# Galileo Galilei

- Link: https://kihulane.eu/glossary/galileo-galilei
- Published: 2026-08-08T11:57:00+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [Leiti astronoomiaõpik, mis kuulus Galileo Galileile](https://kihulane.eu/arhiiv/159453)
 * [TÄNA AJALOOS, 20. september ⟩ Tallinnas avati esimene eesti skulptori loodud monument](https://kihulane.eu/arhiiv/243410)
 * [TÄNA AJALOOS, 8. august ⟩ Richard Nixonist sai ainus ameti maha pannud USA president](https://kihulane.eu/arhiiv/214685)

**Galileo Galilei** ([15. veebruar](https://et.wikipedia.org/wiki/15._veebruar) 
[1564](https://et.wikipedia.org/wiki/1564) [Pisa](https://et.wikipedia.org/wiki/Pisa)–
[8. jaanuar](https://et.wikipedia.org/wiki/8._jaanuar) [1642](https://et.wikipedia.org/wiki/1642)
[Arcetri](https://et.wikipedia.org/wiki/Arcetri?action=edit&redlink=1)) oli [itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia)
[astronoom](https://et.wikipedia.org/wiki/Astronoomia), [filosoof](https://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia),
[füüsik](https://et.wikipedia.org/wiki/Füüsika) ja [polühistor](https://et.wikipedia.org/wiki/Polühistor).

Galilei pani aluse teaduslikule [eksperimenteerimisele](https://et.wikipedia.org/wiki/Eksperiment)
ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele
loodusteadustele. Ta tegeles ka [teleskoopidega](https://et.wikipedia.org/wiki/Teleskoop),
näiteks valmistas [Galilei teleskoobi](https://et.wikipedia.org/wiki/Galilei_teleskoop).
^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/galileo-galilei#cite_note-Galilei-1)) Samuti
eksperimenteeris Galilei [temperatuurimõõtmistega](https://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur)
ja täiustas [termoskoopi](https://et.wikipedia.org/wiki/Termoskoop?action=edit&redlink=1).

## Elulugu

### Sünd ja perekond

Galileo Galilei sündis Pisas [Firenze](https://et.wikipedia.org/wiki/Firenze) õukonnamuusiku
[Vincenzio Galilei](https://et.wikipedia.org/wiki/Vincenzio_Galilei?action=edit&redlink=1)
ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna 
lastest täiskasvanueani vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Pere ei olnud
jõukas ega ka vaene. Galileo ema oli edumeelne ja laia silmaringiga naine, kes peale
muusika huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ning kirjutas koguni uuemast muusikateooriast
poleemilise raamatu "Dialoog vana ja uuema muusika vahel" ([1581](https://et.wikipedia.org/wiki/1581)).

### Haridustee

Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa
ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse 
nimel [1575](https://et.wikipedia.org/wiki/1575) Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele
meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse. Isale selline asjade
käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära 
ega toonud teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu
mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester – nii
väljendati pahatahtlikkust Galilei suhtes.

[1581](https://et.wikipedia.org/wiki/1581). aastal asus 17-aastane Galilei isa soovil
[Pisa Ülikoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Pisa_Ülikool?action=edit&redlink=1)
meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem [Aristotelese](https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles)
ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada
Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad:
raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad
ja väiksemad raheterad valmivad samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal
ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa
poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad
ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui
kergemad. Seda aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, tehes järelduse, et Aristotelesel
pole õigus ning kerged ja rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega.

[1583](https://et.wikipedia.org/wiki/1583). aastal sai Galilei tuttavaks Toskaania
õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse [matemaatikast](https://et.wikipedia.org/wiki/Matemaatika).
Ülikoolis hakkas ta meditsiiniloengute asemel käima matemaatikaloengutel. Kuid isa
poja erialavahetusega ei nõustunud ja 1585. aastal lahkus Galilei Pisa Ülikoolist
ilma kraadita.

### Iseseisva elu algus

Pärast [Pisast](https://et.wikipedia.org/wiki/Pisa) lahkumist püüdis Galileo Galilei
elatada end matemaatika ja loodusteaduste [eraõpetajana](https://et.wikipedia.org/wiki/Eraõpetaja?action=edit&redlink=1)
[Firenzes](https://et.wikipedia.org/wiki/Firenze).

[1586](https://et.wikipedia.org/wiki/1586). aastal viis ta läbi oma esimese iseseisva
teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) ning alustas märkmete tegemist,
millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina
levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga saigi
ilma mingi kraadita Galilei [1589](https://et.wikipedia.org/wiki/1589). aastal Pisa
Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia
ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt näiteks meditsiiniprofessori
palgast ei võimaldanud matemaatikaprofessori sissetulek äraelamist, aga suur samm
oli siiski astutud. Et ots otsaga kokku tulla, võttis Galilei enda juurde elama 
rikkaid üliõpilasi, õpetades neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt
jagas, erines tunduvalt ülikooli ametlikust, Aristotelese-põhisest programmist, 
mida Galilei oma avalikel loengutel järgis.

### Pisa periood (1589–1591). Vaba langemise uurimine Pisa tornist

[[

[Pisa torn](https://et.wikipedia.org/wiki/Pisa_torn)

Galileo Galilei Pisa perioodi kohta on teada legend, et ta olevat Pisa viltusest
tornist visanud alla raskusi ja jälginud, kuidas need maapinnale jõuavad. Galilei
ise ei räägi kusagil oma sellisest eksperimendist. Legend pärineb Galilei viimase
õpilase ja sekretäri [Vincenzo Viviani](https://et.wikipedia.org/wiki/Vincenzo_Viviani)
sulest, kes polnud sel ajal veel sündinudki, aga Galileo Galileist kirjutades laskis
oma fantaasial üsna vabalt lennata.

Kuulus [Pisa torni](https://et.wikipedia.org/wiki/Pisa_torn) vaba langemise eksperiment
on siiski aset leidnud. Selle teostas [1612](https://et.wikipedia.org/wiki/1612).
aastal üks vana koolkonna professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et
Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne
kergemat, mis eksperimentaatori arvates tõestas Galilei väidete ekslikkust.

Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane (nael – massiühik)
kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. 
Teie leiate oma katses, et suurem ese jõuab maale kahe tolli (pikkusühik) võrra 
varem. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa 
küünart ning rääkides ainult minu väikesest veast, unustate tema tohutu suure vea."
Vaba langemise kiirus on sama vaakumis, õhus võib see sõltuda materjali kaalust 
millest kuul on valmistatud jms, kõik mis võib suurendada õhutakistust võib põhjustada
mõningase erinevuse.

### Padova periood (1592–1610)

[1592](https://et.wikipedia.org/wiki/1592). aastal saavutas Galilei enda määramise
[Padova Ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Padova_Ülikool) matemaatikaprofessoriks.
Seal oli palk mitu korda suurem, matemaatika õpetamine kõrgemal tasemel ja Veneetsias,
mille koosseisu Padova kuulus, oli vabam õhkkond teaduslikuks tööks. Galilei on 
meenutanud Padova perioodi kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Seal valmis tal mitu
tähtsamat leiutist ning ta hakkas koguma materjali raamatute jaoks, mis tegid hiljem
tema nime maailmakuulsaks.

[1604](https://et.wikipedia.org/wiki/1604). aastal ilmus taevasse [supernoova](https://et.wikipedia.org/wiki/Supernoova).
Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga
ja tuvastas, et uus täht ei muuda asendit, seega peab täht asuma Kuust kõrgemal.
See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks.

#### Isiklik elu

Padova perioodil algasid Galilei suhted Veneetsiast pärit Maria Gambaga. Nad ei 
abiellunud ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas talle kaks tütart(
Virginia sündis 1600 ja Livia 1601) ning poja Vincenzio (sündis 1606). Tütred läksid
1613. aastal kloostrisse ja pühitseti hiljem nunnaks. Poeg õnnestus aga Toskaania
suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks. Ta arendas edasi
oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella.

### Taas Firenzes

Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest ning 1610. aastal õnnestuski
tal saada Toskaania suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku
ametikoht ilma õpetamiskohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati 
enamik Galilei tuntud töödest. Samasse aega kuulub ka konflikt kirikuga.

1611. aastal külastas Galilei Toskaania teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja
vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst [Paulus V](https://et.wikipedia.org/wiki/Paulus_V)
audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid
tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. [1613](https://et.wikipedia.org/wiki/1613).
aastal andiski Akadeemia välja Galilei raamatukese "Päikeseplekkidest"; akadeemikud
lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks.
See tõi kaasa tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes oli neid vaadelnud
enne Galileid. Tegelikult polnud kumbki neist päikeseplekkide esmaavastaja: esimesena
oli neid märganud Madalmaade astronoom Johannes Fabricius.

Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav
avaldus. Ta tõi näitena Jupiteri kaaslased.

### Koperniku ideede hukkamõist katoliku kiriku poolt

  _Pikemalt artiklis [Galilei afäär](https://et.wikipedia.org/wiki/Galilei_afäär)_

[[

[1619](https://et.wikipedia.org/wiki/1619). aastal, Galilei järgmise Rooma-külastuse
ajal moodustas paavst [Paulus V](https://et.wikipedia.org/wiki/Paulus_V) komisjoni
Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning
et Päikese maailma keskpunktiks kuulutamine on absurdne. Sellega oli katoliiklastel
keelatud Koperniku ideesse uskuda. On vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile
tehti ka isiklikke ettekirjutusi või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures
sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse
pärast muret tunda.

### Komeediuuringud

1618. aastal nähti kolme [komeeti](https://et.wikipedia.org/wiki/Komeet). Jesuiitidest
astronoomid tulid välja ideega, et komeedi [orbiit](https://et.wikipedia.org/wiki/Orbiit)
on [ringjoone](https://et.wikipedia.org/wiki/Ringjoon) osa Maast muutumatul kaugusel.
Galilei ei jaganud seda seisukohta ja osapooled avaldasid teineteist mahategevaid
teoseid. Selle dispuudi lõpul avaldas Galilei [1623](https://et.wikipedia.org/wiki/1623).
aastal oma kuulsa "[Il Saggiatore](https://et.wikipedia.org/wiki/Il_Saggiatore?action=edit&redlink=1)"("
Väärtuseproovija"), mida peetakse poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja üldisema
lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus tsitaat
selle kohta, et Galilei oponendid (st jesuiidid) peavad natuurfilosoofiat ilukirjanduseks,
aga Universumi raamatut "saab mõista alles siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks
keel ja tähestik, milles teos on kirjutatud. Ja kirjutatud on see matemaatika keeles,
tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks
inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust ja ilma milleta ekseldakse kui pimedas
labürindis".

Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust
väga meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi 
olevat ta lausa hirnunud Galilei jesuiite torkavate väidete peale.

Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks.

### "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel" ja Galilei protsess

  _Pikemalt artiklis [Galilei protsess](https://et.wikipedia.org/wiki/Galilei_protsess)_

1632. aastal avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi
vahel". Kuigi raamatu ilmumiseks oli paavsti nõusolek ja tsensor oli teksti heaks
kiitnud, järgnes kirikuvõimude valuline reaktsioon. Kõrges vanuses ja haigel Galilei
kästi ilmuda Rooma inkvisitsioonikohtu ette. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas
Galilei rikkus 1619. aasta ettekirjutusi või mitte. Protsess lõppes süü omaksvõtmisega
Galilei poolt. Ta sai eluaegse vanglakaristuse, mis küll samas muudeti koduarestiks.
Galileo olevat siis kirjutanud kolm raamatut "Dialogo", "Discorsi" ja "Diagramma".

### Galilei vangistus ja surm

Algul oli Galilei vangistuspaik Toskaania saatkond Roomas. Seejärel lubati tal elada
oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei oma Firenze lähedal Arcetris
asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal.
Formaalselt oli Galilei arest karm: ta tohtis kohtuda üksnes teatud inimestega ega
võinud midagi kirjutada. Reeglite järgimise kontrollimiseks oli kohal valvemeeskond.
Praktikas aga jälgiti hoolega ainult Galilei väljaskäike ning pole täpselt teada,
vaatamata mitmele legendile, et tal oleks takistatud teadusega tegelemist (küll 
oli Galilei kõigi teoste avaldamine keelatud) või külaliste vastuvõtmist.

Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse.

## Tuntumad saavutused

[[

18. sajandi graveering

Mitmete Galilei avastuste suhtes esineb kahtlusi kas Galilei oli esimene kes need
avastused tegi. Kuid Galilei üks peamine teene oli teaduse populariseerimine, kuna
ta oli esimene kes need vaatlused tegi ning avastused ja leiutised trükis avaldas.
Näiteks isegi pikksilmast võisid enamus inimesi esimesena teada saada Galilei raamatust.

 * [1597](https://et.wikipedia.org/wiki/1597) leiutas Galilei **[termoskoobi](https://et.wikipedia.org/wiki/Termoskoop?action=edit&redlink=1).**
   See ei osutunud [temperatuuri](https://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur) mõõtmisel
   aga kuigi usaldusväärseks, sest [näit](https://et.wikipedia.org/wiki/Näit) sõltus
   suuresti õhurõhust.
 * [1597](https://et.wikipedia.org/wiki/1597). **Geomeetriline ja militaarne kompass.**
   Galilei pööras tähelepanu [sõjakunstile](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjakunst)
   ja [fortifikatsioonidele](https://et.wikipedia.org/wiki/Fortifikatsioon), samuti
   uuris ta [suurtükikuulide](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurtükikuul?action=edit&redlink=1)
   lendu ja avastas, et kuulid lendavad mööda [paraboolset](https://et.wikipedia.org/wiki/Parabool)
   [trajektoori](https://et.wikipedia.org/wiki/Trajektoor). Nende uuringute käigus
   leiutas Galilei "geomeetrilise ja militaarse kompassi": see oli kahest [joonlauast](https://et.wikipedia.org/wiki/Joonlaud)
   kokku volditav arvutusseade, mida algselt kasutati [suurtükkide](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurtükk)
   [laskekauguse](https://et.wikipedia.org/wiki/Laskekaugus?action=edit&redlink=1)
   arvutamiseks, kuid peatselt kohandas Galilei selle universaalseks arvutusvahendiks.
 * [1609](https://et.wikipedia.org/wiki/1609). **[Galilei teleskoop](https://et.wikipedia.org/wiki/Galilei_teleskoop)
   ja tööd sellega. "Täheteataja".** Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja, ent
   kohe, kui ta sellest leiutisest [1609](https://et.wikipedia.org/wiki/1609). aastal
   kuulis, tegi ta endale teleskoobi, olemata varem ühtki sellist riista näinud 
   ning teades vaid seda, et selles kasutatakse kahte [läätse](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääts)
   ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse
   tehtud; see andis ümberpööratud [kujutise](https://et.wikipedia.org/wiki/Kujutis_(optika))
   asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis 
   ise läätsi ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Trükis avaldatud andmete
   järgi oli Galilei esimene, kes tegi teleskoobiga astronoomilisi vaatlusi, avastas
   näiteks Jupiteri kaaslased, [Linnutee](https://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee)
   koosnemise tähtedest, [Kuu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuu) pinna ebatasasused
   ning [Veenuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Veenus_(planeet)) faasid (analoogilised
   [Kuu faasidega](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuu_faasid)). Kuu mägede kõrguseks
   hindas ta neli kilomeetrit. Esimesed kolm avastust avaldas ta raamatus "Täheteataja"("
   [Sidereus nuncius](https://et.wikipedia.org/wiki/Sidereus_nuncius)", 1610) ning
   Veenuse faaside vaatlused raamatus "[Kirjad päikeseplekkidest](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirjad_päikeseplekkidest)"("
   Istoria e Dimostrazioni intorno alle Macchie Solari", 1613). Galilei esimesi 
   vaatlusi korrati 1611. aastal Rooma Kolledžis, ning need leidsid kinnituse.^(
   [[1]](https://kihulane.eu/glossary/galileo-galilei#cite_note-Galilei-1)) Need
   raamatud suurendasid Galilei kuulsust veelgi, tekitades samas ka palju vaenlasi:
   Kuu ebatasasused ei sobinud ettekujutusega taevase aine täiuslikkusest; Jupiteri
   kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa,
   ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.
 * [1623](https://et.wikipedia.org/wiki/1623). Galilei teaduse manifest **"Väärtuseproovija"("
   Il Saggiatore")**.
 * [1624](https://et.wikipedia.org/wiki/1624). **[Mikroskoop](https://et.wikipedia.org/wiki/Mikroskoop).**
   Juba [1609](https://et.wikipedia.org/wiki/1609). aastal oli Galieli sõltumatult
   hollandlastest leiutanud mikroskoobi, kuid 1624. aastal õnnestus tal seda oluliselt
   täiustada ning Roomas levitati tema joonistatud putukapilte.
 * [1632](https://et.wikipedia.org/wiki/1632). **[Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta](https://et.wikipedia.org/wiki/Dialoog_kahe_peamise_maailmasüsteemi_kohta?action=edit&redlink=1)("
   Dialogo dei due massimi sistemi del mondo")**. See tänapäeval tuntuim Galilei
   teos kasvas välja tema [loodete](https://et.wikipedia.org/wiki/Looded) teooriast
   ning kujunes aruteluks [geo-](https://et.wikipedia.org/wiki/Geotsentriline_maailmasüsteem)
   ja [heliotsentrilise maailmasüsteemi](https://et.wikipedia.org/wiki/Heliotsentriline_maailmasüsteem)
   üle. Galilei arvas, et [tõusu ja mõõna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõus_ja_mõõn)
   põhjustab Maakera pöörlemine.
 * [1637](https://et.wikipedia.org/wiki/1637). aastal leiutas Galilei pendelkella
   mehhanismi, kuigi ta ühtegi pendelkella ei valmistanud.
 * [1638](https://et.wikipedia.org/wiki/1638). **"Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike
   kahe uue teadusharu vallast" ("Discorsi e dimostrazioni matematiche, intorno 
   a due nuove scienze")**. See on järgnevat teadust kõige enam mõjutanud Galilei
   teos. Kaks uut teadust, mida pealkirjas mainitakse on teadus liikumatutest asjades(
   s.o [materjaliteadus](https://et.wikipedia.org/wiki/Materjaliteadus)) ja teadus
   liikuvatest asjades. Seal võttis Galilei kokku oma uuringud pendlist, kaldpindadest
   ja vabast langemisest, ta sõnastas vaba langemise seaduse ja inertsi seaduse,
   viimast küll mitte päris tänapäevases mõttes – Galilei pidas inertsiaalseks liikumiseks
   mitte ühtlast sirgjoonelist liikumist vaid ühtlast ringjoonelist liikumist. Selle
   vea parandas [Descartes](https://et.wikipedia.org/wiki/Descartes).

## Vaata ka

 * [Paulus V: Galilei protsess](https://et.wikipedia.org/wiki/Paulus_V#Galilei_protsess)
 * [Urbanus VIII: Galilei protsess](https://et.wikipedia.org/wiki/Urbanus_VIII#Galilei_protsess)
 * [Eppur si muove](https://et.wikipedia.org/wiki/Eppur_si_muove)
 * [Galilei termomeeter](https://et.wikipedia.org/wiki/Galilei_termomeeter)

## Viited

 1. [1](https://kihulane.eu/glossary/galileo-galilei#cite_ref-Galilei_1-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/galileo-galilei#cite_ref-Galilei_1-1)
    [Galileo Galilei](https://plato.stanford.edu/archives/spr2018/entries/galileo/)
    Stanford Encyclopedia of Philosophy Archive (inglise).

## Kirjandus

 * Galileo Galilei. "Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu 
   vallast, mehaanika ja väiksemate liikumiste alalt". Akadeemia 12/2015–8/2017
 * Stillman Drake, "Galileo. Põgus sissejuhatus". Inglise keelest tõlkinud Marika
   Ziius, Kupar 2002, ISBN 9985-61-257-4
 * Philip Steele, "Galileo. Geenius, kellest sai inkvisitsiooni ohver". Inglise 
   keelest tõlkinud Helje Heinoja, [Eesti Entsüklopeediakirjastus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Entsüklopeediakirjastus)
   2005, ISBN 9985-70-233-6
 * John Gribbin, "Science", Penguin Books 2003, ISBN 0-14-029741-3

## Välislingid

 * [Vapp](http://www.heraldica.org/topics/famous/science.htm)

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei](https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei)