# Boriss Jeltsin - Link: https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin - Published: 2026-04-25T10:46:02+03:00 - Author: toomas ### Postitused, kus seda mõistet mainitakse: * [TÄNA AJALOOS, 10. juuli ⟩ Boriss Jeltsin vannutati Venemaa presidendiks](https://kihulane.eu/arhiiv/205160) * [TÄNA AJALOOS, 21. september ⟩ Eestlaste kuningas sai lahingus surma](https://kihulane.eu/arhiiv/244166) * [TÄNA AJALOOS, 24. august ⟩ Tallinna lähistel uppus laev, pardal tuhandeid inimesi](https://kihulane.eu/arhiiv/222448) * [TÄNA AJALOOS, 23. august ⟩ Molotov ja Ribbentrop jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks](https://kihulane.eu/arhiiv/221601) * [TÄNA AJALOOS, 9. august ⟩ Vladimir Putin sai esimest korda Venemaa valitsusjuhiks](https://kihulane.eu/arhiiv/215256) * [TÄNA AJALOOS, 26. juuli ⟩ Sõlmiti Vene vägede Eestist väljaviimise leping](https://kihulane.eu/arhiiv/210411) * [TÄNA AJALOOS, 12. juuni ⟩ Oluline Virumaa kants sai Taani kuningalt linnaõiguse](https://kihulane.eu/arhiiv/196226) * [TÄNA AJALOOS, 12. mai ⟩ Eesti võitis Eurovisiooni](https://kihulane.eu/arhiiv/187429) * [TÄNA AJALOOS, 25. aprill ⟩ Avaldati esimene maailmakaart, kus oli mainitud Ameerikat](https://kihulane.eu/arhiiv/183081) * [TÄNA AJALOOS, 4. märts ⟩ Lahkus Eesti lastekirjanduse suurkuju Edgar Valter](https://kihulane.eu/arhiiv/159202) [[ Boriss Jeltsin (1993) **Boriss Nikolajevitš Jeltsin** [bor'iss nikol'aajevitš j'eltsin] (vene keeles Борис Николаевич Ельцин) ([1. veebruar](https://et.wikipedia.org/wiki/1._veebruar) [1931](https://et.wikipedia.org/wiki/1931) [Butka](https://et.wikipedia.org/wiki/Butka) küla, [Sverdlovski oblast](https://et.wikipedia.org/wiki/Sverdlovski_oblast)– [23. aprill](https://et.wikipedia.org/wiki/23._aprill) [2007](https://et.wikipedia.org/wiki/2007) [Moskva](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva)) oli [Nõukogude Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit) ja [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) poliitik, [Venemaa Föderatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) esimene [president](https://et.wikipedia.org/wiki/President) ([1991](https://et.wikipedia.org/wiki/1991)– [1999](https://et.wikipedia.org/wiki/1999)). ## Noorpõlv  _Pikemalt artiklis [Boriss Jeltsini noorpõlv](https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Jeltsini_noorpõlv)_ Boriss Jeltsin sündis [1. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/1._veebruar) 1931 [Butka](https://et.wikipedia.org/wiki/Butka) külas [Sverdlovski oblastis](https://et.wikipedia.org/wiki/Sverdlovski_oblast) [Talitsa rajoonis](https://et.wikipedia.org/wiki/Talitsa_rajoon?action=edit&redlink=1). Samal aastal tehti tema vanaisa [kulakuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kulak) ja küüditati. Vanemad asusid varsti elama [Kaasanisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaasan), kus isa töötas ehitusel. Isa mõisteti süüdi [nõukogudevastase propaganda](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogudevastane_propaganda?action=edit&redlink=1) eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Varsti pärast isa vabanemist asus perekond elama [Bereznikisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Berezniki) [Permi oblastis](https://et.wikipedia.org/wiki/Permi_oblast). Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel [Uurali Polütehnilisse Instituuti](https://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_Polütehniline_Instituut) [Sverdlovskis](https://et.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg). Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32-aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. ## Boriss Jeltsini parteikarjäär Astus 1961 [Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_Kommunistlik_Partei)( astus välja juulis 1990) ning 1969 asus parteitööle. Kui Jeltsin oli saanud [NLKP](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_Kommunistlik_Partei) [Sverdlovski oblastikomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Sverdlovski_oblast) tööstussekretäriks, suunati ta 1976 [Moskvasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva) [NLKP Keskkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_Keskkomitee) juures asuvasse [Ühiskonnateaduste Akadeemiasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ühiskonnateaduste_Akadeemia) kuuajalistele kursustele. Kahe nädala pärast kutsuti ta vestlusele NLKP Keskkomiteesse ning 2. novembril 1976 määrati NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht, kellena ta muuhulgas käskis Nõukogude juhtkonna käsul lammutada [Ipatjevi maja](https://et.wikipedia.org/wiki/Ipatjevi_maja?action=edit&redlink=1), kus hukati [tsaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Tsaar) [Nikolai II](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_II). Maja lammutati üleöö koos vundamendiga ja viidi prügimäele, koht kaeti asfaldiga. [3. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/3._aprill) 1985, pärast [Mihhail Gorbatšovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbatšov) võimuletulekut tehti Jeltsinile ettepanek asuda juhatama NLKP Keskkomitee ehitusosakonda. 12. aprillil asus ta sellel ametikohal tööle. NLKP Keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta NLKP keskkomitee ehitussekretäriks. [22. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/22._detsember) 1985 tegi Mihhail Gorbatšov Jeltsinile ettepaneku hakata [Viktor Grišini](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Grišin?action=edit&redlink=1) asemel [Moskva](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva) parteijuhiks. [24. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/24._detsember) 1985 vabastas NLKP Moskva Linnakomitee pleenum, millel võttis sõna Mihhail Gorbatšov, [Viktor Grišini](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Grišin?action=edit&redlink=1) tema kohalt "omal soovil ja seoses pensionile minekuga" ning valis ühehäälselt Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. [18. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/18._veebruar) 1986 valiti Jeltsin NLKP Keskkomitee pleenumil [NLKP Keskkomitee Poliitbüroo](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_Keskkomitee_Poliitbüroo) liikmekandidaadiks ning jäi sellele kohale 1988. aasta kevadeni. Pärast Poliitbüroo liikmekandidaatide seast väljaarvamist jäi ta NLKP Keskkomitee liikmeks. Jeltsin tagandati Moskva parteijuhi kohalt, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Jegor Ligatšovi, aga ka Mihhail Gorbatšovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. Kuigi Jeltsin oli südameveaga haiglas, viisid [KGB](https://et.wikipedia.org/wiki/KGB) agendid ta Mihhail Gorbatšovi käsul vägisi NLKP Moskva Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril 1987 tagandati. Jeltsini ajal renoveeriti [Arbat](https://et.wikipedia.org/wiki/Arbat). Jeltsin püüdis asjatult saada [1988](https://et.wikipedia.org/wiki/1988). aasta juunis toimunud [NLKP XIX üleliidulise konverentsi](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_XIX_üleliiduline_konverents?action=edit&redlink=1) delegaadiks Moskva või [Sverdlovski](https://et.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg) poolt. Lõpuks ta sai viimasel minutil konverentsi delegaadiks [Karjala ANSVst](https://et.wikipedia.org/wiki/Karjala_ANSV). [NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Rahvasaadikute_Kongress) esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas (rahvuslik- territoriaalses ringkonnas nr 1) ning ta valiti [Nõukogude Liidu rahvasaadikuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_rahvasaadik?action=edit&redlink=1). Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest ning tema rivaali, Lihhatšovi-nimelise autotehase direktori [Jevgeni Brakovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Jevgeni_Brakov?action=edit&redlink=1) poolt 6,9% valijatest. Jeltsini valimisplatvormi kuulus muuhulgas üleskutse kärpida Nõukogude Liidu kosmoseuuringute programmi. Esimesel [Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_Rahvasaadikute_Kongress) esitas [Gennadi Burbulis](https://et.wikipedia.org/wiki/Gennadi_Burbulis) Jeltsini kandidatuuri [NSV Liidu Ülemnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Ülemnõukogu) esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatšovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates [parteidistsipliinile](https://et.wikipedia.org/wiki/Parteidistsipliin?action=edit&redlink=1). [NSV Liidu Ülemnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Ülemnõukogu) valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid [Aleksei Kazannik](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Kazannik) loovutas talle oma koha ülemnõukogus. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin kandideeris [Vene NFSV](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_NFSV) Rahvasaadikute Kongressi [Sverdlovskis](https://et.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg) ühenduse [Demokraatlik Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatlik_Venemaa?action=edit&redlink=1) kandidaadina. Jeltsini usaldusisik ja tema [valimiskampaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Valimiskampaania?action=edit&redlink=1) tegelik korraldaja oli [Gennadi Burbulis](https://et.wikipedia.org/wiki/Gennadi_Burbulis). Selleks ajaks oli ta tuntud Gorbatšovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna. Jeltsini arvates tuli reformide käiku kiirendada ning konservatiividega karmilt ümber käia. [Liiduvabariikidele](https://et.wikipedia.org/wiki/Liiduvabariik) tuli rohkem võimu anda. ## Boriss Jeltsin Venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin [Vene NFSV](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_NFSV) esimesel [Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressil](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_NFSV_Rahvasaadikute_Kongress?action=edit&redlink=1) bloki "[Demokraatlik Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatlik_Venemaa?action=edit&redlink=1)" aktiivsel toetusel Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli [Ivan Polozkov](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Polozkov?action=edit&redlink=1), kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Pärast kahte tulemusteta hääletusvooru, milles Jeltsin sai 531 vajalikust häälest vastavalt 497 ja 503 häält, esitas kommunistlik partei mõõdukama kandidaadi – Vene NFSV Ministrite Nõukogu esimehe [Aleksandr Vlassovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Vlassov?action=edit&redlink=1). Saadikute ees esines Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, kes oli Jeltsini valimise vastu. Pärast seda võitis Jeltsin kohe esimeses hääletusvoorus, kogudes 535 häält. [12. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/12._juuni) 1990 kuulutas Vene NFSV Rahvasaadikute Kongress välja Vene NFSV suveräänsusdeklaratsiooni. [12. juunit](https://et.wikipedia.org/wiki/12._juuni) tähistatakse praegu [Venemaa iseseisvuspäevana](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_iseseisvuspäev?action=edit&redlink=1). 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti [Vene NFSV Ülemnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Föderatsiooni_Ülemnõukogu) esimees Jeltsin ning tema asetäitjaks ülemnõukogu esimehe esimene asetäitja [Ruslan Hasbulatov](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov). Juulis 1990 [NLKP XXVIII kongressil](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_XXVIII_kongress) astus Jeltsin NLKP-st välja. Ta põhjendas oma sammu sellega, et kui ta valiti [Vene NFSV Ülemnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Föderatsiooni_Ülemnõukogu) esimeheks, lubas ta astuda välja kõikidest parteidest ja poliitilistest liikumistest. Augustis 1990 kirjutasid Jeltsin ja Mihhail Gorbatšov alla dokumendile, mille kohaselt tuli koostada uus majandusprogramm ning kooskõlastada keskvalitsuse ja liiduvabariikide vahelised suhted. Majandusprogramm sai tuntuks [500 päeva programmina](https://et.wikipedia.org/wiki/500_päeva_programm?action=edit&redlink=1). Selle autorid olis majandusteadlased eesotsas [Grigori Javlinski](https://et.wikipedia.org/wiki/Grigori_Javlinski) ja [Stanislav Šataliniga](https://et.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Šatalin?action=edit&redlink=1). 1990. aasta sügisel loobus Mihhail Gorbatšov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu. [[ Boriss Jeltsini bareljeef (2013), Tallinn, Nunne tänav, Patkuli trepi juures Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas [Vilniuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Vilnius) telekeskuse, sõitis Jeltsin [Tallinna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn). Seal kirjutati 13. jaanuaril alla mitmele leppele [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti), [Läti](https://et.wikipedia.org/wiki/Läti) ja [Leeduga](https://et.wikipedia.org/wiki/Leedu). Tallinnas asusid Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees [Anatolijs Gorbunovs](https://et.wikipedia.org/wiki/Anatolijs_Gorbunovs), Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees [Vytautas Landsbergise](https://et.wikipedia.org/wiki/Vytautas_Landsbergis) volitatud esindaja. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti), [Läti](https://et.wikipedia.org/wiki/Läti) ja [Leedu](https://et.wikipedia.org/wiki/Leedu) valitsust. Läti, Leedu, Venemaa ja Eesti juhid võtsid vastu ühisavalduse, milles tunnustati vastastikku ka Läti, Leedu, Venemaa ja Eesti riikliku suveräänsust, kutsudes samas kõiki maailma riike otsustavalt hukka mõistma Nõukogude Liidu relvastatud vägivalla akte Balti riikide iseseisvuse ja nende rahumeelse elanikkonna vastu. Mõnede Venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada [referendum](https://et.wikipedia.org/wiki/Referendum) Vene NFSV presidendi ametikoha sisseseadmise üle. Referendum määrati samale päevale üleliidulise referendumiga Nõukogude Liidu säilitamise üle. [19. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/19._veebruar) 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises teravalt Mihhail Gorbatšovi ning kutsus teda üles presidendi ametikohalt tagasi astuma ja andma võimu üle Föderatsiooninõukogule, mis koosneks liiduvabariikide juhtidest. [17. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/17._märts) 1991 peetud referendumil hääletas enamik inimesi Nõukogude Liidu säilitamise poolt, ent ka Venemaa presidendi ametikoha sisseseadmise poolt. [28. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/28._märts) 1991 avati kolmas Vene NFSV Rahvasaadikute Kongress. Mitme saadiku nõudmisel keelas Nõukogude Liidu valitsus ära Jeltsini pooldajate [miitingu](https://et.wikipedia.org/wiki/Miiting?action=edit&redlink=1) ja tõi Moskvasse täiendavaid väeüksusi "saadikute julgeoleku tagamiseks". Kongressil anti Jeltsinile täiendavaid volitusi. Mihhail Gorbatšov otsis kompromissi ning [Novo-Ogarjovos](https://et.wikipedia.org/wiki/Novo-Ogarjovo?action=edit&redlink=1) algasid läbirääkimised liidulepingu üle. [23. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/23._aprill) 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise liiduvabariigi esindajatega (välja jäid [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti), [Läti](https://et.wikipedia.org/wiki/Läti), [Leedu](https://et.wikipedia.org/wiki/Leedu), [Moldova](https://et.wikipedia.org/wiki/Moldova), [Gruusia](https://et.wikipedia.org/wiki/Gruusia) ja [Armeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Armeenia)) ja Nõukogude Liidu president alla "9+1" leppele, mis pani aluse uue liidulepingu väljatöötamisele. See oleks andnud liiduvabariikidele Nõukogude Liidu raames suurema iseseisvuse. Venemaa demokraatlikel presidendivalimistel [12. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/12._juuni) 1991 sai Jeltsin 57% häältest. Jeltsin kandideeris koos [Aleksandr Rutskoiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Rutskoi?action=edit&redlink=1), kes kandideeris asepresidendi ametikohale, ja võitis esimeses voorus. Teised pretendendid [Venemaa presidendi](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_president) ametikohale olid [Nikolai Rõžkov](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Rõžkov), [Vladimir Žirinovski](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Žirinovski), [Vadim Bakatin](https://et.wikipedia.org/wiki/Vadim_Bakatin?action=edit&redlink=1), [Albert Makašov](https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Makašov?action=edit&redlink=1) ja [Aman Tulejev](https://et.wikipedia.org/wiki/Aman_Tulejev?action=edit&redlink=1). Seoses Vene NFSV presidendiks valimisega loobus Jeltsin Nõukogude Liidu rahvasaadiku volitustest. Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. Selle tööd koordineeris riigisekretäriks määratud [Gennadi Burbulis](https://et.wikipedia.org/wiki/Gennadi_Burbulis). [20. juulil](https://et.wikipedia.org/wiki/20._juuli) andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. Liidulepingu allakirjutamine oli määratud [20. augustile](https://et.wikipedia.org/wiki/20._august) 1991. [29. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/29._juuni) oli Mihhail Gorbatšovil, Jeltsinil ja [Kasahstani](https://et.wikipedia.org/wiki/Kasahstan) presidendil [Nursultan Nazarbajevil](https://et.wikipedia.org/wiki/Nursultan_Nazarbajev) [Novo-Ogarjovos](https://et.wikipedia.org/wiki/Novo-Ogarjovo?action=edit&redlink=1) mitteametlik kohtumine, kus lepiti kokku, et pärast liidulepingu sõlmimist vahetatakse välja [KGB](https://et.wikipedia.org/wiki/KGB) juht [Vladimir Krjutškov](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Krjutškov), kaitseminister [Dmitri Jazov](https://et.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Jazov) ja peaminister [Vladimir Pavlov](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Pavlov?action=edit&redlink=1) ning [Nazarbajevist](https://et.wikipedia.org/wiki/Nursultan_Nazarbajev) saab Nõukogude Liidu peaminister. KGB lindistas selle jutuajamise. ### Augustiputš  _Pikemalt artiklis [Augustiputš](https://et.wikipedia.org/wiki/Augustiputš)_ [18. augustil](https://et.wikipedia.org/wiki/18._august) 1991 isoleeriti Gorbatšov [Vladimir Krjutškovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Krjutškov) juhitud riigipöörajate käsul tema suveresidents [Krimmis](https://et.wikipedia.org/wiki/Krimm). Järgmisel päeval teatati, et Gorbatšovi volitused presidendina on läinud üle asepresident [Gennadi Janajevile](https://et.wikipedia.org/wiki/Gennadi_Janajev). Jeltsin kihutas oma residentsist [Arhangelskojes](https://et.wikipedia.org/wiki/Arhangelskoje) [Moskva Valge maja](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_Valge_maja)( Vene NFSV nõukogude maja) juurde, et riigipöördele vastu panna, ning viibis seal kuni [augustiputši](https://et.wikipedia.org/wiki/Augustiputš) lõpuni [21. augustil](https://et.wikipedia.org/wiki/21._august). Ta mõistis riigipöörde hukka ja kutsus üles vastupanule. Riigipöörde juhtide moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee käsul oli Valge maja sõjaväe poolt ümber piiratud. Samas toimusid massilised rahvademonstratsioonid. Tuhanded relvastamata kodanikud kaitsesid Valget maja. Üks Tamani diviisi tankiüksus tuli Jeltsini poolele üle. Jeltsin pidas mälestusväärse kõne [tankilt](https://et.wikipedia.org/wiki/Tank) nr 110. Ka [Tula](https://et.wikipedia.org/wiki/Tula) diviisi dessantväelased olid valmis Valget maja kaitsma. Nende komandör kindral [Aleksandr Lebed](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Lebed) andis Vene NFSV asepresidendile [Aleksandr Rutskoile](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Rutskoi?action=edit&redlink=1) ja kindral Kobetsile, kes oli [Vene NFSV Ülemnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_NFSV_Ülemnõukogu?action=edit&redlink=1) sõjaväereformikomitee esimees, nõu, kuidas soomusmasinaid paigutada. Riigipöördekatse ajal andis Jeltsin välja mitmeid seadlusi, mis laiendasid Vene NFSV presidendi volitusi relvajõudude ja korrakaitseorganite üle ning tõid Vene NFSV alluvusse üle mitmed üleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad. Riigipöördekatse ebaõnnestus. Rahva vastupanu, Jeltsini kiire tegutsemise ja [hunta](https://et.wikipedia.org/wiki/Hunta?action=edit&redlink=1) otsustusvõimetuse tõttu ei antudki käsku Valget maja rünnata. Kolm Valge maja kaitsjat hukkus, kui nad püüdsid [20. augusti](https://et.wikipedia.org/wiki/20._august) ööl takistada soomusmasinate lähenemist hoonele. [21. augusti](https://et.wikipedia.org/wiki/21._august) hommikul põgenes mitu riigipöörde juhti, sealhulgas [Vladimir Krjutškov](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Krjutškov), [Krimmi](https://et.wikipedia.org/wiki/Krimm), taotledes kohtumist Gorbatšoviga. Gorbatšov keeldus kohtumisest. Jeltsin saatis Gorbatšovile järele päästemeeskonna, mida juhtis [Aleksandr Rutskoi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Rutskoi?action=edit&redlink=1). Enamik riigipöörde organiseerijatest arreteeriti [riigireetmise](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigireetmine) süüdistusega. Marssal [Ahromejev](https://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Ahromejev), siseminister [Boriss Pugo](https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Pugo) ja NLKP Keskkomitee asjadevalitseja [Nikolai Krutšina](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Krutšina) sooritasid enesetapu. Liidulepingut ei kirjutatudki alla. [22. augustil](https://et.wikipedia.org/wiki/22._august) 1991 peatas Jeltsin [NLKP](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_Kommunistlik_Partei) tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti. Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima Venemaa uut valitsust. Samal ajal esitas Jeltsin radikaalsete reformide programmi, mille eesmärgiks oli üleminek turumajandusele. Viiendal Venemaa Rahvasaadikute Kongressil ([28. oktoober](https://et.wikipedia.org/wiki/28._oktoober)– novembri algus 1991) anti Jeltsinile erakorralised volitused, sealhulgas õiguse reformivalitsuse juhina välja anda normatiivseid seadlusi. Septembris 1991 toetas Jeltsin Gorbatšovi ideed Nõukogude Liidu ümberkujundamisest Suveräänsete Vabariikide Liiduks ning oktoobris teatas, et "Venemaa ei esine kunagi Liidu lagundamise algatajana". ### Sõltumatute Riikide Ühendus ja reformipoliitika _Vaata lähemalt: [1992.-1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal](https://et.wikipedia.org/wiki/1992.-1993._aasta_konstitutsioonikriis_Venemaal)_ Detsembri alguses toimus [Ukrainas](https://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina) rahvahääletus, kus hääletati iseseisvuse poolt. 7.–8. detsembril 1991 rajasid Venemaa ja Ukraina president ning [Valgevene](https://et.wikipedia.org/wiki/Valgevene) Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [Belovežjes](https://et.wikipedia.org/wiki/Białowieża_laas?action=edit&redlink=1) [Sõltumatute Riikide Ühenduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõltumatute_Riikide_Ühendus). 24. detsembril võttis Venemaa üle Nõukogude Liidu koha [ÜRO](https://et.wikipedia.org/wiki/ÜRO)- s. Järgmisel päeval astus president Mihhail Gorbatšov tagasi ning Nõukogude Liit lakkas eksisteerimast. [21. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/21._detsember) 1991 toimus [Alma-Atas](https://et.wikipedia.org/wiki/Almatõ) mitme [liiduvabariigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Liiduvabariik) juhi kohtumine, millega [Sõltumatute Riikide Ühenduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõltumatute_Riikide_Ühendus) liikmete arv suurenes 11-le. [2. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/2._jaanuar) 1992 liberaliseeriti valitsuse määrusega, millele eelnes analoogilise sisuga presidendi seadus, enamiku tarbekaupade hinnad. [14. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/14._jaanuar) esines [Ruslan Hasbulatov](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov) nõudmisega, et valitsus astuks tagasi. Sarnasele positsioonile asus ka [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) asepresident [Aleksandr Rutskoi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Rutskoi?action=edit&redlink=1). Suurem osa Jeltsini valitsuse igapäevasest tööst 1992. aastal toimus asepeaministri [Jegor Gaidari](https://et.wikipedia.org/wiki/Jegor_Gaidar) juhtimisel. [16. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/16._juuni) määras Jeltsin Gaidari peaministri kohusetäitjaks. Gaidari meeskond alustas suurt majandusreformi. Reform hõlmas hindade liberaliseerimise, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamise, riigiettevõtete massilise privatiseerimise ja sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Novembris 1992 määras Jeltsin kõige mõjukama inflatsiooni pooldaja, [Nõukogude Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit) Keskpanga endise juhi [Viktor Geraštšenko](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Geraštšenko?action=edit&redlink=1) [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) Keskpanga juhiks. Kui Venemaa Ülemnõukogu oli selle määramise heaks kiitnud, siis oli seda raske ära muuta. Keskpank oli ülemnõukogu kontrolli all ning Keskpank oli Jeltsini oponentide juhi [Ruslan Hasbulatovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov) kontrolli all. Majanduse stimuleerimise ettekäändel andis Geraštšenko kommertspankadele odavaid laene, samal ajal kui reformimeelne valitsus kärpis eelarvet, püüdes inflatsiooni vähendada. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste säästud. Impordimaksud olid väga madalad, kuid Venemaa tootjate maksud olid väga kõrged. Kodumaine tootmine langes järsult. Reformide esimest staadiumi hakati nimetama "šokiks ilma teraapiata". 1992. aasta jaanuari lõpus esines Jeltsin relvastuse vähendamise algatustega ning teatas, et nüüdsest peale ei sihita endise [Nõukogude Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit) relvi [Ameerika Ühendriikide](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid) linnadele. See avaldus oli üks põhilisi küsimusi, mida arutati Jeltsini visiitidel [USA-sse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid), [Kanadasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada) ja [Prantsusmaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa) [30. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/30._jaanuar) kuni [8. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/8._veebruar). [2. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/2._veebruar) 1992 teatasid Jeltsin ja [USA](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid) president [Camp Davidis](https://et.wikipedia.org/wiki/Camp_David), et algab kvalitatiivselt uus etapp kahe maa suhetes. [16. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/16._märts) 1992 kirjutas Jeltsin alla seadlusele [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) Kaitseministeeriumi loomisest. Kaitseministri ajutiseks kohusetäitjaks sai Jeltsin ise ([7. mail](https://et.wikipedia.org/wiki/7._mai) määrati sellele ametikohale [Pavel Gratšov](https://et.wikipedia.org/wiki/Pavel_Gratšov)). [31. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/31._märts) 1992 kirjutasid [vabariikide](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabariik_(Venemaa_haldusüksus)), [kraide](https://et.wikipedia.org/wiki/Krai) ja [oblastite](https://et.wikipedia.org/wiki/Oblast_(Venemaa)) ning [autonoomsete ringkondade](https://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomne_ringkond_(Venemaa)) ja föderaalse tähtsusega linnade esindajad alla Föderatsioonilepingule, mis sisaldas mitu dokumenti võimujaotuse kohta Venemaa Föderatsiooni ja selle subjektide vahel. [1. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/1._detsember) 1992 algas [Moskvas](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva) seitsmes [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) Rahvasaadikute Kongress. Kongress tunnistas valitsuse töö [Jegor Gaidari](https://et.wikipedia.org/wiki/Jegor_Gaidar) juhtimisel mitterahuldavaks. Valitsusvastase kõnega esines asepresident [Aleksandr Rutskoi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Rutskoi?action=edit&redlink=1). Jeltsin pani kongressile ette kompromisslahenduse, mille kohaselt kolme jõuministri määramine oleks nõudnud kandidatuuride kooskõlastamist ülemnõukoguga. Sellega lootis Jeltsin, et saadikud kinnitavad [Gaidari](https://et.wikipedia.org/wiki/Jegor_Gaidar) peaministriks, kuid [9. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/9._detsember) lükkas Kongress selle kandidatuuri tagasi ning võttis vastu mitu konstitutsiooniparandust, mis piirasid presidendi volitusi. [10. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/10._detsember) 1992 esines Jeltsin Kongressil pöördumisega kaaskodanike poole, teatades, et edasine koostöö Rahvasaadikute Kongressiga ja [spiiker](https://et.wikipedia.org/wiki/Spiiker) [Hasbulatoviga](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov) on võimatu. Ta kuulutas 1993. aasta jaanuariks välja üldrahvaliku referendumi küsimusega:" Kellele Te usaldate riigi väljaviimise majanduslikust ja poliitilisest kriisist, Kongressi ja ülemnõukogu praegusele koosseisule või Venemaa presidendile?" Jeltsin tegi oma pooldajatele ettepaneku saalist lahkuda, lootes et Kongress kaotab [kvoorumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kvoorum). Ometi jäi saali üle 2/3 saadikutest. Paljud saadikud leidsid, et presidendi sammud tähendavad riigipöördekatset. 11.–12. detsembril 1992 kirjutati Konstitutsioonikohtu vahendatud läbirääkimistel alla Kongressi ja presidendi vahelisele leppele. Jeltsin pani Kongressile "pehmeks reitinguhääletamiseks" ette kolm kandidatuuri valitsuse esimehe ametikohale: [Juri Skokovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Juri_Skokov?action=edit&redlink=1), [Viktor Tšernomõrdini](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Tšernomõrdin) ja [Jegor Gaidari](https://et.wikipedia.org/wiki/Jegor_Gaidar). Hääletuse tulemusel määras Jeltsin peaministriks [Tšernomõrdini](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Tšernomõrdin). Kongressil kinnitati lõppenuks Venemaa presidendi täiendavad volitused majandusreformide läbiviimisel. [15. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/15._detsember) 1992 sai [Tšernomõrdin](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Tšernomõrdin) peaministriks. [Jegor Gaidar](https://et.wikipedia.org/wiki/Jegor_Gaidar) lahkus valitsusest. 1993. aasta aprillile määrati referendum uue konstitutsiooni põhialuste kohta. Kongressi poolt vastu võetud konstitutsiooniparandused, mis puudutasid presidendi volitusi, külmutati kuni referendumini. [7. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/7._märts) saatis Jeltsin Ülemnõukogusse referendumi küsimuste projekti (kahekojaline parlament; presidentaalne vabariik; projekt, et konstitutsioon võetakse vastu konstitutsiooninõupidamise poolt; õigus maa eraomandile). [9. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/9._märts) teatas ta [Venemaa Föderatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) vabariikide presidentide nõukogu istungil, et on valmis kompromissiks: ta loobub referendumist, kui uue konstitutsioonileppega laiendatakse presidendi volitusi. [10. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/10._märts) võeti kaheksandal [Venemaa Föderatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) Rahvasaadikute Kongressil vastu resolutsioon, mis detsembrileppe täielikult tühistas. [20. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/20._märts) esines Jeltsin telepöördumisega rahva poole, milles ta teatas, et on alla kirjutanud seadlusele, mis nägi ette riigivalitsemise erikorra kuni konstitutsioonilise kriisi ületamiseni. Seadlus nägi ette, et [25. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/25._aprill) toimub [referendum](https://et.wikipedia.org/wiki/Referendum), mille teemadeks on usaldus presidendi ja asepresidendi vastu, uue konstitutsiooni projekt ja uue föderaalparlamendi uue valimisseaduse projekt. Peale selle kuulutas Jeltsin kehtetuks kõik ülemnõukogu ja Kongressi otsused presidendi seadlused tühistada või nende kehtimine peatada. [21. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/21._märts) varsti pärast südaööd esinesid televisioonis asepresident [Aleksandr Rutskoi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Rutskoi?action=edit&redlink=1), Konstitutsioonikohtu esimees [Valeri Zorkin](https://et.wikipedia.org/wiki/Valeri_Zorkin) ja peaprokurör [Valentin Stepankov](https://et.wikipedia.org/wiki/Valentin_Stepankov), kes mõistsid presidendi otsused hukka, nimetades neid konstitutsioonivastasteks. Hasbulatov nimetas Jeltsini samme riigipöördekatseks. Kiiresti kutsuti kokku ülemnõukogu, mis kutsus [26. märtsiks](https://et.wikipedia.org/wiki/26._märts) kokku üheksanda Rahvasaadikute Kongressi. [25. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/25._märts) avaldati oluliselt muudetud presidendi seadlus üldrahvaliku referendumi läbiviimisest [25. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/25._aprill). Selles ei mainitud valitsemise erikorda. Üheksandal Kongressil kritiseeriti Jeltsinit jälle teravalt. [28. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/28._märts) esitas [Hasbulatov](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov) Kongressile öösel Jeltsini ja [Hasbulatovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov) poolt kooskõlastatud määruseprojekti, mis nägi ette üheaegsed ennetähtaegsed presidendi- ja kongressivalimised. Enamiku saadikufraktsioonide esindajad mõistsid hukka [Hasbulatovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov) tegevuse "kongressi selja taga", lükkasid tema ettepaneku kategooriliselt tagasi ja püstitasid küsimuse presidendi tagandamisest ja [Hasbulatovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov) tagasiastumisest ("avantüristliku poliitika eest"). Ent hääletamise tulemusena säilitasid mõlemad oma koha. Hääletamisel presidendi tagandamise kohta andis poolthääle 617 saadikut. Otsuse vastuvõtmiseks jäi puudu 72 häält. Kongress otsustas viia [25. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/25._aprill) läbi üldrahvalik referendum, mille teemad olid: usaldus [Venemaa Föderatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Föderatsioon) presidendi vastu; presidendi ja valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitika heakskiitmine; ennetähtaegsete presidendivalimiste korraldamine; ennetähtaegsete rahvasaadikute valimiste korraldamine. Jeltsin kutsus valijaid üles hääletama jaatavalt kõigis neljas küsimuses. [25. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/25._aprill) 1993 toimuski referendum. 58,5% hääletajaid avaldas usaldust presidendile ja 52,8% toetas tema sotsiaal- ja majanduspoliitikale. Ennetähtaegseid rahvasaadikute ja presidendivalimisi pooldas küll üle 50% hääletajaid, kuid alla poole valijate üldarvust. Seetõttu nendes konstitutsioonilistes küsimustes – vastavalt konstitutsioonikohtu määratlusele – otsust ei tehtud. Pärast [referendumit](https://et.wikipedia.org/wiki/Referendum) kuulutas Jeltsin, et "reformipoliitika on nüüd rahva kaitse all". 1993. aasta augustis teatas Jeltsin kohtumisel telekompaniide juhtidega, et kavatseb võimuküsimuse lõplikult lahendada juba enne aasta lõppu. Samal ajal külastas ta mitut sõjaväeosa. Parlamendi juhtkond avaldas arvamust, et Jeltsin valmistub riigipöördeks. [21. septembril](https://et.wikipedia.org/wiki/21._september) 1993 andis Jeltsin välja seadluse nr 1400 "Venemaa Föderatsiooni etapiviisilisest konstitutsioonilisest reformist". Selle seadusega saadeti ülemnõukogu ja Rahvasaadikute Kongress laiali. Uued parlamendivalimised määrati 12. detsembrile 1993. 22. septembril arutas Jeltsin peaminister [Tšernomõrdiniga](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Tšernomõrdin) võimalust asendada [Viktor Geraštšenko](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Geraštšenko?action=edit&redlink=1) Keskpanga kohal [Boriss Fjodoroviga](https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Fjodorov?action=edit&redlink=1). [Tšernomõrdin](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Tšernomõrdin) kaitses [Geraštšenkot](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Geraštšenko?action=edit&redlink=1). Kohe pärast seadluse nr 1400 väljakuulutamist kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja Jeltsini pöördumise Venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tähelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini tagandamiseks. Seejärel tagandati Kongressi erakorralisel istungil Jeltsin ametist ning tema kohustused läksid üle asepresident [Aleksandr Rutskoile](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Rutskoi?action=edit&redlink=1). Ent ülemnõukogu saadikud ja nende pooldajad isoleeriti miilitsa ja sõjaväe poolt hoonesse ja selle juures olevale väljakule. Elutegevust tagavad kommunikatsioonid lõigati läbi. [3. oktoobril](https://et.wikipedia.org/wiki/3._oktoober) murdsid [Aleksandr Rutskoi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Rutskoi?action=edit&redlink=1) ja [Ruslan Hasbulatovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov) relvastatud pooldajad piiramisrõngast läbi ning algasid ülemnõukogu pooldajate kokkupõrked miilitsa ja sõjaväega. Rutskoi kutsus ülemnõukogu rõdult miitingulisi üles moodustama salku ja vallutama "veel täna" tormijooksuga linnavalitsust ja Ostankinot; Hasbulatov kutsus üles "vallutama tormijooksuga Kremli usurpaatori ja [kurjategija](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurjategija) Jeltsiniga" ja vangistama "kogu tema müüdavat klikki maa alla". Seejärel hõivati Moskva linnapea büroo. Kommunist Albert Makašovi juhtimisel püüti tormijooksuga vallutada telekompanii Ostankino hooneid. Hukkus 32 inimest. [Jegor Gaidar](https://et.wikipedia.org/wiki/Jegor_Gaidar) pöördus Jeltsini ja demokraatia pooldajate poole, kutsudes neid tulema oma relvadega kaitsma [Moskva Kremli](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_Kreml) ja Moskva nõukogu, et "riik ei muudetaks taaskord aastakümneteks tohutuks [koonduslaagriks](https://et.wikipedia.org/wiki/Koonduslaager)" ^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_note-1)). Venemaa TV edastas saateid salajasest kohast Moskva lähedal, mis oli ette nähtud tuumasõja puhuks. 4. oktoobril sisenesid Moskvasse Jeltsinile lojaalsed väeüksused. Jeltsin märkis oma 4. oktoobri hommiku pöördumises Venemaa kodanike poole: > Need, kes astusid üles rahumeelse linna vastu ja vallandasid veresauna, on kurjategijad. > Kuid see ei ole ainult üksikute [bandiitide](https://et.wikipedia.org/wiki/Bandiit) > ja [pogrommitegijate](https://et.wikipedia.org/wiki/Pogromm) kuritegu. Kõik, mis > toimus ja seni veel toimub Moskvas, on eelnevalt planeeritud relvastatud mäss. > Selle organiseerisid kommunistlikud revanšistid, fašistlikud peamehed, osa endiseid > saadikuid, nõukogude esindajaid. > Läbirääkimiste suitsukatte all kogusid nad jõude, > kogusid bandiitlikke salku palgasõdureist, kes on harjunud mõrvade ja omavoliga. > Tühine punt politikaane üritas jõuga sundida peale oma tahtmise kogu riigile. > Vahendid, mille abil nad tahtsid valitseda Venemaad, on paljastatud kogu maailmale. > Need on: [küüniline](https://et.wikipedia.org/wiki/Künism?action=edit&redlink=1) > vale, äraostmine. Need on munakivid, teravdatud raudvardad, automaadid ja kuulipildujad. > Need, kes vehivad [punaste lippudega](https://et.wikipedia.org/wiki/Punalipp), > taaskord kastsid Venemaa verre. Nad lootsid ootamatuse peale, selle peale, et > nende jultumus ja pretsedenditu julmus külvavad hirmu ja segadust.[...]Ma pöördun > Venemaa kodanike poole. Relvastatud fašistlik-kommunistlik mäss Moskvas surutakse > maha võimalikult kiire aja jooksul. Venemaa riigil on selle jaoks vajalikud jõud.[...] > Sügav kummardus teile.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_note-2)) Ülemnõukogu hoone ([Moskva Valge Maja](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_Valge_Maja)) piirati ümber, seda tulistati tankimürskudega ning hoone süttis. Hukkus üle 100 inimese. 6. oktoobril 1993 vallutati hoone tormijooksuga. Ülemnõukogu juhid eesotsas [Aleksandr Rutskoi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Rutskoi?action=edit&redlink=1) ja [Ruslan Hasbulatoviga](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruslan_Hasbulatov) andsid alla ja arreteeriti. Venemaa Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu esimees Zorkin sunniti tagasi astuma (Jeltsini administratsioon olevat vastasel korral ähvardanud avada tema vastu kriminaalasja "õigusliku aluse loomisest Hasbulatovi-Rutskoi ekstremistliku tegevuse jaoks"). Kogu täidesaatev ja seadusandlik võim koondus kuni uue parlamendi valimisteni Jeltsini ja Venemaa valitsuse kätte. Presidendi seadlusega keelati erakorralise seisukorra ajaks kõik organisatsioonid, mis olid osalenud relvastatud mässus, samuti opositsioonilised väljaanded. Hiljem alustas Jeltsin kõikide tasandite nõukogude laialisaatmist. [12. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/12._detsember) 1993 hääletasid Venemaa kodanikud parlamendivalimistel ja referendumil uue konstitutsiooni kohta. Konstitutsioon läks läbi ja presidendi volitused suurenesid märgatavalt. [Jegor Gaidari](https://et.wikipedia.org/wiki/Jegor_Gaidar) Venemaa valik sai Riigiduuma kõige suuremaks fraktsiooniks. Siiski kontrollisid reformimeelsed uues parlamendis ainult ühte kolmandikku häältest. Ühega oma esimestest aktidest andis Riigiduuma amnestia 1991. ja 1993. aasta riigipöörete juhtidele. [10. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/10._juuni) 1994 kirjutas Jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele. Kõige keerulisemaks nimetas ta seadlust "Vene Föderatsiooni pangasüsteemi töö täiustamisest". Teised seadlused puudutasid eluasemelaene, eluasemesertifikaatide käibele laskmist, pooleli olevate elumajade lõpuni ehitamise tagamise meetmeid ning kodanike tarbijaõiguste kaitsmist. Kui [Geraštšenko](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Geraštšenko?action=edit&redlink=1) määrati 1992 Keskpanga juhiks, oli rubla vahetuskurss 400 rubla = 1 USA dollar. 10. oktoobril 1994 langes kurss 2896 rublalt 3081 rublale 1 USA dollarilt. [11. oktoober](https://et.wikipedia.org/wiki/11._oktoober) 1994 sai tuntuks "musta teisipäevana". Rubla kaotas dollari suhtes ühe viiendiku oma väärtusest, langedes 3926 rublale dollarilt. Kolm päeva hiljem sundis Jeltsin [Geraštšenko](https://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Geraštšenko?action=edit&redlink=1) tagasi astuma. Oktoobris 1994 kaotas president ära regioonide täitevvõimu juhtide valimised. Presidendi arvates oli seda tarvis teha täitevvõimu vertikaali kindlustamiseks. ### I Tšetšeenia sõda  _Pikemalt artiklis [Esimene Tšetšeenia sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_Tšetšeenia_sõda)_ [9. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/9._detsember) 1994 andis Jeltsin välja seadluse "Meetmetest ebaseaduslike relvastatud formeeringute tegevuse lõpetamiseks [Tšetšeeni Vabariigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia) territooriumil ja osseedi-inguši konflikti tsoonis". [11. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/11._detsember) sisenesid [Tšetšeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia) territooriumile [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi väed. See oli katse teha lõpp [Tšetšeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia) kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele. [19. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/19._jaanuar) 1995 avaldati [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) presidendi avaldus, milles märgitakse, et "sõjaline etapp Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni kehtivuse taastamisel [Tšetšeeni Vabariigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia) territooriumil on praktiliselt lõpuni viidud. Edasine seaduslikkuse, korra ja elanikkonna kodanikuõiguste taastamise missioon läheb üle Siseministeeriumi kompetentsi." Kevadeks 1995 vallutasid föderaalväed [Tšetšeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia) pealinna [Groznõi](https://et.wikipedia.org/wiki/Groznõi). Pommitamise tagajärjel hukkus tuhandeid [Tšetšeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia) tsiviilisikuid. [Grigori Javlinski](https://et.wikipedia.org/wiki/Grigori_Javlinski), [Jegor Gaidar](https://et.wikipedia.org/wiki/Jegor_Gaidar) ja paljud teised poliitikud mõistsid sõja hukka; paljud demokraadid loobusid Jeltsinit toetamast. Jeltsini populaarsus langes kõikide aegade kõige madalamale tasemele. Tema toetusprotsent stabiliseerus 6% tasemel. [26. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/26._aprill) 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Täiendavatest abinõudest olukorra normaliseerimiseks [Tšetšeeni Vabariigis](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia)". [4. juulil](https://et.wikipedia.org/wiki/4._juuli) 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) relvajõudude dislotseerimisest [Tšetšeeni Vabariigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia) territooriumil " eesmärgiga tagada sõjalis-poliitiline stabiilsus [Tšetšeeni Vabariigis](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia), Venemaa Föderatsiooni riikliku ja territoriaalse terviklikkuse kaitse". See seadlus andis ametliku kinnituse vägede dislotseerumisele [Tšetšeenias](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšetšeenia). [18. septembril](https://et.wikipedia.org/wiki/18._september) 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Venemaa Föderatsiooni subjektide riigivõimuorganite ja kohaliku omavalitsuse organite valimistest". Selle seadluse alusel pidid Föderatsiooni subjektide haldusjuhtide valimised toimuma 1996. aasta detsembris. Oma seadlusega soovitas president ka riigivõimuorganitel, mille volituste tähtaeg ei ole kindlaks määratud, otsustada valimised üle viia 1997. aasta juunile. Neile tehti ülesandeks vormistada õiguslikud dokumendid vastavate Föderatsiooni subjektide haldusjuhtide ja kohaliku omavalitsuse organite valimiste läbiviimise reglementeerimiseks. [6. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/6._detsember) 1995 kirjutas Jeltsin alla seadusele Föderatsiooninõukogu moodustamise korrast. Sellega hoiti ära konstitutsiooniline kriis, mis oleks niisuguse seaduse puudumise korral võinud tekkida pärast [17. detsembri](https://et.wikipedia.org/wiki/17._detsember) parlamendivalimisi. Seaduses öeldakse muuhulgas, et Venemaa Föderatsiooni subjektide täitevvõimuorganite juhtide valimised peavad olema lõpule viidud hiljemalt 1996. aasta detsembriks. Sealjuures määras enamiku kohalike administratsioonide juhte president. [25. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/25._märts) 1996 esitas initsiatiivgrupp, kes oli Jeltsini kandidatuuri üles seadnud teiseks ametiajaks [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) presidendina, esitas 1 372 000 allkirja tema kandidatuuri registreerimise toetuseks. [16. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/16._juuni) 1996 kogus Jeltsin presidendivalimiste esimeses voorus 35,28% häältest ja sai edasi teise vooru. [3. juulil](https://et.wikipedia.org/wiki/3._juuli) 1996 valiti teiseks ametiajaks [Venemaa Föderatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) presidendiks. Ta kogus 53,82% valijate häältest. [5. novembril](https://et.wikipedia.org/wiki/5._november) 1996 tehti Jeltsinile [südameaordi](https://et.wikipedia.org/wiki/Südameaort?action=edit&redlink=1) ja [koronaararterite](https://et.wikipedia.org/wiki/Koronaararter?action=edit&redlink=1) [šunteerimise](https://et.wikipedia.org/wiki/Šunt?action=edit&redlink=1) operatsioon. ### II Tšetšeenia sõda  _Pikemalt artiklis [Teine Tšetšeenia sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Teine_Tšetšeenia_sõda)_ ## Mabetexi korruptsiooniafäär 1999. aastal algatas Venemaa prokuratuur kriminaalasja, milles kahtluste kohaselt said Jeltsin, ta tütred ja Kremli kinnisvara haldav [Pavel Borodin](https://et.wikipedia.org/wiki/Pavel_Borodin) [Šveitsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Šveits) ehitusfirmalt Mabetex miljoneid dollareid. [Mabetex](https://et.wikipedia.org/wiki/Mabetex?action=edit&redlink=1) Project Engineering ja Mercata Trading said omakorda sai tellimuse remontida 335 miljoni dollari eest [Moskva Kremlit](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_Kreml) ja valitsushooneid. Jeltsinile olevat tehtud krediitkaart ja kantud tema arvele Ungarisse miljon dollarit^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_note-3)). Allhankijana teise restaureerimishanke saanud Šveitsi firmale Mercata tegi Moskvas Kremli restaureerimistöid teiste hulgas [Eesti Ehitus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ehitus). ^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_note-4)) Remondi korraldamise eest hoolitses Jeltsini lähiringi kuuluv Kremli asjadevalitseja Pavel Borodin – mees, kelle hallata oli kogu valitsusaparaadi vara. Valitsushoonete remondi eest maksti Šveitsi firmadele 335 miljonit dollarit, peale Kremli palee osales Mabetex 1993. aasta oktoobris tankisuurtükkide tules kannatanud endise ülemnõukogu ja praeguse Venemaa valitsushoone ehk [Valge Maja](https://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja_(Moskva)) remondis.  _Pikemalt artiklis [Mabetexi altkäemaksuafäär](https://et.wikipedia.org/wiki/Mabetexi_altkäemaksuafäär?action=edit&redlink=1)_ ## Presidendi ametiaja lõpp Jeltsin jäi [Venemaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) presidendiks [31. detsembrini](https://et.wikipedia.org/wiki/31._detsember) 1999, kuid tema tähetund jäi 1991. aastasse. Jeltsin astus tagasi 31. detsembril 1999, allkirjastades vastava seadluse ja esinedes viimast korda uue aasta soovidega venemaalastele. Ta teatas, et ei oleks tema moodi olla veel pool aastat presidendi ametis, kui riigil on inimene, kellega siduvat oma lootused tulevikule peaaegu igaüks. Seepärast ei soovivat ta olla takistuseks. Venemaal olevat vajalik minna uude millenniumisse uute, energiliste inimestega, vanadel aga, kes on võimul juba palju aastaid, seevastu lahkuda. Jeltsin palus venemaalastelt andestust selle eest, et ei täitnud paljusid endale pandud lootusi^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_note-5)). Ta avaldas samas lootust, et oma elu peamise eesmärgi ta täitis: Venemaa suunduvat nüüd ainult edasi. Järgmiseks Venemaa presidendiks sai senine peaminister [Vladimir Putin](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin). ## Töökohad * 1955–1957 ehitustrusti Uraltjažtrubstroi ehitusvalitsuse meister * 1957–1963 ehitustrusti Južgorstroi töödejuhataja, vanemtöödejuhataja, peainsener ja ehitusvalitsuse ülem [Sverdlovskis](https://et.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg) * 1963–1965 [Sverdlovski](https://et.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg) Elamuehituskombinaadi peainsener * 1965–1967 [Sverdlovski](https://et.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg) Elamuehituskombinaadi direktor * 1968–1975 [NLKP](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_Kommunistlik_Partei) [Sverdlovski Oblastikomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Sverdlovski_Oblastikomitee?action=edit&redlink=1) ehitusosakonna juhataja * 1975–1976 [NLKP](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_Kommunistlik_Partei) Sverdlovski Oblastikomitee tööstussekretär * 1976–1985 [NLKP](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_Kommunistlik_Partei) Sverdlovski Oblastikomitee esimene sekretär * 1978–1989 [NSV Liidu Ülemnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Ülemnõukogu) saadik (Liidunõukogu liige) * 1979–1984 [NSV Liidu Ülemnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Ülemnõukogu) transpordi- ja sidekomisjoni liige * 1981–1990 [NLKP Keskkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_Keskkomitee) liige * aprill 1985–juuni 1985 [NLKP Keskkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_Keskkomitee) ehitusosakonna juhataja * 1984–1985 ja 1986–1988 [NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Ülemnõukogu_Presiidium) liige * 1985 (juuni–detsember) [NLKP Keskkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_Keskkomitee) ehitussekretär * detsember 1985–november 1987 [NLKP](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_Kommunistlik_Partei) [Moskva](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva) Linnakomitee esimene sekretär * [NLKP Keskkomitee Poliitbüroo](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP_Keskkomitee_Poliitbüroo) liikmekandidaat 1986–1988 * 1988–1989 [NSV Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit) Riikliku Ehituskomitee esimehe esimene asetäitja – [NSV Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit) minister * Märtsis 1989 valiti [NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Rahvasaadikute_Kongress) saadikuks * juuni 1989–detsember 1990 [NSV Liidu Ülemnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Ülemnõukogu) liige * Märtsis 1990 valiti [Vene NFSV](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_NFSV) rahvasaadikuks * [29. mai](https://et.wikipedia.org/wiki/29._mai) 1990 – [12. juuni](https://et.wikipedia.org/wiki/12._juuni) 1991 [Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_NFSV_Ülemnõukogu_Presiidium?action=edit&redlink=1) esimees * [12. juuni](https://et.wikipedia.org/wiki/12._juuni) 1991 – [31. detsember](https://et.wikipedia.org/wiki/31._detsember) 1999 [Vene NFSV](https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_NFSV), hiljem [Venemaa Föderatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) president. ## Matused [[ [24. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/24._aprill) [2007](https://et.wikipedia.org/wiki/2007) viidi Jeltsini surnukeha [Lunastaja Kristuse Peakirikusse](https://et.wikipedia.org/wiki/Lunastaja_Kristuse_Peakirik?action=edit&redlink=1), kus rahvas sai temaga hüvasti jätta. [25. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/25._aprill) [2007](https://et.wikipedia.org/wiki/2007) toimus seal hingepalvus ning Boriss Jeltsin maeti [Novodevitšje kalmistule](https://et.wikipedia.org/wiki/Novodevitšje_kalmistu). Päev oli kuulutatud riiklikuks leinapäevaks. Matustel viibis ka [Eesti president](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_president) [Toomas Hendrik Ilves](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves). ## Mälestuse jäädvustamine 2002. nimetati Kõrgõzstanis tema järgi mäetipp. 2008. aastal avati Novodevitšje kalmistul Jeltsini hauamonument. Jeltsini kodulinnas Jekaterinburgis nimetati 2008. aastal tema järgi tänav ning tehnikaülikool.^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_note-6)) 27. mail 2009 avati Peterburis [Boriss Jeltsini nimeline presidendi raamatukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Jeltsini_nimeline_presidendi_raamatukogu?action=edit&redlink=1). Kõrgõzstanis [Biškekis](https://et.wikipedia.org/wiki/Biškek) anti Jeltsini nimi Kõrgõzstani-Venemaa slaavi ülikoolile. [[ Jeltsini monument Jeltsini keskuse ees Jekaterinburgis 2011. aastal avati tulevase Jeltsini keskuse juures Jeltsini monument. 22. augustil 2013 avati Tallinnas Nunne tänaval Patkuli trepi juures Boriss Jeltsini bareljeef. 2015. aastal avati Jekaterinburgis [Jeltsini keskus](https://et.wikipedia.org/wiki/Jeltsini_keskus?action=edit&redlink=1), mille osaks on ka Jeltsini muuseum. ## Raamatud * "_Исповедь на заданную тему_" ("Pihtimus etteantud teemal"; 1990; antud välja [eesti keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel)) * "_Записки президента_" ("Presidendi märkmed") * "_Президентский марафон_" ("Presidendimaraton"; 2000, eesti keeles pealkirjaga" Kesköised päevikud") ## Tunnustus * [1981](https://et.wikipedia.org/wiki/1981) [Lenini orden](https://et.wikipedia.org/wiki/Lenini_orden) * Kaks [Tööpunalipu ordenit](https://et.wikipedia.org/wiki/Tööpunalipu_orden) ( 1971, 1974) * Kaks [ordenit "Austuse märk"](https://et.wikipedia.org/wiki/Austuse_märk) (1966, 1981) * Rahvusvaheline kirjanduspreemia "Capri-90" * [1991](https://et.wikipedia.org/wiki/12._november) sai demokraatiamedali, mille 1982 asutas Rahvusvaheline poliitikakonsultantide assotsiatsioon * [Vürst Jaroslav Targa I järgu orden](https://et.wikipedia.org/wiki/Vürst_Jaroslav_Targa_I_järgu_orden)( 2000) * Itaalia Suurristi kavaler * [Malta ordu](https://et.wikipedia.org/wiki/Malta_ordu) kavaler * [Läti Vabariigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Läti) [Kolme tähe orden](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolme_tähe_orden)( 2000; anti üle [2006](https://et.wikipedia.org/wiki/2006)) * [Sverdlovski oblasti](https://et.wikipedia.org/wiki/Sverdlovski_oblast) aukodanik( postuumselt [2009](https://et.wikipedia.org/wiki/2009)) Sõjaväeline auaste: erupolkovnik. Polkovniku auastme sai ta mittesõjaväekohuslasena [Sverdlovskis](https://et.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg) parteitööl. ## Isiklikku Jeltsin abiellus [1956](https://et.wikipedia.org/wiki/1956) Naina (Anastassija) Jossifovna Girinaga (sündinud [1932](https://et.wikipedia.org/wiki/1932)). Naina on pärit talupoja perekonnast. Lõpetas 1955 [Kirovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Kirov)- nimelise Uurali Polütehnilise Instituudi ehitusinseneri kvalifikatsiooniga ning töötas 1955–1985 [Sverdlovski](https://et.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg) instituudis Vodokanalprojekt insenerina, vaneminsenerina ja projekti peainsenerina. Tütar Jelena Okulova (sündinud [1957](https://et.wikipedia.org/wiki/1957)) lõpetas [Kirovi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Kirov)-nimelise Uurali Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna. Töötab Moskvas ehitusnäitusel. Tema abikaasa Valeri Okulov on elukutseline piloot. 1987. aastal pärast äia tagandamist [Moskva](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva) parteijuhi kohalt võeti ta maha rahvusvahelistelt lendudelt. [13. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/13._märts) 1997 määrati [Aerofloti](https://et.wikipedia.org/wiki/Aeroflot) direktori kohusetäitjaks, hiljem sai direktoriks. Sellel ametikohal oli enne teda [marssal](https://et.wikipedia.org/wiki/Marssal) [Jevgeni Šapošnikov](https://et.wikipedia.org/wiki/Jevgeni_Šapošnikov), kes määrati presidendi abiks kosmonautika ja lennunduse arendamise alal. [Opositsioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Opositsioon) nägi selles määramises [onupojapoliitikat](https://et.wikipedia.org/wiki/Onupojapoliitika). Jelenal ja Valeril on tütred Jekaterina (sündinud [1979](https://et.wikipedia.org/wiki/1979)) ja Maria (sündinud [1983](https://et.wikipedia.org/wiki/1983)) ja poeg Ivan. Jekaterina on abielus ja tal on poeg. Teine tütar [Tatjana Djatšenko](https://et.wikipedia.org/wiki/Tatjana_Djatšenko) sündis [1960](https://et.wikipedia.org/wiki/1960). Ta lõpetas [Moskva Riikliku Ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_Riiklik_Ülikool) arvutusmatemaatika- ja küberneetikateaduskonna. Töötas konstrueerimisbüroos Saljut ja selle [Moskva](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva) filiaalis Zarja Urala. Kevadel 1996 oli Boriss Jeltsini riigipea kohale tagasivalimise kampaania koordinatsioonibüroo liige. 30. juunil 1997 määrati [Venemaa Föderatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa) presidendi nõunikuks mainekujunduse alal. Oli sellel ametikohal 1999. aastani. Tatjana esimene abikaasa oli ülikoolikaaslane [baškiir](https://et.wikipedia.org/wiki/Baškiirid) Vilen Hairullin. Teine abikaasa Aleksei Djatšenko lõpetas Moskva lennundustehnika instituudi. On ettevõtte Interural (Uurali piirkonna metallurgiatööstuse eksportöör) suuraktsionär. Kolmas abikaasa [Valentin Jumašov](https://et.wikipedia.org/wiki/Valentin_Jumašov?action=edit&redlink=1) on endine presidendi administratsiooni juht. Tatjanal on esimesest abielust poeg Boriss Jeltsin (sündinud [1981](https://et.wikipedia.org/wiki/1981)). Perekonnanimi anti talle vanaisa palvel, et nimi edasi kanduks. Õppis [Moskvas](https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva) [inglise keele](https://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_keel) kallakuga koolis, 1996. aastast [Millfieldi koolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Millfieldi_kool?action=edit&redlink=1) [Suurbritannias](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia) [Somersetis](https://et.wikipedia.org/wiki/Somerset). Teine poeg esimesest abielust Gleb Djatšenko sündis [30. augustil](https://et.wikipedia.org/wiki/30._august) [1995](https://et.wikipedia.org/wiki/1995). Kolmandast abielust sündis tütar Marija. Jeltsin tegeles kooliajast peale spordiga, eriti [võrkpalliga](https://et.wikipedia.org/wiki/Võrkpall). Ta tuli mitmel spordialal linna õpilaste seas meistriks ja oli oblasti meister võrkpallis. Ülikoolis õppides kuulus [Sverdlovski](https://et.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg) võrkpallikoondisse, mis osales [Nõukogude Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit) meistrivõistluste kõrgemas liigas. Mängis kuni kolmel õhtul nädalas tennist, oli ka kirglik jahimees. Ehkki Jeltsin tegeles spordiga, oli tal kalduvus alkoholi kuritarvitada. Joomatuuride ajal oli ta korduvalt pikemat aega poliitiliselt areenilt lahkunud.^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_note-7)) ## Viited 1. [↑](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_ref-1) [Gaidari pöördumine](https://www.youtube.com/watch?v=lqPLUz1Mlfg) 2. [↑](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_ref-2) [President Jeltsini pöördumise tekst](http://1993.sovnarkom.ru/KNIGI/PAVLOVSK/chron141-3.htm); [katkend videopöördumisest](https://www.youtube.com/watch?v=GERxlYw5d2k) 3. [↑](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_ref-3) [Vene uurijad asusid tööle](https://epl.delfi.ee/news/valismaa/vene-uurijad-asusid-toole?id=50776095), Eesti Päevaleht, 1. september 1999 4. [↑](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_ref-4) [EE: Kremli kellade kaja Tallinnas](http://www.epl.ee/artikkel/129937), Eesti Päevaleht, 9. november 2000 5. [↑](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_ref-5) ["Arhiivikoopia"](https://web.archive.org/web/20190904114630/https://histrf.ru/lichnosti/speeches/b/ia-prinial-rieshieniie-ia-ukhozhu). [Originaali](https://histrf.ru/lichnosti/speeches/b/ia-prinial-rieshieniie-ia-ukhozhu) arhiivikoopia seisuga 4. september 2019. Vaadatud 1. juunil 2019.`{{[netiviide](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Netiviide)}}`: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ([link](https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_arhiivikoopia_kasutusel_pealkirjana)) 6. [↑](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_ref-6) ["Remembering First Pres. Boris Yeltsin"](https://web.archive.org/web/20110919235600/http://www.kommersant.com/p885739/r_530/First_President_of_Russia_Boris_Yeltsin/). [Originaali](http://www.kommersant.com/p885739/r_530/First_President_of_Russia_Boris_Yeltsin/) arhiivikoopia seisuga 19. september 2011. Vaadatud 10. märtsil 2024. 7. [↑](https://kihulane.eu/glossary/boriss-jeltsin#cite_ref-7) ["The Clinton tapes: late-night memories"](http://www.theweek.co.uk/people-news/19669/clinton-tapes-late-night-memories). [The Week](https://et.wikipedia.org/wiki/The_Week?action=edit&redlink=1). 22. september 2009. Vaadatud 1. detsember 2014. ## Välislingid | Eelnev **[Oleg Lobov](https://et.wikipedia.org/wiki/Oleg_Lobov?action=edit&redlink=1)** | **[Venemaa peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_peaminister)**[1991](https://et.wikipedia.org/wiki/1991)–[1992](https://et.wikipedia.org/wiki/1992) | Järgnev**[Jegor Gaidar](https://et.wikipedia.org/wiki/Jegor_Gaidar)** | | Eelnev**—** | **[Venemaa president](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_president)**[1991](https://et.wikipedia.org/wiki/1991)–[31. detsember](https://et.wikipedia.org/wiki/31._detsember) [1999](https://et.wikipedia.org/wiki/1999) | Järgnev**[Vladimir Putin](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin)** | ![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop& type=1x1&usesul3=1) allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Jeltsin](https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Jeltsin)