki/Otepää) ja aastail [1880](https://et.wikipedia.org/wiki/1880)–[1901](https://et.wikipedia.org/wiki/1901) [Peterburis eesti Jaani koguduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi_eesti_Jaani_kogudus) pastorina.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-:0-2)) Kui [1870](https://et.wikipedia.org/wiki/1870). aastal tekkis Tartus esimene eesti üliõpilaste mitteametlik koondus, millest kasvas välja [Eesti Üliõpilaste Selts](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Üliõpilaste_Selts), kutsusid üliõpilased oma [Kalevipoja‐õhtutele](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoja-õhtu) osalema ka Hurda, kes avas "[Kalevipoja](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg)" keelelist külge. Hurt alustas juba üliõpilasena ühiskondlikku tegevust [Õpetatud Eesti Seltsis](https://et.wikipedia.org/wiki/Õpetatud_Eesti_Selts) ja [Vanemuise Seltsis](https://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuine_(selts)) ning täitis juhtrolli eesti rahvusliku liikumise suurürituste korraldamisel. Samuti kuulus ta aastail 1870–1883 [Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Aleksandrikooli_peakomitee) ning oli aastail 1872–1881 [Eesti Kirjameeste Seltsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjameeste_Selts)( EKmS) president. Rahvusliikumises esindas Hurt mõõdukat suunda, mistõttu sattus ta vastuolusse radikaalse [Carl Robert Jakobsoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson) ja tema pooldajatega. Hurt taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. [1880. aastate](https://et.wikipedia.org/wiki/1880._aastad) alguses taandus ta ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-:0-2)) Keeleteadlasena tegeles Hurt eesti kirjakeele korraldamisega ning soovitas kasutada uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", [1864](https://et.wikipedia.org/wiki/1864)) ^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-3)). Hurt avaldas keeleteaduse vallas mitmeid uurimusi, nagu "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; [1886](https://et.wikipedia.org/wiki/1886), Helsingi) ja "Eesti sõnadest -_line_ lõpuga" ([1903](https://et.wikipedia.org/wiki/1903)). Lisaks kirjutas ta artikleid _ste_-lõpuliste kohanimede, [partiklite](https://et.wikipedia.org/wiki/Abisõna) _ehk_ ja _või_ jm kohta ning aitas [Ferdinand Johann Wiedemanni](https://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_Johann_Wiedemann) eesti-saksa sõnaraamatu koostamisel ning selle teise, täiendatud trüki välja andmisel( [1893](https://et.wikipedia.org/wiki/1893)). Ajalooalase tööna avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" ([1879](https://et.wikipedia.org/wiki/1879))^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-4)), mis tugineb rahvaluuleainesele.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-:0-2)) ## Rahvaluule kogumine Hurda peamine teene on eesti [rahvaluule](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvaluule) kogumine ja selle teaduslik avaldamine. Hurt alustas rahvaluule kogumist aastal [1860](https://et.wikipedia.org/wiki/1860), kui ta oli saanud innustust kodukohast ja eeposest "Kalevipoeg". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina ja hiljem iseseisvalt. Samuti oli ta esimene, kes kaasas rahvaluule kogumisesse vabatahtlikke [korrespondente](https://et.wikipedia.org/wiki/Korrespondent) ehk kaastöölisi. 1871. aastal avaldas ta ajalehes 11 üleskutset, mis juhendasid, kuidas rahvaluulet koguda. [1888](https://et.wikipedia.org/wiki/1888). aastal ilmus ajalehes üleskutse "[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele](https://et.wikipedia.org/wiki/Paar_palvid_Eesti_ärksamaile_poegadele_ja_tütardele)", milles ta selgitas rahvaluule žanreid ja kogumise viise. Hurt õhutas koguma ka kalendrites ja erakirjades. Hurda üleskutsest haaras kinni ligi 1400 kaastöölist Eestist ja [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) eesti asundustest. Tänu kaastöölistele ja kogumistööle suunatud üliõpilastele kogus Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist žanritest), kokku 122 317 lehekülge, ning lisaks murdeainest. Aastail 1888–[1906](https://et.wikipedia.org/wiki/1906) avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet kogumise edenemisest.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-:0-2)) ## Väljaanded Hurda esimene välja antud raamat on muistendikogumik "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Samuti algatas Hurt rahvaluule sarja "[Vana Kannel](https://et.wikipedia.org/wiki/Vana_Kannel)", mille esimene köide (3 vihikut, 1875–1886) keskendus [Põlva](https://et.wikipedia.org/wiki/Põlva_vald) lauludele ning teine köide (2 vihikut, 1884–1886) Kolga-Jaani lauludele. Kogumik" Setukeste laulud" I–III (1904–1907), mis koosneb [Vastseliina](https://et.wikipedia.org/wiki/Vastseliina) ja [Räpina](https://et.wikipedia.org/wiki/Räpina) lauludest, kuulub seeriasse "[Monumenta Estoniae Antiquae](https://et.wikipedia.org/wiki/Monumenta_Estoniae_Antiquae)". ^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-:0-2)) Hurda rahvaluule väljaanded järgisid topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet ehk olid koostatud kihelkonna ja laulutüübi põhjal. Märkimisväärne on ka Hurda [1896](https://et.wikipedia.org/wiki/1896). aastal [Riia](https://et.wikipedia.org/wiki/Riia) kümnendal ülevenemaalisel arheoloogia kongressil peetud ettekanne rahvaluule kogumisest. Hurt on kirjutanud ka populaarteadusliku rahvausundikäsitluse "[Eesti astronoomia](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_astronoomia_(Hurt)?action=edit&redlink=1)"( [1899](https://et.wikipedia.org/wiki/1899)) ja etnograafilise ülevaate "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi).^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-:0-2)) Postuumselt on ilmunud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" ([1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939), toimetanud [Hans Kruus](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kruus)), "Kõned ja kirjad"( [1989](https://et.wikipedia.org/wiki/1989)) ja "Mida rahvamälestustest pidada" ( 1989, koostanud [Ülo Tedre](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülo_Tedre)). ## Isiklikku Jakob Hurda abikaasa [Adele Eugenie Oettel](https://et.wikipedia.org/wiki/Adele_Eugenie_Oettel?action=edit&redlink=1) oli Tartu kreiskooliinspektor [Carl Oetteli](https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Oettel) tütar. Hurda kälimehed olid [Kärla Maarja-Magdaleena koguduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kärla_Maarja-Magdaleena_kogudus) vaimulik [Johannes Kerg](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Kerg) ja pastor [Christian David Dsirne](https://et.wikipedia.org/wiki/Christian_David_Dsirne?action=edit&redlink=1). Hurdal oli kuus last. Vanim tütar Mathilde Mohrfeldt-Mäevälja oli abielus praost [Aleksander Mohrfeldt-Mäeväljaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Mäevälja). Nende tütar oli tuntud pianist [Helmi Viitol](https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Viitol). ^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_note-5)) Hurda poeg [Max Hurt](https://et.wikipedia.org/wiki/Max_Hurt) oli [Kaubandus-Tööstuskoja](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaubandus-Tööstuskoda) esimene direktor ja teine poeg [Rudolf Hurt](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Hurt) tegutses [Tallinna Toompea Kaarli koguduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Toompea_Kaarli_kogudus) õpetajana. ## Mälestuse jäädvustamine [[ Jakob Hurda büst Otepää kirikumõisas [[ Jakob Hurda graniitbüst Otepää kirikumõisa ees Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. [1992](https://et.wikipedia.org/wiki/1992). aastast määratakse silmapaistvale rahvuskultuuri edendajale [Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_rahvuskultuuri_auhind), mida alates 1996. aastast annab välja [Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_nimeline_Põlva_Rahvahariduse_Selts). Jakob Hurda mälestussambad asuvad [Põlvas](https://et.wikipedia.org/wiki/Põlva) ( 1989, skulptor [Aulin Rimm](https://et.wikipedia.org/wiki/Aulin_Rimm), arhitekt [Andres Mänd](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Mänd)), [Tartus](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu)( [Jakob Hurda monument](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_monument), 1994, skulptor [Jaak Soans](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Soans) ja arhitekt [Rein Tomingas](https://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Tomingas)) ja [Otepääl](https://et.wikipedia.org/wiki/Otepää) (Jakob Hurda graniitbüst Otepää kirikumõisa hoone esisel haljasalal, 1989, skulptor [Villu Jaanisoo](https://et.wikipedia.org/wiki/Villu_Jaanisoo)). [Jakob Hurda bareljeef](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_bareljeef) asub [Otepää kirikus.](https://et.wikipedia.org/wiki/Otepää_kirik) Tartus asuvat [Vanemuise parki](https://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuise_park) nimetatakse sealse Jakob Hurda monumendi järgi ka Hurda pargiks. Jakob Hurda portree oli aastatel 1992–2011 käibel olnud [Eesti kümnekroonisel pangatähel](https://et.wikipedia.org/wiki/Kümnekroonine_pangatäht). Tema järgi on nimetatud tänav [Tartus](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_tänav), [Põlvas](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_tänav_(Põlva)?action=edit&redlink=1), [Otepääl](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_tänav_(Otepää)?action=edit&redlink=1) ja [Himmastes](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_tee?action=edit&redlink=1). ## Üliõpilasorganisatsioonid Jakob Hurt oli [Eesti Üliõpilaste Seltsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Üliõpilaste_Selts) auvilistlane ja [korporatsioon Livonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Korporatsioon_Livonia) vilistlane. ## Vaata ka * [Jakob Hurda monument](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_monument) * [Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_rahvuskultuuri_auhind) * [Jakob Hurda tänav](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurda_tänav) ## Viited 1. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-1) [Lemming Rootsmäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Lemming_Rootsmäe), Jakob Hurda esivanematest. Keel ja Kirjandus, 1977, nr 4, lk 230–233. _[DIGAR](https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193487/142770/page/44)_. _www.digar.ee._ 2. [1](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-:0_2-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-:0_2-1) [3](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-:0_2-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-:0_2-3) [5](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-:0_2-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-:0_2-5) [7](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-:0_2-6) [8](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-:0_2-7) ["Jakob Hurda elulugu"](https://web.archive.org/web/20251217061850/https://jakobhurt.ee/elulugu/). _Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts_. [Originaali](https://jakobhurt.ee/elulugu/) arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2025. Vaadatud 18. detsembril 2025. 3. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-3) ["Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi | DIGAR"](https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101336). _www.digar.ee_. Vaadatud 2. juunil 2025. 4. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-4) ["Pildid isamaa sündinud asjust ; 15 (Eesti Kirjameeste Seltsi toimetused) | DIGAR"](https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:36732). _www.digar.ee_. Vaadatud 2. juunil 2025. 5. [↑](https://kihulane.eu/glossary/jakob-hurt#cite_ref-5) ["Eesti biograafiline andmebaas ISIK"](https://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=664). _www2.kirmus.ee_. Vaadatud 2. juunil 2025. ## Kirjandus * [Rudolf Põldmäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Põldmäe), "Noor Jakob Hurt"( monograafia). [Eesti Raamat](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Raamat), [Tallinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn), [1988](https://et.wikipedia.org/wiki/1988) * "Jakob Hurt 1839–1907" (album). Koostanud [Mart Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar), [Rein Saukas](https://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Saukas), [Ülo Tedre](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülo_Tedre). Eesti Raamat, Tallinn, [1989](https://et.wikipedia.org/wiki/1989) * Mart Laar, "Raamat Jakob Hurdast" (monograafia). [Ilmamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmamaa), [Tartu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu), [1995](https://et.wikipedia.org/wiki/1995) * "Looja ees". Hando Runnel (koostaja). Ilmamaa, Tartu, 2005. ISBN 9985-77-156- 7 * Uue Wirulase lisa nr 1 (ajaleht). Tallinn, 1907 ## Välislingid * [Oskar Urgart](https://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Urgart), [Jakob Hurt ajakirjanikuna.](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=534), [Eesti Kirjandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjandus), nr 7, [1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939) * [Heinrich Koppel](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Koppel)^([_[küsitav](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Kas)_]), [Dr. J. Hurda poliitilist seisukohta ja tegevust mõjutavaist asjaoludest.](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=625), Eesti Kirjandus, nr 7, [1939](https://et.wikipedia.org/wiki/1939) * ["Tartu restaureerib Jakob Hurda hauaplatsi"](http://www.tartupostimees.ee/?id=77463), Tartu Postimees, 3. veebruar 2009 * ["Jakob Hurt ja internet"](https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/590), Universitas Tartuensis, nr 7, juuli 2014 * [Jakob Hurt](http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=664) Eesti biograafilises andmebaasis ISIK * Dr. Jakob Hurt Põllutööleht, 10. (ukj 23.) jaanuaril 1907 * Saarte Hääl: Saare maakonna ajaleht, nr 118, 7. oktoober 1989 ![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop& type=1x1&usesul3=1) allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt)