# Giuseppe Verdi

- Link: https://kihulane.eu/glossary/giuseppe-verdi
- Published: 2026-10-10T11:56:22+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [TÄNA AJALOOS, 10. oktoober ⟩ Tartus asutati Baltimaade vanim teaduslik selts](https://kihulane.eu/arhiiv/262195)

[[

Giuseppe Verdi (1899)

[[

Signature G. Verdi

**Giuseppe Fortunino Francesco Verdi** ([10. oktoober](https://et.wikipedia.org/wiki/10._oktoober)
[1813](https://et.wikipedia.org/wiki/1813) Le Roncole küla, [Busseto vald](https://et.wikipedia.org/wiki/Busseto_vald)
[Parma](https://et.wikipedia.org/wiki/Parma) lähedal – [27. jaanuar](https://et.wikipedia.org/wiki/27._jaanuar)
[1901](https://et.wikipedia.org/wiki/1901) [Milano](https://et.wikipedia.org/wiki/Milano))
oli 19. sajandi üks tuntumaid [Itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia) heliloojaid.
Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega.
Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikžanriks oli tal [ooper](https://et.wikipedia.org/wiki/Ooper).
Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on 
tihedalt seotud [Itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia) rahvamuusikaga.

## Lapsepõlv ja noorus

Verdi sündis [Parma](https://et.wikipedia.org/wiki/Parma) lähedal Le Roncole külas(
praegu [Roncole Verdi](https://et.wikipedia.org/wiki/Roncole_Verdi?action=edit&redlink=1)).
Tema isa oli trahteripidaja. Verdi perekond kolis [Piacenzast](https://et.wikipedia.org/wiki/Piacenza)
[Bussetosse](https://et.wikipedia.org/wiki/Busseto). Giuseppele meeldis kirikus 
orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti
juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka
eraõpetaja juures.

20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks [Milanosse](https://et.wikipedia.org/wiki/Milano).
Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam
läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti
parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli
aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks oli ta välismaalane ja konservatooriumis
nappis kohti. Ta võttis Milamos eratunde, kuid naasis peagi [Bussetosse](https://et.wikipedia.org/wiki/Busseto).

Bussetos sai temast linna muusikaelu juht ning [Antonio Barezzi](https://et.wikipedia.org/wiki/Antonio_Barezzi?action=edit&redlink=1)(
kohalik metseen ja muusikaarmastaja, kes oli juba ammu toetanud Verdi muusikalisi
ambitsioone Milanos) toel andis ta oma esimese avaliku kontserdi Barezzi kodus 1830.
aastal.

Barezzi oli Verdi muusikast väga vaimustatud ning seepärast võttis ta Verdi oma 
tütre Margherita muusikaõpetajaks. Margherita ja Verdi armusid ning 1836. aastal
nad abiellusid. Kooselust sündis kaks last, kes mõlemad surid veremürgistusse. Verdi
kirjutas sel ajal oma esimest ooperit. Varsti suri ka tema abikaasa. Verdi armastas
oma lapsi ja naist väga. Pärast nende surma langes ta sügavasse masendusse.

## Viimased eluaastad ja surm

Enrico Caruso, Louise Homer, Bessie Abott ja Antonio Scotti laulavad 1907. aastal
Rigolettot

Elu lõpuaastatel tegeles ta mitme oma ooperi ümbertöötamise ja parandamisega.

Üks Verdi viimaseid oopereid on [William Shakespeare](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare)'
i näidendil põhinev "Othello", mis esietendus Milanos 1887. aastal. Teose muusikaline
materjal on katkematu, nii et seda pole võimalik hõlpsasti jaotada kontsertnumbriteks.
Mõnede kriitikute arvates puudub selles teoses Verdi varasematele teostele iseloomulik
särav meloodilisus, kuigi orkestratsioon on meisterlik. Teiste kriitikute väitel
aga on "Othellos" väga kauneid ja väljendusrikkaid muusikalisi fraase ning väga 
värvikaid karaktereid.

Verdi viimaseks ooperiks jäi Shakespeare'i näidendil "[Windsori lõbusad naised](https://et.wikipedia.org/wiki/Windsori_lõbusad_naised)"
põhinev "Falstaff", mille libreto kirjutas [Arrigo Boito](https://et.wikipedia.org/wiki/Arrigo_Boito).
Ooper oli rahvusvaheliselt menukas. Seda peetakse üheks paremaks koomiliseks ooperiks.
Verdi [kontrapunktimeisterlikkus](https://et.wikipedia.org/wiki/Kontrapunkt) on 
seal hiilgav.

1897. aastal valmis Verdi viimane töö "Stabat Mater". See oli viimane osa neljast
vaimulikust teosest koosnevast tsüklist "[Quattro Pezzi Sacri](https://et.wikipedia.org/wiki/Quattro_Pezzi_Sacri?action=edit&redlink=1)".
Neid kantakse sageli ette nii koos kui ka eraldi. Kõik neli tulid esimest korda 
koos ettekandele 1898. aastal Pariisis [Grand Opéras](https://et.wikipedia.org/wiki/Grand_Opéra).

21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milanos hotellis viibides insuldi. Tema seisund järjest
halvenes ja ta suri 27. jaanuaril. Verdi matus oli Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine.

## Roll Itaalia ühendamises

Verdi populaarsus, [1840. aastad](https://et.wikipedia.org/wiki/1840._aastad), langes
kokku [Itaalia ühendamise](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia_ühendamine) liikumise
ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra
vastaste meeleoludega. Ooper "[Nabucco](https://et.wikipedia.org/wiki/Nabucco)" 
tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti [Milanos](https://et.wikipedia.org/wiki/Milano),
mis sellal oli [Austria](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria) poolt okupeeritud.
Rahvas samastas end [Paabeli vangipõlve](https://et.wikipedia.org/wiki/Paabeli_vangipõlv)
viidud [juutidega](https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid). Orjade koori laulu sellest
ooperist on korduvalt pakutud [Itaalia hümniks](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia_hümn?action=edit&redlink=1).

Milanolased hakkasid pooldama [Sardiinia kuninga](https://et.wikipedia.org/wiki/Sardiinia_kuningriik)
[Vittorio Emanuele II](https://et.wikipedia.org/wiki/Vittorio_Emanuele_II) katseid
ühendada Itaalia. Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud. Sellepärast kasutasid
vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" ("_Viva VERDI!_"), kus VERDI oli lühend
sõnadest _**V**ittorio **E**manuele **R**e **D**'**I**talia_ (Itaalia kuningas Vittorio
Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu.

## Heliteosed

### Ooperid (28)

 * 1839 – "[Oberto, krahv di Bonifacio](https://et.wikipedia.org/wiki/Oberto,_krahv_di_Bonifacio)"("
   Oberto, Conte di San Bonifacio")
 * 1840 – "[Kuningas üheks päevaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuningas_üheks_päevaks)"("
   Un giorno di regno" ehk" Il finto Stanislao")
 * 1842 – "[Nabucco](https://et.wikipedia.org/wiki/Nabucco)"
 * 1843 – "[Lombardlased esimeses ristisõjas](https://et.wikipedia.org/wiki/Lombardlased_esimeses_ristisõjas)"("
   I lombardi alla prima crociata")
 * 1843 – "[Ernani](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernani)"
 * 1844 – "[Kaks Foscarit](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaks_Foscarit)" ("I due
   Foscari")
 * 1845 – "[Jeanne d'Arc ehk Orléansi neitsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Jeanne_d'Arc_(ooper))"("
   Giovanna d'Arco")
 * 1845 – "[Alzira](https://et.wikipedia.org/wiki/Alzira)"
 * 1846 – "[Attila](https://et.wikipedia.org/wiki/Attila_(ooper))"
 * 1847 – "[Macbeth](https://et.wikipedia.org/wiki/Macbeth_(ooper))"
 * 1847 – "[Röövlid](https://et.wikipedia.org/wiki/Röövlid_(Verdi))" ("I masnadieri")
 * 1847 – "[Jeruusalemm](https://et.wikipedia.org/wiki/Jeruusalemm_(ooper))" ("Ierusalem",
   2. versioon "Lombardlastest")
 * 1848 – "[Korsaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Korsaar_(ooper))" ("Il corsaro")
 * 1849 – "[Legnano lahing](https://et.wikipedia.org/wiki/Legnano_lahing_(ooper))"("
   La battaglia di Legnano")
 * 1849 – "[Luisa Miller](https://et.wikipedia.org/wiki/Luisa_Miller)"
 * 1850 – "[Stiffelio](https://et.wikipedia.org/wiki/Stiffelio)"
 * 1851 – "[Rigoletto](https://et.wikipedia.org/wiki/Rigoletto)"
 * 1853 – "[Trubaduur](https://et.wikipedia.org/wiki/Trubaduur_(ooper))" ("Il Trovatore")
 * 1853 – "[Traviata](https://et.wikipedia.org/wiki/Traviata)" ("La Traviata")
 * 1855 – "[Sitsiilia verepulm](https://et.wikipedia.org/wiki/Sitsiilia_verepulm)"("
   Il vespri siciliani", prantsuspäraselt "Les vêpres siciliennes")
 * 1857 – "[Simon Boccanegra](https://et.wikipedia.org/wiki/Simon_Boccanegra)"
 * 1857 – "[Aroldo](https://et.wikipedia.org/wiki/Aroldo)" (2. versioon "Stiffeliost")
 * 1859 – "[Maskiball](https://et.wikipedia.org/wiki/Maskiball_(Verdi))" ("Un ballo
   in maschera")
 * 1862 – "[Saatuse jõud](https://et.wikipedia.org/wiki/Saatuse_jõud)" ("La forza
   del destino")
 * 1867 – "[Don Carlos](https://et.wikipedia.org/wiki/Don_Carlos_(ooper))"
 * 1871 – "[Aida](https://et.wikipedia.org/wiki/Aida)"
 * 1887 – "[Othello](https://et.wikipedia.org/wiki/Othello_(Verdi))" ("Otello")
 * 1893 – "[Falstaff](https://et.wikipedia.org/wiki/Falstaff_(ooper))"

### Kooriteosed

 * 1848 – "Kõla, trompet" ("Suona la tromba") meeskoorile ja orkestrile
 * 1862 – "Rahvuste hümn" ("Inno delle nazioni") kantaat kõrgele häälele, koorile
   ja orkestrile
 * 1874 – "Reekviem" ("Messa da Requiem") neljale solistile, koorile ja orkestrile
 * 1880 – "Pater noster" viiehäälsele koorile
 * 1880 – "Ave Maria" sopranile ja keelpillidele
 * 1898 – "Neli vaimulikku laulu" ("Quattro pezzi sacri"): "Ave Maria" koorile, "
   Stabat Mater" koorile, "Le Laudi alla vergine Maria" koorile ja orkestrile, "
   Te Deum" koorile ja orkestrile

### Kammerteosed

 * 1838 – "Kuus romanssi" häälele ja klaverile: "Non t'accostare all'urna", "More,
   Elisa, lostanco poeta", "In solitaria stanza", "Nell' orror di notte oscura","
   Perduta ho la pace" ja "Deh, pietoso, oh Addolorata"
 * 1839 – "Pagendatu" ("L'esule"), ballaad bassile ja klaverile
 * 1839 – "Ahvatlus" ("La seduzione"), ballaad bassile ja klaverile
 * 1839 – "Nokturn" ("Notturno") sopranile, tenorile ja bassile obligatoorse flöödi
   saatel
 * 1845 – "Album", kuus romanssi häälele ja klaverile: "Loojumine" ("Il Tramonto"),"
   Mustlane" ("La Zingara"), "Ühele tähele" ("Ad una stella"), "Korstnapühkija" ("
   Lo spazzacamino"), "Saladus" ("Il mistero") ja "Joogikõne" ("Brindisi")
 * 1847 – "Kerjus" ("Il poveretto") häälele ja klaverile
 * 1869 – "Stornello"
 * 1873 – Keelpillikvartett e-moll

Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas [Aleksandri saare](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandri_saar?action=edit&redlink=1)
Beethoveni poolsaarel [Antarktika](https://et.wikipedia.org/wiki/Antarktika) ranniku
lähedal ja [asteroid](https://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid) [3975 Verdi](https://et.wikipedia.org/wiki/3975_Verdi?action=edit&redlink=1).

## Kirjandus

 * [Helga Tõnson](https://et.wikipedia.org/wiki/Helga_Tõnson?action=edit&redlink=1),"
   Traagikust naerva mõttetargani. Verdi elu ja looming. Verdi ja Eesti". [Tallinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn):
   [Eesti Raamat](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Raamat), 1972
 * [Franz Werfel](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Werfel?action=edit&redlink=1),"
   Verdi" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: [Rita Tasa](https://et.wikipedia.org/wiki/Rita_Tasa).
   Tallinn: Eesti Raamat, 1996

|

 * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Romantism)
 * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Romantism)

[Romantism](https://et.wikipedia.org/wiki/Romantism)

 | 
|  [Muusika](https://et.wikipedia.org/wiki/Romantism_(muusika)) |

 [Alkan](https://et.wikipedia.org/wiki/Charles-Valentin_Alkan) **·**  [Beethoven](https://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_van_Beethoven) **·**  [Bellini](https://et.wikipedia.org/wiki/Vincenzo_Bellini) **·**  [Berlioz](https://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz) **·**  [Berwald](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Berwald) **·**  [Bizet](https://et.wikipedia.org/wiki/Georges_Bizet) **·**  [Brahms](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Brahms) **·**  [Chopin](https://et.wikipedia.org/wiki/Frédéric_Chopin) **·**  [Field](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Field) **·**  [Franck](https://et.wikipedia.org/wiki/César_Franck) **·**  [Glazunov](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Glazunov) **·**  [Glinka](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Glinka) **·**  [Grieg](https://et.wikipedia.org/wiki/Edvard_Grieg) **·**  [Hensel](https://et.wikipedia.org/wiki/Fanny_Mendelssohn) **·**  [Liszt](https://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt) **·**  [Mendelssohn](https://et.wikipedia.org/wiki/Felix_Mendelssohn_Bartholdy) **·**  [Mussorgski](https://et.wikipedia.org/wiki/Modest_Mussorgski) **·**  [Rahmaninov](https://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Rahmaninov) **·**  [Schubert](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Schubert) **·**  [Schumann](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Schumann) **·**  [Smetana](https://et.wikipedia.org/wiki/Bedřich_Smetana) **·**  [Verdi](https://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi) **·**  [Wagner](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Wagner) **·**  [Weber](https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Maria_von_Weber)

  |  
| Kirjandus |

 [Blake](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Blake) **·**  [Burns](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Burns) **·**  [Byron](https://et.wikipedia.org/wiki/George_Gordon_Byron) **·**  [Carlyle](https://et.wikipedia.org/wiki/Thomas_Carlyle) **·**  [Chateaubriand](https://et.wikipedia.org/wiki/François_René_de_Chateaubriand) **·**  [Coleridge](https://et.wikipedia.org/wiki/Samuel_Taylor_Coleridge) **·**  [Goethe](https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Wolfgang_von_Goethe) **·**  [Heine](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Heine) **·**  [Hoffmann](https://et.wikipedia.org/wiki/E._T._A._Hoffmann) **·**  [Hölderlin](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Hölderlin) **·**  [Hugo](https://et.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo) **·**  [Keats](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Keats) **·**  [Krasiński](https://et.wikipedia.org/wiki/Zygmunt_Krasiński) **·**  [Lamartine](https://et.wikipedia.org/wiki/Alphonse_de_Lamartine) **·**  [Leopardi](https://et.wikipedia.org/wiki/Giacomo_Leopardi) **·**  [Lermontov](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Lermontov) **·**  [Macpherson](https://et.wikipedia.org/wiki/James_Macpherson) **·**  [Mickiewicz](https://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Mickiewicz) **·**  [Nerval](https://et.wikipedia.org/wiki/Gérard_de_Nerval) **·**  [Novalis](https://et.wikipedia.org/wiki/Novalis) **·**  [Oehlenschläger](https://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Gottlob_Oehlenschläger?action=edit&redlink=1) **·**  [Poe](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Allan_Poe) **·**  [Puškin](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Puškin) **·**  [Scott](https://et.wikipedia.org/wiki/Walter_Scott) **·**  [Mary Shelley](https://et.wikipedia.org/wiki/Mary_Shelley)  **·**  [Percy Shelley](https://et.wikipedia.org/wiki/Percy_Shelley) **·**  [Southey](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Southey?action=edit&redlink=1) **·**  [Słowacki](https://et.wikipedia.org/wiki/Juliusz_Słowacki) **·**  [Stendhal](https://et.wikipedia.org/wiki/Stendhal) **·**  [Ujejski](https://et.wikipedia.org/wiki/Kornel_Ujejski?action=edit&redlink=1) **·**  [Wordsworth](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Wordsworth)

  | 
| Kujutav kunst 
ja arhitektuur |

 [Blake](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Blake) **·**  [Brüllov](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Brüllov) **·**  [Constable](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Constable) **·**  [Corot](https://et.wikipedia.org/wiki/Camille_Corot) **·**  [Delacroix](https://et.wikipedia.org/wiki/Eugène_Delacroix) **·**  [Friedrich](https://et.wikipedia.org/wiki/Caspar_David_Friedrich) **·**  [Géricault](https://et.wikipedia.org/wiki/Théodore_Géricault) **·**  [Goya](https://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_de_Goya) **·**  [Hudsoni jõe koolkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Hudsoni_jõe_koolkond) **·**  [Leutze](https://et.wikipedia.org/wiki/Emanuel_Leutze) **·**  [Natsareenlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Natsareenlased) **·**  [Uusgootika](https://et.wikipedia.org/wiki/Uusgootika) **·**  [Palmer](https://et.wikipedia.org/wiki/Samuel_Palmer?action=edit&redlink=1) **·**  [Turner](https://et.wikipedia.org/wiki/J._M._W._Turner)

  | 
| Kultuur |

 [Boheemlus](https://et.wikipedia.org/wiki/Boheemlane) **·**  [Ossian](https://et.wikipedia.org/wiki/Ossian) **·**  [Rahvusromantism](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusromantism) **·**  [Maailmakirjandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Maailmakirjandus)

  | 
|

|   « | [Valgustusajastu](https://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusajastu)
[Klassitsism](https://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism) |  [Victoria ajastu](https://et.wikipedia.org/wiki/Victoria_ajastu)[Realism](https://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst)) | »  |

  |

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi](https://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi)