# Hispaania

- Link: https://kihulane.eu/glossary/hispaania
- Published: 2026-04-25T10:43:32+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [UUDISNÄDAL ⟩ Sissetungijad Nõmmel ja Hispaanias ning kauaoodatud vehklemismedal](https://kihulane.eu/arhiiv/212649)
 * [Hispaania firma raputab tuuleenergia maailma: uus tuuleturbiin on ilma labadeta](https://kihulane.eu/arhiiv/208464)
 * [Hispaanias tehti süsinikkiudusest kaabel, mis vasestki parem elektrijuht](https://kihulane.eu/arhiiv/195407)
 * [Isa jättis Hispaanias väikse lapse kuuma autosse, laps suri](https://kihulane.eu/arhiiv/190098)
 * [Hispaania eurosaadik sõimas läbi Kallase: Euroopa kodanikke peetakse 24 tundi Iisraelis kinni ja teie naerate](https://kihulane.eu/arhiiv/189852)
 * [Hispaanias oli tänaval tulistamine, vähemalt kaks inimest on surnud](https://kihulane.eu/arhiiv/189194)
 * [“Pealtnägija”: Hispaania antropoloog kaardistas idavirulaste keldrikultuuri](https://kihulane.eu/arhiiv/190194)
 * [Hispaania kutsub üles Euroopa armee loomisele](https://kihulane.eu/arhiiv/187420)
 * [Hantaviirus on tuvastatud Hispaanias, Prantsusmaal ja USA-s](https://kihulane.eu/arhiiv/187370)
 * [VIDEO: Hispaanias oli laadal atraktsiooniga õnnetus – mitu inimest sai viga](https://kihulane.eu/arhiiv/183355)

[[

Lumikate Hispaanias 2021. aasta jaanuaris

**Hispaania** ([hispaania keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel) 
_España_, _de facto_ ametliku nimega **Hispaania Kuningriik** (_Reino de España_))
on riik, mille põhiosa paikneb Edela-[Euroopas](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa)
[Pürenee poolsaarel](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_poolsaar).

Hispaania põhiosa piirneb lõunas ja idas Vahemerega, välja arvatud väike maismaapiir
[Gibraltariga](https://et.wikipedia.org/wiki/Gibraltar), põhjas ja kirdes [Prantsusmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa),
[Andorra](https://et.wikipedia.org/wiki/Andorra) ja [Biskaia lahega](https://et.wikipedia.org/wiki/Biskaia_laht)
ning läänes ja loodes [Portugali](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal) ja [Atlandi ookeaniga](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean).
Hispaaniale kuuluvad veel [Baleaari saarestik](https://et.wikipedia.org/wiki/Baleaarid)
Vahemeres, [Kanaari saared](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanaari_saared) [Atlandi ookeanis](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean)
[Aafrika](https://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika_manner) ranniku lähedal, veel saari,
kaljuneem [Peñón de Vélez de la Gomera](https://et.wikipedia.org/wiki/Peñón_de_Vélez_de_la_Gomera),
autonoomsed linnad [Ceuta](https://et.wikipedia.org/wiki/Ceuta) ja [Melilla](https://et.wikipedia.org/wiki/Melilla)
[Põhja-Aafrikas](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Aafrika) ning [Llívia eksklaav](https://et.wikipedia.org/wiki/Llívia_eksklaav)
Prantsusmaal.

Hispaania pindala on 505 990 km² või 505 370 km²^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-sNmFn-5)).
Riik on pindalalt suurim riik [Lõuna-Euroopas](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Euroopa),
Prantsusmaa järel teisel kohal [Lääne-Euroopas](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Euroopa)
ja [Euroopa Liidus](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit) ning [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa),
[Ukraina](https://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina) ja Prantsusmaa järel neljandal 
kohal Euroopas. Rahvaarvult on Hispaania Euroopa riikide seas kuuendal ja Euroopa
Liidu riikide seas neljandal kohal. Pealinn ja suurim linn on [Madrid](https://et.wikipedia.org/wiki/Madrid),
suuremate linnade seas on veel [Barcelona](https://et.wikipedia.org/wiki/Barcelona),
[Valencia](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia), [Sevilla](https://et.wikipedia.org/wiki/Sevilla),
[Málaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Málaga), [Bilbao](https://et.wikipedia.org/wiki/Bilbao)
ja [Granada](https://et.wikipedia.org/wiki/Granada).

[Tänapäevased inimesed](https://et.wikipedia.org/wiki/Homo_sapiens) jõudsid Pürenee
poolsaarele esimest korda umbes 35 000 aastat tagasi. Enne roomlaste vallutuse algust
2. sajandi algust elasid poolsaarel [ibeerid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ibeerid),
[foiniiklased](https://et.wikipedia.org/wiki/Foiniiklased), [muinaskreeklased](https://et.wikipedia.org/wiki/Muinaskreeklased?action=edit&redlink=1),
[keldid](https://et.wikipedia.org/wiki/Keldid) ja [kartaagolased](https://et.wikipedia.org/wiki/Kartaagolased?action=edit&redlink=1).
Roomlased panid piirkonnale nimeks Hispania. [Lääne-Rooma keisririigi allakäigu](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Rooma_keisririigi_allakäik?action=edit&redlink=1)
ajal rändasid [germaanlaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Germaanlased) ja [sarmaatide](https://et.wikipedia.org/wiki/Sarmaadid)
hõimuliidud, sealhulgas [sveebid](https://et.wikipedia.org/wiki/Sveebid?action=edit&redlink=1),
[alaanid](https://et.wikipedia.org/wiki/Alaanid?action=edit&redlink=1) ja [vandaalid](https://et.wikipedia.org/wiki/Vandaalid),
[suure rahvasterändamise](https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_rahvasterändamine) 
käigus Kesk-Euroopast lääne poole, tungisid Pürenee poolsaarele ja rajasid selle
läänepoolsetesse provintsidesse suhteliselt sõltumatuid kuningriike. 6. sajandi 
lõpuks olid [läänegoodid](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänegoodid) vallutanud 
kõik Pürenee poolsaarele alles jäänud sõltumatud alad, sealhulgas [Bütsantsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Bütsants)
valdused, ning koondanud need [Toledo kuningriiki](https://et.wikipedia.org/wiki/Toledo_kuningriik?action=edit&redlink=1),
mis ühtlustas poliitiliselt, kiriklikult ja juriidiliselt kõik endised Hispania 
provintsid ja Pürenee poolsaare kuningriigid.

8. sajandi alguses langes [läänegootide kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänegootide_kuningriik)
[islami vallutuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Islami_vallutus_Pürenee_poolsaarel?action=edit&redlink=1)
käigus. Aastaks 726 olid [maurid](https://et.wikipedia.org/wiki/Maurid) vallutanud
peaaegu kogu Pürenee poolsaare, vabaks jäid ainult mõned väikesed kristlikud kuningriigid
poolsaare põhjaosas (islami võim jäi kõige kauem – seitsmeks sajandiks – püsima 
[Granada emiraadi](https://et.wikipedia.org/wiki/Granada_emiraat) alal). See tõi
pikaks ajaks kaasa palju sõdu. Rajati kristlikud kuningriigid [León](https://et.wikipedia.org/wiki/Leóni_kuningriik),
[Kastiilia](https://et.wikipedia.org/wiki/Kastiilia_kuningriik), [Aragón](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragóni_kuningriik)
ja [Navarra](https://et.wikipedia.org/wiki/Navarra_kuningriik), millest said kristlaste
põhijõud moslemitevastases võitluses. Pärast mauride vallutust alustasid eurooplased
piirkonna järkjärgulist tagasivõitmist, mida nimetatakse [rekonkistaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Rekonkista).
15. sajandi lõpuks oli Hispaaniast saanud ühendatud maa, mida valitsesid [katoliiklikud monarhid](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklikud_monarhid?action=edit&redlink=1).

[Uusaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Uusaeg) alguses sai Hispaaniast esimene ülemaailmne
impeerium ([Hispaania koloniaalimpeerium](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_koloniaalimpeerium))
ja maailma kõige vägevam riik. Sellest on jäänud rikas kultuuripärand ja keeleline
pärand: [hispaania keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel) on emakeelena
kõnelejate arvu poolest [hiina keele](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_keel) 
järel teisel kohal. [Hispaania kuldajastu](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kuldajastu?action=edit&redlink=1)(
16. ja 17. sajand) tõi ka palju kultuurisaavutusi. Tolle aja maailmakuulsate kunstnike
seas on [Diego Velázquez](https://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Velázquez). Sel ajal
ilmus ka kõige kuulsam Hispaania kirjandusteos "[Don Quijote](https://et.wikipedia.org/wiki/Don_Quijote)".
Riik on [UNESCO maailmapärandi nimistusse](https://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmapärandi_nimistu)
kantud objektide arvu poolest kolmandal kohal (vt [UNESCO maailmapärand Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmapärand_Hispaanias)).

Hispaania on [konstitutsioonilise monarhiaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstitutsiooniline_monarhia)
[ilmalik](https://et.wikipedia.org/wiki/Sekularism) [demokraatlik](https://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatia)
[parlamentaristlik](https://et.wikipedia.org/wiki/Parlamentarism) riik, mille [riigipea](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigipea)
on [Hispaania kuningas](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kuningas). Hispaania
kuulub [arenenud riikide](https://et.wikipedia.org/wiki/Arenenud_riik) ja suure 
tuluga riikide hulka: [SKT](https://et.wikipedia.org/wiki/Sisemajanduse_kogutoodang)
poolest on ta maailma riikide seas 15. kohal ning Euroopa Liidus 4. kohal (2024).
Ta on [ÜRO](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜRO), [Euroopa Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit),
[euroala](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroala), [Euroopa Nõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Nõukogu),
[Iberoameerika Riikide Organisatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Iberoameerika_Riikide_Organisatsioon?action=edit&redlink=1),
[Vahemere Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Vahemere_Liit), [NATO](https://et.wikipedia.org/wiki/NATO),
[OECD](https://et.wikipedia.org/wiki/OECD), [OSCE](https://et.wikipedia.org/wiki/OSCE),
[Schengeni ruumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Schengeni_ruum), [WTO](https://et.wikipedia.org/wiki/WTO)
jpt rahvusvaheliste organisatsiooonide liikmesriik ning [G20](https://et.wikipedia.org/wiki/G20)
kohtumiste alaline külalisriik.

Hispaania territoorium jaguneb [Hispaania haldusjaotuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_haldusjaotus)
alusel 17 [autonoomseks piirkonnaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomne_piirkond_(Hispaania))
ja kaheks [autonoomseks linnaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomne_linn?action=edit&redlink=1).
[Hispaania 1978. aasta põhiseaduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_põhiseadus)
kohaselt on riigikeel hispaania keel, mida "kõigil hispaanlastel on kohustus osata
ja õigus kasutada".^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-vcOCz-6))
2006. aasta andmetel oli hispaania keel 89% Hispaania elanike emakeel.^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-l7YY8-7))
Lisaks [riigikeeleks](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikeel) olevale hispaania
keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel [kaasametlikud keeled](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaasametlik_keel?action=edit&redlink=1).

## Nimi

[Roomlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik) kasutasid Pürenee poolsaare
kohta nime _[Hispania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispania?action=edit&redlink=1)_,
millest tuleb Hispaania tänapäevane hispaaniakeelne nimi _España_. [Vana-Kreeka](https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka)
allikates nimetati seda piirkonda alati _Iberia_.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-Q2Bw2-8))
Nime Hispania kasutas esimest korda luuletaja [Quintus Ennius](https://et.wikipedia.org/wiki/Quintus_Ennius?action=edit&redlink=1)
umbes 200 eKr.

Nimi _Hispania_ ei pärine algselt [ladina keelest](https://et.wikipedia.org/wiki/Ladina_keel),
selle päritolu kohta on mitu teooriat. Neist tunnustatuima järgi on _Hispania_ pärit
[foiniikiakeelsest](https://et.wikipedia.org/wiki/Foiniikia_keel) nimest _i-spn-
ya_. Roomlased võtsid selle nime alistatud [kartaagolastelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Kartaago),
tõlgendades [morfeemi](https://et.wikipedia.org/wiki/Morfeem) _i_ kui 'rannikut','
saart' või 'maad', morfeemi _ya_ kui 'piirkonda'. Morfeem _spn_ tõlgiti "küülikuteks"(
tegelikult [küüniskabjalised](https://et.wikipedia.org/wiki/Küüniskabjalised), Põhja-
Aafrikas tavalised loomad).

Hispaania praegune hispaaniakeelne nimi _España_, mis pärineb [Rooma riigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik)
aegsest nimest _[Hispania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispania?action=edit&redlink=1)_,
mis tähistas kogu [Pürenee poolsaart](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_poolsaar)
koos [Baleaaride](https://et.wikipedia.org/wiki/Baleaarid) jt saartega, ei tähistanud
kuni 18. sajandini konkreetset riiki. Hispaania ühendati alles [valgustusajal](https://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusaeg),
enne seda oli see sama monarhia poolt valitsetavate juriidiliselt ja poliitiliselt
sõltumatute kuningriikide kogum.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-1uw7E-9))
Neid kuningriike ühendas pärand, dünastiline liit või vallutus. Nende valitsemise
viis oli _[aeque principaliter](https://et.wikipedia.org/wiki/Aeque_principaliter?action=edit&redlink=1)_:
neid valitseti nii, nagu igal kuningriigil oleks oma kuningas. Igal neist olid oma
õigussüsteem, oma keel, oma kohtud ja oma eesõigused.^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-9UE64-10))
Välismaalasuse seadused (_[Leyes de extranjeria](https://et.wikipedia.org/wiki/Leyes_de_extranjeria?action=edit&redlink=1)_)
sätestasid, et mis tahes kuningriigi alam on kõigis teistes selle monarhia kuningriikides
välismaalane.^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-qV41Z-11))
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-zOLTd-12)) [Hispaania 1812. aasta põhiseadus](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_1812._aasta_põhiseadus?action=edit&redlink=1)
võttis uue riigi kohta kasutusele nime _Las Españas_ ('Hispaaniad').^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-e0IE7-13))
[Hispaania 1876. aasta põhiseaduses](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_1876._aasta_põhiseadus?action=edit&redlink=1)
kasutati esimest korda nime _Espanha_.^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-Rq4ZN-14))
^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-4W7cV-15))

Nimed "las Españas" ja "España" ei olnud samatähenduslikud, neid eristati väga hoolikalt.
^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-tXm89-16)) "Las Españas"
tähendas algul Pürenee poolsaare sõltumatute kristlike riikide kogumit, hiljem ühe
monarhia alla kuuluvate riikide kogumit. Nimi "España" tähendas geograafilist ja
kultuurilist ruumi, millesse need kuulusid. Alates [Carlos I](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_V)-
st viitas tiitel "Hispaaniate kuningas" kogu _España_ '​le peale [Portugali](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal),
kuid see oli vaid juriidilise kehtivuseta viis võtta lühendatult kokku pikk ametlik
tiitel "Kastiilia, Leóni, Aragóni, Navarra, Granada, Toledo, Valencia, Galicia, 
Mayorca, Menorca, Sevilla jne kuningas".^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-AnJTw-17))
^([[18]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-GVXjf-18))^([[19]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-yhB4b-19))

Portugali kuningas võttis seda, et [Fernando](https://et.wikipedia.org/wiki/Fernando_II_(Aragón))
ja [Isabel](https://et.wikipedia.org/wiki/Isabel_I) kasutasid tiitlit "Hispaania
kuningad", solvanguna, sest tema silmis tähistas see nimi kogu poolsaart.^([[20]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-TMsJ6-20))
Viimast korda protesteeris Portugal ametlikult väljendite "Hispaania kroon" ja "
Hispaania monarhia" ametliku kasutamise vastu arvatavasti seoses [Utrechti rahuga](https://et.wikipedia.org/wiki/Utrechti_rahu?action=edit&redlink=1)
1714.^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-i4PRf-21))

[Hispaania põhiseadus](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_põhiseadus) ei kehtesta
riigi ametlikku nime, kuigi selles kasutatakse nimetusi _España_ 'Hispaania', _Estado
español_ 'Hispaania riik' ja _Nación española_ 'Hispaania rahvus'. [Hispaania Välisministeerium](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_Välisministeerium?action=edit&redlink=1)
avaldas 1984 korralduse, mille järgi riigi tähistamiseks [rahvusvahelistes lepingutes](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_leping)
on võrdselt kehtivad nimetused _España_ 'Hispaania' ja _Reino de España_ [ˈreino
ð(e) esˈpaɲa]. Viimast nimetust kasutab riik igasugustes sise- ja välisasjades, 
sealhulgas rahvusvahelistes lepingutes ja riigisisestes ametlikes dokumentides, 
mistõttu paljud [rahvusvahelised organisatsioonid](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_organisatsioon)
käsitavad seda riigi ametliku nimetusena.

Hispaania pikk nimi [regionaalsetes ametikeeltes](https://et.wikipedia.org/wiki/Regionaalne_ametikeel?action=edit&redlink=1):

 * [baski keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Baski_keel) _Espainiako Erresuma_[
   es̺paɲiako eres̺uma]
 * [galeegi keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Galeegi_keel) _Reino de España_[
   ˈreino ð(e) esˈpaɲa]
 * [katalaani keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Katalaani_keel) _Regne d'Espanya_[
   ˈreŋnə ðəsˈpaɲə]
 * [oksitaani keele](https://et.wikipedia.org/wiki/Oksitaani_keel) [Arani murdes](https://et.wikipedia.org/wiki/Arani_murre?action=edit&redlink=1)(
   arani keeles) _Reiaume d'Espanha_ [reˈjawme ðesˈpaɲɔ]
 * [Valencia keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia_keel?action=edit&redlink=1)
   _Regne d'Espanya_ [ˈreŋne ðesˈpaɲa]

Riigi pikk nimi teistes [regionaalkeeltes](https://et.wikipedia.org/wiki/Regionaalkeel),
mida riik [Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_regionaal-_ja_vähemuskeelte_harta)
raames kaitseb:

 * [aragoni keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragoni_keel) Reino d'Espanya [
   ˈrejno ðesˈpaɲa]
 * [astuuria keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Astuuria_keel) Reinu d'España[
   ˈrejnu ðesˈpaɲa]

## Asend, piir ja suurus

Hispaania põhiosa hõivab suurema osa [Pürenee poolsaarest](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_poolsaar).
See osa piirneb lõunas ja idas [Vahemerega](https://et.wikipedia.org/wiki/Vahemeri),
välja arvatud maismaapiir [Gibraltariga](https://et.wikipedia.org/wiki/Gibraltar).
Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad [Prantsusmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa),
[Andorra](https://et.wikipedia.org/wiki/Andorra) ja [Biskaia laht](https://et.wikipedia.org/wiki/Biskaia_laht).
Looduslik kirdepiir Prantsusmaaga on [Püreneed](https://et.wikipedia.org/wiki/Püreneed).
Lääne ja loode poolt piiravad Hispaania põhiosa [Portugal](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal)
ja [Atlandi ookean](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean). Hispaania on 
üks kolmest riigist (teised kaks on [Maroko](https://et.wikipedia.org/wiki/Maroko)
ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui ka Vahemerega. Lõuna
poole jäävast [Aafrikast](https://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika) lahutab Hispaania
põhiosa kitsas [Gibraltari väin](https://et.wikipedia.org/wiki/Gibraltari_väin),
mille ääres Euroopa poolel asub ka [Suurbritanniale](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia)
kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 km pikkune maismaapiir Portugaliga on pikim katkematu
piirijoon Euroopa Liidus.

Väljaspool Pürenee poolsaart asuvad Hispaania territooriumi osad on

 * [Baleaari saarestik](https://et.wikipedia.org/wiki/Baleaarid) Vahemeres
 * [Kanaari saared](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanaari_saared) Atlandi ookeanis
   Aafrika ranniku lähedal
 * kaks autonoomset linna Põhja-Aafrikas: [Ceuta](https://et.wikipedia.org/wiki/Ceuta)
   ja [Melilla](https://et.wikipedia.org/wiki/Melilla)
 * [Alboráni](https://et.wikipedia.org/wiki/Alborán) saar ja teised saared [Alboráni meres](https://et.wikipedia.org/wiki/Alboráni_meri)
 * [Chafarinase saared](https://et.wikipedia.org/wiki/Chafarinase_saared) Maroko
   ranniku lähedal
 * kaljusaar [Peñón de Alhucemas](https://et.wikipedia.org/wiki/Peñón_de_Alhucemas)
   Maroko ranniku lähedal
 * kaljuneem [Peñón de Vélez de la Gomera](https://et.wikipedia.org/wiki/Peñón_de_Vélez_de_la_Gomera)
   Maroko rannikul
 * [Perejili](https://et.wikipedia.org/wiki/Perejil) ja teisi saarekesi
 * [Llívia](https://et.wikipedia.org/wiki/Llívia) [eksklaav](https://et.wikipedia.org/wiki/Eksklaav),
   mis on ümbritsetud Prantsusmaa territooriumist
 * [Columbretese saared](https://et.wikipedia.org/wiki/Columbretese_saared) Vahemeres
 * veel väikesi saari

Hispaania on ainus Euroopa riik, millel on maismaapiir [Aafrika](https://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika)
riigiga (nimelt [Marokoga](https://et.wikipedia.org/wiki/Maroko)).

Riigipiiride kogupikkus on 1952,7 km, sealhulgas 63 km Andorraga, 646 km Prantsusmaaga,
1,2 km Gibraltariga, 1224 km Portugaliga, 18,5 km Marokoga (8 km Ceutal, 10,5 km
Melillal ja 75 m Peñón de Vélez de la Gomeral).

[Rannajoone](https://et.wikipedia.org/wiki/Rannajoon) pikkus on 4964 km.

Hispaania pindala on 505 990 km² või 505 370 km²^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-sNmFn-5)).
Riik on pindalalt suurim riik [Lõuna-Euroopas](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Euroopa),
Prantsusmaa järel teisel kohal [Lääne-Euroopas](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Euroopa)
ja [Euroopa Liidus](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit) ning [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa),
[Ukraina](https://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina) ja Prantsusmaa järel neljandal 
kohal Euroopas.

## Loodus

  _Pikemalt artiklis [Hispaania loodus](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_loodus?action=edit&redlink=1)_

### Pinnamood

  _Pikemalt artiklis [Hispaania pinnamood](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_pinnamood?action=edit&redlink=1)_

[[

[Teide](https://et.wikipedia.org/wiki/Teide) vulkaan [Tenerifel](https://et.wikipedia.org/wiki/Tenerife)
[Kanaari saartel](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanaari_saared), Hispaania territooriumi
kõrgeim tipp

[[

[Ordesa org](https://et.wikipedia.org/wiki/Ordesa_org) Aragóni Püreneedes [Ordesa ja Monte Perdido rahvuspargis](https://et.wikipedia.org/wiki/Ordesa_ja_Monte_Perdido_rahvuspark?action=edit&redlink=1)

[Pürenee poolsaare](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_poolsaar) kogu läänepoole(
välja arvatud äärmine põhjaosa) moodustavad vanad, [Hertsüünia kurrutusele](https://et.wikipedia.org/wiki/Hertsüünia_kurrutus?action=edit&redlink=1)
allunud kivimid; geoloogid nimetavad seda [Ibeeria massiivi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ibeeria_massiiv?action=edit&redlink=1)
tavaliselt [Meseta kiltmaaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Meseta_kiltmaa?action=edit&redlink=1).

[Püreneed](https://et.wikipedia.org/wiki/Püreneed) on 430 km pikkune mäestik, mis
ühendab Vahemerd Biskaia lahega.

Paljudest kirde-edelasihilistest mäeahelikest moodustuvad [Kesk-Kordiljeerid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kesk-Kordiljeerid),
mis eraldavad [Ebro nõgu](https://et.wikipedia.org/wiki/Ebro_nõgu?action=edit&redlink=1)
Mesetast ja mille kõrgeim tipp on [Moncayo](https://et.wikipedia.org/wiki/Moncayo?action=edit&redlink=1)(
2313 m).

[[

[Picos de Europa rahvuspark](https://et.wikipedia.org/wiki/Picos_de_Europa_rahvuspark)

### Veestik

  _Pikemalt artiklis [Hispaania veestik](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_veestik?action=edit&redlink=1)_

Pürenee poolsaarel on palju [vooluveekogusid](https://et.wikipedia.org/wiki/Vooluveekogu),
millest kolm kuuluvad Euroopa pikimate hulka: [Tejo](https://et.wikipedia.org/wiki/Tejo)(
hispaaniapäraselt _Tajo_; 1007 km), [Ebro](https://et.wikipedia.org/wiki/Ebro) (
909 km) ja [Douro](https://et.wikipedia.org/wiki/Douro) (hispaaniapäraselt _Duero_;
895 km). [Guadiana](https://et.wikipedia.org/wiki/Guadiana) on 818 km ja [Guadalquivir](https://et.wikipedia.org/wiki/Guadalquivir)
657 km pikkune. Tejo, nagu Douro ja Guadianagi, jõuab [Atlandi ookeani](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean)
[Portugali](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal) territooriumil (Guadiana on 
piirijõgi). Kõik Hispaania tähtsamad jõed peale Ebro suubuvadki Atlandi ookeani.
Hispaania Vahemere valgla jõestik on vähem arenenud kui Atlandi ookeani oma, osalt
sellepärast, et need alad on kuivemad. Pürenee poolsaare jõgedele on iseloomulikud
väike [vooluhulk](https://et.wikipedia.org/wiki/Vooluhulk), ebakorrapärane [veerežiim](https://et.wikipedia.org/wiki/Veerežiim),
väga sügav [jõeorg](https://et.wikipedia.org/wiki/Jõeorg), mõnikord lausa [kuristik](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuristik).
[Üleujutuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Üleujutus) oht on pidev.

### Kliima

  _Pikemalt artiklis [Hispaania kliima](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kliima?action=edit&redlink=1)_

[[

Hispaania kliimakaart [Köppeni kliimaklassifikatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Köppeni_kliimaklassifikatsioon)
järgi

Hispaania ala jaguneb [humiidse](https://et.wikipedia.org/wiki/Humiidne_kliima?action=edit&redlink=1),
[poolariidse](https://et.wikipedia.org/wiki/Poolariidne_kliima?action=edit&redlink=1)
ja [poolariidse](https://et.wikipedia.org/wiki/Poolariidne_kliima?action=edit&redlink=1)
ja [ariidse kliima](https://et.wikipedia.org/wiki/Ariidne_kliima) vahel ning [merelise](https://et.wikipedia.org/wiki/Mereline_kliima)
ja [mandrilise kliima](https://et.wikipedia.org/wiki/Mandriline_kliima) vahel ja
kuulub [parasvöötmesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Parasvööde). See mitmekesisus
tuleb [soojusrežiimide](https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusrežiim?action=edit&redlink=1)
erinevusest suurel territooriumil ning [Atlandi ookeani](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean)
ja [Sahara](https://et.wikipedia.org/wiki/Sahara) kõrbe lähedusest.

[Püreneed](https://et.wikipedia.org/wiki/Püreneed) ja [Kantaabria](https://et.wikipedia.org/wiki/Kantaabria)
mäeahelikud hoiavad suvel lähistroopilisi õhumasse Hispaanias. Üldiselt on enamiku
aastast valdavad [Põhja-Atlandi ookeanilt](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Atlandi_ookean)
puhuvad läänetuuled, Saharast tulev tugev palav ja kuiv tuul puhub harvem. Hispaania
põhjaosas [Galicia](https://et.wikipedia.org/wiki/Galicia) ja [Kataloonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia)
vahel on [mereline paraskliima](https://et.wikipedia.org/wiki/Mereline_paraskliima).

Pürenee poolsaare ülejäänud osas on mandriliste tendentsidega [lähistroopiline vahemereline kliima](https://et.wikipedia.org/wiki/Lähistroopiline_vahemereline_kliima).
Ka Guadalquiviri ja Ebro org on mandrilise kliimaga, Guadalquivir külmem ja kuivem
ning Ebro niiskem ja soojem. [Kataloonias](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia),
[Valencia autonoomses piirkonnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia_autonoomne_piirkond)
ja [Baleaaridel](https://et.wikipedia.org/wiki/Baleaarid) on parajam kliima, Kataloonias
palju vihmasem. [Kanaari saartel](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanaari_saared) 
on [lähistroopiline atlantiline kliima](https://et.wikipedia.org/wiki/Lähistroopiline_atlantiline_kliima?action=edit&redlink=1).

Hispaania on väga põuane maa: aastatel 1880–2000 olid üle poole kuivad või väga 
kuivad. 1980. aastatel oli seitse ja 1990. aastatel viis kuiva või väga kuiva aastat.
On oodata, et [kliimamuutus](https://et.wikipedia.org/wiki/Kliimamuutus) toob kaasa
tõsiseid keskkonnaprobleeme, mis süvendavad kohaliku kliima kõige äärmuslikumaid
jooni.

### Elustik

  _Pikemalt artiklis [Hispaania elustik](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_elustik?action=edit&redlink=1)_

[[

[Tablas de Daimieli rahvuspargi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tablas_de_Daimieli_rahvuspark)
taimkate

[[

[Ibeeria hunt](https://et.wikipedia.org/wiki/Ibeeria_hunt) [Castilla y Leónis](https://et.wikipedia.org/wiki/Castilla_y_León)

Looduslik taimkate katab peaaegu poole Hispaania territooriumist, kuid ainult väike
osa sellest (suuresti ainult mägedes) on paks mets. Hispaania põhjaosas on [laialehised metsad](https://et.wikipedia.org/wiki/Laialehised_metsad)(
[tamm](https://et.wikipedia.org/wiki/Tamm_(perekond)), [pöök](https://et.wikipedia.org/wiki/Pöök))
ja [nõmmed](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõmm). Hispaania ülejäänud osa taimkate
koosneb [iilekstammest](https://et.wikipedia.org/wiki/Iilekstamm) ja teistest põuakindlatest
taimedest.

[Aafrika](https://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika) läheduse tõttu elab Hispaanias 
enamik metsloomaliike, kes elavad teistel Vahemere-äärsetel poolsaartel. Püreneede
ning Hispaania suure pindala tõttu on seal hulk [endeemseid](https://et.wikipedia.org/wiki/Endeem)
liike. [Euraasia hunt](https://et.wikipedia.org/wiki/Euraasia_hunt?action=edit&redlink=1)
ja [euroopa pruunkaru](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_pruunkaru) on säilinud
Hispaania loodeosa väikestel metsaaladel. [Kabehirv](https://et.wikipedia.org/wiki/Kabehirv),
[alpi kaljukits](https://et.wikipedia.org/wiki/Alpi_kaljukits), [punahirv](https://et.wikipedia.org/wiki/Punahirv)
ja [metssiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Metssiga) on tavalised. Umbes pool Euroopa
linnuliikidest leidub Guadalquiviri suudmes [Doñana rahvuspargis](https://et.wikipedia.org/wiki/Doñana_rahvuspark);
[ibeeria kääpakotkas](https://et.wikipedia.org/wiki/Ibeeria_kääpakotkas?action=edit&redlink=1)
ja mitmed [faasanite](https://et.wikipedia.org/wiki/Faasanid?action=edit&redlink=1)
teisendid on Püreneede endeemid. Lõuna-Hispaaniasse ja [Põhja-Aafrikasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Aafrika)
tungivad perioodiliselt [kõrbetirtsud](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrbetirts?action=edit&redlink=1).

Hispaania vetes elavad [kalad](https://et.wikipedia.org/wiki/Kala) ja teised mereloomad,
eriti Atlandi ookeani ja Vahemere piiril [Alboráni meres](https://et.wikipedia.org/wiki/Alboráni_meri).
Nende seas on [meripoisurid](https://et.wikipedia.org/wiki/Meripoisur?action=edit&redlink=1),
[makrellid](https://et.wikipedia.org/wiki/Makrell), [tuunid](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuun?action=edit&redlink=1),
[kaheksajalad](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaheksajalg), [mõõkkalad](https://et.wikipedia.org/wiki/Mõõkkala),
[sardiinid](https://et.wikipedia.org/wiki/Sardiin) ja [anšoovised](https://et.wikipedia.org/wiki/Anšoovis).
[Demersaalsete kalade](https://et.wikipedia.org/wiki/Demersaalsed_kalad) seas on
[heigid](https://et.wikipedia.org/wiki/Heik?action=edit&redlink=1) ja [tursad](https://et.wikipedia.org/wiki/Tursk).
Hispaania kaguosa vetes elavad [vööt-eeldelfiinid](https://et.wikipedia.org/wiki/Vööt-eeldelfiin?action=edit&redlink=1),
[kiusvaalalised](https://et.wikipedia.org/wiki/Kiusvaalalised) ja [afaliinid](https://et.wikipedia.org/wiki/Afaliinid?action=edit&redlink=1).

### Keskkonnaprobleemid

  _Pikemalt artiklis [Hispaania keskkonnaprobleemid](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keskkonnaprobleemid?action=edit&redlink=1)_

[Mulla erosioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Mulla_erosioon), mis tuleb taimkatte
vaesustumisest 3000 aasta jooksul, on tekitanud suuri viljatuid alasid, õhendanud
mullakihti, moodustanud [alluuviume](https://et.wikipedia.org/wiki/Alluuvium) jõesängide
kõrvale ning hilisemal ajal ummistanud niisutuskanaleid ja [paise](https://et.wikipedia.org/wiki/Pais).

Üks suuremaid keskkonnaprobleeme on ähvardav [kõrbestumine](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrbestumine)–
kuivade, poolkuivade ja niiskete [ökosüsteemide](https://et.wikipedia.org/wiki/Ökosüsteem)
vaesustumine inimtegevuse ja põua koosmõjul. Peaaegu pool Hispaania alast kannatab
mõõdukalt või raskelt põudade all, eriti ariidne idaosa ([Almería provints](https://et.wikipedia.org/wiki/Almería_provints),
[Murcia autonoomne piirkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Murcia_autonoomne_piirkond))
ning suur osa poolariidsest Hispaaniast (Ebro valgla). Riik on käivitanud [metsastamise](https://et.wikipedia.org/wiki/Metsastamine),
kuid mõnede asjatundjate arvates annaks taimkatte loomulik taastumine kiiremaid 
ja püsivamaid tulemusi.

Alates aastast 1996 on [süsinikdioksiidi](https://et.wikipedia.org/wiki/Süsinikdioksiid)
emissioon Hispaanias märgatavalt kasvanud. [ÜRO peasekretär](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜRO_peasekretär)
[Ban Ki-moon](https://et.wikipedia.org/wiki/Ban_Ki-moon) palus 2007. aastal Hispaanialt"
veel aktiivsemat juhtimist" kliimamuutusevastases võitluses.^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-7JksU-22))
2007. aastal ütles [Al Gore](https://et.wikipedia.org/wiki/Al_Gore), et Hispaania
on [kasvuhooneefektist](https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt) kõige ohustatum
Euroopa riik.^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-BhhAT-23))

## Rahvastik

  _Pikemalt artiklis [Hispaania rahvastik](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_rahvastik?action=edit&redlink=1)_

### Rahvaarv

  _Pikemalt artiklis [Hispaania rahvaarv](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_rahvaarv?action=edit&redlink=1)_

Hispaania hinnanguline rahvaarv 2025. aasta 1. aprilli seisuga oli 49 153 849.^(
[[24]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-ONyhJ-24)) Hispaania on 
maailma maade seas rahvaarvult 31. kohal.

1900. aastal oli Hispaania rahvaarv 18,6 miljonit. Sellest ajast saadik on rahvaarv
rohkem kui kahekordistunud. Rahvaarv kasvas eriti kiiresti 1960. aastatel ja 1970.
aastate alguses.^([[25]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-1NZ61-25))

Pärast [sündimuskordaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Sündimuskordaja) langemist
1980. aastatel jäi Hispaania rahvastiku kasv aeglasemaks, kuid rahvaarv kasvas jälle,
algul paljude 1970. aastatel teistesse Euroopa maadesse emigreerunute tagasituleku
tõttu, hiljem aga toitis seda suur hulk immigrante.

### Asustus

  _Pikemalt artiklis [Hispaania asustus](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_asustus?action=edit&redlink=1)_

[[

Hispaania rahvastiku geograafiline jaotumine (2008)

Hispaania [rahvastikutihedus](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvastikutihedus) on
91 in/km². See on väiksem kui enamikus [Lääne-Euroopa](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Euroopa)
riikides.

Kõige tihedamalt asustatud alad peale [Madridi](https://et.wikipedia.org/wiki/Madrid)
ja selle ümbruse on rannikul.

 Hispaania kõige suurema elanike arvuga linnad (vallad) 1. jaanuaril 2024 | Number |  Vald |  Piirkond |  Elanike arv |  Number |  Vald |  Piirkond |  Elanike arv | 
 |  1 | [Madrid](https://et.wikipedia.org/wiki/Madrid) | [Madridi autonoomne piirkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Madridi_autonoomne_piirkond) | 3 416 771 | 11 | [Bilbao](https://et.wikipedia.org/wiki/Bilbao) | [Baski autonoomne piirkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Baski_autonoomne_piirkond) | 348 089 | 
 |  2 | [Barcelona](https://et.wikipedia.org/wiki/Barcelona) | [Kataloonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia) | 1 702 547 | 12 | [Córdoba](https://et.wikipedia.org/wiki/Córdoba) | [Andaluusia](https://et.wikipedia.org/wiki/Andaluusia) | 322 811 | 
 |  3 | [Valencia](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia) | [ Valencia autonoomne piirkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia_autonoomne_piirkond) | 825 948 | 13 | [Valladolid](https://et.wikipedia.org/wiki/Valladolid) | [Castilla y León](https://et.wikipedia.org/wiki/Castilla_y_León) | 300 618 | 
 |  4 | [Sevilla](https://et.wikipedia.org/wiki/Sevilla) | [Andaluusia](https://et.wikipedia.org/wiki/Andaluusia) | 687 488 | 14 | [Vigo](https://et.wikipedia.org/wiki/Vigo) | [Galicia](https://et.wikipedia.org/wiki/Galicia) | 293 977 | 
 |  5 | [Zaragoza](https://et.wikipedia.org/wiki/Zaragoza) | [Aragón](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragón) | 686 986 | 15 | [Hospitalet de Llobregat](https://et.wikipedia.org/wiki/Hospitalet_de_Llobregat?action=edit&redlink=1) | [Kataloonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia) | 279 993 | 
 |  6 | [Málaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Málaga) | [Andaluusia](https://et.wikipedia.org/wiki/Andaluusia) | 591 637 | 16 | [Gijón](https://et.wikipedia.org/wiki/Gijón) | [Astuuria](https://et.wikipedia.org/wiki/Astuuria) | 268 561 | 
 |  7 | [Murcia](https://et.wikipedia.org/wiki/Murcia) | [Murcia autonoomne piirkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Murcia_autonoomne_piirkond) | 474 617 | 17 | [Vitoria](https://et.wikipedia.org/wiki/Vitoria) | [Baski autonoomne piirkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Baski_autonoomne_piirkond) | 257 968 | 
 |  8 | [Palma de Mallorca](https://et.wikipedia.org/wiki/Palma_de_Mallorca) | [Baleaarid](https://et.wikipedia.org/wiki/Baleaarid) | 431 521 | 18 | [A Coruña](https://et.wikipedia.org/wiki/A_Coruña) | [Galicia](https://et.wikipedia.org/wiki/Galicia) | 249 261 | 
 |  9 | [Las Palmas de Gran Canaria](https://et.wikipedia.org/wiki/Las_Palmas_de_Gran_Canaria) | [Kanaari saared](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanaari_saared) | 380 436 | 19 | [Elche](https://et.wikipedia.org/wiki/Elche?action=edit&redlink=1) | [Valencia autonoomne piirkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia_autonoomne_piirkond) | 243 128 | 
 |  10 | [Alicante](https://et.wikipedia.org/wiki/Alicante) | [Valencia autonoomne piirkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia_autonoomne_piirkond) | 358 720 | 20 | [Granada](https://et.wikipedia.org/wiki/Granada) | [Andaluusia](https://et.wikipedia.org/wiki/Andaluusia) | 232 717 | 
 |  Valdade statistika 2024^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-ET3IK-26)) |

_Kõik vallad elanike arvu järjekorras on loetletud leheküljel [Hispaania valdade loend elanike arvu järjekorras](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_valdade_loend_elanike_arvu_järjekorras?action=edit&redlink=1)_

[[

[Madrid](https://et.wikipedia.org/wiki/Madrid)

[[

[Barcelona](https://et.wikipedia.org/wiki/Barcelona)

### Välismaalased ja ränne

Sünnipärased [hispaanlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaanlased) (sealhulgas
[katalaanid](https://et.wikipedia.org/wiki/Katalaanid), [baskid](https://et.wikipedia.org/wiki/Baskid),
[galeegid](https://et.wikipedia.org/wiki/Galeegid)) moodustavad 88% Hispaania rahvastikust,
immigrandid 12% rahvastikust. Immigrantide osatähtsuselt rahvastikus oli Hispaania
2005. aastal 9. kohal, jäädes alla näiteks [Luksemburgile](https://et.wikipedia.org/wiki/Luksemburg),
[Iirimaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa), [Austriale](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria)
ja [Saksamaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa). Immigrandid pärinevad [Ladina-Ameerikast](https://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika)(
39%), [Põhja-Aafrikast](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Aafrika) (16%), [Ida-Euroopast](https://et.wikipedia.org/wiki/Ida-Euroopa)(
15%) ja [Mustast Aafrikast](https://et.wikipedia.org/wiki/Must_Aafrika) (4%).^([[27]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-a77yj-27))

[[

Välismaalaste jaotus Hispaania territooriumil (2005)

2008. aastal andis Hispaania kodakondsuse 84 170 isikule, kes pärinesid peamiselt
[Ecuadorist](https://et.wikipedia.org/wiki/Ecuador), [Colombiast](https://et.wikipedia.org/wiki/Colombia)
ja [Marokost](https://et.wikipedia.org/wiki/Maroko).^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-vckxr-28))
Märkimisväärne osa Hispaania välismaalastest tuleb ka mujalt [Lääne-Euroopast](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Euroopa)
ning [Kesk-Euroopast](https://et.wikipedia.org/wiki/Kesk-Euroopa). Need on enamikus
[britid](https://et.wikipedia.org/wiki/Britid), [prantslased](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantslased),
[sakslased](https://et.wikipedia.org/wiki/Sakslased), [hollandlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Hollandlased)
ja [norralased](https://et.wikipedia.org/wiki/Norralased). Nad elavad peamiselt 
Vahemere rannikul ja [Baleaaridel](https://et.wikipedia.org/wiki/Baleaarid), kus
paljud soovivad veeta oma pensionipõlve.

Teistes maailmajagudes, eriti [Ladina-Ameerikas](https://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika),
on palju hispaania kolonistide ja immigrantide järeltulijad. Alates 15. sajandi 
lõpust asus praegusse Ladina-Ameerikasse elama suur hulk koloniste Pürenee poolsaarelt.
Tänapäeval on suurem osa [valgetest](https://et.wikipedia.org/wiki/Europiidid) ladinaameeriklastest(
kes moodustavad umbes kolmandiku Ladina-Ameerika rahvastikust) hispaania või [portugali](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugallased)
päritolu. 16. sajandil rändas välja hinnanguliselt 240 000 hispaanlast, peamiselt
[Peruusse](https://et.wikipedia.org/wiki/Peruu) ja [Mehhikosse](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko).
^([[29]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-7lJy1-29)) 17. sajandil
lisandus veel 450 000 väljarändajat.^([[30]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-C4wwZ-30))
Aastatel 1846–1932 emigreerus [Ameerikasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika),
eriti [Argentinasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Argentina), [Kuubale](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba)
ja [Brasiiliasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia), hinnanguliselt 5 miljonit
hispaanlast. Aastatel 1960–1975 emigreerus umbes 2 miljonit hispaanlast teistesse
Lääne-Euroopa maadesse. Samas ajal siirdus umbes 300 000 hispaanlast Ladina-Ameerikasse.
^([[31]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-TX95C-31))

[[

Hispaanias elavate immigrantide peamised päritolumaad

Hispaania [rändesaldo kordaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Rändesaldo_kordaja?action=edit&redlink=1)
on tunduvalt vähenenud, [sisserändekordaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Sisserändekordaja?action=edit&redlink=1)
ei ole enam Euroopa suurim. Aastal 2005 oli aastane sisserändekordaja 1,5%, mis 
Euroopa Liidus oli suurem ainult Küprosel.^([[32]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-dGx0e-32))
2005. aastal oli Hispaania rändesaldo kordaja 0,99%, millega ta oli Euroopa Liidus
15. kohal.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-oKzmS-33)) Aastal
2005 moodustas sisseränne Hispaaniasse 38,6% sisserändest Euroopa Liitu, kusjuures
immigrandid olid peamiselt Ladina-Ameerika maade, teiste Lääne-Euroopa maade, Ida-
Euroopa maade ja [Magribi](https://et.wikipedia.org/wiki/Magrib) maade kodanikud.

Siserändele on iseloomulik ränne maalt linna.

### Keeled

  _Pikemalt artiklis [Hispaania keeled](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keeled)_

[[

Hispaania keeled (lihtsustatud): [hispaania keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel)
ehk kastiilia keel (kollakasroheline), [katalaani keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Katalaani_keel)(
oranž), [baski keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Baski_keel) (hall), [galeegi keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Galeegi_keel)(
sinine), [Arani murre](https://et.wikipedia.org/wiki/Arani_murre?action=edit&redlink=1)(
punane), [astuuria keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Astuuria_keel) (roheline)
ja [aragoni keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragoni_keel) (kollane)

Hispaania on paljukeelne maa. Kogu Hispaania [ametikeel](https://et.wikipedia.org/wiki/Ametikeel)
ja kõige kõneldavam keel, mida valdab 98,9% rahvastikust, on [hispaania keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel),
89% hispaanlaste [emakeel](https://et.wikipedia.org/wiki/Emakeel).^([[34]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-3LmWl-34))
^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-YqGrg-35))^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-DemografíaLengEsp-36))
Hispaania keele kõnelejate arv kogu maailmas on eri hinnangute järgi 450 miljonit
^([[37]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-AvEEH-37)) kuni 500 miljonit.
^([[38]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-Fgx05-38))^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-EIx7x-39))
^([[40]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-TgC1e-40)) See on emakeelena
kõnelejate arvu poolest [hiina keele](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_keel) 
järel teisel kohal.^([[41]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-esmat-41))
On ette näha, et hispaania keelest saab tulevikus teine rahvusvahelise suhtlemise
keel inglise keele järel ning seejärel õppijate arvu poolest teine keel.

Põhiseadus tunnistab Hispaania keelelise rikkuse eriliselt austatavaks ja kaitstavaks
kultuuripärandiks ning kuulutab "ülejäänud Hispaania keeled" ametlikeks autonoomsetes
piirkondades vastavalt nende autonoomiastatuutidele, kuigi ainult hispaania keele
oskus on kohustuslik.

Hispaanias on järgmistel keeltel samasugune kaitse nagu hispaania keelel: [katalaani keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Katalaani_keel)(
9%–17% rahvastikust),^([[42]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-UQJq5-42))
^([[43]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-lei102009-43)) [galeegi keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Galeegi_keel)(
5%–7% rahvastikust),^([[44]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-2Yp6N-44))
[baski keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Baski_keel) (1% rahvastikust),^([[45]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-FaYuw-45))
[astuuria keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Astuuria_keel),^([[46]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-XDbok-46))
[aragoni keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragoni_keel),^([[43]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-lei102009-43))
[oksitaani keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Oksitaani_keel).^([[47]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-SnA3N-47))
Hispaania ratifitseeris 9. aprillil 2001 [Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_regionaal-_ja_vähemuskeelte_harta).

### Religioon

  _Pikemalt artiklites [Religioon Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/Religioon_Hispaanias?action=edit&redlink=1)
ja [Katoliku kirik Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliku_kirik_Hispaanias?action=edit&redlink=1)_

[Hispaania 1978. aasta põhiseaduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_põhiseadus)
artikkel 16-3 sätestab, et [riigikirikut](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikirik)
ei ole. On tagatud üksikisikute [usuvabadus](https://et.wikipedia.org/wiki/Usuvabadus?action=edit&redlink=1)
ja [kultusevabadus](https://et.wikipedia.org/wiki/Kultusevabadus?action=edit&redlink=1)
ning koostöösuhe avalike võimude ja kõigi uskkondade vahel.

[[

[Santiago de Compostela katedraal](https://et.wikipedia.org/wiki/Santiago_de_Compostela_katedraal),
[Jaakobitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaakobitee) sihtkoht

Sotsioloogiliste Uuringute Keskuse 2019. aasta juulis tehtud uuringu järgi pidas
umbes 67,4% hispaanlastest end [katoliiklasteks](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklus),
kuigi ainult 22,7% olid praktiseerivad katoliiklased. 2006. aasta oktoobris tehtud
uuringu kohaselt käis neist 54% kirikus üliharva, 15% mõne korra aastas, 10% mõne
korra kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased
on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud.

Umbes 2% järgib mingit muud [usundit](https://et.wikipedia.org/wiki/Usund) peale
katoliikluse (sealhulgas [islam](https://et.wikipedia.org/wiki/Islam), [protestantism](https://et.wikipedia.org/wiki/Protestantism),
[budism](https://et.wikipedia.org/wiki/Budism)).

Umbes 50 000 inimest kuulub [protestantlikesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Protestantism)
usulahkudesse ja 20 000 on [mormoonid](https://et.wikipedia.org/wiki/Mormoonid).

21,6% peab end [ateistiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Ateist), 7,5% [agnostikuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Agnostik)(
2019). 2010. aasta uuringu järgi uskus 59% Hispaania rahvastikust mingi jumala olemasolusse,
20% mingisuguse vaimu või elujõu olemasolusse ja 19% ei usu mingisuguse vaimu, jumala
ega elujõu olemasolusse.

22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra
kuus.

[Evangelism](https://et.wikipedia.org/wiki/Evangelism?action=edit&redlink=1) on 
levinum [mustlaste](https://et.wikipedia.org/wiki/Mustlased) kogukonnas; pastorid
on kirikumuusikasse põiminud [flamenkot](https://et.wikipedia.org/wiki/Flamenko).
Evangeliste on natuke rohkem kui [Jehoova tunnistajaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Jehoova_tunnistajad)(
keda on 105 000).

Viimase aja sisseränne on suurendanud [moslemite](https://et.wikipedia.org/wiki/Moslem)
arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid.
Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale [Sahara](https://et.wikipedia.org/wiki/Sahara)
ja [Maroko](https://et.wikipedia.org/wiki/Maroko) elanikkonnast andnud [kodakondsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodakondsus).
Tänapäeval on [islam](https://et.wikipedia.org/wiki/Islam) Hispaania suuruselt teine
usund (umbes 3% rahvastikust).

[Judaism](https://et.wikipedia.org/wiki/Judaism) oli peaaegu olematu [19. sajandini](https://et.wikipedia.org/wiki/19._sajand),
mil [juudid](https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid) jälle riiki lubati. Praegu on
Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil.
Enne judaistide pagendamist moodustasid juudid 8% elanikkonnast.

### Suhtumine homoseksuaalsusesse

[Pew Research Centeri](https://et.wikipedia.org/wiki/Pew_Research_Center) 2014. 
aasta uuringu järgi oli Hispaania uuringusse haaratud maade seas [homoseksuaalsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Homoseksuaalsus)
suhtes kõige sallivam. 6% küsitletutest nõustus, et homoseksuaalsus on moraalselt
vastuvõetamatu, 55% pidas seda moraalselt vastuvõetavaks ja 38% nõustus, et homoseksuaalsus
ei ole moraaliküsimus.^([[48]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-pew-48))

Alates 2005. aastast on [samasooliste abielu Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/Samasooliste_abielu_Hispaanias)
seadustatud.^([[49]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-SPTimes-49))

## Riik

### Riigikord

  _Pikemalt artiklis [Hispaania riigikord](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_riigikord?action=edit&redlink=1)_

[[

[Saadikute kongress](https://et.wikipedia.org/wiki/Saadikute_Kongress), [Hispaania parlamendi](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_parlament)
[alamkoja](https://et.wikipedia.org/wiki/Alamkoda?action=edit&redlink=1) interjöör

[[

[Madridi kuningapalee](https://et.wikipedia.org/wiki/Madridi_kuningapalee), [Hispaania kuninga](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kuningas)
residents

Hispaania on [parlamentaarse](https://et.wikipedia.org/wiki/Parlamentarism) [monarhiaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Monarhia)
riik. [Riigipea](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigipea) on [päritava võimuga](https://et.wikipedia.org/wiki/Päritav_võim?action=edit&redlink=1)
[Hispaania kuningas](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kuningas).^([[50]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-zbJXY-50))
[Hispaania parlamendil](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_parlament) (_Cortes
Generales_) on [kahekohaline](https://et.wikipedia.org/wiki/Kahekohaline_parlament?action=edit&redlink=1).

[Täitevvõimu](https://et.wikipedia.org/wiki/Täitevvõim) moodustab ministrite nõukogu
eesotsas valitsuse esimehe ehk valitsuse presidendiga, kes on [valitsusjuht](https://et.wikipedia.org/wiki/Valitsusjuht).

### Haldusjaotus

  _Pikemalt artiklis [Hispaania haldusjaotus](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_haldusjaotus)_

[[

Hispaania autonoomsed piirkonnad

Hispaania on halduslikult jaotatud 17 [autonoomseks piirkonnaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomne_piirkond_(Hispaania))
ja kaheks [autonoomseks linnaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomne_linn?action=edit&redlink=1)
Põhja-Aafrika rannikul ([Ceuta](https://et.wikipedia.org/wiki/Ceuta) ja [Melilla](https://et.wikipedia.org/wiki/Melilla)).
Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 [provintsiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Provints_(Hispaania)).
Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud [valdadeks](https://et.wikipedia.org/wiki/Vald_(Hispaania)).

## Ajalugu

  _Pikemalt artiklis [Hispaania ajalugu](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_ajalugu)_

[16. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/16._sajand) kujunes Hispaania oma vallutuste
tõttu [Ameerikas](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika) [Euroopa](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa)
võimsaimaks [suurriigiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurriik). Järgnenud sajanditel
jäi Hispaania arengus mitmetest teistest Euroopa riikidest maha.

### Esiaeg ja Rooma-eelsed rahvad Pürenee poolsaarel

  _Pikemalt artiklites [Pürenee poolsaare esiaeg](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_poolsaare_esiaeg)
ja [Pürenee poolsaare algajalugu](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_poolsaare_algajalugu?action=edit&redlink=1)_

[[

Koopamaal piisonist [Altamira](https://et.wikipedia.org/wiki/Altamira) koopas

Tänapäeva inimese eellased, [kromanjoonlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Kromanjoonlased?action=edit&redlink=1),
hakkasid Pürenee poolsaarele saabuma üle [Püreneede](https://et.wikipedia.org/wiki/Püreneed)
umbes 35 000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist
on maalingud Põhja-Hispaanias [Kantaabrias](https://et.wikipedia.org/wiki/Kantaabria)
[Altamira](https://et.wikipedia.org/wiki/Altamira) koobastes. Need loodi ilmselt
umbes 15 000 eKr.

Poolsaare ajaloolised asukad olid [ibeerid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ibeerid)
ja [keldid](https://et.wikipedia.org/wiki/Keldid), esimesed ida- ja teised läänerannikul.
Keskplatool segunedes said neist [keltibeerid](https://et.wikipedia.org/wiki/Keltibeerid?action=edit&redlink=1).

Varaseimaks linnaks peetakse poolmüütilist [Tartessost](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartessos)
poolsaare lõunaosas (enne 11. sajandit eKr). Umbes perioodil 500–300 eKr asutasid
meresõitjatest [foiniiklased](https://et.wikipedia.org/wiki/Foiniiklased) ja [kreeklased](https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka)
hulga [kolooniaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Koloonia) Vahemere rannikul. [Puunia sõdade](https://et.wikipedia.org/wiki/Puunia_sõjad)
käigus said ülemvõimu Vahemerel [kartaagolased](https://et.wikipedia.org/wiki/Kartaago_riik?action=edit&redlink=1)–
kuni [roomlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Roomlased) nad purustasid ja ülemvõimu
endale said. Alates aastast 218 eKr läks suur osa Pürenee poolsaarest Rooma valdusse,
kusjuures Rooma ja Kartaago piir kulges mööda [Ebro](https://et.wikipedia.org/wiki/Ebro)
jõge.

### Rooma aeg

  _Pikemalt artiklites [Rooma vallutus Pürenee poolsaarel](https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_vallutus_Pürenee_poolsaarel?action=edit&redlink=1),
[Hispania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispania?action=edit&redlink=1) ja [Pürenee poolsaare antiikaeg](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_poolsaare_antiikaeg?action=edit&redlink=1)_

[[

Rooma ajal ehitatud [Segovia akvedukt](https://et.wikipedia.org/wiki/Segovia_akvedukt?action=edit&redlink=1)

[Teise Puunia sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Teine_Puunia_sõda) ajal allutas
laienev [Rooma riik](https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik) endale Vahemere rannikul
olevad [Kartaago](https://et.wikipedia.org/wiki/Kartaago) kaubanduskolooniad. See
toimus umbes 210–205 eKr. Roomlastel läks kaks sajandit, et vallutada kogu Pürenee
poolsaar, kuid suur osa sellest oli nende võimu all üle 600 aasta. Pürenee poolsaart
ühendasid [Rooma õigus](https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_õigus), [ladina keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Ladina_keel)
ja [Rooma teed](https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_teed). Kohalikud ülikud sulandati
Rooma aristokraatiasse, kuid põhiosa keltidest ja ibeeridest säilitas oma rahvuse.
^([[51]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-payne-51))

Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Olissipot ([Lissabon](https://et.wikipedia.org/wiki/Lissabon))
ja Tarracot ([Tarragona](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarragona)) ning asutasid
Caesaraugusta ([Zaragoza](https://et.wikipedia.org/wiki/Zaragoza)), Augusta Emerita(
[Mérida](https://et.wikipedia.org/wiki/Mérida)) ja [Valencia](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia)(
Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispania [sadamatest](https://et.wikipedia.org/wiki/Sadam)
viidi välja [kulda](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuld), [villa](https://et.wikipedia.org/wiki/Vill_(materjal)?action=edit&redlink=1),
[oliiviõli](https://et.wikipedia.org/wiki/Oliiviõli), [veini](https://et.wikipedia.org/wiki/Vein).
Põllumajandustoodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele [niisutussüsteemid](https://et.wikipedia.org/wiki/Niisutus),
millest osa on kasutusel siiani. Hispanias on sündinud keisrid [Traianus](https://et.wikipedia.org/wiki/Traianus),
[Hadrianus](https://et.wikipedia.org/wiki/Hadrianus), [Marcus Aurelius](https://et.wikipedia.org/wiki/Marcus_Aurelius)
ja [Theodosius I](https://et.wikipedia.org/wiki/Theodosius_I) ning filosoof [Lucius Anneus Seneca](https://et.wikipedia.org/wiki/Lucius_Anneus_Seneca).
[1. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/1._sajand) pKr jõudis Hispaniasse [kristlust](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus)
ja linnades sai see populaarseks juba [2. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/2._sajand).
^([[52]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-0wkLT-52)) Hispaania nimi,
keeled, usund ja seaduste alus on pärit sellest perioodist.^([[51]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-payne-51))

### Germaanlaste sissetung ja läänegootide kuningriik

  _Pikemalt artiklis [Läänegootide kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänegootide_kuningriik)_

[[

[Rekkeswinthi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rekkeswinth) [votiivkroon](https://et.wikipedia.org/wiki/Votiivkroon),
osa [Guarrazari aardest](https://et.wikipedia.org/wiki/Guarrazari_aare)

Esimesed Hispaniat vallutanud [barbarid](https://et.wikipedia.org/wiki/Barbarid)
saabusid [5. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/5._sajand), samal ajal kui 
[Lääne-Rooma keisririik](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Rooma_keisririik) langes.
Hispaniasse jõudsid üle Püreneede [goodid](https://et.wikipedia.org/wiki/Goodid),
[läänegoodid](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänegoodid), [sueebid](https://et.wikipedia.org/wiki/Sueebid),
[alaanid](https://et.wikipedia.org/wiki/Alaanid?action=edit&redlink=1), [hasdingid](https://et.wikipedia.org/wiki/Hasdingid?action=edit&redlink=1)
ja [silingid](https://et.wikipedia.org/wiki/Silingid?action=edit&redlink=1). Roomastunud
läänegoodid saabusid Hispaaniasse [415](https://et.wikipedia.org/wiki/415). aastal
ja [läänegootide kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänegootide_kuningriik)
haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuserauakujuline kaar
on pärit läänegootide arhitektuurist.

Lääne-Rooma keisririigi võimu nõrgenemine Hispanias algas [409](https://et.wikipedia.org/wiki/409),
kui [germaanlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Germaanlased) ([sueebid](https://et.wikipedia.org/wiki/Sueebid)
ja [vandaalid](https://et.wikipedia.org/wiki/Vandaalid)) koos [alaanide](https://et.wikipedia.org/wiki/Alaanid?action=edit&redlink=1)(
[sarmaatidega](https://et.wikipedia.org/wiki/Sarmaadid)) ületasid [Reini](https://et.wikipedia.org/wiki/Rein)
ning rüüstasid [Galliat](https://et.wikipedia.org/wiki/Gallia) ja Pürenee poolsaart.
Samal aastal ründasid Pürenee poolsaart [läänegoodid](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänegoodid).
Sueebid rajasid tänapäeva [Galicia](https://et.wikipedia.org/wiki/Galicia) ja Põhja-
Portugali alale kuningriigi. Keisririik oli lagunemas, aga selle sotsiaalne ja majanduslik
baas jäi alles. Järgnenud riigid säilitasid paljud keisririigi institutsioonid ja
seadused, sealhulgas kristluse.

Alaanide liitlased vandaalid ([hasdingid](https://et.wikipedia.org/wiki/Hasdingid?action=edit&redlink=1))
rajasid kuningriigi [Galicias](https://et.wikipedia.org/wiki/Galicia), hõivates 
suure osa sellest piirkonnast ja ka osa alast [Douro](https://et.wikipedia.org/wiki/Douro)
jõest lõunas. Teised vandaalid ([silingid](https://et.wikipedia.org/wiki/Silingid?action=edit&redlink=1))
hõivasid piirkonna, mis seniajani kannab nende nime – Vandaluusia ehk [Andaluusia](https://et.wikipedia.org/wiki/Andaluusia).
[Ida-Rooma keisririik](https://et.wikipedia.org/wiki/Ida-Rooma_keisririik) rajas
poolsaare lõunaosas [Spania](https://et.wikipedia.org/wiki/Spania?action=edit&redlink=1)
provintsi, kavatsedes taastada Rooma võimu kogu Pürenee poolsaarel. 6. sajandi lõpus
ühendati Hispania [läänegootide kuningriigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Läänegootide_kuningriik)
võimu alla.

### Islami ülemvõim

  _Pikemalt artiklites [Islami vallutus Pürenee poolsaarel](https://et.wikipedia.org/wiki/Islami_vallutus_Pürenee_poolsaarel?action=edit&redlink=1)
ja [Al-Ándalus](https://et.wikipedia.org/wiki/Al-Ándalus)_

[[

[Alhambra](https://et.wikipedia.org/wiki/Alhambra), [Granada emiraat](https://et.wikipedia.org/wiki/Granada_emiraat)

[[

[Córdoba mošee-katedraali](https://et.wikipedia.org/wiki/Córdoba_mošee-katedraal?action=edit&redlink=1)
interjöör

[8. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/8._sajand) vallutasid lühikese aja jooksul(
[711](https://et.wikipedia.org/wiki/711)–[718](https://et.wikipedia.org/wiki/718))
peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt [Põhja-Aafrika](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Aafrika)(
[berberi](https://et.wikipedia.org/wiki/Berberid)) päritolu [moslemitest](https://et.wikipedia.org/wiki/Moslemid)(
[mauridest](https://et.wikipedia.org/wiki/Maurid)) koosnevad väed. Need vallutused
moodustasid osa [Umaijaadide kalifaadi](https://et.wikipedia.org/wiki/Umaijaadide_kalifaat?action=edit&redlink=1)
laienemisest. Vaid kolmel väikesel mägipiirkonnal ([Astuuria](https://et.wikipedia.org/wiki/Astuuria),
[Navarra](https://et.wikipedia.org/wiki/Navarra) ja [Aragón](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragón))
Kirde-Hispaanias õnnestus vabadus säilitada.

[Šariaadi](https://et.wikipedia.org/wiki/Šariaat) all oli [judaistidel](https://et.wikipedia.org/wiki/Judaism)
ja kristlastel _[dhimmī](https://et.wikipedia.org/wiki/Dhimmī?action=edit&redlink=1)_
staatus. Nemad kui "[raamaturahvad](https://et.wikipedia.org/wiki/Raamaturahvad?action=edit&redlink=1)"
tohtisid oma usku vabalt praktiseerida, ent nad pidid maksma spetsiaalset maksu 
ja neid diskrimineeriti veel mõneti.^([[53]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-Q5GzE-53))
^([[54]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-5Bz7l-54)) Pöördumine 
islamisse toimus üha kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see pakkus
võimaluse vabaneda _dhimmī_ staatusega kaasnevatest piirangutest ja alandustest.
Arvatakse, et 10. sajandi lõpuks olid [Al-Ándalusis](https://et.wikipedia.org/wiki/Al-Ándalus)
ülekaalus _[muladí](https://et.wikipedia.org/wiki/Muladí?action=edit&redlink=1)_'​
d (kohalikku päritolu moslemid).^([[55]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-XViHG-55))
^([[56]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-S-Payne-56))

Moslemi kogukond Hispaanias oli kihistunud ja selles oli sotsiaalseid pingeid. Berberitel,
kes olid vallutajate sõjaväes olnud suures enamuses, olid konfliktis [Lähis-Idast](https://et.wikipedia.org/wiki/Lähis-Ida)
tulnud [araablastega](https://et.wikipedia.org/wiki/Araablased), kelle käes oli 
võim. Araablaste asustus koondus aja jooksul eriti [Guadalquiviri](https://et.wikipedia.org/wiki/Guadalquivir)
jõe orgu, [Valencia](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia) rannikutasandikule 
ning hiljem ka mägisesse Granada piirkonda.

[Kalifaadi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalifaat) [pealinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Pealinn)
Córdoba oli oma aja [Lääne-Euroopa](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Euroopa)
rikkaim ja vaimselt arenenuim linn. Vahemere kauba- ja kultuurivahetus õitsesid.
Moslemid olid kaasa toonud Lähis-Idast ja Põhja-Aafrika rikka intellektuaalse traditsiooni.
Moslemi ja juudi õpetlased etendasid väga suurt osa Vana-Kreeka kultuuripärandi 
taaselustamises Lääne-Euroopas. Pürenee poolsaare roomastatud kultuuride ning moslemi
ja juudi kultuuri keerulised vastastikused mõjud andsid tulemuseks piirkonnale iseloomuliku
kultuuri.

Linnadest väljaspool jäi maaomandus põhiliselt puutumata, sest moslemitest valitsejad
võõrandasid maad väga harva. Küll aga juurutati uusi tehnoloogiaid ja uusi põllukultuure,
mis tõid kaasa märkimisväärse tõusu põllumajanduses.

11. sajandiks olid moslemite vallutatud alad jagunenud rivaalitsevate kuningriikide
ehk [taifade](https://et.wikipedia.org/wiki/Taifa?action=edit&redlink=1) vahel, 
mis küll sisuliselt allusid moslemitele. See andis väikestele kristlikele riikidele
võimaluse oma territooriumi tohutult laiendada.^([[56]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-S-Payne-56))

Kui Põhja-Aafrikast [Almoraviidide](https://et.wikipedia.org/wiki/Almoraviidid) 
ja [Almohaadide](https://et.wikipedia.org/wiki/Almohaadid?action=edit&redlink=1)
riigist saabusid rangemad ja vähem sallivad islami sektid, taastati moslemi valdustes
ühtsus. Pisut rohkem kui sajandi jooksul õnnestus sellel ühendatud riigil osa Põhja-
Hispaaniast tagasi vallutada.

### Rekonkista

  _Pikemalt artiklis [Rekonkista](https://et.wikipedia.org/wiki/Rekonkista)_

[[

Rekonkista lahing raamatus "[Cantigas de Santa Maria](https://et.wikipedia.org/wiki/Cantigas_de_Santa_Maria)"

[Rekonkista](https://et.wikipedia.org/wiki/Rekonkista) ([hispaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel)
_reconquista_ 'tagasivallutus') on sajanditepikkune periood, mil kristlikud kuningriigid
vallutasid Pürenee poolsaare islami valitsejatelt tagasi. Rekonkista alguseks peetakse
aastat [722](https://et.wikipedia.org/wiki/722), kõigest 11 aastat pärast [mauride](https://et.wikipedia.org/wiki/Maurid)
sissetungi, mil Pürenee poolsaare looderanniku mägipiirkonnas loodi [Astuuria kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Astuuria_kuningriik).
See toimus pärast kristlaste vägede võitu moslemite vägede üle [Covadongase lahingus](https://et.wikipedia.org/wiki/Covadongase_lahing?action=edit&redlink=1)
[Pelayo](https://et.wikipedia.org/wiki/Pelayo) juhtimisel. Juba [739](https://et.wikipedia.org/wiki/739).
aastal aeti moslemi väed välja [Galiciast](https://et.wikipedia.org/wiki/Galicia),
kus hiljem asus [keskaegse](https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaeg) kristluse üks
pühamaid kohti [Santiago de Compostela](https://et.wikipedia.org/wiki/Santiago_de_Compostela),
ja sellest sai uue kristlaste kuningriigi osa. See, et Al-Ándalusi [taifa](https://et.wikipedia.org/wiki/Taifa?action=edit&redlink=1)
ülejäänud Hispaaniast irdus, aitas kaasa kristlike kuningriikide laienemisele.

Moslemite väed liikusid ka [Püreneedest](https://et.wikipedia.org/wiki/Püreneed)
põhja poole, kuid [Frangi riigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik) väed
lõid neid [Poitiers' lahingus](https://et.wikipedia.org/wiki/Poitiers'_lahing_(732))
[732](https://et.wikipedia.org/wiki/732) ning ajasid nad 760. aastatel piki rannikut
Frangi riigist välja. Hiljem rajasid Frangi väed kristlikke krahvkondi Püreneedest
lõunas. Nendest said hiljem [Navarra kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Navarra_kuningriik)
ja [Aragóni kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragóni_kuningriik).^([[57]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-vUmbf-57))

[Leóni kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Leóni_kuningriik) oli sajandeid
kõige vägevam kristlik kuningriik. Selle riigi territooriumilt sai alguse Leóni 
[Kastiilia kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Kastiilia_kuningriik), millest
omakorda kujunes kõige vägevam kuningriik.

Kui 1085. aastal vallutati tagasi [Toledo](https://et.wikipedia.org/wiki/Toledo),
oli peaaegu kogu Põhja-Hispaania tagasi vallutatud. Pärast moslemite taganemist 
ja väljarännet Hispaaniast [12. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/12._sajand)
langesid [13. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/13._sajand) sellised suured
mauri kindlused nagu [Córdoba](https://et.wikipedia.org/wiki/Córdoba) 1236 ja [Sevilla](https://et.wikipedia.org/wiki/Sevilla)
1248. Mauridele jäi vaid [Granada](https://et.wikipedia.org/wiki/Granada). 13. sajandil
laiendas [Aragóni kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragóni_kuningriik) 
oma piire üle Vahemere [Sitsiiliani](https://et.wikipedia.org/wiki/Sitsiilia).

### Katoliku kirik ja Hispaania

Hispaania on olnud pikaajaline ja traditsiooniline [katoliku kiriku](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliku_kirik)
toetuse piirkond, vaatamata [Pürenee poolsaare](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_poolsaar)
jaotusele ilmalike ([Aragóni kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragóni_kuningriik),
[Navarra kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Navarra_kuningriik), [Portugali kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugali_kuningriik)
jt.) valitsejate vahel. 14. sajandil tegutsesid Pürenee poolsaarel [katoliku kiriku](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliku_kirik)
^([[58]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-58)): [Braga peapiiskopkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Braga_peapiiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Astorga](https://et.wikipedia.org/wiki/Astorga_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Orense](https://et.wikipedia.org/wiki/Orense_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Coimbra](https://et.wikipedia.org/wiki/Coimbra_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Porto piiskopkondadega](https://et.wikipedia.org/wiki/Porto_piiskopkond?action=edit&redlink=1);
[Zaragoza peapiiskopkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Zaragoza_peapiiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Calahorra](https://et.wikipedia.org/wiki/Calahorra_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Huesca](https://et.wikipedia.org/wiki/Huesca_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Pamplona](https://et.wikipedia.org/wiki/Pamplona_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Segorbe ja Albarracini](https://et.wikipedia.org/wiki/Segorbe_ja_Albarracini_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Tarazona piiskopkondadega](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarazona_piiskopkond?action=edit&redlink=1);
[Santiago de Compostella peapiiskopkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Santiago_de_Compostella_peapiiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Avila](https://et.wikipedia.org/wiki/Avila_piiskopkond?action=edit&redlink=1), 
[Coria](https://et.wikipedia.org/wiki/Coria_piiskopkond?action=edit&redlink=1), 
[Ciudad-Rodrigo](https://et.wikipedia.org/wiki/Ciudad-Rodrigo_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Leoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Leoni_piiskopkond?action=edit&redlink=1), 
[Lugo](https://et.wikipedia.org/wiki/Lugo_piiskopkond?action=edit&redlink=1), [Mondonedo](https://et.wikipedia.org/wiki/Mondonedo_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Oviedo](https://et.wikipedia.org/wiki/Oviedo_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Badajozi](https://et.wikipedia.org/wiki/Badajozi_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Plascencia](https://et.wikipedia.org/wiki/Plascencia_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Salamanca](https://et.wikipedia.org/wiki/Salamanca_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Tuy](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuy_piiskopkond?action=edit&redlink=1), [Zamora piiskopkondadega](https://et.wikipedia.org/wiki/Zamora_piiskopkond?action=edit&redlink=1);
[Sevilla peapiiskopkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Sevilla_peapiiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Cartagena](https://et.wikipedia.org/wiki/Cartagena_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Cordoba](https://et.wikipedia.org/wiki/Cordoba_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Cadizi](https://et.wikipedia.org/wiki/Cadizi_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Maroko](https://et.wikipedia.org/wiki/Maroko) [Marrakechi](https://et.wikipedia.org/wiki/Marrakechi_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Jaeni piiskopkondadega](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaeni_piiskopkond?action=edit&redlink=1);
[Tarragona peapiiskopkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarragona_peapiiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Barcelona](https://et.wikipedia.org/wiki/Barcelona_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Tortosa](https://et.wikipedia.org/wiki/Tortosa_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Gerona](https://et.wikipedia.org/wiki/Gerona_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Lerida](https://et.wikipedia.org/wiki/Lerida_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Mallorca](https://et.wikipedia.org/wiki/Mallorca_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Seo de Urgeli](https://et.wikipedia.org/wiki/Seo_de_Urgeli_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Valencia](https://et.wikipedia.org/wiki/Valencia_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Vichi piiskopkondadega](https://et.wikipedia.org/wiki/Vichi_piiskopkond?action=edit&redlink=1);
[Toledo peapiiskopkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Toledo_peapiiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Burgose](https://et.wikipedia.org/wiki/Burgose_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Cuenca](https://et.wikipedia.org/wiki/Cuenca_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Osma](https://et.wikipedia.org/wiki/Osma_piiskopkond?action=edit&redlink=1), [Palencia](https://et.wikipedia.org/wiki/Palencia_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Segovia](https://et.wikipedia.org/wiki/Segovia_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Siguenza piiskopkondadega](https://et.wikipedia.org/wiki/Siguenza_piiskopkond?action=edit&redlink=1);
[Lissaboni peapiiskopkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_peapiiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Idanha](https://et.wikipedia.org/wiki/Idanha_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Evora](https://et.wikipedia.org/wiki/Evora_piiskopkond?action=edit&redlink=1), 
[Lamego](https://et.wikipedia.org/wiki/Lamego_piiskopkond?action=edit&redlink=1),
[Silvese piiskopkondadega](https://et.wikipedia.org/wiki/Silvese_piiskopkond?action=edit&redlink=1).
^([[59]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-59))

### Hispaania ühendamine, 1492. aasta sündmused ja vallutused Ameerikas

1469. aastal abiellusid Kastiilia kuninganna [Isabel I](https://et.wikipedia.org/wiki/Isabel_I_(Kastiilia))
ja Aragóni troonipärija [Fernando](https://et.wikipedia.org/wiki/Fernando_II_(Aragón)),
kellest 1479 sai Aragóni kuningas. Sellest dünastilisest liidust sündis "[katoliiklik monarhia](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklik_monarhia?action=edit&redlink=1)",
mida valitsesid "[katoliiklikud monarhid](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklikud_monarhid?action=edit&redlink=1)".

Isabel ja Fernando tsentraliseerisid kuningavõimu kohaliku [aadli](https://et.wikipedia.org/wiki/Aadel)
arvelt. Selle [tsentraliseeritud võimu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tsentraliseeritud_võim?action=edit&redlink=1)
kohta hakati kasutama sõna _España_, mis märkis tollal kahte riiki – Kastiiliat 
ja Aragóni. Nende laiaulatuslike poliitiliste, õigus- ja sõjaväereformide tulemusel
sai Hispaaniast suur jõud Euroopas.

1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase [Pürenee poolsaare](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_poolsaar)
mauride kantsi, 781 aastat islami võimu all olnud linna.

[[

[Christoph Kolumbus](https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus) [katoliiklike kuningate](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklikud_kuningad?action=edit&redlink=1)
[Fernando](https://et.wikipedia.org/wiki/Fernando_II_(Aragón)) ja [Isabeli](https://et.wikipedia.org/wiki/Isabel_I_(Kastiilia))
ees pärast tagasitulekut [Uuest Maailmast](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika)
1493. aastal

1492. aastal jõudis ka [Christoph Kolumbus](https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus)
[Uude Maailma](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika). Seda ekspeditsiooni, milles
osalesid laevad [Pinta](https://et.wikipedia.org/wiki/Pinta_(laev)), [Niña](https://et.wikipedia.org/wiki/Niña?action=edit&redlink=1)
ja [Santa Maria](https://et.wikipedia.org/wiki/Santa_Maria), rahastas Isabel I. 
Ületati [Atlandi ookean](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean) ja jõuti 
[Kariibi mere saarteni](https://et.wikipedia.org/wiki/Kariibi_mere_saared). Sellest
sai alguse Ameerika avastamine ja vallutamine eurooplaste poolt, kuigi Kolumbus 
jäigi veendumusele, et on jõudnud Idamaale. Suur hulk [indiaanlasi](https://et.wikipedia.org/wiki/Indiaanlased)
hukkus Hispaania vallutajatega võideldes,^([[60]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-Lg1qk-60))
teised surid mitmesugustel muudel põhjustel, nagu hispaanlaste kaasa toodud haiguste
[epideemiad](https://et.wikipedia.org/wiki/Epideemia). Mõned uurijad loevad hispaanlaste
vallutuse algperioodi – alates Kolumbuse esimesest maabumisest [Bahama](https://et.wikipedia.org/wiki/Bahama)
saartel kuni 16. sajandi keskpaigani – üheks märkimisväärsemaks [genotsiidiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Genotsiid)
inimkonna ajaloos.^([[61]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-Naimark-61))
On võimalik, et 80 miljonist indiaanlasest suri sel ajal umbes 70 miljonit.^([[61]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-Naimark-61))

1492. aastal aeti ka Hispaaniast välja suur hulk juute.

### Kuldne ajastu

  _Pikemalt artiklites [Hispaania koloniaalimpeerium](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_koloniaalimpeerium),
[Hispanoameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispanoameerika?action=edit&redlink=1),
[Hispaania keele levik](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keele_levik?action=edit&redlink=1),
[Hispanistika](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispanistika?action=edit&redlink=1)
ja [Suured maadeavastused](https://et.wikipedia.org/wiki/Suured_maadeavastused)_

[[

[Hispaania koloniaalimpeerium](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_koloniaalimpeerium)

[[

Tundmatu kunstnik. [Võitmatu armaada](https://et.wikipedia.org/wiki/Võitmatu_armaada)
ja Inglise laevad augustis 1588. 16. sajand

Tänapäeva Hispaaniale pani aluse [Aragóni](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragóni_kuningriik),
[Kastiilia](https://et.wikipedia.org/wiki/Kastiilia_kuningriik) ja [Leóni kuningriigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Leóni_kuningriik)
ja [Navarra kuningriigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Navarra_kuningriik) lõunaosa
ühendamine.^([[62]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-6HBQW-62)) 
16. sajandil ja 17. sajandi esimese poolel oli Hispaania Euroopa mõjuvõimsaim riik.
Selle tagasid kaubandus ning [koloniaalvaldustest](https://et.wikipedia.org/wiki/Koloniaalvaldus?action=edit&redlink=1)
saadavad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva 
[Habsburgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Habsburgid) [Carlos I](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_V)(
valitses 1516–1556) ja [Felipe II](https://et.wikipedia.org/wiki/Felipe_II) (valitses
1556–1598) ajal. Sellesse perioodi jäävad [Itaalia sõjad](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia_sõjad_(1494–1559)),
[_comuneros_ '​te ülestõus](https://et.wikipedia.org/wiki/Comuneros'te_ülestõus?action=edit&redlink=1),
[Kaheksakümneaastane sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaheksakümneaastane_sõda),
[Alpujarrase ülestõus](https://et.wikipedia.org/wiki/Alpujarrase_ülestõus?action=edit&redlink=1),
[Osmanite-Habsburgide sõjad](https://et.wikipedia.org/wiki/Osmanite-Habsburgide_sõjad),
[Inglise-Hispaania sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Inglise-Hispaania_sõda_(1585–1604))
ja sõjad Prantsusmaaga.

Maadeavastuste, vallutuste ja dünastiliste liitude abil laienes Hispaania riik hiiglaslikele
aladele Ameerikas (peaaegu kogu [Lõuna-](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Ameerika)
ja [Kesk-Ameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Kesk-Ameerika), [Mehhiko](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko),
[Põhja-Ameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Ameerika) keskosa; vt [Hispaania kolonisatsioon Ameerikas](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kolonisatsioon_Ameerikas?action=edit&redlink=1)),
[Aasia](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasia) ([Ida-Aasia](https://et.wikipedia.org/wiki/Ida-Aasia))
saarteni, tänapäeva [Itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia) aladele ([Lõuna-Itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Itaalia),
[Sitsiilia](https://et.wikipedia.org/wiki/Sitsiilia)), [Põhja-Aafrika](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Aafrika)
linnadesse ning mõnele tänapäeva [Prantsusmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa),
[Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa), [Belgia](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia),
[Luksemburgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Luksemburg) ja [Hollandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Holland)
aladele ([Lõuna-Madalmaad](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Madalmaad)) ning 
alates 1580. aastast ka [Portugali](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal). Esimene
[ümbermaailmareis](https://et.wikipedia.org/wiki/Ümbermaailmareis) leidis aset 1519–
1521. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal kunagi
looja". See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi
kaubateid üle ookeanide. Oli vallutuste aeg ja [Euroopa kolonialismi](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_kolonialism?action=edit&redlink=1)
algus. Koos väärismetallide, vürtside, luksuskaupade ja senitundmatute taimedega
tõid Hispaania maadeavastajad teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast.
^([[63]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-LHcw4-63)) Hispaanias 
kutsutakse seda kultuurilist õitseaega [Hispaania kuldseks ajastuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kuldne_ajastu?action=edit&redlink=1).
^([[63]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-LHcw4-63))

### Allakäik ja uus tõus

Aeglane "Hispaania allakäik" algas 17. sajandil ning sellesse olid kaasatud ka poliitilised,
sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväeliste
püüete näol – seda kogu Euroopas. [Reformatsioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Reformatsioon)
tõmbas Hispaania kuningriigi aina sügavamale [Euroopa ususõdade](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_ususõjad?action=edit&redlink=1)
kaosesse. Ta oli sunnitud viima oma väed kogu Euroopasse ja Vahemerele.^([[64]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-T4WQA-64))
17. sajandi keskpaigas, sõjast ja [mustast surmast](https://et.wikipedia.org/wiki/Must_surm)
laastatud [Euroopas](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa), olid Hispaania [Habsburgid](https://et.wikipedia.org/wiki/Habsburgid)
mässinud riigi kogu maailmajao poliitiliste ja usuliste konfliktide võrku. Need 
konfliktid ammendasid Hispaania ressursid ja laostasid majanduse. Hispaania sõjavägi
oli üldiselt edukas laialipaisatud [Habsburgide impeeriumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Habsburgide_impeerium)
kaitsmisel ning aitas [Saksa-Rooma riigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa-Rooma_riik)
vägedel tagasi pöörata suurema osa protestantide vägede vallutustest, kuid see ettevõtmine
viis Hispaania [kolmekümneaastase sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmekümneaastane_sõda)
ajal lõpuks pankrotti. 1640. aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, oli
ta sunnitud tunnistama Portugali ja selle koloniaalvalduste lahkulöömist pärast 
[Portugali iseseisvussõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugali_iseseisvussõda?action=edit&redlink=1)
ning [seitsmeteistkümne provintsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Seitseteist_provintsi)
lahkulöömist pärast [kaheksakümneaastast sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaheksakümneaastane_sõda),
samuti sai tõsiselt lüüa [Prantsusmaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa)
väga laastava [kolmekümneaastase sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmekümneaastane_sõda)
lõpus.^([[65]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-TVNGy-65))

Allakäik tipnes 18. sajandi esimesi aastaid täitnud vaidlustega troonipäriluse üle.
1701–1714 peeti [Hispaania pärilussõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_pärilussõda),
laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt, millega kaasnes kodusõda. See sõda läks Hispaaniale
lõpuks maksma Euroopa valdused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna, kuid säilisid
ülemerevaldused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia Prantsuse [Bourbonid](https://et.wikipedia.org/wiki/Bourbonid)(
Hispaanias [Borbónid](https://et.wikipedia.org/wiki/Borbónid)) ning kuulutati välja
tõeline [Hispaania Kuningriik](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_Kuningriik),
kui esimene Borbónii dünastiast kuningas [Felipe V](https://et.wikipedia.org/wiki/Felipe_V)
trooniti 1707 ning [Kastiilia kroon](https://et.wikipedia.org/wiki/Kastiilia_kroon?action=edit&redlink=1)
ja [Aragóni kroon](https://et.wikipedia.org/wiki/Aragóni_kroon) ühendati üheks riigiks.
See tähendas ka paljude piirkondlike [privileegide](https://et.wikipedia.org/wiki/Privileeg)
ja seaduste tühistamist.^([[66]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-zVGfP-66))

18. sajand nägi järkjärgulist paranemist ja kasvavat jõukust. Uus Borbónide monarhia
võttis eeskuju Prantsusmaalt – moderniseeris majandust ja haldust. Sajandi lõpu 
poole hakkas kaubandus lõpuks tugevasti kasvama. Ja tänu sellele, et Hispaania saatis
brittidele abivägesid, kui [Briti kolooniad](https://et.wikipedia.org/wiki/Briti_kolooniad?action=edit&redlink=1)
[Ameerika Iseseisvussõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Iseseisvussõda)
ajal mässasid, sai Hispaania tagasi oma rahvusvahelise positsiooni.

### Napoleoni aeg ja selle tagajärjed

  _Pikemalt artiklis [Hispanoameerika iseseisvussõjad](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispanoameerika_iseseisvussõjad?action=edit&redlink=1)_

[[

[Francisco de Goya](https://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_de_Goya). "[El 3 de mayo en Madrid](https://et.wikipedia.org/wiki/El_3_de_mayo_en_Madrid?action=edit&redlink=1)".
1814. Maalil on kujutatud vastupanuvõitlejate tulistamist [poolsaare sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Poolsaare_sõda)
ajal 3. mail 1808 Madridis

1793. aastal astus Hispaania [Esimese koalitsiooni sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Esimese_koalitsiooni_sõda)
käigus sõtta [Prantsuse uue revolutsioonilise vabariigiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa_Esimene_Vabariik).
See sõda ([Pürenee sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Pürenee_sõda?action=edit&redlink=1))
meelestas Hispaania oma prantsustunud eliidi vastu. Pärast Hispaania lüüasaamist
sõlmiti 1795 Prantsusmaaga [Baseli rahu](https://et.wikipedia.org/wiki/Baseli_rahu),
millega Hispaania loovutas kaks kolmandikku Hispaniolast ([Haiti saarest](https://et.wikipedia.org/wiki/Haiti_saar)).
Peaminister [Manuel Godoy](https://et.wikipedia.org/wiki/Manuel_Godoy?action=edit&redlink=1)
andis tagatise, et Hispaania on lühikeses [Kolmanda koalitsiooni sõjas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmanda_koalitsiooni_sõda)
Prantsusmaa liitlane. See sõda lõppes Suurbritannia võiduga [Trafalgari lahingus](https://et.wikipedia.org/wiki/Trafalgari_lahing)
1805. aastal. 1807. aastal viis salaleping [Napoleoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I)
ja ebapopulaarse peaministri vahel sõjakuulutuseni Suurbritanniale ja Portugalile.
Napoleoni väed sisenesid Hispaaniasse, kuid hõivasid Hispaania peamised kindlused.
Hispaania kohutav majanduslik olukord – ja ka muud tegurid – sundisid Hispaania 
kuningat [Fernando VII](https://et.wikipedia.org/wiki/Fernando_VII) loobuma troonist
Napoleoni venna [Joseph Bonaparte](https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bonaparte)'
i (Hispaania kuningana [José I](https://et.wikipedia.org/wiki/José_I?action=edit&redlink=1))
kasuks.^([[67]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-6gifr-67)) Võõrasse
monarhisse suhtuti põlgusega. 2. mail 1808 tõusis Madridi rahvas Prantsuse sõjaväe
vastu üles – seda tuntakse [Hispaania iseseisvussõjana](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_iseseisvussõda),
britid nimetavad seda [poolsaare sõjaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Poolsaare_sõda).
Napoleon oli sunnitud isiklikult sekkuma, lüües Hispaania vägesid ja Inglise-Portugali
vägesid. Hispaania vägede, partisanide ja Portugali-Briti vägede (eesotsas [Wellingtoniga](https://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_Wellesley,_esimene_Wellingtoni_hertsog))
uued aktsioonid ning Napoleoni kohutav läbikukkumine [sissetungil Venemaale](https://et.wikipedia.org/wiki/1812._aasta_Prantsuse-Vene_sõda),
viisid siiski selleni, et 1814 kihutati Prantsuse sõjavägi Hispaaniast välja ja 
troonile naasis kuningas Fernando VII.^([[68]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-2GTBi-68))

Sõja ajal 1810. aastal kutsuti kokku [Cádizi parlament](https://et.wikipedia.org/wiki/Cádizi_parlament),
mis koordineeris võitlust bonapartistliku režiimiga ning töötas välja [Cádizi põhiseaduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Cádizi_põhiseadus?action=edit&redlink=1).
^([[69]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-dcBGu-69)) See kogunes
ühtse organina ja selle liikmed esindasid kogu Hispaania impeeriumi.^([[70]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-XwMtK-70))
1812. aastal kuulutati välja Cádizi põhiseadus, mis nägi ette üldise rahvaesinduse
ja [konstitutsioonilise monarhia](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstitutsiooniline_monarhia),
ent pärast bonapartistliku režiimi langemist saatis Fernando VII [Cortes Generalese](https://et.wikipedia.org/wiki/Cortes_Generales)
laiali ja otsustas valitseda [absoluutse monarhina](https://et.wikipedia.org/wiki/Absoluutne_monarhia).
Need sündmused kuulutasid ette konservatiivide ja liberaalide konflikti 19. ja 20.
sajandil.

Prantsusmaa sissetung oli Hispaania majandusele hävitav ja jättis endast maha sügavalt
lõhenenud riigi, mis oli väga aldis poliitilisele ebastabiilsusele enam kui sajandi
jooksul. Võimutülid 19. sajandi alguses viisid kõikide Hispaania [Ladina-Ameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika)
kolooniate kaotamiseni, erandeiks vaid [Kuuba](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba)
ja [Puerto Rico](https://et.wikipedia.org/wiki/Puerto_Rico).

### Hispaania-Ameerika sõda

  _Pikemalt artiklis [Hispaania-Ameerika sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania-Ameerika_sõda)_

[[

[USS Olympia](https://et.wikipedia.org/wiki/USS_Olympia?action=edit&redlink=1) hävitab
Hispaania laevastiku [Cavite lahingus](https://et.wikipedia.org/wiki/Cavite_lahing?action=edit&redlink=1)
ehk [Manila lahe lahingus](https://et.wikipedia.org/wiki/Manila_lahe_lahing?action=edit&redlink=1),
[Hispaania-Ameerika sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania-Ameerika_sõda)
esimeses suures konfliktis

19. sajandi lõpus tekkisid [Filipiinidel](https://et.wikipedia.org/wiki/Filipiinid)
ja [Kuubal](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba) rahvuslikud liikumised. 1895. aastal
puhkes [Kuuba iseseisvussõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_iseseisvussõda?action=edit&redlink=1)
ja 1896 [Filipiinide revolutsioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Filipiinide_revolutsioon?action=edit&redlink=1).
Lõpuks sekkusid [Ameerika Ühendriigid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid).
[Hispaania-Ameerika sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania-Ameerika_sõda)
algas kevadel 1898 ning selle tagajärjel kaotas Hispaania oma hiiglasliku impeeriumi
viimase tugipunkti väljaspool Põhja-Aafrikat.^([[71]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-vCmns-71))
Hispaania kaotas USAle ka Kuuba, Puerto Rico, ja [Guami](https://et.wikipedia.org/wiki/Guam).
1899. aastal müüs Hispaania oma ülejäänud Vaikse ookeani maad Saksamaale.

1898. aasta katastroof (_El Desastre_), nagu hakati nimetama Hispaania-Ameerika 
sõda, andis hispaania kultuurielule tugeva tõuke ([1898. aasta põlvkond](https://et.wikipedia.org/wiki/1898._aasta_põlvkond?action=edit&redlink=1)),
mis tõi palju kriitilist eneseuurimist.

### 20. sajandi algus

  _Pikemalt artiklites [Hispaania esimeses maailmasõjas](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_esimeses_maailmasõjas?action=edit&redlink=1)
ja [Hispaania Teine Vabariik](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_Teine_Vabariik)_

1900. ja 1910. aastad tõid väikese rahuaja. Hispaania etendas väikest osa [Aafrika jagamises](https://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika_jagamine?action=edit&redlink=1)(
[võidujooks Aafrikale](https://et.wikipedia.org/wiki/Võidujooks_Aafrikale?action=edit&redlink=1)),
koloniseerides [Lääne-Sahara](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Sahara), [Hispaania Maroko](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_Maroko?action=edit&redlink=1)
ja [Ekvatoriaal-Guinea](https://et.wikipedia.org/wiki/Ekvatoriaal-Guinea). Rasked
kaotused [Rifi sõjas](https://et.wikipedia.org/wiki/Rifi_sõda?action=edit&redlink=1)(
Marokos 1920–1926) õõnestasid monarhiat. Kindral [Miguel Primo de Rivera](https://et.wikipedia.org/wiki/Miguel_Primo_de_Rivera)
autoritaarse valitsemise aeg (1923–1931) lõppes [Hispaania Teise Vabariigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_Teine_Vabariik)
kehtestamisega. Vabariik andis [Baskimaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Baskimaa),
[Katalooniale](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia) ja [Galiciale](https://et.wikipedia.org/wiki/Galicia)
poliitilise autonoomia ja naistele valimisõiguse.

### Hispaania kodusõda

  _Pikemalt artiklites [Hispaania kodusõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodusõda)
ja [Anarhism Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/Anarhism_Hispaanias?action=edit&redlink=1)_

[[

Pärast purustamist [Hispaania kodusõjas](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodusõda)
jäeti [Belchite](https://et.wikipedia.org/wiki/Belchite?action=edit&redlink=1) [kummituslinnaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kummituslinn)

1936. aastal algas [Hispaania kodusõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodusõda)(
1936–1939). Kolme aasta pärast saavutasid [rahvussotsialistliku Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmas_riik)
ja [fašistliku Itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Fašistlik_Itaalia?action=edit&redlink=1)
toel võidu rahvuslikud jõud eesotsas [Francisco Francoga](https://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_Franco).
Valitsusmeelset [Rahvarinnet](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvarinne_(Hispaania)?action=edit&redlink=1)
toetasid [Nõukogude Liit](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit), [Mehhiko](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
ja [internatsionaalsed brigaadid](https://et.wikipedia.org/wiki/Internatsionaalsed_brigaadid?action=edit&redlink=1),
kuid Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia mittesekkumispoliitika tõttu läänemaailma
riigid teda ei toetanud.

Kodusõjas hukkus üle 500 tuhande inimese^([[72]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-qhAQD-72))
ja sõja eest põgenes umbes pool miljonit Hispaania kodanikku.^([[73]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-pLIQW-73))
Enamik põgenike järeltulijaid elab praegu [Ladina-Ameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika)
maades, sealhulgas 300 000 [Argentinas](https://et.wikipedia.org/wiki/Argentina).

Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks.

### Frankistlik Hispaania

  _Pikemalt artiklites [Frankism](https://et.wikipedia.org/wiki/Frankism) ja [Frankistlik Hispaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Frankistlik_Hispaania?action=edit&redlink=1)_

[[

[Francisco Franco](https://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_Franco) (1930)

Ainus legaalne partei Franco režiimi ajal oli [Falange española tradicionalista y de las JONS](https://et.wikipedia.org/wiki/Falange_española_tradicionalista_y_de_las_JONS)(
loodud 1937); partei tähtsustas [antikommunismi](https://et.wikipedia.org/wiki/Antikommunism),
[katoliiklust](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklus) ja [rahvuslust](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuslus).

Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas formaalset neutraalseks, 
ehkki sümpatiseeris [teljeriikidele](https://et.wikipedia.org/wiki/Teljeriigid).
Siiski saatis ta Saksamaa vägede koosseisus [Idarindele](https://et.wikipedia.org/wiki/Idarindele_(Teine_maailmasõda)?action=edit&redlink=1)
nn [Helesinise diviisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Helesinine_diviis?action=edit&redlink=1).

Pärast Teist maailmasõda hoiti Hispaaniat, mis oli niigi poliitilises ja majanduslikus
isolatsioonis, ka [ÜRO](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜRO)-st kuni 1955. aastani
eemal. [Külma sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Külm_sõda) ajal osutus Hispaania
aga USAle strateegiliselt oluliseks, et tal oleks sõjaline kohalolek Nõukogude Liidu
võimaliku rünnaku puhuks Vahemere basseinis. 1953. aastal omandas USA Hispaanias
sõjaväelise tugipunkti.

1960. aastatel leidis Hispaanias aset ootamatult suur [majanduskasv](https://et.wikipedia.org/wiki/Majanduskasv),
mida kutsutakse ka [Hispaania imeks](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_ime?action=edit&redlink=1).
Sellest kasvas välja Hispaania tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva [turismitööstusega](https://et.wikipedia.org/wiki/Turismitööstus?action=edit&redlink=1).

1967. aastal toimus [Gibraltaril](https://et.wikipedia.org/wiki/Gibraltar) rahvahääletus,
kus 99,19% elanikest hääletas Suurbritannia võimu poolt. Hispaania valitsus sulges
juunis 1969 Gibraltari piiri.

### Demokraatia taastamine

  _Pikemalt artiklis [Hispaania üleminekuperiood](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_üleminekuperiood)_

[[

[Federica Montseny](https://et.wikipedia.org/wiki/Federica_Montseny?action=edit&redlink=1)
kõneleb [Rahvusliku Töökonföderatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuslik_Töökonföderatsioon?action=edit&redlink=1)(_
[Confederación Nacional del Trabajo](https://et.wikipedia.org/wiki/Confederación_Nacional_del_Trabajo?action=edit&redlink=1)_)
publikule Barcelonas 1977. aastal pärast 36 aastat paguluses

[[

 [Hispaania 1978. aasta põhiseaduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_põhiseadus)
monument [Madridis](https://et.wikipedia.org/wiki/Madrid)

Kui Franco novembris 1975 suri, sai vastavalt seadusele [Hispaania kuningaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kuningas)
ja [riigipeaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigipea) prints [Juan Carlos](https://et.wikipedia.org/wiki/Juan_Carlos).
Kui võeti vastu [Hispaania 1978. aasta põhiseadus](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_põhiseadus)
ja taastati [demokraatia](https://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatia), detsentraliseeris
riik suure osa oma võimust omavalitsusega piirkondadele – [autonoomsetele piirkondadele](https://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomne_piirkond_(Hispaania)).

[Baskimaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Baskimaa) eksisteeris mõõdukas [baski rahvuslus](https://et.wikipedia.org/wiki/Baski_rahvuslus?action=edit&redlink=1)
kõrvuti radikaalse rahvusliku relvastatud organisatsiooniga [Euskadi ta Askatasuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Euskadi_ta_Askatasuna)(
ETA) (vt [Baski konflikt](https://et.wikipedia.org/wiki/Baski_konflikt?action=edit&redlink=1)).
See rühmitus moodustati 1959 Franco võimu ajal, kuid nende vägivallaaktsioonid jätkusid
ka pärast demokraatia ning ulatusliku piirkondliku autonoomia taastamist.

23. veebruaril 1981 hõivasid julgeolekujõududesse kuulunud mässajad parlamendihoone,
püüdes ametisse panna sõjaväelise valitsuse ([Hispaania 1981. aasta riigipöördekatse](https://et.wikipedia.org/wiki/1981._aasta_Hispaania_riigipöördekatse)).
Kuningas Juan Carlos võttis sõjaväe juhtimise enda peale ning nõudis üleriiklikus
televisioonis esinedes, et riigipöörajad annaksid alla. See oli demokraatia lõplik
võit.

### Demokraatlik Hispaania

30. mail 1982 astus Hispaania pärast referendumit [NATOsse](https://et.wikipedia.org/wiki/NATO).
Samal aastal tuli võimule [Hispaania Sotsialistlik Töölispartei](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_Sotsialistlik_Töölispartei)
esimese [vasakpoolse](https://et.wikipedia.org/wiki/Vasakpoolsus) valitsusega üle
43 aasta. 1985. aastal avati Gibraltari piir. 1. jaanuaril 1986 astus Hispaania 
[Euroopa Ühendusse](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Ühendus), millest hiljem
sai [Euroopa Liit](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit). 1996. aastal sai
võimule [Rahvapartei](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvapartei_(Hispaania)).

1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma rahaühiku [Hispaania peseeta](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_peseeta)
kasutamise ja asendas selle [euroga](https://et.wikipedia.org/wiki/Euro), saades
[euroala](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroala) osaks. Sellega kaasnes majanduse
kiire kaasajastamine. Toimus kiire majanduskasv, mis ületas tunduvalt Euroopa Liidu
keskmist. Ent paljud majanduskommentaatorid olid kinnisvara hindade buumi ja väliskaubanduse
defitsiidi ajal mures selle pärast, et võib järgneda majanduse valus kokkuvarisemine.
2008. aastal algaski tõsine majanduslangus.^([[74]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-GwtsU-74))

[[

2004. aasta 11. märtsi [Madridi rongiplahvatuste](https://et.wikipedia.org/wiki/Madridi_rongiplahvatused?action=edit&redlink=1)
mälestusmärk [Alcalá de Henareses](https://et.wikipedia.org/wiki/Alcalá_de_Henares)

11. märtsil 2004 plahvatas [Madridi metroos](https://et.wikipedia.org/wiki/Madridi_metroo)
terve pommiseeria ([Madridi pommiplahvatused](https://et.wikipedia.org/wiki/Madridi_pommiplahvatused?action=edit&redlink=1)).
2007. aastal jõudis kohus järeldusele, et plahvatused korraldas [Al-Qā‘idah](https://et.wikipedia.org/wiki/Al-Qā‘idah)'
st inspireeritud kohalik islamistlike võitlejate rühm.^([[75]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-IwqAX-75))
Selles [terroriaktis](https://et.wikipedia.org/wiki/Terroriakt) sai surma 191 ja
haavata 2050 inimest. Eesmärk võis olla mõjutada kolm päeva hiljem, 14. märtsil 
2004, toimunud üldvalimiste tulemust.^([[76]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-xUt46-76))
Kuigi algul kahtlustati eelkõige baskide terrorirühmitust ETA, ilmusid peagi tõendid,
mis viitasid islamiäärmuste võimalikule asjassesegatusele. Valimuste läheduse tõttu
sai plahvatuste süüdlaste küsimusest peagi poliitiline vaidlus.^([[77]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-yvrXZ-77))
^([[78]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-EuN_20171027-78))

Madridi rongiplahvatustel oli väga ebasoodne mõju toona valitsenud konservatiivsele
[Rahvaparteile](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvapartei_(Hispaania)), kellele 
küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu. Valitsuspartei süüdistas
kohe ETAt, kelle süü oleks õigustanud valitsuse poliitikat, ehkki asitõendid viitasid
islamistidele, kes olid Hispaania peale pahased, sest Hispaania valitsus toetas 
[2003. aasta sissetung Iraaki](https://et.wikipedia.org/wiki/2003._aasta_sissetung_Iraaki),
mis oli Hispaania rahva seas ebapopulaarne. Seega aitasid pommitamised kaasa [José Luis Rodríguez Zapatero](https://et.wikipedia.org/wiki/José_Luis_Rodríguez_Zapatero)
[Hispaania Sotsialistliku Töölispartei](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_Sotsialistlik_Töölispartei)
võidule. Zapatero võitiski valimised.^([[79]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-u6ckZ-79))

[2011. aasta Hispaania parlamendivalimised](https://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Hispaania_parlamendivalimised?action=edit&redlink=1)
võitis Rahvapartei eesotsas [Mariano Rajoyga](https://et.wikipedia.org/wiki/Mariano_Rajoy).
Nad said üle 10,8 miljoni hääle ning absoluutse enamuse ja tulid võimule. See oli
Rahvapartei parim tulemus läbi aegade.^([[80]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-yTziy-80))

[[

[Carles Puigdemont](https://et.wikipedia.org/wiki/Carles_Puigdemont) kuulutab 2017
[Kataloonia parlamendis](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia_parlament) välja
[Kataloonia iseseisvusdeklaratsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia_iseseisvusdeklaratsioon)(
vt [Katalaani rahvuslus](https://et.wikipedia.org/wiki/Katalaani_rahvuslus)). Rahvusvaheline
kogukond lükkas selle tagasi. Puigdemont põgenes [Belgiasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia)
^([[78]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-EuN_20171027-78))

1. oktoobril 2017 toimus [Kataloonia iseseisvusreferendum](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia_iseseisvusreferendum?action=edit&redlink=1)
ja 27. oktoobril kuulutas [Kataloonia parlament](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia_parlament)
ühepoolselt välja Kataloonia iseseisvuse ([Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Kataloonia_iseseisvusdeklaratsioon)).
^([[81]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-ihbq0-81)) Samal ajal 
arutas [Hispaania senat](https://et.wikipedia.org/wiki/Senat_(Hispaania)?action=edit&redlink=1)
kavandatavat sekkumist Kataloonia autonoomiasse.^([[82]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-BBC-27Oct17-2-82))
Samal päeval nõustus senat Kataloonia toomisega Madridi otsevalitsemise alla ja 
peaminister Rajoy saatis Kataloonia parlamendi laiali ning kuulutas välja uued valimised.
^([[83]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-9jcik-83)) Ükski riik 
Kataloonia iseseisvust ei tunnistanud.^([[78]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-EuN_20171027-78))

1. juunil 2018 avaldas [Saadikute Kongress](https://et.wikipedia.org/wiki/Saadikute_Kongress)
peaminister Rajoyle umbusaldust ning asendas ta sotsialistliku töölispartei juhi
[Pedro Sánchezega](https://et.wikipedia.org/wiki/Pedro_Sánchez), nii et sotsialistid
said üle seitsme aasta taas võimule.^([[84]](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_note-BvShJ-84))

## Kultuur

  _Pikemalt artiklites [Hispaania kultuur](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kultuur?action=edit&redlink=1),
[UNESCO maailmapärand Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmapärand_Hispaanias)
ja [UNESCO maailmapärandi kandidaadid Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmapärandi_kandidaadid_Hispaanias?action=edit&redlink=1)_

Hispaania kultuur on elav ja mitmekesine. [Flamenko](https://et.wikipedia.org/wiki/Flamenko)
on kuulus muusika- ja tantsustiil, mis pärineb Andaluusiast.

Samuti on riik tuntud oma festivalide poolest, nagu [La Tomatina](https://et.wikipedia.org/wiki/La_Tomatina)
ja [San Fermíni pidustused](https://et.wikipedia.org/wiki/San_Fermíni_pidustused),
kus toimub kuulus härjajooks.

### Hispaania köök

  _Pikemalt artiklis [Hispaania köök](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_köök)_

Toit on Hispaania kultuuri oluline osa. Tuntud road on näiteks [paella](https://et.wikipedia.org/wiki/Paella?action=edit&redlink=1),
[tapas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tapas?action=edit&redlink=1) ja [Gazpacho](https://et.wikipedia.org/wiki/Gazpacho).
Hispaania köök on piirkonniti erinev ja kasutab palju värskeid koostisosi.

### Sport

  _Pikemalt artiklis [Hispaania sport](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_sport?action=edit&redlink=1)_

Oluliseks spordialaks on [jalgpall](https://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall). Klubid
nagu [Madridi Real](https://et.wikipedia.org/wiki/Madridi_Real) ja [FC Barcelona](https://et.wikipedia.org/wiki/FC_Barcelona)
on saavutanud rahvusvahelist edu. [Hispaania jalgpallikoondis](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_jalgpallikoondis)
võitis [2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused](https://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_jalgpalli_maailmameistrivõistlused).

## Vaata ka

 * [Eestlased Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased_Hispaanias)
 * [Aasta lind (Hispaania)](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_lind_(Hispaania))
 * [Hispaania monarhide loend](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_monarhide_loend)
 * [Hispaania vabariikide valitsejate nimistu](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_vabariikide_valitsejate_nimistu)
 * [Hispaania linnade loend](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_linnade_loend)
 * [Hispaania meedia](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_meedia)
 * [Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_Eurovisiooni_lauluvõistlusel)
 * [Hispaania rahvalik muusika](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_rahvalik_muusika)
 * [Hispaania veinid](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_veinid)
 * [Hispaania rahvusparkide loend](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_rahvusparkide_loend)
 * [2024. aasta turismivastased protestid Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/2024._aasta_turismivastased_protestid_Hispaanias)
 * [Hispaania perepoliitika](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_perepoliitika)
 * [Kodutus Hispaanias](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodutus_Hispaanias)
 * [Kaksteist viinamarja](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaksteist_viinamarja)
 * [Hispaania korvpallikoondis](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_korvpallikoondis)
 * [Hispaania merevägi](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_merevägi)
 * [Hispaania välisminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_välisminister)
 * [Hispaania rahvusraamatukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_rahvusraamatukogu)
 * [ICONA](https://et.wikipedia.org/wiki/ICONA)
 * [Guardia Civil](https://et.wikipedia.org/wiki/Guardia_Civil)
 * [Hispaania politsei](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_politsei)
 * [Hispaania relvajõud](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_relvajõud)

## Viited

 1.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-wd-fde183abe6d8f75c7c688d9dcb3b96dd77eda476_1-0)
     [http://www.ine.es/prodyser/pubweb/anuario08/anu08_01entor.pdf](http://www.ine.es/prodyser/pubweb/anuario08/anu08_01entor.pdf).
 2.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-wd-26841de44542e309348a03adeebe13f850f3a534_2-0)
     [https://www.ine.es/dyngs/Prensa/ECP4T23.htm](https://www.ine.es/dyngs/Prensa/ECP4T23.htm).
 3.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-wd-34a6a2a0f4c3e60fe91a6f4f486854ce126b0deb_3-0)
     [Maailmapanga andmebaas](https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=ES).
     Vaadatud 18.10.2018.
 4.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-wd-657e954f1938f71dffa5260fed23640b1c8dd279_4-0)
     [Maailmapanga andmebaas](https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD).
     Vaadatud 27.05.2019.
 5.  [1](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-sNmFn_5-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-sNmFn_5-1)
     [CIA World Factbook](https://web.archive.org/web/20210927024323/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/spain/),
     vaadatud 3.4.2025.
 6.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-vcOCz_6-0) [Título Preliminar - Constitución española de 1978.](https://es.wikisource.org/wiki/Constituci%C3%B3n_espa%C3%B1ola_de_1978:_02)
     Vaadatud 7. juunil 2014
 7.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-l7YY8_7-0) [Eurobarometer](http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_243_en.pdf).
     Europeans and their Languages. Veebruar 2006. Vaadatud 7. juunil 2014
 8.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-Q2Bw2_8-0) Antonio García 
     y Bellido. Os mais primitivos nomes da Península Hispânica. – _Revista de Guimarães',
     1946, 56, 3-4, lk 227–250. [Veebis](https://www.cervantesvirtual.com/obra/os-mais-primitivos-nomes-da-pennsula-hispnica-0/)._
 9.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-1uw7E_9-0) Corona, Vicente
     1981: 55.
 10. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-9UE64_10-0) John Robertson.
     _The Case for The Enlightenment: Scotland and Naples 1680–1760_, Cambridge: Cambridge
     University Press 2005, ISBN 9781139448079, lk 55.
 11. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-qV41Z_11-0) Manuel Álvarez
     Valdés. _La extranjería en la historia del derecho español_, Oviedo: Universidad
     de Oviedo 1991, ISBN 9788474687378, lk 151.
 12. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-zOLTd_12-0) Román Piña Homs.
     [La condición jurídica de "espanol" como producto del derecho indiano](https://web.archive.org/web/20160303231346/http://www.juridicas.unam.mx/publica/librev/rev/hisder/cont/4/est/est18.pdf),
     juridicas.unam.mx.
 13. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-e0IE7_13-0) Asdrúbal Aguiar
     Aranguren. _La Constitucion de Cadiz de 1812,. Caracas: Universidad Católica Andrés
     Bello 2011, lk 74–75._
 14. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-Rq4ZN_14-0) Joaquín del Moral
     Ruiz, Juan Pro Ruiz, Fernando Suárez Bilbao. _Estado y territorio en España, 1820-
     1930: la formación del paisaje nacional_, Madrid: Catarata 2007, ISBN 9788483193358,
     lk 25–26.
 15. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-4W7cV_15-0) Francisco Javier
     Paredes Alonso; Javier Paredes, _Historia contemporánea de España: Siglo XIX_,
     Bilbao: Grupo Planeta 2004, ISBN 9788434467552, lk 143.
 16. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-tXm89_16-0) Erin Kathleen 
     Rowe. _Saint and Nation: Santiago, Teresa of Avila, and Plural Identities in Early
     Modern Spain_, Penn State Press 2011, ISBN 9780271037738, lk 10.
 17. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-AnJTw_17-0) Frances G. Davenport.
     _European Treaties Bearing on the History of the United States and Its Dependencies_,
     New Jersey 1917, lk 33.
 18. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-GVXjf_18-0) _[Los Quarenta libros del compendio historial de las chronicas y universal](https://et.wikipedia.org/wiki/Los_Quarenta_libros_del_compendio_historial_de_las_chronicas_y_universal?action=edit&redlink=1)_,
     lk 612. [Google'i raamat.](https://books.google.pt/books?id=kuk3JG3DL0gC&pg=PA612#v=onepage&q&f=false)
 19. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-yhB4b_19-0) _[Corps universel diplomatique du droit des gens](https://et.wikipedia.org/wiki/Corps_universel_diplomatique_du_droit_des_gens?action=edit&redlink=1)_,
     lk 71. [Google'i raamat.](https://books.google.pt/books?id=SskPWX1WCiYC&pg=PA71&q=por%20la%20gracia%20de%20dios%20rey%20%20lusitano&f=false#v=snippet&q=por%20la%20gracia%20de%20dios%20rey%20%20lusitano&f=false)
 20. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-TMsJ6_20-0) _The history of
     Spain and Portugal from B.C. 1000 to A.D. 1814_, lk 81. [Google'i raamat](https://books.google.pt/books?id=atc8AAAAYAAJ&pg=PA83#v=onepage&q&f=false).
 21. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-i4PRf_21-0) Stanley G. Payne.
     _Spain: A Unique History_, University of Wisconsin Press 2011, lk 269. [Google'i raamat](https://books.google.pt/books?id=Lv0AQzbnRlUC&pg=PR4#v=onepage&q&f=false).
 22. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-7JksU_22-0) {[Ecoticias Ban Ki Moon pide a España un "liderazgo todavía más activo" en la lucha contra el cambio climático](https://web.archive.org/web/20071117203123/http://www.ecoticias.com/detalle_noticia.asp?id=27582),
     ecoticias.com, 14.11.2007.
 23. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-BhhAT_23-0) [Gore advierte de que España es el país europeo más vulnerable al cambio climático](https://web.archive.org/web/20080430092113/http://www.ecoticias.com/detalle_noticia.asp?id=27235),
     ecoticias.com, 23.10.2007.
 24. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-ONyhJ_24-0) [Estadistica_C&cid=1254736177095&menu=ultiDatos&idp=1254735572981 Instituto Nacional de Estadística](https://www.ine.es/dyngs/INEbase/es/operacion.htm?c)
     ^([_[alaline kõdulink](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kõdulingid#alaline)_]),
     8.5.2025.
 25. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-1NZ61_25-0) Joseph Harrison,
     David Corkill 2004: 23.
 26. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-ET3IK_26-0) [Instituto nacional de estadística](https://ine.es/dynt3/inebase/es/index.htm?padre=525)
 27. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-a77yj_27-0) [Instituto Nacional de Estadística: Población extranjera por sexo, país de nacionalidad y edad](https://web.archive.org/web/20080325043135/http://www.ine.es/inebase/cgi/axi?AXIS_PATH=/inebase/temas/t20/e245/p04/a2005/l0/&FILE_AXIS=00000010.px&CGI_DEFAULT=/inebase/temas/cgi.opt&COMANDO=SELECCION&CGI_URL=/inebase/cgi/).
 28. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-vckxr_28-0) [Member States granted citizenship to 696 000 persons in 2008](https://web.archive.org/web/20140906072250/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/3-06072010-AP/EN/3-06072010-AP-EN.PDF%7CEU27),
     eurostat.ec.europa.eu, 6.7.2010.
 29. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-7lJy1_29-0) [Migration to Latin America](https://web.archive.org/web/20140520182749/http://www.let.leidenuniv.nl/history/migration/chapter53.html),
     Universiteit Leiden.
 30. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-C4wwZ_30-0) James Axtell. 
     [The Columbian Mosaic in Colonial America](https://web.archive.org/web/20080517052031/http://www.millersville.edu/~columbus/data/art/AXTELL01.ART).
     _Humanities_, 1991, 12, nr 5, lk 12–18.
 31. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-TX95C_31-0) [Spain](https://web.archive.org/web/20170403051416/http://www.focus-migration.de/Spain_Update_08_200.5420.0.html?&L=1),
     Focus–Migration, 25.2.2011.
 32. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-dGx0e_32-0) ["Eurostat: Euroopa rahvastik 2005, Euroopa rahvastik 2004"](http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=1073,46587259&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_product_code=KS-NK-06-001).
     Originaali [arhiivikoopia](https://web.archive.org/web/20060823041359/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=1073,46587259&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_product_code=KS-NK-06-001)
     seisuga 23. august 2006. Vaadatud 23. augustil 2006.
 33. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-oKzmS_33-0) [Index Mundi: Rändesaldo kordaja, maade võrdlus](https://web.archive.org/web/20060823041359/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=1073,46587259&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_product_code=KS-NK-06-001),
     Eurostat.
 34. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-3LmWl_34-0) [Eurobarmeter 243: Europeans and their Languages](https://web.archive.org/web/20181211103152/http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/archives/ebs/ebs_243_en.pdf),
     Euroopa Komisjon 2006.
 35. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-YqGrg_35-0) [Top 100 Languages by Population](https://www.davidpbrown.co.uk/help/top-100-languages-by-population.html),
     Ethnologue, 1999.
 36. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-DemografíaLengEsp_36-0) [Demografía de la lengua española](http://eprints.ucm.es/8936/1/DT03-06.pdf),
     Instituto Complutense de Estudios Internacionales, lk 28.
 37. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-AvEEH_37-0) [La ministra de cultura presenta las conclusiones de la I Acta Internacional de la Lengua Española](https://web.archive.org/web/20080526155611/http://www.fundacionblu.org/noticias.htm),
     Fundación Biblioteca de Literatura Universal, 2007.
 38. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-Fgx05_38-0) [El español es el segundo idioma que más se estudia en el mundo, según el Instituto Cervantes](https://elpais.com/cultura/2007/04/26/actualidad/1177538408_850215.html),
     elpais.com, 26.4.2007.
 39. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-EIx7x_39-0) Mario Melgar. 
     [La UNAM y la Enseñanza del Español a no Hispano parlantes](https://web.archive.org/web/20120308205628/http://www.lllf.uam.es/~fmarcos/coloquio/Ponencias/MMelgar.doc),
     Universidad de México.
 40. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-TgC1e_40-0) [Idiomas mais falados no Mundo - Lista dos dez idiomas mais falados no mundo, línguas mais faladas, países em que são falados, quantidade de pessoas que falam, cultura](https://web.archive.org/web/20181205003504/https://www.suapesquisa.com/musicacultura/idiomas_mais_falados.htm),
     Sua pesquisa
 41. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-esmat_41-0) [Ethnologue: Languages of the World - Top 100 Languages by Population](https://web.archive.org/web/19990429232804/http://www.sil.org/ethnologue/top100.html),
     Ethnologue, 1999.
 42. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-UQJq5_42-0) [Valencia autonoomse piirkonna statuudi I peatüki artikkel 7](https://web.archive.org/web/20070706063412/http://www.gva.es/cidaj/cas/c-normas/5-1982.htm#9),
     Centro de Información y Documentación Jurídico Administrativa de la Generalitat
     Valenciana.
 43. [1](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-lei102009_43-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-lei102009_43-1)
     [Ley 10/2009, de 22 de diciembre, de uso, protección y promoción de las lenguas propias de Aragón](https://web.archive.org/web/20100328163816/http://www.boa.aragon.es/cgi-bin/BOAE/BRSCGI?CMD=VEROBJ&MLKOB=478436853737).–
     _Boletín Oficial de Aragón_, 252, nr 30.12.2009.
 44. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-2Yp6N_44-0) [LEY 1/1998, de 23 de marzo, de uso y promoción del bable/asturiano](https://web.archive.org/web/20160304201029/http://www.boe.es/boe/dias/1998/04/30/pdfs/A14573-14576.pdf).–
     _Boletín Oficial del Estado_, nr 103, 30.04.1998.
 45. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-FaYuw_45-0) [Ley Foral 18/86, de 15 de diciembre de 1986, del Vascuence. Regulación de su uso normal y oficial](https://web.archive.org/web/20100926155215/http://www.cfnavarra.es/webgn/sou/instituc/ct/normativa/presidencia/8E010000.htm),
     CF Navarra.
 46. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-XDbok_46-0) [Asturian in Spain](https://web.archive.org/web/20181004201028/http://www.uoc.edu/euromosaic/web/document/asturia/an/i1/i1.html),
     Institut de Sociolingüística Catalana, 29.5.1998.
 47. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-SnA3N_47-0) [Estatut d’autonomia de Catalunya, artikkel 6. La llengua pròpia i les llengües oficials](https://web.archive.org/web/20190406164926/http://www.parlament.cat/document/cataleg/48089.pdf),
     2016.
 48. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-pew_48-0) [Homosexuality](https://www.pewglobal.org/2014/04/15/global-morality/table/homosexuality/),
     pewglobal.org, 15.4.2014.
 49. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-SPTimes_49-0) [Spain approves liberal gay marriage law](https://web.archive.org/web/20071228054409/http://www.sptimes.com/2005/07/01/Worldandnation/Spain_approves_libera.shtml),
     sptimes.com ([St. Petersburg Times](https://et.wikipedia.org/wiki/St._Petersburg_Times?action=edit&redlink=1)),
     1.7.2025.
 50. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-zbJXY_50-0) [Título II. De la Corona, Wikisource](https://es.wikisource.org/wiki/Constituci%C3%B3n_espa%C3%B1ola_de_1978:_04).
 51. [1](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-payne_51-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-payne_51-1)
     Stanley G. Payne. _[A History of Spain and Portugal](https://web.archive.org/web/20181008122627/http://libro.uca.edu/payne1/spainport1.htm)_,
     The Library of Iberian Resources Online, 1973, ptk 1: Ancient Hispania.
 52. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-0wkLT_52-0) Robert Rinehart,
     Jo Ann Browning Seeley. [A Country Study: Spain – Hispania](https://archive.today/20120721182824/http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/estoc.html%23es0034),
     Library of Congress Country Series, 1998.
 53. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-Q5GzE_53-0) _[Dhimmah](https://et.wikipedia.org/wiki/Dhimmah?action=edit&redlink=1)_
     annab maksude vastu elamisloa. H. Patrick Glenn. _Legal Traditions of the World_,
     Oxford University Press 2007, lk 218–219.
 54. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-5Bz7l_54-0) _Dhimmī_ '​del
     on vähem juriidilisi ja sotsiaalseid õigusi kui moslemitel, kuid rohkem õigusi
     kui teistel mittemoslemitel. [Bernard Lewis](https://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Lewis).
     _The Jews of Islam_, Princeton: Princeton University Press 1984, ISBN 978-0-691-
     00807-3, lk 62.
 55. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-XViHG_55-0) Thomas F. Glick._
     [Islamic and Christian Spain in the Early Middle Ages](https://web.archive.org/web/20170403051916/http://libro.uca.edu/ics/ics5.htm),
     ptk 5: _Ethnic Relations_._
 56. [1](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-S-Payne_56-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-S-Payne_56-1)
     Stanley G. Payne. [A History of Spain and Portugal](https://web.archive.org/web/20181008122627/http://libro.uca.edu/payne1/spainport1.htm),
     ptk 2, Al-Andalus.
 57. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-vUmbf_57-0) Robert Rinehart,
     Jo Ann Browning Seeley. [Jo Ann Browning Seeley. A Country Study: Spain – Castile and Aragon](https://web.archive.org/web/20080922142215/http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+es0016)),
     1998.
 58. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-58) [Catholic Church in Spain](https://gcatholic.org/dioceses/country/ES),
     gcatholic.org
 59. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-59) Jörg Erdmann, Statistische
     Anhänge. In Ergänzung zur Monografie: Jörg Erdmann, "Quod est in actis, non est
     in mundo". [Päpstliche Benefizialpolitik im sacrum imperium des 14. Jahrhundert](https://www.dhi-roma.it/erdmann.html)(
     Bibliothek des Deutschen Historischen Instituts in Rom 113), Rom 2006 [Europäische Bischöfe in den Libri obligationum et solutionum.](https://www.dhi-roma.it/fileadmin/user_upload/pdf-dateien/Online-Publikationen/Erdmann/A.3.1_Bischoefe_LOS__Eintraege_nach_Paepsten_und_Regionen_.pdf)
     s. 11-12
 60. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-Lg1qk_60-0) _The Spanish Empire:
     A Historical Encyclopedia_, 2 kd, ABC-CLIO 2016, ISBN 978-1-61069-422-3, lk 221.
 61. [1](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-Naimark_61-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-Naimark_61-1)
     Norman Naimark. _Genocide: A World History_, 2016, lk 35.
 62. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-6HBQW_62-0) [Imperial Spain](https://web.archive.org/web/20080629000351/http://www.ucalgary.ca/applied_history/tutor/eurvoya/Imperial.html),
     University of Calgary.
 63. [1](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-LHcw4_63-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-LHcw4_63-1)
     Hugh Thomas. _Rivers of gold: the rise of the Spanish Empire_, George Weidenfeld&
     Nicolson: London 2003, ISBN 978-0-297-64563-4, _passim_.
 64. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-T4WQA_64-0) Payne 1973: ptk
     XV. [Veebis](https://web.archive.org/web/20130921003150/http://libro.uca.edu/payne1/payne15.htm).
 65. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-TVNGy_65-0) Payne 1973: ptk
     XIV. [Veebis.](https://web.archive.org/web/20181008122627/http://libro.uca.edu/payne1/spainport1.htm)
 66. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-zVGfP_66-0) Robert Rinehart,
     Jo Ann Browning Seeley. [A Country Study: Spain – Spain in Decline](https://web.archive.org/web/20080809003309/http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/estoc.html),
     Library of Congress Country Series, 1998.
 67. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-6gifr_67-0) David A. Bell.
     [Napoleon's Total War](http://arquivo.pt/wayback/20091006185459/http://www.historynet.com/wars_conflicts/napoleonic_wars/6361907.html?page=2&c=y),
     TheHistoryNet.com.
 68. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-2GTBi_68-0) David Gates. _The
     Spanish Ulcer: A History of the Peninsular War_, Cambridge: Da Capo Press, ISBN
     978-0-306-81083-1, Gates 2001, lk 467.
 69. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-dcBGu_69-0) Jaime Alvar Ezquerra.
     _Diccionario de historia de España_, Ediciones Akal 2001, ISBN 978-84-7090-366-
     3, lk 209.
 70. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-XwMtK_70-0) Rodríguez. _Independence
     of Spanish America_, Cambridge University Press. "It met as one body, and its 
     members represented the entire Spanish world."
 71. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-vCmns_71-0) [Spanish-American War](https://www.britannica.com/event/Spanish-American-War),
     [Briti Entsüklopeedia](https://et.wikipedia.org/wiki/Briti_Entsüklopeedia?action=edit&redlink=1).
 72. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-qhAQD_72-0) [Civil War crimes investigation launched](http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/spain/3212605/Spanish-Civil-War-crimes-investigation-Spanish),
     telegraph.co.uk, 16.10.2008
 73. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-pLIQW_73-0) [Spanish Civil War fighters look back](http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/from_our_own_correspondent/2809025.stm),
     bbc.co.uk, 23.2.2003.
 74. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-GwtsU_74-0) Eric Pfanner. 
     [Economy reaps benefits of entry to the 'club' : Spain's euro bonanza](https://www.nytimes.com/2002/07/11/business/worldbusiness/11iht-a10_18.html?scp=1&sq=Economy%20reaps%20benefits%20of%20entry%20to%20the%20%27club%27%20:%20Spain%27s%20euro%20bonanza&st=cse),
     _International Herald Tribune_, 11.7.2002. Vaata ka [Spain's economy / Plain sailing no longer](http://www.economist.com/displayStory.cfm?story_id=9118701),
     _The Economist_, 3.5.2002.
 75. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-IwqAX_75-0) [bombers get long sentences](http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/7070827.stmMadrid)
     ^([_[alaline kõdulink](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kõdulingid#alaline)_]),
     bbc.co.uk, 31.10.2007.
 76. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-xUt46_76-0) [Del 11-M al 14-M: estrategia yihadista, elecciones generales y opinión pública](https://web.archive.org/web/20090108230610/http://www.realinstitutoelcano.org/wps/portal/rielcano/contenido?WCM_GLOBAL_CONTEXT=/Elcano_es/Zonas_es/Imagen+de+Espana/ARI+132-2004),
     Fundación Real Instituto Elcano, 21.7.2004.
 77. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-yvrXZ_77-0) [Spain votes under a shadow](http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/3509744.stm%7Cpublicado=BBC)
     ^([_[alaline kõdulink](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kõdulingid#alaline)_]),
     news.bbc.co.uk, 14.3.2004.
 78. [1](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-EuN_20171027_78-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-EuN_20171027_78-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-EuN_20171027_78-2) Alasdair
     Sandford. [Catalonia: what direct rule from Madrid could mean](http://www.euronews.com/2017/10/27/catalonia-what-direct-rule-from-madrid-could-mean),
     euronews.com, 27.10.2017.
 79. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-u6ckZ_79-0) [awakes to socialist reality](http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/3512222.stmSpain)
     ^([_[alaline kõdulink](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kõdulingid#alaline)_]),
     news.bbc.co.uk, 15.3.2004.
 80. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-yTziy_80-0) [Elecciones generales 2011 - resultados](http://resultados.elpais.com/elecciones/generales.html),
     elpais.com.
 81. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-ihbq0_81-0) Pere Ríos, Àngels
     Piñol. [El Parlament de Cataluña aprueba la resolución para declarar la independencia](https://elpais.com/ccaa/2017/10/27/catalunya/1509105810_557081.html),
     elpais.com, 27.10.2017.
 82. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-BBC-27Oct17-2_82-0) [Catalan crisis: Spain PM Rajoy demands direct rule](https://www.bbc.com/news/world-europe-41771294),
     bbc.com, 27.10.2017.
 83. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-9jcik_83-0) [Catalonia independence: Rajoy dissolves Catalan parliament](https://www.bbc.com/news/world-europe-41783289),
     bbc.com, 27.10.2017.
 84. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hispaania#cite_ref-BvShJ_84-0) [Spain's Prime Minister, Mariano Rajoy, Is Ousted in No-Confidence Vote](https://www.nytimes.com/2018/06/01/world/europe/spain-mariano-rajoy-no-confidence.html),
     nytimes.com, 18.6.2018.

## Kirjandus

 * [Hispaania inimene ta kirjanduse valguses](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=378),
   [Looming](https://et.wikipedia.org/wiki/Looming_(ajakiri)) nr 4/1933
 * Carlos E. Corona, José Antonio Armillas Vicente. _Historia general de España 
   y América: La España de las reformas_, Madrid: Rialp 1981.
 * Raymond Carr (toim). _Spain: a history. Oxford University Press_ 2000.
 * Joseph Harrison, David Corkill. _Spain: a modern European economy_, Ashgate Publishing
   2004, ISBN 0-7546-0145-5.
 * Stanley G. Payne. _Spain: A Unique History_, University of Wisconsin Press 2011.

## Välislingid

![](https://thumb.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/Flag_of_Europe.svg/
60px-Flag_of_Europe.svg.png?utm_source=et.wikipedia.org&utm_campaign=parser&utm_content
=thumbnail)

[Euroopa Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit) riigid

[Austria](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria) | [Belgia](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia)
| [Bulgaaria](https://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria) | [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti)
| [Hispaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania) | [Holland](https://et.wikipedia.org/wiki/Holland)
| [Horvaatia](https://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia) | [Iirimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa)
| [Itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia) | [Kreeka](https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka)
| [Küpros](https://et.wikipedia.org/wiki/Küpros) | [Leedu](https://et.wikipedia.org/wiki/Leedu)
| [Luksemburg](https://et.wikipedia.org/wiki/Luksemburg) | [Läti](https://et.wikipedia.org/wiki/Läti)
| [Malta](https://et.wikipedia.org/wiki/Malta) | [Poola](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola)
| [Portugal](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal) | [Prantsusmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa)
| [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi) | [Rumeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Rumeenia)
| [Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa) | [Slovakkia](https://et.wikipedia.org/wiki/Slovakkia)
| [Sloveenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Sloveenia) | [Soome](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome)
| [Taani](https://et.wikipedia.org/wiki/Taani) | [Tšehhi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšehhi)
| [Ungari](https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari)

[[

[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/NATO) riigid

[Albaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Albaania) | [Ameerika Ühendriigid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid)
| [Belgia](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia) | [Bulgaaria](https://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria)
| [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti) | [Hispaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania)
| [Holland](https://et.wikipedia.org/wiki/Holland) | [Horvaatia](https://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia)
| [Island](https://et.wikipedia.org/wiki/Island) | [Itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia)
| [Kanada](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada) | [Kreeka](https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka)
| [Leedu](https://et.wikipedia.org/wiki/Leedu) | [Luksemburg](https://et.wikipedia.org/wiki/Luksemburg)
| [Läti](https://et.wikipedia.org/wiki/Läti) | [Montenegro](https://et.wikipedia.org/wiki/Montenegro)
| [Norra](https://et.wikipedia.org/wiki/Norra) | [Poola](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola)
| [Portugal](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal) | [Prantsusmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa)
| [Põhja-Makedoonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Makedoonia) | [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi)
| [Rumeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Rumeenia) | [Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa)
| [Slovakkia](https://et.wikipedia.org/wiki/Slovakkia) | [Sloveenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Sloveenia)
| [Soome](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome) | [Suurbritannia](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia)
| [Taani](https://et.wikipedia.org/wiki/Taani) | [Tšehhi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšehhi)
| [Türgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Türgi) | [Ungari](https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari)

![](https://thumb.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/00/Cartography_of_Europe.
svg/120px-Cartography_of_Europe.svg.png?utm_source=et.wikipedia.org&utm_campaign
=parser&utm_content=thumbnail)

[Euroopa maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_maad)

**Iseseisvad riigid:** [Albaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Albaania) | [Andorra](https://et.wikipedia.org/wiki/Andorra)
| [Armeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Armeenia)¹  | [Aserbaidžaan](https://et.wikipedia.org/wiki/Aserbaidžaan)
² | [Austria](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria) | [Belgia](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia)
| [Bosnia ja Hertsegoviina](https://et.wikipedia.org/wiki/Bosnia_ja_Hertsegoviina)
| [Bulgaaria](https://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria) | [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti)
| [Gruusia](https://et.wikipedia.org/wiki/Gruusia)² | [Hispaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania)
³ | [Holland](https://et.wikipedia.org/wiki/Madalmaade_Kuningriik)³ | [Horvaatia](https://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia)
| [Iirimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa) | [Island](https://et.wikipedia.org/wiki/Island)
| [Itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia) | [Kasahstan](https://et.wikipedia.org/wiki/Kasahstan)
² | [Kosovo](https://et.wikipedia.org/wiki/Kosovo) | [Kreeka](https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka)
| [Küpros](https://et.wikipedia.org/wiki/Küpros)¹ | [Leedu](https://et.wikipedia.org/wiki/Leedu)
| [Liechtenstein](https://et.wikipedia.org/wiki/Liechtenstein) | [Luksemburg](https://et.wikipedia.org/wiki/Luksemburg)
| [Läti](https://et.wikipedia.org/wiki/Läti) | [Malta](https://et.wikipedia.org/wiki/Malta)
| [Moldova](https://et.wikipedia.org/wiki/Moldova) | [Monaco](https://et.wikipedia.org/wiki/Monaco)
| [Montenegro](https://et.wikipedia.org/wiki/Montenegro) | [Norra](https://et.wikipedia.org/wiki/Norra)
³ | [Poola](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola) | [Portugal](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal)
³ | [Prantsusmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa)³ | [Põhja-Makedoonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Makedoonia)
| [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi) | [Rumeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Rumeenia)
| [Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa) | [San Marino](https://et.wikipedia.org/wiki/San_Marino)
| [Serbia](https://et.wikipedia.org/wiki/Serbia) | [Slovakkia](https://et.wikipedia.org/wiki/Slovakkia)
| [Sloveenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Sloveenia) | [Soome](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome)
| [Suurbritannia](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia)³ | [Šveits](https://et.wikipedia.org/wiki/Šveits)
| [Taani](https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_Kuningriik)³ | [Tšehhi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšehhi)
| [Türgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Türgi)² | [Ukraina](https://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina)
| [Ungari](https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari) | [Valgevene](https://et.wikipedia.org/wiki/Valgevene)
| [Vatikan](https://et.wikipedia.org/wiki/Vatikan) | [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa)
²

 **Tunnustamata riigid**: [Abhaasia](https://et.wikipedia.org/wiki/Abhaasia)² | 
[Lõuna-Osseetia](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Osseetia)² | [Põhja-Küpros](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Küprose_Türgi_Vabariik)
¹ | [Transnistria](https://et.wikipedia.org/wiki/Transnistria)

^(1) loodusgeograafiliselt asub [Aasias](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasia)   
^(2) suurem osa territooriumist Aasias       ^(3) omab ülemere valdusi väljaspool
Euroopat

 [Aafrika maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika_maad) | [Aasia maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasia_maad)
| [Austraalia ja Okeaania maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia_ja_Okeaania_maad)
| [Ameerika maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_maad) | **Euroopa maad**

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania)