# Christopher Kolumbus - Link: https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus - Published: 2026-07-31T11:05:57+03:00 - Author: toomas ### Postitused, kus seda mõistet mainitakse: * [TÄNA AJALOOS, 1. august ⟩ Avastati universumi kolmas levinuim keemiline element](https://kihulane.eu/arhiiv/212364) * [TÄNA AJALOOS, 31. juuli ⟩ Lõppes üks olulisemaid sõdu Eesti ajaloos](https://kihulane.eu/arhiiv/211986) * [ARTEMIS II ⟩ Kas nägime kuupealse kinnisvaraarenduse esimest sammu?](https://kihulane.eu/arhiiv/180155) | |  _See artikkel räägib maadeavastajast; mäetipu kohta vaata artiklit [Cristóbal Colóni mäetipp](https://et.wikipedia.org/wiki/Cristóbal_Colóni_mäetipp)_ | --- [[ **Christoph Kolumbus** ([Genova murdes](https://et.wikipedia.org/wiki/Genova_murre?action=edit&redlink=1) _Christoffa Corombo_; itaalia keeles _Cristoforo Colombo_, hispaania keeles _Cristóbal Colón_ ja portugali keeles _Cristóvão Colombo_, ladina keeles Christophorus Columbus)( arvatavasti [1451](https://et.wikipedia.org/wiki/1451) [Genova vabariik](https://et.wikipedia.org/wiki/Genova_vabariik)– [20. mai](https://et.wikipedia.org/wiki/20._mai) [1506](https://et.wikipedia.org/wiki/1506) [Valladolid](https://et.wikipedia.org/wiki/Valladolid), [Kastiilia kroon](https://et.wikipedia.org/wiki/Kastiilia_kroon?action=edit&redlink=1)) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes [1492](https://et.wikipedia.org/wiki/1492). aastal ületas [Kastiilia](https://et.wikipedia.org/wiki/Kastiilia) ([Hispaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania)) lipu all [Atlandi ookeani](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean) ja jõudis [Ameerikasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika). Ta lähtus arvestusest, et [Maa](https://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)) kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma [Euroopast](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa) [Kaug-Itta](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaug-Ida) ka lääne suunas liikudes. Kuigi [viikingite](https://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid) laevad võisid jõuda [Põhja-Ameerikasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Ameerika) ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis [Euroopal](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa) püsiv kontakt tolle [Uue Maailmaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika) alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber [Sevillasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Sevilla). Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga ka äi ümbermatmiseks [Santo Domingo](https://et.wikipedia.org/wiki/Santo_Domingo) katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ning Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord [Havannasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Havanna), kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis viidi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati [Sevilla katedraali](https://et.wikipedia.org/wiki/Sevilla_katedraal). Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. ## Meretee Aasiasse [Mongolite riigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mongolite_riik) ülemvõim [Aasias](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasia) võimaldas eurooplastel pikka aega turvaliselt mööda [Siiditeed](https://et.wikipedia.org/wiki/Siiditee) jõuda [Indiasse](https://et.wikipedia.org/wiki/India) ja [Hiinasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina), kus asusid sellised väärtuslikud kaubad nagu [siid](https://et.wikipedia.org/wiki/Siid) ja [vürtsid](https://et.wikipedia.org/wiki/Vürtsid). [Konstantinoopoli langemine 1453. aastal](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantinoopoli_piiramine_(1453)) [Osmanite](https://et.wikipedia.org/wiki/Osmanid) valdusse muutis Siiditee kasutamise raskemaks ja ohtlikumaks. Portugali meresõitjad püüdsid seetõttu leida mereteed Indiasse. 1470. aastal tegi [Firenze](https://et.wikipedia.org/wiki/Firenze) astronoom [Paolo dal Pozzo Toscanelli](https://et.wikipedia.org/wiki/Paolo_dal_Pozzo_Toscanelli?action=edit&redlink=1) Portugali kuningale [Afonso V](https://et.wikipedia.org/wiki/Afonso_V?action=edit&redlink=1)- le ettepaneku võtta kasutusele läänesuunaline meretee, mis tema hinnangul oli lühim marsruut [Vürtsisaartele](https://et.wikipedia.org/wiki/Vürtsisaared) ja Hiinasse. Afonso V ei võtnud ettepanekut vastu.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-1)) Portugali maadeavastajad asusid uurima mereteed ümber Aafrika. Edu saavutati aastal 1488, mil [Bartolomeu Dias](https://et.wikipedia.org/wiki/Bartolomeu_Dias) jõudis [Hea Lootuse neemeni](https://et.wikipedia.org/wiki/Hea_Lootuse_neem). Samal perioodil, 1480. aastatel, tegid Kolumbuse vennad ettepaneku järgida Toscanelli plaani jõudmaks Indiasse üle Atlandi. Siiski oli Diase avastus kasvatanud huvi kagusuunalise meretee vastu, mis kahandas oluliselt huvi Kolumbuse ettepaneku vastu leida läänesuunaline meretee.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-murphy-2)) Aastal 1476 sõitis Kolumbus Põhja Euroopasse, külastades [Bristolit](https://et.wikipedia.org/wiki/Bristol) ja [Iirimaad](https://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa).^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-3)) Iirimaal oli tal võimalus tutvuda looga [Brendani](https://et.wikipedia.org/wiki/Brendan?action=edit&redlink=1) teekonnast Atlandi ookeani teisele kaldale. Aastal 1477 võis Kolumbus külastada [Islandit](https://et.wikipedia.org/wiki/Island).^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-4)) Kas Bristolis või Islandi retkel sai Kolumbus tutvuda ka Islandi saagadega [Leifr Õnneliku](https://et.wikipedia.org/wiki/Leifr_Õnnelik) retkest.^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-5)) Aastail 1482–1485 sõitis Kolumbus Portugali Aafrika kolooniate vahel, jõudes välja [Elminani](https://et.wikipedia.org/wiki/Elmina?action=edit&redlink=1).^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-XMKTc-6)) Seal tutvus ta [passaatidega](https://et.wikipedia.org/wiki/Passaat), mida kasutas ära Ameerikasse purjetamisel,^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-murphy-2)) sellal kui tagasi sõites kasutas ta ära Põhja-Atlandil valitsevaid läänetuuli.^( [[7]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-7)) On teadmata, kas Kolumbus oli selle skeemi avastaja, või kuulis ta seda teistelt Portugali kaptenitelt. 1485. aastal esitas Kolumbus oma plaanid Portugali kuningale [João II](https://et.wikipedia.org/wiki/João_II?action=edit&redlink=1)- le. Ta tegi ettepaneku, et kuningas varustaks kolme vastupidavat laeva ja annaks Kolumbusele aasta aega leidmaks Atlandi ookeanil marsruuti [Orienti](https://et.wikipedia.org/wiki/Orient). Kolumbus soovis saada "ookeani suure admirali" auaste, oma avastatud maade kuberneriks ja ühe kümnendiku nende maade tulust. Kuningas esitas Kolumbuse ettepaneku oma ekspertidele, kes selle tagasi lükkasid. Nende arvates oli Kolumbuse arvutuslik meretee pikkus 3860 km liiga väike.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-8)) Tegelik vahemaa on umbes 20 000 km,^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-9)) mistõttu poleks ükski 14. sajandi laev suutnud kanda kaasas piisavalt provianti ja värsket vett nii pika meretee läbimiseks. Suurem osa tolleaegsetest Euroopa navigaatoritest pidas läänepoolset mereteed Aasiasse läbimatuks. Pärast Portugali kuninga korduvat äraütlemist sõitis Kolumbus [Genovasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Genova) ja [Veneetsiasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Veneetsia), kuid teda ei saatnud edu kummaski linnas. Ta saatis oma venna Bartholomeu ka Inglismaa kuninga [Henry VII](https://et.wikipedia.org/wiki/Henry_VII) juurde, kes samuti ei soovinud Kolumbuse plaanidesse rahaliselt panustada. Toetust leidis Kolumbus 1486. aastal Hispaania kuningakojas, kus tema otseseks toetajaks sai kuninganna Isabella I. 3. augustil 1492 alustas Kolumbus kolme ekspeditsioonilaevaga sõitu Hispaaniast läände ning jõudis 12. oktoobril 1492 [Lääne-India saarestikku](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-India). ^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-10)) ## Avastusretked ### I avastusretk [[ I avastusretk. Tänapäevased kohanimed on mustas kirjas, Kolumbuse antud nimed sinises Kolumbuse esimesel retkel osalesid kolm laeva. Kolumbus resideeris lipulaeval, milleks oli [karakk](https://et.wikipedia.org/wiki/Karakk) [Santa Maria](https://et.wikipedia.org/wiki/Santa_Maria), veel olid laevastikus [karavellid](https://et.wikipedia.org/wiki/Karavell) [Pinta](https://et.wikipedia.org/wiki/Pinta_(laev)) ja [Niña](https://et.wikipedia.org/wiki/Niña?action=edit&redlink=1). Pinta kapteniks oli [Martín Alonso Pinzón](https://et.wikipedia.org/wiki/Martín_Alonso_Pinzón?action=edit&redlink=1), Niña kapteniks tema vend [Vicente Yáñez Pinzón](https://et.wikipedia.org/wiki/Vicente_Yáñez_Pinzón?action=edit&redlink=1). ^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-murphy-2)) Karavellid pärinesid [Palos de la Frontera](https://et.wikipedia.org/wiki/Palos_de_la_Frontera?action=edit&redlink=1) kodanikelt; nad olid sunnitud need Hispaania käsutusse andma, tasumaks trahvi. See on suureks löögiks Martín Alonso Pinzónile, kes unistas omaenese retkest Atlandi ookeani taha, kuna sealse sadama kapten Diego te Teive oli aastal 1452 kandunud oma laevaga peaaegu üle Atlandi ookeani ja ka tema soovis need maad üles leida.^( [[11]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-11)) Esimese avastatud saare nimi oli kohalikus keeles Guanahani, Kolumbus nimetas selle San Salvadoriks. Saare tuvastamisega on raskusi, kuna Kolumbuse originaalkaardid on kadunud. Tõenäolisemad kandidaadid on [Samana Cay](https://et.wikipedia.org/wiki/Samana_Cay?action=edit&redlink=1) ja [San Salvador](https://et.wikipedia.org/wiki/San_Salvadori_saar_(Bahama)).^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-12)) Saarelt on leitud ka klaashelmeid ja [XV sajandi](https://et.wikipedia.org/wiki/XV_sajand) keskpaigas münditud hispaania münte.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-13)) 28. oktoobril jõudis Kolumbus [Kuubale](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba). Ajal, mil ta sealset rannikut uuris, suundus Martín Alonso Pinzón omaalgatuslikule retkele, et rohkem kulda leida.^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-14)) 5. detsembril jõudis Kolumbus [Hispaniolale](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaniola). ^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-15)) Seal sõitis Santa Maria karile ja Kolumbus oli sunnitud osa meeskonnast maha jätma. Nende saatuse pärast ta muret ei tundnud, kuna kohalik pealik [Guacanagari](https://et.wikipedia.org/wiki/Guacanagari?action=edit&redlink=1) ei olnud vaenulik.^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-16)) Ekspeditsioon kohtus 6. jaanuaril taas Pintaga. 13. jaanuaril toimus neil kokkupõrge vaenuliku [ciguayode](https://et.wikipedia.org/wiki/Ciguayod?action=edit&redlink=1) suguharuga; kokkupõrge lõppes hispaanlaste taandumisega kaks päeva hiljem.^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-17)) Ühtlasi võtsid nad 10–25 vangivõetud vastast Hispaaniasse kaasa, neist seitse elasid mereretke ka üle.^([[18]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-18)) Tagasiteel peatus Kolumbus nädala Portugalis, kus kohtus [Bartolomeu Diasega](https://et.wikipedia.org/wiki/Bartolomeu_Dias) ja tõenäoliselt ka [Fernão de Magalhãesiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Fernão_de_Magalhães). ^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-murphy-2)) ### II avastusretk [[ Teine avastusretk 24. septembril 1493 algas Kolumbuse teine retk. Seekord oli talle usaldatud 17 laeva juhtimine, millel oli 1700 inimest ja varustust uue koloonia rajamiseks.^([[19]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-19)) Osa kolonisaatoritest olid hambajäänuste järgi otsustades tõenäoliselt ka vabad mustanahalised.^([[20]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-20)) [3. novembril](https://et.wikipedia.org/wiki/3._november) märkasid nad [Dominicat](https://et.wikipedia.org/wiki/Dominica), maabusid hiljem [Marie-Galantel](https://et.wikipedia.org/wiki/Marie-Galante?action=edit&redlink=1) ja saabus [Guadeloupe](https://et.wikipedia.org/wiki/Guadeloupe)'ile. Edasine täpne teekond pole teada, kuid saared, millele Kolumbus nime pani, olid [Montserrat](https://et.wikipedia.org/wiki/Montserrat), [Antigua](https://et.wikipedia.org/wiki/Antigua), [Redonda](https://et.wikipedia.org/wiki/Redonda), [Nevis](https://et.wikipedia.org/wiki/Nevis), [Saint Kitts](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Kitts), [Sint Eustatius](https://et.wikipedia.org/wiki/Sint_Eustatius), [Saba](https://et.wikipedia.org/wiki/Saba), [Saint Martin](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Martin), [Saint Croix](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Croix?action=edit&redlink=1). [Neitsisaared](https://et.wikipedia.org/wiki/Neitsisaared), [Virgin Gorda](https://et.wikipedia.org/wiki/Virgin_Gorda?action=edit&redlink=1), [Peter Island](https://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Island?action=edit&redlink=1). [Tortola](https://et.wikipedia.org/wiki/Tortola?action=edit&redlink=1) nimetas ta Santa Anaks. 14. novembril toimus Kolumbuse vägede ja kohalike [kariibide](https://et.wikipedia.org/wiki/Kariibid?action=edit&redlink=1) vahel lahing, mille käigus Kolumbus päästis paar kohalikku poissi. Kolumbus mõistis olukorda nii, et kariibid on kannibalid.^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-21)) Pole aga tõendeid, et kariibid tegelikult kannibalid oleks olnud ja on kindel, et hispaanlased veel kohalikke keeli ei tundnud.^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-22)) 22. novembril jõudis Kolumbus taas Hispaniolale, kus avastas, et esimesel reisil rajatud asundus on hävitatud ja hispaanlased maha tapetud. Kohalike [tainode](https://et.wikipedia.org/wiki/Tainod) väidetel hukkusid need sõjas, mida kaks naabersuguharu Guacanagari suguharu vastu alustasid. Kolumbuse teekaaslased nõudsid kättemaksu, kuid Kolumbus otsustas nõustuda tainode versiooniga ja suundus edasi asundust uude kohta rajama.^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-23)) Uue asunduse [La Isabela](https://et.wikipedia.org/wiki/La_Isabela?action=edit&redlink=1) rajas ta ligi sada kilomeetrit ida poole.^([[24]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-24)) 24. veebruaril 1494 suundusid 12 laeva Antonio de Torrese juhtimisel tagasi Hispaaniasse, et need juhataks kolooniasse uute varude toimetamist.^([[25]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-25)) Kolumbus ise suundus aprillis edasisele retkele, jättes asunduse oma venna Diego hoolde. Uuel retkel uuris ta Kuuba lõunarannikut, proviandi lõppedes suundus aga lõunasse [Jamaicale](https://et.wikipedia.org/wiki/Jamaica), sealt aga La Isabela kaudu tagasi Hispaaniasse.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-26)) ### III avastusretk [[ Kolmas avastusretk Kolmanda avastusretke eesmärgiks oli avastada Hispaania valdustest lõunas olev kontinent, mille olemasolu portugallased olid järeldanud oma reisidel merelt leitud kanuudest. ^([[27]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-27)) Merele suundus ta 30. mail 1498, asudes seekord teele kuue laevaga. Seekord sattusid ta laevad tuulevaikusse ja nende veetagavarad kulusid ära, mistõttu retk jäi lühikeseks. Ameerikani jõudes saatis Kolumbus kolm laeva kohe kolonistidele varustust viima, uurides randa üksnes kolme laevaga. [Trinidadile](https://et.wikipedia.org/wiki/Trinidad) jõudsid nad 31. juulil.^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-28)) Atlandi ookeani ületades avastas Kolumbus [magnetilise deklinatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Magnetiline_deklinatsioon), mis võimaldas tal hiljem varasematele märkmetele tuginedes oma asukohta täpsemalt tuvastada.^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-XMKTc-6)) Ameerikas uuris Kolumbus [Paria lahte](https://et.wikipedia.org/wiki/Paria_laht) ja avastas [Orinoco](https://et.wikipedia.org/wiki/Orinoco) suudme. Ka märkas ta [Grenadat](https://et.wikipedia.org/wiki/Grenada) ja [Tobagot](https://et.wikipedia.org/wiki/Tobago). Orinoco suuet mõistis ta õigesti kui märki uuest maailmajaost, sest selline jõgi ei saanud asuda ühelgi saarel, ent ometi ei vastanud paik ühegi teise tuntud suure jõe suudme kirjeldusele. 5. augustil astub Kolumbus esmakordselt Ameerika pinnale. ^([[29]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-29)) Edasi suundus Kolumbus [Santo Domingosse](https://et.wikipedia.org/wiki/Santo_Domingo), mis oli kujunenud uueks peamiseks kolooniaks. Seal tekkis tema ja asunike vahel konflikt, mille Kolumbus maha surus.^([[30]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-30)) Mässulised olid saatnud oma esindaja Hispaania valitsejate juurde, ka Kolumbus ise nõudis krooni esindajat, et see aitaks vaherahu sõlmida.^([[31]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-brinkchris-31)) Nii saadeti Hispaniolale laialdaste volitustega [Francisco de Bobadilla](https://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_de_Bobadilla?action=edit&redlink=1). See eemaldas Kolumbuse ametist ja saatis ta vangina Hispaaniasse, koostades enne laimava aruande. Aastal 1500 sai temast uus Hispaniola asevalitseja.^([[32]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-32)) Bobadilla ettekannet peavad paljud autorid kallutatuks, eriti arvestades asjaolu, et ka tema valitsemisel jätkusid julmused,^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-carle-33)) kuid maksuvabastused ja elanikkonna orjastamine panid kolonistid toetama just teda. ^([[34]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-34)) #### Retke vastuolulised tulemused Kuigi Kolumbus oli ise kirja pannud, et avastas uue maailma, pole kindel, mis tema tegelik arvamus oli. Ta viitab avastatud [Lõuna-Ameerikale](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Ameerika) kui uuele maailmajaole ja maisele paradiisile.^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-35)) Samas jätkab ta ametlikes kirjades Kuuba Aasia läänerannikuks nimetamist, tehes seda veel aastal 1502.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-36)) Sellist käitumist saab seletada asjaoluga, et talle anti laialdased volitused ja õigused, et ta avastaks tee Indiasse ja ametlik tunnistus, et avastati uus maailmajagu, kaotaks automaatselt tema õigused sealt osale sealt saadavast tulust, mida teiste saarte avastajad oma avastustest said. Ajalooprofessor [Stuart B. Schwartz](https://et.wikipedia.org/wiki/Stuart_B._Schwartz?action=edit&redlink=1) on veendunud, et tegelikult teadsid nii kuningad kui Kolumbus, et tegemist ei olnud Indiaga, kuid teesklesid, et ei tea seda, et meresõitja saaks oma saavutuste eest tasu.^([[37]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-37)) ### IV avastusretk [[ Neljas avastusretk Neljanda avastusretke eesmärgiks oli ametlikult avastada tee [India ookeani](https://et.wikipedia.org/wiki/India_ookean) viivasse [Malaka väina](https://et.wikipedia.org/wiki/Malaka_väin). See algas 11. mail 1502. Kolumbuse käsutusse oli antud neli laeva, lipulaev Santa María ja Gallega, [Vizcaína](https://et.wikipedia.org/wiki/Vizcaína?action=edit&redlink=1) ning "Santiago de Palos". Esimeseks reisisihiks sai [Marokos](https://et.wikipedia.org/wiki/Maroko) asuv [Arzila](https://et.wikipedia.org/wiki/Arzila?action=edit&redlink=1), kus tema eesmärgiks oli aidata seal sisse piiratud Portugali sõdureid. Edasi ületas ta 21 päevaga ookeani, maabudes 15. juunil [Martinique](https://et.wikipedia.org/wiki/Martinique) saarel. Ookeani ületas ta 21 päevaga, mis jäi aastateks kiirusrekordiks.^([[38]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-38)) 29. juunil jõudis Kolumbus Santo Domingosse, et leida varju läheneva [orkaani](https://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan) eest. Francisco de Bobadilla ei lubanud aga Kolumbusel maabuda, ühtlasi asus ta vaatamata Kolumbuse hoiatusele 30 laevast koosneva laevastikuga Hispaania poole teele. Laevastiku uputas orkaan peaaegu täielikult. 30 laevast jõudis Hispaaniasse vaid üks, see, mis kandis endaga Kolumbusele eraldatud osa Uue Maailma tuludest. ^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-39)) Edasi peatus Kolumbus lühidalt Jamaical ja suundus edasi läände, maabudes viimaks [Gauanaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Gauanaja?action=edit&redlink=1) saarel tänapäeva [Hondurases](https://et.wikipedia.org/wiki/Honduras). 14. augustil maabus ta [Puerto Castilla](https://et.wikipedia.org/wiki/Puerto_Castilla?action=edit&redlink=1) kohal Hondurase rannikul, otsustades purjetada sealt itta. Edasi uuris ta kahe kuu vältel Hondurase, [Nicaragua](https://et.wikipedia.org/wiki/Nicaragua), [Costa Rica](https://et.wikipedia.org/wiki/Costa_Rica) ja [Panama](https://et.wikipedia.org/wiki/Panama) rannikuid. Panamas kuulis ta [ngäbedelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Ngäbed?action=edit&redlink=1) kullast ja teest Vaikse ookeanini, kuid tal tekkis konflikt nende pealiku [Quibíaniga](https://et.wikipedia.org/wiki/Quibían?action=edit&redlink=1). Jaanuaris 1503 rajas Kolumbus [Beléni jõe](https://et.wikipedia.org/wiki/Beléni_jõgi?action=edit&redlink=1) suudmesse garnisoni, mille oli hiljem sunnitud kohalike rünnaku tõttu hülgama. Ühtlasi kaotasid nad jõkke jäänud _Gallega_.^([[40]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-40)) Hiljem uppus [laevaoherditest](https://et.wikipedia.org/wiki/Laevaoherdi) rikutud Vizcaína.^([[41]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-41)) Kolumbus purjetas kahe laevaga edasi põhja poole, märgates teel 10. mail [Kaimanisaari](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaimanisaared). ^([[42]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-42)) Hiljem said tema laevad Kuuba lähistel tormis kannatada ja Kolumbus oli sunnitud need Jamaical Saint Anni lahes randa ajama. Kolumbus ja tema meeskonnad jäid sinna ligi aastaks, sellal kui Diego Méndez sõitis [kanuuga](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanuu) Hispaniolale abi otsima. Bobadillat tema administratiivse saamatuse pärast asendama saabunud [Nicolás de Ovando](https://et.wikipedia.org/wiki/Nicolás_de_Ovando?action=edit&redlink=1) keeldus aga merehädalisi päästmast ja nii päästis kapten Diego de Salcedo Kolumbuse omaalgatuslikult. 7. novembril 1504 jõudis Kolumbus tagasi Hispaaniasse. ## Isiklikku On teada, et tal oli kolm venda – Diego, Bartolomeo ja Giovanni –, õde Bianchinetta ning kaks poega – Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana [Korsikat](https://et.wikipedia.org/wiki/Korsika), mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis. ### Kolumbus kui isiksus Kolumbuse kui isiksuse kohta on raske anda objektiivset arvamust. Osalt on põhjuseks nn must legend, ehk siis [XVI sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/XVI_sajand) levima hakanud hispaaniavastane propaganda, mis kasutas Hispaania alluvuses olnud avastajaid ja kolonisaatoreid, kirjeldades ära üksnes allikates leiduvaid negatiivseid materjale.^([[43]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-43)) Kõike pikemalt viibis ta Hispaniolal kolmanda reisi lõpus, ent sellel perioodil oli ta haigustest puretud.^([[31]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-brinkchris-31)) Samas kirjutavad isegi ta liitlased tema toime pandud julmadest tegudest.^([[44]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-44)) Kriitiline suhtumine Kolumbusesse sai taas tuule tiibadesse XX sajandi lõpuaastatel, mil ilmus Kirkpatrick Sale'i raamat "The Conquest of Paradise: Christopher Columbus and the Columbian Legacy". Suurem osa negatiivset pärineb Kolumbuse vastastelt, kes olid isiklikult huvitatud tema arvelt oma positsiooni tõstmisest.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-carle-33)) Kolumbust süüdistatakse ka [tainode](https://et.wikipedia.org/wiki/Tainod) hävingus. Kubernerina seadis ta saarel sisse samasuguse [pärisorjuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Pärisorjus) nagu Hispaanias,^([[45]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-45)) sellal kui hispaanlastest asukad üritasid saare elanikke kohelda kui orje.^([[46]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-46)) Teised autorid leiavad, et tainodest hukkus enamik haiguste tõttu.^([[47]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-47)) Ka esimese hispaanlaste koloonia asukatest suri esimesel aastal kaks kolmandikku haigustesse.^([[48]](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_note-48)) ## Kolumbuse järgi nimetatud kohti * [Colombia](https://et.wikipedia.org/wiki/Colombia), riik * [Columbus Park](https://et.wikipedia.org/wiki/Columbus_Park), park New Yorgis * [Columbus Circle](https://et.wikipedia.org/wiki/Columbus_Circle), ringristmik New Yorgis ## Vaata ka * [Leifr Eiríksson](https://et.wikipedia.org/wiki/Leifr_Eiríksson) ## Viited 1. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-1) Charles R. Boxer( 1951). [_The Christian Century in Japan: 1549–1650_](https://books.google.com/books?id=2R4DA2lip9gC&pg=PA522). University of California Press. Lk 2. Vaadatud 28.02.2016. 2. [1](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-murphy_2-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-murphy_2-1) [3](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-murphy_2-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-murphy_2-3) Murphy, Patrick J.; Coye, Ray W. (2013). [_Mutiny and Its Bounty: Leadership Lessons from the Age of Discovery_](https://web.archive.org/web/20150627113247/http://yalepress.yale.edu/yupbooks/Book.asp?isbn=9780300170283). Yale University Press. [ISBN](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_raamatu_standardnumber) [978-0-300-17028-3](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Raamatuotsimine/978-0-300-17028-3). Originaali arhiivikoopia seisuga 27.06.2015.`{{[cite book](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Cite_book)}}`: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata ([link](https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_robot:_algse_URL-i_olek_teadmata)) 3. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-3) Bedini, Silvio A. ja David Buisseret (1992). The Christopher Columbus encyclopedia, Volume 1, University of Michigan Press, republished by Simon & Schuster, ISBN 0-13-142670- 2, lk. 175 4. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-4) Beazley, Charles Raymond (1911). "Columbus, Christopher" . In Chisholm, Hugh (ed.). Encyclopædia Britannica. 6 (11th ed.). Cambridge University Press. lk. 741 5. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-5) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 108 6. [1](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-XMKTc_6-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-XMKTc_6-1) [Christopher Columbus (Italian explorer)".](https://www.britannica.com/biography/Christopher-Columbus) Encyclopædia Britannica Online. 7. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-7) [Trade Winds and the Hadley Cell](http://earthguide.ucsd.edu/virtualmuseum/climatechange1/08_1.shtml) 8. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-8) Samuel Eliot Morison, _Admiral of the Ocean Sea: The Life of Christopher Columbus_, (Boston: Atlantic-Little, Brown, 1942). Reissued by the Morison Press, 2007. ISBN 1-4067- 5027-1. 9. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-9) Phillips, Jr( 1992), lk 110. 10. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-10) [Columbus and Henry VII](https://thewildcatsvictory.wordpress.com/2009/11/15/columbus-and-henry-vii/) thewildcatsvictory.wordpress.com 11. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-11) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 196-198 12. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-12) Herbermann, Charles, ed. (1913). "San Salvador (1)" . Catholic Encyclopedia. New York: Robert Appleton Company. 13. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-13) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 236 14. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-14) Keith A. Pickering." The First Voyage of Columbus" 15. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-15) Fuson, Robert. The Log of Christopher Columbus (Camden, International Marine, 1987) lk. 173. 16. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-16) Maclean, Frances( Jaanuar 2008). "The Lost Fort of Columbus". Smithsonian Magazine. 17. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-17) Yewell, John; Chris Dodge (1992). Confronting Columbus: An Anthology. Jefferson, NC: McFarland& Company. lk. 33. ISBN 978-0-89950-696-8. 18. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-18) Catz, Rebecca( 1 jaanuar 1990). "Columbus in the Azores". Portuguese Studies. 6: 17–23. JSTOR 41104900 19. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-19) Baccus, M. Kazim Utilization, Misuse, and Development of Human Resources in the Early West Indian Colonies, Wilfrid Laurier University Press (2 January 2000) ISBN 978-0- 88920-982-4 lk. 6–7 20. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-20) ["Who Went With Columbus? Dental Studies Give Clues.".](https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/05/17/AR2009051701885.html) The Washington Post. 18 mai 2009. 21. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-21) Phillips, Jr( 1992), lk. 197-198 22. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-22) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 260 23. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-23) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 263-264 24. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-24) ["Teeth Of Columbus's Crew Flesh Out Tale Of New World Discovery".](https://www.sciencedaily.com/releases/2009/03/090319132954.htm) ScienceDaily. 20 märts 2009. 25. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-25) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 273 26. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-26) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 281-285 27. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-27) Thacher, John Boyd (1903). Christopher Columbus: his life, his work, his remains, as revealed by original printed and manuscript records, together with an essay on Peter Martyr of Anghera and Bartolomé De Las Casas, the first Historians of America. New York: G. P. Putnam's Sons. lk. 379–380. 28. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-28) Joseph, Edward Lanzar (1838). History of Trinidad. A.K. Newman & Co.lk. 134. 29. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-29) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 306-308 30. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-30) Keith A. Pickering." The Third Voyage of Columbus, 1498–1500". 31. [1](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-brinkchris_31-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-brinkchris_31-1) Brink, Christopher. Christopher Columbus: Controversial Explorer of the Americas. lk. 78. 32. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-32) Ferdinand Columbus. _Historia del almirante Don Cristobal Colon en la cual se da particular y verdadera relacion de su vida y de sus hechos, y del descubrimiento de las Indias Occidentales, llamadas Nuevo-mundo._ 33. [1](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-carle_33-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-carle_33-1) Carle, Robert (2019). "Remembering Columbus: Blinded by Politics". National Association of Scholars 34. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-34) Peter Bakewell," A History of Latin America to 1825: 3rd Edition", lk. 114 Wiley Blackwell, 2010. 35. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-35) Sale, Kirkpatrick( 1991). The Conquest of Paradise: Christopher Columbus and the Columbian Legacy, lk. 204–209 36. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-36) Phillips, Jr( 1992) 37. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-37) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 323-324 38. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-38) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 340 39. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-39) Samuel Eliot Morison. _Admiral of the Ocean Sea_ (1942), lk. 590 40. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-40) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 372-383 41. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-41) Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 302 42. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-42) ["Encyclopedia Britannica – Cayman Islands".](https://www.britannica.com/place/Cayman-Islands) 43. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-43) Maltby, W. S. The Black Legend in England (1971). Durham, N.C.: Duke University Press. 44. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-44) Giles Tremlett( 7 August 2006). ["Lost document reveals Columbus as tyrant of the Caribbean".](https://www.theguardian.com/world/2006/aug/07/books.spain) The Guardian. UK. 45. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-45) Lyle N. McAlister( 1984). Spain and Portugal in the New World, 1492–1700. University of Minnesota Press. p. 164. ISBN 0-8166-1218-8 46. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-46) Olson, Julius E. and Edward G. Bourne (editors). "The Northmen, Columbus and Cabot, 985–1503", in The Voyages of the Northmen; The Voyages of Columbus and of John Cabot. (New York: Charles Scribner's Sons, 1906), lk. 369–383. 47. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-47) Noble David Cook (13 veebruar 1998). Born to Die: Disease and New World Conquest, 1492–1650. Cambridge University Press. lk. 9–14. ISBN 978-0-521-62730-6. 48. [↑](https://kihulane.eu/glossary/christopher-kolumbus#cite_ref-48) Alfred W. Crosby, The Columbian Exchange, Westport, 1972, pp. 39, 45, 47. ## Kirjandus * Klaus Brinkbäumer, Clemens Höges. "Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia". Kirjastus Kunst, 2006 * [Klaus Brinkbäumer](https://et.wikipedia.org/wiki/Klaus_Brinkbäumer?action=edit&redlink=1), [Clemens Höges](https://et.wikipedia.org/wiki/Clemens_Höges?action=edit&redlink=1)," Kolumbus". Saksa keelest tõlkinud [Tiina Aro](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiina_Aro?action=edit&redlink=1). Sari [Gloria Mundi](https://et.wikipedia.org/wiki/Gloria_Mundi?action=edit&redlink=1), [Kunst](https://et.wikipedia.org/wiki/Kunst_(kirjastus)), [Tallinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn) 2007, 512 lk. * Phillips, Jr, William D.; Phillips, Carla Rahn (1992). [_The worlds of Christopher Columbus_](https://books.google.com/books?id=8jhtmzLlX70C). Cambridge, UK: Cambridge University Press. [ISBN](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_raamatu_standardnumber) [0-521-35097-2](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Raamatuotsimine/0-521-35097-2). Vaadatud 28.02.2016. ## Välislingid * ["Maadeavastaja Kolumbuse säilmed vajasid DNA-proovi"](https://epl.delfi.ee/artikkel/51039761/maadeavastaja-kolumbuse-sailmed-vajasid-dna-prooovi) Delfi.ee, 2006 * ["Hispaanlaste tehtud uurimus näitas, et Kolumbus võis olla Hispaania juut"](https://www.err.ee/1609489612/hispaanlaste-tehtud-uurimus-naitas-et-kolumbus-vois-olla-hispaania-juut) ERR, 13. oktoober 2024 ![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop& type=1x1&usesul3=1) allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus](https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus)