# Friedebert Tuglas - Link: https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas - Published: 2026-04-15T10:30:06+03:00 - Author: toomas ### Postitused, kus seda mõistet mainitakse: * [TÄNA AJALOOS, 8. oktoober ⟩ Saaremaal toimus verine öölahing](https://kihulane.eu/arhiiv/260198) * [TÄNA AJALOOS, 13. september ⟩ New Yorkis toimus oluline spordiüritus](https://kihulane.eu/arhiiv/237297) * [TÄNA AJALOOS, 27. aprill ⟩ Hakkas ilmuma vanim eesti kirjandusajakiri Looming](https://kihulane.eu/arhiiv/183621) * [TÄNA AJALOOS, 20. aprill ⟩ Ajaloo suurim naftakatastroof laastas Mehhiko lahte](https://kihulane.eu/arhiiv/181973) * [TÄNA AJALOOS, 15. aprill ⟩ Politseinike saamatuse pärast hukkus pea sada jalgpallifänni](https://kihulane.eu/arhiiv/180930) * [TÄNA AJALOOS, 2. märts ⟩ Puhkes peaaegu bolševikud kukutanud Kroonlinna mäss](https://kihulane.eu/arhiiv/158181) **Friedebert Tuglas** (1923. aastani **Friedebert Mihkelson** või **Michelson**; [2. märts](https://et.wikipedia.org/wiki/2._märts) (18. veebruar [vkj](https://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender)) [1886](https://et.wikipedia.org/wiki/1886) [Ahja](https://et.wikipedia.org/wiki/Ahja), [Võnnu kihelkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Võnnu_kihelkond), [Tartumaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartumaa)( praegu [Põlvamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Põlvamaa)) – [15. aprill](https://et.wikipedia.org/wiki/15._aprill) [1971](https://et.wikipedia.org/wiki/1971) [Tallinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn)) oli [eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti) [kirjanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirjanik), [kirjandusteadlane](https://et.wikipedia.org/wiki/Kirjandusteadlane), [tõlkija](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõlkija), [toimetaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Toimetaja) ja [ajakirjanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Ajakirjanik), [Eesti NSV Teaduste Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_Teaduste_Akadeemia) korrespondentliige (1946)^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-1)). ## Elukäik Friedebert Tuglas sündis Ahjal puusepa pojana. Ta õppis [Prangli](https://et.wikipedia.org/wiki/Prangli_küla) kihelkonnakoolis ja [Uderna ministeeriumikoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Uderna_Algkool), kus õppetöö toimus venekeelsena, seejärel [Tartu linnakoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Linnakool). Kooliajal ilmus tema esimene trükis avaldatud lastejutt „Siil“. Aastatel 1904–1905 jätkas ta õpinguid [Hugo Treffneri Gümnaasiumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Hugo_Treffneri_Gümnaasium), kuid revolutsiooniliste sündmuste tõttu jäi haridustee pooleli. Tuglas osales poliitilises tegevuses ning kuulus sotsiaaldemokraatlikku parteisse. Ta võttis osa [1905. aasta revolutsioonist](https://et.wikipedia.org/wiki/1905._aasta_revolutsioon_Eestis), pidades kõnesid ja toetades ühiskondlikke reforme ning kodanikuõiguste laiendamist. Revolutsioonilises tegevuses osalemise tõttu arreteeriti ta 1905. aasta detsembris ning ta viibis ligi kaks kuud Toompea vanglas, kus valmis proosaluuletus „Meri“. ^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-2)) Pärast vabastamist siirdus Tuglas poliitilise pagulasena välismaale. Aastatel 1906–1917 elas ja reisis ta peamiselt [Soomes](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome), kuid viibis ka [Saksamaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa), [Belgias](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia), [Šveitsis](https://et.wikipedia.org/wiki/Šveits), [Prantsusmaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa) ja teistes Euroopa riikides. ^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-:0-3)) Pagulusaastad kujunesid tema eneseharimise ja kirjandusliku maailmapildi kujunemise seisukohalt määravaks. Eestisse naasis Tuglas 1917. aastal. Ta kujunes kiiresti üheks keskseks kirjanduselu korraldajaks ning osales [Siuru](https://et.wikipedia.org/wiki/Siuru) rühmituse tegevuses, toimetades selle väljaandeid ning ajakirju [Odamees](https://et.wikipedia.org/wiki/Odamees_(ajakiri,_1922)) ja [Ilo](https://et.wikipedia.org/wiki/AS_Kirjastus_Ilo). Aastatel 1921–1922 oli ta kirjanike ühenduse [Tarapita](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_(rühmitus)) [ajakirja](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_(ajakiri)) väljaandja ja vastutav toimetaja. 1922. aastal kuulus Tuglas [Eesti Kirjanike Liit](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjanike_Liit) asutajate hulka ning oli selle esimene esimees; hiljem täitis ta sama ametit veel mitmel korral. Tema eestvedamisel hakkas 1923. aastal ilmuma riiklikult toetatud kirjandusajakiri [Looming](https://et.wikipedia.org/wiki/Looming_(ajakiri)), mille esimese toimetajana kujundas ta välja ajakirja põhisuuna ja profiili. Naasnud 1917. aastal maapaost, asus Tuglas organiseerima [Siuru](https://et.wikipedia.org/wiki/Siuru) rühmitust – tema esialgne kavatsus oli sinna koondada kõik tegevkirjanikud. Tuglas toimetas Siuru albumeid ning ajakirju [Odamees](https://et.wikipedia.org/wiki/Odamees_(ajakiri,_1922)) ja [Ilo](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilo_(ajakiri)?action=edit&redlink=1). Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu [Tarapita](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_(rühmitus)) [samanimelise ajakirja](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_(ajakiri)) väljaandja ja vastutav toimetaja. Nende ajakirjade eluiga jäi peamiselt rahaliste raskuste tõttu lühikeseks. Eesti Vabariigi algusaastail tegutses Tuglas kunstile senisest stabiilsemate tingimuste loomise nimel. Ta valiti 1922. aastal asutatud [Eesti Kirjanikkude Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjanike_Liit) esimeheks.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-veidekas-4)) 1920ndatel ja 1930ndatel oli ta mitu korda liidu esimees.Tänu temale hakkas 1923. aastal [riigieelarvest](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigieelarve) doteeritavana ilmuma ajakiri [Looming](https://et.wikipedia.org/wiki/Looming_(ajakiri)).^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-:0-3)) Esimese toimetajana kujundas ta ka Loomingu profiili. [[ [Eesti Kirjanduse Seltsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjanduse_Selts) esimees Friedebert Tuglas (keskel) seltsi jõuluõhtul Tartus (1936) Aastatel 1929–1940 oli ta [Eesti Kirjanduse Selts](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjanduse_Selts) esimees, koondades seltsi ümber eri valdkondade haritlasi ning aidates kaasa mahukate kirjandus- ja teatmeteoste koostamisele. Ta kuulus mitmete kultuuriasutuste ja žüriide koosseisu ning oli tegev ka [Vanemuise](https://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuine_(teater)) teatri ja [Pallase kunstikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrgem_Kunstikool_Pallas_(1919–1940)) juures. 1946. aastal valiti Tuglas Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks kirjanduse alal ja talle anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. Stalinistlike repressioonide ajal sattus ta siiski põlu alla: 1950. aastal heideti ta kirjanike liidust välja, tema looming eemaldati käibelt ning talle määratud aunimetus võeti ära. Avalik kirjanduslik tegevus oli aastaid piiratud ning osa tõlkeid ilmus anonüümselt. 1955. taastati kirjanikuõigused ning varsti ilmusid taas tema nime all raamatud**.^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-veidekas-4))** Rahvakirjaniku aunimetus taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega.^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-5)) Tuglas suri 15. aprillil 1971 Tallinnas ja on maetud [Metsakalmistule](https://et.wikipedia.org/wiki/Metsakalmistu). Samal aastal asutati [Tuglase novelliauhind](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglase_novelliauhind) ning tema kodust kujunes hiljem [Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus](https://et.wikipedia.org/wiki/Underi_ja_Tuglase_Kirjandusinstituut). ^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-:0-3)) ## Looming [[ [Nikolai Triigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Triik) joonistus "Friedebert Tuglase portree" (1928) Kirjanikuna oli Friedebert Tuglas tuntud müstifikatsioonide ja kirjanduslike maskimängude poolest. 1918. aastal avaldas ta sugestiivse esseenovelli olematust kirjanikust Arthur Valdesest, luues sellele väljamõeldud autorile eluloo, esteetilised tõekspidamised ja loomingu. Tuglas andis Valdesele oma sünnikuupäeva ning sidus tegelaskujuga mitmeid poolelijäänud ideid ja teosekavandeid. Müstifikatsioon osutus sedavõrd veenvaks, et kirjaniku kaasaegsed arendasid Arthur Valdese legendi edasi nii Eestis kui ka Soomes. Kirjanduslikus sõpruskonnas nimetati Tuglast sageli ka Felixiks tema romaani„ [Felix Ormusson](https://et.wikipedia.org/wiki/Felix_Ormusson)” peategelase järgi. Tuglasel oli keskne roll rühmituse [Noor-Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eesti) tegevuses. Ta koostas, toimetas ja kirjastas Noor-Eesti väljaandeid ning aitas kujundada rühmituse esteetilisi ideaale. Samuti avastas ja toetas ta mitmeid andekaid autoreid, teiste seas [Juhan Liiv](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv), [Jaan Oks](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Oks), [Hendrik Adamson](https://et.wikipedia.org/wiki/Hendrik_Adamson) ja [Marie Heiberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Heiberg), kelle looming oli kas vähe tuntud või unustusse vajunud. Tuglas pidas sidet nii Eestis elavate kui ka välismaal viibivate kirjanike ja kultuuritegelastega. Soomest kujunes Tuglase teine kodumaa. Ta tõlkis ja tutvustas [soome kirjandust](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_kirjandus) ning aitas kaasa Eesti ja Soome kirjandussuhete arengule. Tema teost „Lühike eesti kirjanduslugu” kasutati aastaid Soome ülikoolides õppematerjalina. Tuglase tegevust hinnati kõrgelt ka Soomes ning mitu kirjandusorganisatsiooni valisid ta oma auliikmeks. 1982. aastal asutati Helsingis [Friedebert Tuglase Selts](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuglase_Selts), mille eesmärk on edendada eesti kultuuri tutvustamist Soomes.^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-6)) Alates 1970. aastast antakse välja [Friedebert Tuglase novelliauhinda](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglase_novelliauhind), mida peetakse üheks mainekamaks Eesti novellipreemiaks. Auhinna asutas Tuglas ise ning esimesed laureaadid valis ta isiklikult välja. Laureaate autasustati traditsiooniliselt 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval. Tuglase soovil kuulusid auhinna juurde pühendusega trükis ja rahaline preemia. Tänapäeval annab auhinda välja Eesti Kirjanike Liit koostöös Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudiga ning seda rahastab [Eesti Kultuurkapital](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kultuurkapital). ^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-7)) Tuglase ilukirjanduslikus loomingus eristatakse tavaliselt kolme perioodi. Aastatel 1901–1914 kujunes välja tema varane looming, kus põimusid [realism](https://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kirjandus)) ja [romantism](https://et.wikipedia.org/wiki/Romantism). Sellest ajast pärinevad jutustus „Siil”, novellid „Hunt” ja „Hingemaa”, poeem „Meri” ning novellikogud „ Kahekesi” ja „Õhtu taevas”. Neid teoseid koondavad muu hulgas kogumikud „Liivakell” I–II. Aastatel 1914–1925 jõudis Tuglas oma loomingulise kõrgperioodini, mida iseloomustab [uusromantiline](https://et.wikipedia.org/wiki/Uusromantism) ja [sümbolistlik](https://et.wikipedia.org/wiki/Sümbolism) novellilooming. Selle perioodi tähtteoste hulka kuuluvad kunstifilosoofiline romaan„ Felix Ormusson” ning kogud „Saatus”, „Raskuse vaim” ja „Hingede rändamine”. Kolmandat perioodi, mis kestis 1925. aastast kuni kirjaniku surmani 1971. aastal, iseloomustab psühholoogiline realism. Selle aja tuntuim teos on romaan „[Väike Illimar](https://et.wikipedia.org/wiki/Väike_Illimar)”( 1937), mis kujutab lapse pilgu läbi mõisaühiskonda ja lapsepõlve. Lisaks ilukirjandusele viljeles Tuglas esseistikat ja lühiproosat, avaldades näiteks kogumiku „Marginaalia”. Tuglas kirjutas ka reisikirju ja mälestusteoseid, sealhulgas „Teekond Hispaania”,„ Teekond Põhja-Aafrika” ja „Ühe Norra reisi kroonika”. Kirjandusteadlasena avaldas ta monograafiaid [A. H. Tammsaare](https://et.wikipedia.org/wiki/A._H._Tammsaare), [Mait Metsanurk](https://et.wikipedia.org/wiki/Mait_Metsanurk) ja Juhan Liivi kohta ning uurimusi eesti kirjanduse ajaloost ja stiilist. Tema kirjanduskriitilised kirjutised koondati kogumikusarja „Kriitika” I–VIII, mida peetakse üheks olulisemaks eesti kirjanduskriitika saavutuseks 20. sajandi esimesel poolel. Tuglasel on oluline roll ka eesti tõlkekirjandusliku maastiku täiustamisel. Ta on tõlkinud eesti keelde nt [Aleksis Kivi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksis_Kivi) „[Seitse venda](https://et.wikipedia.org/wiki/Seitse_venda)“( 1924), [Aleksei Tolstoi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Tolstoi) „Peeter Esimese“ (1948–1949), [Anton Tšehhovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Tšehhov) ja [Aino Kalda](https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Kallas) loomingut.^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-:0-3)) ## Isiklikku 1918. aastal abiellus ta [Emma Elisabet Oinasega](https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Elisabet_Oinas). Abielu kestis üle 50 aasta ning Elo Tuglas oli kirjaniku lähim kaaslane, sekretär ja loomingulise pärandi hoidja. Tema päevikud ja mälestused annavad põhjaliku ülevaate Tuglase mõtetest, tööharjumustest ja igapäevaelust. Paaril lapsi ei olnud. Sõjajärgsetel aastatel elasid nad Tallinnas Nõmmel. Tuglas oli teinud testamendi, millega pärandas oma vara Teaduste Akadeemiale. Testamendis avaldas ta ühtlasi soovi, et tema kodus Nõmmel loodaks majamuuseum-uurimiskeskus. Tegemist oli kirjanikepaari [Artur Adsoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Adson) ja [Marie Underi](https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under) 1933. aastal valminud eramuga, kuhu 1944 pärast pärisomanike pagulusse minekut lubati oma kodu rajada Friedebert ja Elo Tuglasel, kelle kodumaja Tartus oli maha põlenud.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-:1-8)) ## Tunnustus * 1946 – [Eesti NSV rahvakirjanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_rahvakirjanik) * 1956 – orden Austuse Märk * 1966 – Tööpunalipu orden * 1966 – Emakeele Seltsi auliige * 1969 – [Kristjan Jaak Petersoni kirjandusauhind](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Jaak_Petersoni_kirjandusauhind?action=edit&redlink=1) * 1969 – [Eesti Looduskaitse Seltsi auliige](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Looduskaitse_Seltsi_auliige) * 1972 – postuumselt [Friedebert Tuglase novelliauhind](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglase_novelliauhind)(" Helloi maa") ## Mälestuse jäädvustamine [[ Friedebert Tuglase monument Tartus Ülejõe pargis Pärast Friedebert Tuglas surma 1971. aastal otsustasid [Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Kommunistliku_Partei_Keskkomitee) ja [Eesti NSV Ministrite Nõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_Ministrite_Nõukogu) jäädvustada kirjaniku mälestus püstitades talle mälestussammas Tartusse ning skulptuurse mälestuskivi tema viimase elukoha aeda Tallinnas Nõmmel. Lisaks hakati [Tartu Riiklikus Ülikoolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikool) välja andma Tuglase nimelist stipendiumi. Kirjaniku nimi anti mitmele asutusele ja kohale. 2. märtsil 1972 nimetati [Ahja Keskkool](https://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_Kool) ümber Friedebert Tuglase nimeliseks Ahja Keskkooliks. Samal aastal avati [Ahja mõisa](https://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_mõis) härrastemajas, kus kool tegutses, Friedebert Tuglase memoriaaltuba, mis jäi külastajatele avatuks kuni 1996. aastani. Olude sunnil ligi 10 aastat suletud olnud Tuglase toad ärkasid uuesti ellu. 2. märtsil 2005, Tuglase 119. sünniaastapäeval taasavati Ahja valla Tuglase muuseum.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-9)) Tallinnas sai I Nõmme Raamatukogu nimeks [Friedebert Tuglase nimeline Nõmme Raamatukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõmme_raamatukogu). 1971. aastal asutati Tallinnas Nõmmel Friedebert Tuglase Majamuuseum, mis avati külastajatele 1976. aastal aadressil Väikese Illimari tänav 12. 1993. aastal reorganiseeriti majamuuseum Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks, mis tegutseb Eesti Teaduste Akadeemia allasutusena ning tegeleb eesti kirjanduse uurimise ja säilitamisega. Eesti Teaduste Akadeemia 3. detsembri 2025 üldkogu otsusega muudeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse nimi Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudiks.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_note-:1-8)) Tuglase järgi on nimetatud [tänav Tartus](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglase_tänav) ning Nõmmel nimetati Veere tänav ümber [Väikese Illimari tänavaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Väikese_Illimari_tänav), viidates Tuglase tuntud romaanile „Väike Illimar”. Kirjanikule on püstitatud ka mitu mälestusmärki. Juba tema eluajal, 1967. aasta 27. augustil, püstitati Uderna endise kooli juures tema kivist büst. Selle autor on kujur Ole Ehelaid. Kirjanik käis veidi hiljem ehk 14. septembril koos J. V. Veskiga Udernas külas. Tuglase 100. sünniaastapäeval 1986. aastal avati Tartus [Ülejõe pargis](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülejõe_(Tartu)) skulptor [Edgar Viiese](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Viies) valmistatud [Friedebert Tuglase monument](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglase_monument), millest kujunes üks tuntumaid kirjaniku mälestusmärke Eestis. ## Viited 1. [↑](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-1) ["Tuglas"](http://entsyklopeedia.ee/meedia/tuglas1/nene8_page_0119). _Eesti nõukogude entsüklopeedia_. 2. [↑](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-2) [Sergei Issakov](https://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Issakov), Arhiivipudemeid. Fr. Tuglas ja E. Vilde politseidokumentides, Keel ja Kirjandus, 1968, nr 10, [lk 624](https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194537/142858/page/50) 3. [1](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-:0_3-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-:0_3-1) [3](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-:0_3-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-:0_3-3) ["Friedebert Tuglas"](https://ewod.ut.ee/et/t/friedebert-tuglas/). _Estonian Writers' Online Dictionary_. Vaadatud 25. mail 2026. 4. [1](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-veidekas_4-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-veidekas_4-1) [Rein Veidemann](https://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Veidemann). 101 eesti kirjandusteost. Varrak, Tallinn 2011, lk 47–49. 5. [↑](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-5) Eesti NSV Teataja, 1956, 17, 181 6. [↑](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-6) ["Tuglase seltsist"](https://www.tuglas.fi/index.php?id=619). _Tuglas-Seura_. Vaadatud 25. mail 2026. 7. [↑](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-7) ["Tuglase novelliauhinna laureaadid 2026 on fs ja Silvia Urgas"](https://www.instlit.ee/tuglase-novelliauhinna-laureaadid-2026-on-fs-ja-silvia-urgas/). _Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut_. 3. märts 2026. Vaadatud 25. mail 2026. 8. [1](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-:1_8-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-:1_8-1) ["Ajalugu"](https://www.instlit.ee/meist/ajalugu/). _Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut_. Vaadatud 25. mail 2026. 9. [↑](https://kihulane.eu/glossary/friedebert-tuglas#cite_ref-9) ["Tuglase muuseum"](https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20151017.2.8.3). _Koit_. 17. oktoober 2015. Vaadatud 25. mail 2026. ## Kirjandus * ["Tarapita!"](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=346), [Tarapita](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_(rühmitus)) nr 1 1921–1922 * [Oskar Rootsman.](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=512), [Looming](https://et.wikipedia.org/wiki/Looming_(ajakiri)) nr 1 1924 * [Kaheksa aastat Juhan Liivi elust](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=613), Looming nr 4, 5 1927 * [Eesti novellikirjandus 1930](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=74), [Eesti Kirjandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjandus) nr 2 1931 * [Anna Haava lasteluulest](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=698), [Anna Haava](https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Haava), [Miina Hermann](https://et.wikipedia.org/wiki/Miina_Härma), [Aino Tamm](https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Tamm). 70 a. sünnipäevaks 1934 * [Eesti romaan 1934](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=9), Eesti Kirjandus nr 3 1935 ## Välislingid * [Friedebert Tuglas](http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3953) Eesti biograafilises andmebaasis ISIK * [Friedebert Tuglas](http://www.ester.ee/search*est/X?searchtype=a&searcharg=Tuglas%2C+Friedebert%2C+1886&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI) raamatukogude e-kataloogis ESTER * [Personaalia](http://www.ester.ee/search*est/X?searchtype=d&searcharg=Tuglas%2C+Friedebert%2C+1886&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI) raamatukogude e-kataloogis ESTER * [Friedebert Tuglas](http://ise.elnet.ee/search*est/a?SEARCH=Tuglas%2C+Friedebert%2C+1886&searchscope=2&SUBMIT=OTSI) Eesti artiklite andmebaasis ISE * [Personaalia](http://ise.elnet.ee/search*est/e?SEARCH=Tuglas%2C+Friedebert%2C+1886&searchscope=2&SUBMIT=OTSI) Eesti artiklite andmebaasis ISE * [Friedebert Tuglas’e ilukirjanduslik stiil.](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=430), [Eesti Kirjandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjandus) nr 8, 9, 10, 12 1931 * [Fr. Tuglas stilistina](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=186), Eesti Kirjandus nr 2 1936 * [Rahvuslik kirjandus](http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=172), tema kõne Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosolekul 29. IV ja Tallinna Töölisteatris 4. V 1934, Eesti Kirjandus nr 2 1936 * "Fr. Tuglas 100." [Fridebert Tuglas](https://et.wikipedia.org/wiki/Fridebert_Tuglas?action=edit&redlink=1) e 100. sünniaastapäeva tähistamine 1986. aasta veebruaris ja märtsis Tallinnas, Tartus, Ahjal, Moskvas ja Helsingis. Mälestuskivide avamised, pidulikud õhtud, näituste avamised Tuglase raamatu- ja kunstikogudest, teaduslikud konverentsid. Ajakirja [Looming](https://et.wikipedia.org/wiki/Looming_(ajakiri)) peatoimetaja [Kalle Kurg](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_Kurg) kõneleb Tuglase osast eesti kultuuriloos. [](https://arhiiv.err.ee/video/vaata/fr-tuglas-100) – ERR arhiiv. Videoarhiiv/ Kultuur. Esmaeeter 6.09.1986. Kestus: 00:21:46. ![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop& type=1x1&usesul3=1) allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas)