# Hatšatur Abovjan - Link: https://kihulane.eu/glossary/hatsatur-abovjan - Published: 2026-10-09T12:24:41+03:00 - Author: toomas ### Postitused, kus seda mõistet mainitakse: * [TÄNA AJALOOS, 9. oktoober ⟩ Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse](https://kihulane.eu/arhiiv/261194) [[ Hatšhatur Abovjan. [Friedrich Ludwig von Maydelli](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Ludwig_von_Maydell) maal 1831. aastast **Hatšhatur Abovjan** (venepärane nimekuju _Hatšatur Abovjan_; [armeenia keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Armeenia_keel) Խաչատուր Աբովյան; [15. oktoober](https://et.wikipedia.org/wiki/15._oktoober) [1809](https://et.wikipedia.org/wiki/1809) [Kanaker](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanaker?action=edit&redlink=1), [Jerevani](https://et.wikipedia.org/wiki/Jerevan) lähedal – jäi kadunuks [14. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/14._aprill) [1848](https://et.wikipedia.org/wiki/1848) Jerevanis) oli [Armeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Armeenia) [kirjanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirjanik), õpetaja, valgustaja-demokraat, armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja. ## Elulugu Hatšhatur Abovjan sündis auväärses, ent vaesunud aadliperekonnas Kanakeri külas Erivani (Jerevani) lähedal [Erivani khaaniriigis](https://et.wikipedia.org/wiki/Erivani_khaaniriik?action=edit&redlink=1). Ta õppis aastatel [1818](https://et.wikipedia.org/wiki/1818)–[1822](https://et.wikipedia.org/wiki/1822) [Etšhmiadzini kloostrikoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Etšhmiadzini_klooster) ja [1824](https://et.wikipedia.org/wiki/1824)–[1826](https://et.wikipedia.org/wiki/1826) [Nersesi koolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Nersesi_kool) [Thbilisis](https://et.wikipedia.org/wiki/Thbilisi). Aastatel [1827](https://et.wikipedia.org/wiki/1827)–[1828](https://et.wikipedia.org/wiki/1828) töötas ta õpetajana [Sanaini](https://et.wikipedia.org/wiki/Sanain?action=edit&redlink=1) kloostris ja 1828. aasta maist Etšhmiadzini kloostris armeenia [katoolikose](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoolikos?action=edit&redlink=1) [tõlgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõlk) ja [sekretärina](https://et.wikipedia.org/wiki/Sekretär). 9. oktoobril [1829](https://et.wikipedia.org/wiki/1829) tõusis ta [Tartu ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikool) professori [Friedrich Parroti](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Parrot) juhitud ekspeditsiooni koosseisus viimasega koos [Ararati](https://et.wikipedia.org/wiki/Ararat) mäe tippu. Aastatel [1830](https://et.wikipedia.org/wiki/1830)–[1836](https://et.wikipedia.org/wiki/1836) õppis ta [Tartu õpetajate seminaris](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_õpetajate_seminar) ja vabakuulajana Tartu ülikoolis. Tartus õppimise aeg kujundas oluliselt tema maailmavaadet. 1836. aastal naasis ta kodumaale, kavatsusega asutada Etšhmiadzini kloostris seminar õpetajate ettevalmistamiseks armeenia [koolidele](https://et.wikipedia.org/wiki/Kool). Kavatsus ei leidnud mõistmist ja toetust vaimulikkonna seas ja lõppes Abovjani loobumisega vaimuliku ametist. Samal aastal lõpetas ta [majandusgeograafilise](https://et.wikipedia.org/wiki/Majandusgeograafia) uurimuse Armeenia maa ja rahva [majandusliku](https://et.wikipedia.org/wiki/Majandus) ja [kultuurilise](https://et.wikipedia.org/wiki/Kultuur) olukorra parandamise teedest( [saksa keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_keel)). [1837](https://et.wikipedia.org/wiki/1837). aastast kuni [1843](https://et.wikipedia.org/wiki/1843). aasta juunini töötas ta maakonnakooli ülevaatajana Thbilisis; samal ajal avas ta rahvakooliõpetajaid ette valmistava erakooli. Alates 1843. aasta augustist töötas ta maakonnakooli ülevaatajana Jerevanis. Aastatel 1843–[1844](https://et.wikipedia.org/wiki/1844) osales ta saksa [geograafi](https://et.wikipedia.org/wiki/Geograafia) [Moritz Wagneri](https://et.wikipedia.org/wiki/Moritz_Wagner?action=edit&redlink=1) [füüsilise geograafia](https://et.wikipedia.org/wiki/Füüsiline_geograafia) uurimisreisidel Ida-Armeenias; saatis [preisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Preisimaa) õpetlast [August von Haxthausenit](https://et.wikipedia.org/wiki/August_von_Haxthausen?action=edit&redlink=1) tema agraarsuhete uurimisreisidel Armeenias; reisis koos saksa luuletaja [Friedrich von Bodenstedtiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_von_Bodenstedt?action=edit&redlink=1) Armeenias, tõlkis viimase soovitusel saksa keelde ning valmistas ette väljaandmiseks Saksamaal armeenia, [kurdi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurdi_keel) ja [aseri](https://et.wikipedia.org/wiki/Aseri_keel) laulud. [1845](https://et.wikipedia.org/wiki/1845). aastal võttis ta iseseisvalt ette reisi kurdide [asulatesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Asula), mille tulemusena valmisid uurimused "[Kurdid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurdid) ja [jeziidid](https://et.wikipedia.org/wiki/Jeziidid)"," Ülevaade kurdide päritolust, rahvuslikest iseärasustest, keelest, olustikust ja kommetest" (saksa keeles). [1846](https://et.wikipedia.org/wiki/1846). aastal kogus ta koos Jerevani maakonnakooli auülevaataja N. Blavatskiga materjale Armeenia esimese kodulookabineti jaoks. [1848](https://et.wikipedia.org/wiki/1848). aasta kevadel valmistus Abovjan sõitma Thbilisisse, et võtta vastu Nersesi kooli juhataja amet, kuid kadus jäljetult. ## Ararati tippu tõusmine [1829](https://et.wikipedia.org/wiki/1829). aastal kutsus [Tartu Ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikool) füüsikaprofessor, hilisem rektor [Friedrich Parrot](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Parrot) [Etšhmiadzini kloostri](https://et.wikipedia.org/wiki/Etšhmiadzini_klooster) noore [diakoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Diakon) Abovjani endale teejuhiks ja tõlgiks, et tõusta koos [Ararati](https://et.wikipedia.org/wiki/Ararat) mäele. Kohalikud pidasid Ararati mäge pühaks, sest [pärimuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärimus) kohaselt on selle otsas [Noa laeva](https://et.wikipedia.org/wiki/Noa_laev) jäänused, ning ei soovinud Parrotit aidata. Abovjan, kes unistas euroopalikust haridusest ja otsis õppimisvõimalusi, nõustus. Hiljem kutsuski Parrot ta Tartu ülikooli õppima. ^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/hatsatur-abovjan#cite_note-1)) [27. septembril](https://et.wikipedia.org/wiki/27._september) 1829 alustati mäkketõusu. Kaks esimest katset ebaõnnestusid, kuid [9. oktoobril](https://et.wikipedia.org/wiki/9._oktoober) avanenud hea võimaluse kasutasid Parrot ja tema kolm armeenlasest (nende hulgas Hatšhatur Abovjan) ning kaks venelasest saatjat ära ning jõudsidki Ararati mäe tippu( 5137 m). Esimesena jõudsid pärale Parrot ja Abovjan, olles teadaolevalt esimesed Ararati tipus käinud inimesed.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/hatsatur-abovjan#cite_note-2)) ## Looming Abovjan on kirjutanud [romaane](https://et.wikipedia.org/wiki/Romaan), [jutustusi](https://et.wikipedia.org/wiki/Jutustus), [olukirjeldusi](https://et.wikipedia.org/wiki/Olukirjeldus?action=edit&redlink=1), [näidendeid](https://et.wikipedia.org/wiki/Näidend), [luuletusi](https://et.wikipedia.org/wiki/Luuletus) ja [valme](https://et.wikipedia.org/wiki/Valm). Kõigis neis avalduvad tema demokratism ja valgustusaated. Üks tema tuntumaid teoseid on [1841](https://et.wikipedia.org/wiki/1841). aastal ilmunud "[Armeenia vermed](https://et.wikipedia.org/wiki/Armeenia_vermed?action=edit&redlink=1)"( eesti keeles 1957), mis kujutab [Vene-Pärsia sõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Pärsia_sõda_(1826–1828)) aegset (1826–1828) armeenia rahva vabadusvõitlust. Ta on avaldanud ka [pedagoogilist](https://et.wikipedia.org/wiki/Pedagoogika) ja [teaduslikku](https://et.wikipedia.org/wiki/Teadus) kirjandust ja tõlkinud armeenia keelde muuhulgas [Homerose](https://et.wikipedia.org/wiki/Homeros), [Lääne-Euroopa](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_kirjandus?action=edit&redlink=1) ja [vene kirjanike teoseid](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_kirjandus). ## Teosed eesti keeles * "Armeenia vermed: patrioodi halamine" (romaan). Vene keelest tõlkinud [Eugen Roomet](https://et.wikipedia.org/wiki/Eugen_Roomet?action=edit&redlink=1); värsid tõlkinud E. Nõmme; eessõna: [Mkrtitš Mkrjan](https://et.wikipedia.org/wiki/Mkrtitš_Mkrjan?action=edit&redlink=1). [Eesti Riiklik Kirjastus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Riiklik_Kirjastus). [Tallinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn) [1957](https://et.wikipedia.org/wiki/1957). 336 lk ## Mälestuse jäädvustamine [Kolmanda Nõukogude okupatsiooni ajal](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_okupatsioon_Eestis_(1944–1991)) aastatel 1964–1989 kandis [Tartus](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu) praegune [Munga tänav](https://et.wikipedia.org/wiki/Munga_tänav_(Tartu)) Hatšatur Abovjani nime. Hatšatur Abovjan elas Tartus olles [Rüütli](https://et.wikipedia.org/wiki/Rüütli_tänav_(Tartu)) ja Munga tänava nurgal ning tänava ümbernimetamise aegu mais-juunis 1964 oli Tartus käimas armeenia kunstinädal. [2009](https://et.wikipedia.org/wiki/2009). aastal tegi Armeenia ettepaneku nimetada taas üks tänav Tartus Abovjani-nimeliseks.^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/hatsatur-abovjan#cite_note-3)) Tartus asuv [Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument](https://et.wikipedia.org/wiki/Armeenia_ja_Eesti_rahva_sõpruse_monument) on teiste hulgas pühendatud ka Abovjanile. ## Viited 1. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hatsatur-abovjan#cite_ref-1) [6000 jäässe raiutud astet pidi Ararati tippu](http://www4.ajakiri.ut.ee/648585) ^([_[alaline kõdulink](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kõdulingid#alaline)_]) [Universitas Tartuensis](https://et.wikipedia.org/wiki/Universitas_Tartuensis), 5. oktoober 2009. 2. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hatsatur-abovjan#cite_ref-2) ["Ağrı Dağı – Mount Ararat"](https://web.archive.org/web/20120506130526/http://www.ararat.estonya.net/?page_id=21). [Originaali](http://www.ararat.estonya.net/?page_id=21) arhiivikoopia seisuga 6. mai 2012. Vaadatud 8. jaanuaril 2012. 3. [↑](https://kihulane.eu/glossary/hatsatur-abovjan#cite_ref-3) [Munga tänav võidakse nimetada Abovjani tänavaks](https://web.archive.org/web/20140904000501/http://www.linnaleht.ee/pdf/tartu/2009-10-23.pdf). [Linnaleht](https://et.wikipedia.org/wiki/Linnaleht), 23. oktoober 2009 ## Kirjandus * [Paul Ariste](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Ariste). "F. J. Wiedemanni ja Hatšatur Abovjani suhteist". [Keel ja Kirjandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Keel_ja_Kirjandus) [1959](https://et.wikipedia.org/wiki/1959), nr 9. Lk 544–546 [loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis](http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=193154) * [Pion Akopjan](https://et.wikipedia.org/wiki/Pion_Akopjan?action=edit&redlink=1)." H. Abovjani Tartu-aegne päevik". [Keel ja Kirjandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Keel_ja_Kirjandus) [1964](https://et.wikipedia.org/wiki/1964), nr 6. Lk 339–346 [loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis](http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=193160) * P. O. Akopjan. "Utšebnõje programmõ Abovjana v Derptskom universitete" ('Abovjani õppeprogrammid Tartu Ülikoolis'). // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi IV. Tartu [1977](https://et.wikipedia.org/wiki/1977). Lk 133–147 * 1000 tartlast läbi aegade, koostanud [Lembit](https://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Ainsoo?action=edit&redlink=1) ja [Uno Ainsoo](https://et.wikipedia.org/wiki/Uno_Ainsoo?action=edit&redlink=1). Tartu [2003](https://et.wikipedia.org/wiki/2003). Lk 16 ![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop& type=1x1&usesul3=1) allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Hat%C5%A1hatur_Abovjan](https://et.wikipedia.org/wiki/Hat%C5%A1hatur_Abovjan)