# Ameerika Ühendriigid

- Link: https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid
- Published: 2026-04-25T10:36:41+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [Lääne arvamus: Ameerika on nüüd Venemaa liitlane](https://kihulane.eu/arhiiv/277669)
 * [TÄNA AJALOOS, 25. aprill ⟩ Avaldati esimene maailmakaart, kus oli mainitud Ameerikat](https://kihulane.eu/arhiiv/183081)
 * [Colombia president hoiatab USA-vastase ülestõusu eest Ladina-Ameerikas](https://kihulane.eu/arhiiv/181699)
 * [USA analüüs: USA valus kaotus Iraani sõjas tõmbab tervele läänemaailmale vee peale](https://kihulane.eu/arhiiv/188074)
 * [ANALÜÜS: Iraan näitas, et USA pole sõjaks valmis](https://kihulane.eu/arhiiv/184769)
 * [Trump karistas Euroopat uue tollimaksuga](https://kihulane.eu/arhiiv/184817)
 * [Kremli esindaja: Venemaa ega USA ei aruta midagi Kaja Kallasega](https://kihulane.eu/arhiiv/136287)
 * [USA kutsub kõik kodanikud viivitamatult Venezuelast ära](https://kihulane.eu/arhiiv/126551)
 * [Iraan ähvardab USA ja Iisraeli uute rünnakute korral tabada piirkonna elutähtsat taristut ja Dimona tuumareaktorit](https://kihulane.eu/arhiiv/279297)
 * [USA sõjaline võimsus sõltub Hiina kontrolli all olevatest maavaradest](https://kihulane.eu/arhiiv/278174)

**Ameerika Ühendriigid** ehk **Ühendriigid **([inglise keeles](https://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_keel)
_United States of America_, lühend **USA**; varem ka _Põhja-Ameerika Ühendriigid_)
on [riik](https://et.wikipedia.org/wiki/Riik), mille põhiosa paikneb [Põhja-Ameerika mandri](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Ameerika_manner)
keskosas. Riik piirneb idas [Atlandi ookeani](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean)
ja läänes [Vaikse ookeaniga](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaikne_ookean), põhjas
on Ameerika Ühendriikidel [maismaapiir](https://et.wikipedia.org/wiki/Maismaapiir?action=edit&redlink=1)
[Kanada](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada) ja lõunas [Mehhikoga](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko).
Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub [Alaska](https://et.wikipedia.org/wiki/Alaska)
osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes [merepiir](https://et.wikipedia.org/wiki/Merepiir)
[Venemaaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa). Ameerika Ühendriikidele kuuluvaid
alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas [Hawaii osariik](https://et.wikipedia.org/wiki/Hawaii_osariik)
[Vaikses ookeanis](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaikne_ookean).

Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 [osariigist](https://et.wikipedia.org/wiki/Osariik_(USA)),
millel vastavalt riigi [föderalistlikule](https://et.wikipedia.org/wiki/Föderalism)
süsteemile on osaline [autonoomia](https://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomia). Osariikidel
on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikide või
välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses.
Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult
riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.

Ameerika Ühendriigid said alguse [Briti kolmeteistkümne asumaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmteist_kolooniat)
[iseseisvusdeklaratsioonist](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon),
millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks.

[20. sajandi](https://et.wikipedia.org/wiki/20._sajand) keskel on saanud Ameerika
Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest 
kõige võimsam riik maailmas.^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_])

## Riik

### Riigivalitsemine

Ameerika Ühendriikide kõrgem seadusandlik võim on [Ameerika Ühendriikide Kongress](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Kongress),
mis koosneb kahest kojast:

 * ülemkojast ehk [senatist](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Senat)
   ja
 * alamkojast ehk [esindajatekojast](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Esindajatekoda).

 Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas [Washingtonis](https://et.wikipedia.org/wiki/Washington)
asuvas [Kapitooliumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Kapitoolium_(Washington)).

Riigipea on [Ameerika Ühendriikide president](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_president),
kõrgeim täidesaatva võimu organ on [Ameerika Ühendriikide valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_valitsus),
mille liikmed (ministrid) juhivad riiki neile alluvate [ministeeriumite](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_ministeeriumide_loend)
abil. Riigi välispoliitikat teostab välisminister ehk [Ameerika Ühendriikide riigisekretär](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_riigisekretär).

_Vaata ka: [Ameerika Ühendriikide presidentide ja asepresidentide loend](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_presidentide_ja_asepresidentide_loend)_

2021. aastast on Ameerika Ühendriikide president [Demokraatliku partei](https://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatlik_Partei_(USA))
esindaja [Joe Biden](https://et.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden), asepresident on [Kamala Harris](https://et.wikipedia.org/wiki/Kamala_Harris).

_Vaata ka: [Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_ministeeriumide_loend)
ja [Ameerika Ühendriikide riigiasutused](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_riigiasutused)_

### Haldusjaotus

[[

Ameerika Ühendriikide osariigid

  _Pikemalt artiklis [Osariik (USA)](https://et.wikipedia.org/wiki/Osariik_(USA))_

Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 osariigist ja ühest ringkonnast ([Columbia ringkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Columbia_ringkond)).

 | Osariik (ringkond) |  [Kood](https://et.wikipedia.org/wiki/USA_postiteenistuse_kood) |  Pindala
(km²) |  Rahvaarv(2017) |  Pealinn | 
 |   [Alabama](https://et.wikipedia.org/wiki/Alabama) | AL | 135 765 | 4 874 747 | [Montgomery](https://et.wikipedia.org/wiki/Montgomery) | 
 |   [Alaska](https://et.wikipedia.org/wiki/Alaska) | AK | 1 718 000 | 739 795 | [Juneau](https://et.wikipedia.org/wiki/Juneau) | 
 |   [Arizona](https://et.wikipedia.org/wiki/Arizona) | AZ | 295 254 | 7 016 270 | [Phoenix](https://et.wikipedia.org/wiki/Phoenix) | 
 |   [Arkansas](https://et.wikipedia.org/wiki/Arkansas) | AR | 137 733 | 3 004 279 | [Little Rock](https://et.wikipedia.org/wiki/Little_Rock) | 
 |   [California](https://et.wikipedia.org/wiki/California) | CA | 423 970 | 39 536 653 | [Sacramento](https://et.wikipedia.org/wiki/Sacramento) | 
 |   [Colorado](https://et.wikipedia.org/wiki/Colorado) | CO | 269 837 | 5 607 154 | [Denver](https://et.wikipedia.org/wiki/Denver) | 
 |   [Columbia ringkond](https://et.wikipedia.org/wiki/Columbia_ringkond) | DC | 177 | 693 972 | [Washington](https://et.wikipedia.org/wiki/Washington) | 
 |   [Connecticut](https://et.wikipedia.org/wiki/Connecticut) | CT | 14 357 | 3 588 184 | [Hartford](https://et.wikipedia.org/wiki/Hartford) | 
 |   [Delaware](https://et.wikipedia.org/wiki/Delaware) | DE | 6452 | 961 939 | [Dover](https://et.wikipedia.org/wiki/Dover_(Delaware)) | 
 |   [Florida](https://et.wikipedia.org/wiki/Florida) | FL | 170 451 | 20 984 400 | [Tallahassee](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallahassee) | 
 |   [Georgia](https://et.wikipedia.org/wiki/Georgia) | GA | 154 077 | 10 429 379 | [Atlanta](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlanta) | 
 |   [Hawaii](https://et.wikipedia.org/wiki/Hawaii_osariik) | HI | 28 377 | 1 427 538 | [Honolulu](https://et.wikipedia.org/wiki/Honolulu) | 
 |   [Idaho](https://et.wikipedia.org/wiki/Idaho) | ID | 216 632 | 1 716 943 | [Boise](https://et.wikipedia.org/wiki/Boise) | 
 |   [Illinois](https://et.wikipedia.org/wiki/Illinois) | IL | 149 998 | 12 802 023 | [Springfield](https://et.wikipedia.org/wiki/Springfield) | 
 |   [Indiana](https://et.wikipedia.org/wiki/Indiana) | IN | 94 321 | 6 666 818 | [Indianapolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Indianapolis) | 
 |   [Iowa](https://et.wikipedia.org/wiki/Iowa) | IA | 145 743 | 3 145 711 | [Des Moines](https://et.wikipedia.org/wiki/Des_Moines) | 
 |   [Kansas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kansas) | KS | 213 100 | 2 913 123 | [Topeka](https://et.wikipedia.org/wiki/Topeka) | 
 |   [Kentucky](https://et.wikipedia.org/wiki/Kentucky) | KY | 104 749 | 4 454 189 | [Frankfort](https://et.wikipedia.org/wiki/Frankfort) | 
 |   [Louisiana](https://et.wikipedia.org/wiki/Louisiana) | LA | 134 382 | 4 684 333 | [Baton Rouge](https://et.wikipedia.org/wiki/Baton_Rouge) | 
 |   [Lõuna-Carolina](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Carolina) | SC | 82 965 | 5 024 369 | [Columbia](https://et.wikipedia.org/wiki/Columbia_(Lõuna-Carolina)) | 
 |   [Lõuna-Dakota](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Dakota) | SD | 199 905 | 869 666 | [Pierre](https://et.wikipedia.org/wiki/Pierre) | 
 |   [Lääne-Virginia](https://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Virginia) | WV | 62 809 | 1 815 857 | [Charleston](https://et.wikipedia.org/wiki/Charleston_(Lääne-Virginia)) | 
 |   [Maine](https://et.wikipedia.org/wiki/Maine) | ME | 91 646 | 1 335 907 | [Augusta](https://et.wikipedia.org/wiki/Augusta_(Maine)) | 
 |   [Maryland](https://et.wikipedia.org/wiki/Maryland) | MD | 32 160 | 6 052 177 | [Annapolis](https://et.wikipedia.org/wiki/Annapolis) | 
 |   [Massachusetts](https://et.wikipedia.org/wiki/Massachusetts) | MA | 27 360 | 6 859 819 | [Boston](https://et.wikipedia.org/wiki/Boston) | 
 |   [Michigan](https://et.wikipedia.org/wiki/Michigan) | MI | 250 941 | 9 962 311 | [Lansing](https://et.wikipedia.org/wiki/Lansing) | 
 |   [Minnesota](https://et.wikipedia.org/wiki/Minnesota) | MN | 225 365 | 5 576 606 | [Saint Paul](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Paul_(Minnesota)) | 
 |   [Mississippi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mississippi_osariik) | MS | 125 546 | 2 984 100 | [Jackson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jackson_(Mississippi)) | 
 |   [Missouri](https://et.wikipedia.org/wiki/Missouri_osariik) | MO | 181 533 | 6 113 532 | [Jefferson City](https://et.wikipedia.org/wiki/Jefferson_City) | 
 |   [Montana](https://et.wikipedia.org/wiki/Montana) | MT | 381 156 | 1 050 493 | [Helena](https://et.wikipedia.org/wiki/Helena_(Montana)) | 
 |   [Nebraska](https://et.wikipedia.org/wiki/Nebraska) | NE | 200 520 | 1 920 076 | [Lincoln](https://et.wikipedia.org/wiki/Lincoln_(Nebraska)) | 
 |   [Nevada](https://et.wikipedia.org/wiki/Nevada) | NV | 286 367 | 2 998 039 | [Carson City](https://et.wikipedia.org/wiki/Carson_City) | 
 |   [New Hampshire](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Hampshire) | NH | 24 239 | 1 342 795 | [Concord](https://et.wikipedia.org/wiki/Concord) | 
 |   [New Jersey](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Jersey) | NJ | 22 608 | 9 005 644 | [Trenton](https://et.wikipedia.org/wiki/Trenton) | 
 |   [New Mexico](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Mexico) | NM | 315 194 | 2 088 070 | [Santa Fe](https://et.wikipedia.org/wiki/Santa_Fe_(New_Mexico)) | 
 |   [New York](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Yorgi_osariik) | NY | 141 205 | 19 849 399 | [Albany](https://et.wikipedia.org/wiki/Albany) | 
 |   [Ohio](https://et.wikipedia.org/wiki/Ohio) | OH | 116 096 | 11 658 609 | [Columbus](https://et.wikipedia.org/wiki/Columbus_(Ohio)) | 
 |   [Oklahoma](https://et.wikipedia.org/wiki/Oklahoma) | OK | 181 196 | 3 930 864 | [Oklahoma City](https://et.wikipedia.org/wiki/Oklahoma_City) | 
 |   [Oregon](https://et.wikipedia.org/wiki/Oregon) | OR | 255 026 | 4 142 776 | [Salem](https://et.wikipedia.org/wiki/Salem_(Oregon)) | 
 |   [Pennsylvania](https://et.wikipedia.org/wiki/Pennsylvania) | PA | 119 283 | 12 805 537 | [Harrisburg](https://et.wikipedia.org/wiki/Harrisburg) | 
 |   [Põhja-Carolina](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Carolina) | NC | 139 509 | 10 273 419 | [Raleigh](https://et.wikipedia.org/wiki/Raleigh) | 
 |   [Põhja-Dakota](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Dakota) | ND | 183 272 | 755 393 | [Bismarck](https://et.wikipedia.org/wiki/Bismarck_(Põhja-Dakota)) | 
 |   [Rhode Island](https://et.wikipedia.org/wiki/Rhode_Island) | RI | 4005 | 1 059 639 | [Providence](https://et.wikipedia.org/wiki/Providence) | 
 |   [Tennessee](https://et.wikipedia.org/wiki/Tennessee) | TN | 109 247 | 6 715 984 | [Nashville](https://et.wikipedia.org/wiki/Nashville) | 
 |   [Texas](https://et.wikipedia.org/wiki/Texas) | TX | 696 241 | 28 304 596 | [Austin](https://et.wikipedia.org/wiki/Austin) | 
 |   [Utah](https://et.wikipedia.org/wiki/Utah) | UT | 219 887 | 3 101 833 | [Salt Lake City](https://et.wikipedia.org/wiki/Salt_Lake_City) | 
 |   [Vermont](https://et.wikipedia.org/wiki/Vermont) | VT | 24 923 | 623 657 | [Montpelier](https://et.wikipedia.org/wiki/Montpelier) | 
 |   [Virginia](https://et.wikipedia.org/wiki/Virginia) | VA | 110 862 | 8 470 020 | [Richmond](https://et.wikipedia.org/wiki/Richmond_(Virginia)) | 
 |   [Washington](https://et.wikipedia.org/wiki/Washingtoni_osariik) | WA | 184 824 | 7 405 743 | [Olympia](https://et.wikipedia.org/wiki/Olympia) | 
 |   [Wisconsin](https://et.wikipedia.org/wiki/Wisconsin) | WI | 169 790 | 5 795 483 | [Madison](https://et.wikipedia.org/wiki/Madison) | 
 |   [Wyoming](https://et.wikipedia.org/wiki/Wyoming) | WY | 253 554 | 579 315 | [Cheyenne](https://et.wikipedia.org/wiki/Cheyenne) |

Ameerika Ühendriikidel on viis suuremat ülemereterritooriumi [(inkorporeerimata alad)](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_inkorporeerimata_ala):
[Puerto Rico](https://et.wikipedia.org/wiki/Puerto_Rico), [USA Neitsisaared](https://et.wikipedia.org/wiki/USA_Neitsisaared),
[Ameerika Samoa](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Samoa), [Guam](https://et.wikipedia.org/wiki/Guam)
ja [Põhja-Mariaanid](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Mariaanid).

## Loodus

### Pinnamood ja maastikuline liigendus

USA kõrgemad pinnavormid on [vanade mägede](https://et.wikipedia.org/wiki/Vanad_mäed?action=edit&redlink=1)
ja [platoode](https://et.wikipedia.org/wiki/Platood) ahelik [Apalatšid](https://et.wikipedia.org/wiki/Apalatšid),
mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki [mandri](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Ameerika_manner)
idarannikut, ning kõrgete [noorte mägede](https://et.wikipedia.org/wiki/Noored_mäed?action=edit&redlink=1)
ahelikud [Kaljumäestik](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaljumäestik), [Kaskaadid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaskaadid)
ja [Sierra Nevada](https://et.wikipedia.org/wiki/Sierra_Nevada_(USA)), mis kulgevad
põhja-lõuna suunas mandri lääneosas. [Kanada kilbist](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada_kilp)
[Mehhiko laheni](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko_laht) laiub suur sisemaamadalik.

#### Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik

Rannikumadalik piirneb idas Atlandi ookeani ning lõunas Mehhiko lahega 3540 km pikkuses
[Codi neemest](https://et.wikipedia.org/wiki/Codi_neem) [Rio Grandeni](https://et.wikipedia.org/wiki/Rio_Grande_(Põhja-Ameerika)).
Läänes piirneb madalik [Apalatšide](https://et.wikipedia.org/wiki/Apalatšid) osaks
oleva [Piedmonti platooga](https://et.wikipedia.org/wiki/Piedmont_(USA)?action=edit&redlink=1).
Osa madalikust ulatub kaugele sisemaale, mööda [Mississippi jõe](https://et.wikipedia.org/wiki/Mississippi_jõgi)
[alamjooksu](https://et.wikipedia.org/wiki/Alamjooks) [orgu](https://et.wikipedia.org/wiki/Jõeorg)
[Mehhiko lahest](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko_laht) [Caironi](https://et.wikipedia.org/wiki/Cairo_(Illinois)?action=edit&redlink=1)
[Illinoisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Illinois) osariigis ja [Balconese](https://et.wikipedia.org/wiki/Balcones?action=edit&redlink=1)
astanguni [Texases](https://et.wikipedia.org/wiki/Texas).

Kalda lähedal on ulatuslik [mandrilava](https://et.wikipedia.org/wiki/Mandrilava).

[Kõrgus merepinnast](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrgus_merepinnast) on väike 
ja [pinnavorme](https://et.wikipedia.org/wiki/Pinnavorm) on vähe.

Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud [Long Islandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Long_Island)
saar, lehtersuudmed [New Yorgi](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Yorgi_laht), [Delaware'i](https://et.wikipedia.org/wiki/Delaware'i_laht?action=edit&redlink=1)
ja [Chesapeake'i laht](https://et.wikipedia.org/wiki/Chesapeake'i_laht) ning [Albemarle'i](https://et.wikipedia.org/wiki/Albemarle'i_väin?action=edit&redlink=1)
ja [Pamlico väin](https://et.wikipedia.org/wiki/Pamlico_väin?action=edit&redlink=1)
ning meresaared [Georgia](https://et.wikipedia.org/wiki/Georgia) ranniku lähedal.

Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes
12–13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. 
[New Orleansist](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Orleans) lõuna pool on hiiglaslik
ja kasvav [delta](https://et.wikipedia.org/wiki/Delta).

### Geograafiline asend, riigi kuju

Ameerika Ühendriigid asuvad eemal [Euroopast](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa)
ja [Aasiast](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasia). Neid maailmajagusid sageli laastanud
sõjad pole USA-d otseselt puudutanud. Naaberriigid [Kanada](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada)
ja [Mehhiko](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko) on majanduslikult ja sõjaliselt
palju nõrgemad ega ole kunagi olnud USA-le ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud
naabrite arvelt. Naaberriigid on ka varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga
ning olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidates niiviisi
kaasa USA õitsengule.

Olgugi et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide
kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed.

Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest.
Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta
Aafrikaga. Sidemed Euroopaga olid varem ülitähtsad. Suurem osa USA rahvastikust 
oli ju sealt tulnud, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi
olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.

Varem suheldi Euroopaga eelkõige põhjapoolsete sadamate kaudu. Need on lõunapoolsetega
võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kuid need sadamad
jäävad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast Saint Lawrence’i jõe ja mitme 
kanali ümberehitust on pääsenud ookeanilaevad [Suurele järvistule](https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_järvistu)
ja sealsed sadamad muutunud meresadamaiks. Talvel see meretee aga külmub.

Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi
mere istandusriikide ja mitme [Ladina-Ameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika)
maaga. Pärast panama kanali valmimist 1914. aastal viib siit otsetee ka [Lõuna-Ameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Ameerika)
lääneranniku riikidesse.

Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust 
mitme Vaikse ja India ookeani maaga. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke
sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel, partneriteni
teisel pool Vaikset ookeani, näiteks Jaapani ja Hiinani, on palju maad.

Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa
piirist Kanadaga on peaaegu sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult
kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu välja veninud. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad
osad. Riigil on ka saari, näiteks [Hawaii saared](https://et.wikipedia.org/wiki/Hawaii_saared).

Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125–68W ja 50–25N. 
Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.

### Pinnamood

Umbes poole riigist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on
üksnes lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud [Apalatši mäestik](https://et.wikipedia.org/wiki/Apalatši_mäestik)(
kõrgeim [Mount Mitchell](https://et.wikipedia.org/wiki/Mount_Mitchell?action=edit&redlink=1)
2037 m). Lääneosas on [Kordiljeerid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kordiljeerid),
mille kõrgeima osa moodustab alpiinne [Alaska ahelik](https://et.wikipedia.org/wiki/Alaska_ahelik)(
USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp [Denali](https://et.wikipedia.org/wiki/Denali)
6168 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad
[Ranniku-Kordiljeerid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ranniku-Kordiljeerid?action=edit&redlink=1),
[Kaskaadid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaskaadid) ja [Sierra Nevada](https://et.wikipedia.org/wiki/Sierra_Nevada_(USA))(
[Mount Whitney](https://et.wikipedia.org/wiki/Mount_Whitney) 4418 m) ning idas Kaljumäestik.
Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. ([Põhja-Ameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Ameerika_laam)
ja [Vaikse ookeani laama](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaikse_ookeani_laam) mõjul).

#### Pinnamoe mõju

Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu
sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu
kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10 °C madalam
kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad [hoovused](https://et.wikipedia.org/wiki/Hoovus),
[frondid](https://et.wikipedia.org/wiki/Front), [tsüklonid](https://et.wikipedia.org/wiki/Tsüklon),
päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, 
idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt
vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis.

### Loodusvarad ja nende majandamine

Loodusvarade poolest on USA palju rikkam kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid.
Ent nende majandamine on seni jätnud mõneti soovida.

Riigi pindala ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda 
väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui [Kanada](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada)
ja [Hiina](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina). Majanduslikult väärtuslikku maad,
mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA-l rohkem kui ühelgi
teisel riigil maailmas – umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaegu kolm hektarit inimese
kohta.

Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on
see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse
poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa
all umbes 50 miljonit [hektarit](https://et.wikipedia.org/wiki/Hektar), ülejäänu
on aga põllumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kõlbmatu maa.

#### Metsavarud^(󠀁[[6]](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_note-6)󠁿)

Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsade üldpindala on u. 310
000 000 ha.^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_note-Metsamaa_pindala-7))
Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_note-Metsasus-8))
Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. kohal.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_note-Metsasus-8))
Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust
annavad [okaspuud](https://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud) ja kolmandiku [lehtpuud](https://et.wikipedia.org/wiki/Lehtpuu).

USA-s kasvab erisuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud [okasmetsad](https://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets).
Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad 
eelkõige [männimetsad](https://et.wikipedia.org/wiki/Mänd). Kliimast olenevalt on
need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad
olid varem samuti üsna tootlikud, kuid need laastati juba [19. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/19._sajand).
Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes looduskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena.
Varasematel aegadel oli palju niiskeid [lähistroopilisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Lähistroopika)
metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja [küpressimetsad](https://et.wikipedia.org/wiki/Küpress).
Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide
metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab 
peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.

#### Kalavarud

Vanasti olid Ameerika Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes,
eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad
olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. [Heeringat](https://et.wikipedia.org/wiki/Heeringas),
[turska](https://et.wikipedia.org/wiki/Tursk), [sardiine](https://et.wikipedia.org/wiki/Sardiinid),
eriti [lõhelisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõhelised) oli väga rikkalikult ka
[Vaikse ookeani](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaikne_ookean) rannikuvetes, kõige
rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli [Mehhiko laht](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko_laht),
kuhu [Mississippi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mississippi) ja teised jõed tõid
tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete
laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti
välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine.
Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult.

Alles viimase paarikümne aasta jooksul^([_[millal?](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Millal)_])
on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis
ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse
on kala juurde tulnud. [Atlandi ookeani](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean)
veed USA rannikul on aga kalast peaaegu tühjad.

#### Veevarud

Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega
on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu [Mississippi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mississippi),
[Yukon](https://et.wikipedia.org/wiki/Yukoni_jõgi) ja [Columbia](https://et.wikipedia.org/wiki/Columbia_jõgi)
kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345
km^(3) (viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km^(3) taastumatut põhjavett.
Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimastel aastakümnetel^([_[millal?](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Millal)_])
veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja 
veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.

#### Maavarad

Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides
palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud
ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid
maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid,
mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest.

[Rauamaagi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rauamaak) ülisuured varud paiknevad [Ülemjärve](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülemjärv)
ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult
madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest
sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe.

Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle
omaduste parandamiseks. Täiesti puudub [nikkel](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikkel),
seda saadakse Kanadast. Näiteks [mangaani](https://et.wikipedia.org/wiki/Mangaan)
aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk [boksiiti](https://et.wikipedia.org/wiki/Boksiit)
leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas [Arkansase](https://et.wikipedia.org/wiki/Arkansas)
osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest.
[Vase](https://et.wikipedia.org/wiki/Vask), [plii](https://et.wikipedia.org/wiki/Plii),
[tsingi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tsink), [hõbeda](https://et.wikipedia.org/wiki/Hõbe)
ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju.
Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus
on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides
on palju [kulda](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuld), eriti California ja Alaska
osariigis. Nende alade asustamisel oli [kullapalavikul](https://et.wikipedia.org/wiki/Kullapalavik)
tähtis osa. Väga palju on [fosforiiti](https://et.wikipedia.org/wiki/Fosforiit),
[kaalisoola](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaalisool?action=edit&redlink=1), [väävlit](https://et.wikipedia.org/wiki/Väävel).

#### Energiavarad

Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat
tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika 
Ühendriikides on mitmeid [nafta](https://et.wikipedia.org/wiki/Nafta)- ja [maagaasi](https://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas)
leiukohti. Vanimad leiukohad riigi kirdeosas ja California osariigis on ammendunud
või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri 
keskosa basseinid Texase, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued
leiukohad Wyomingi osariigis. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, 
kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saada. Suurem
osa maailma söevarudest kuulub USA-le, [Venemaale](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa)
ja [Hiinale](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina). Vanemad, kuulsamad ja kvaliteetsema
söega leiukohad asuvad idas, Apalatši mäestikus. Sealsed varud on aga ammendumas.
Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga
ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. [Uraanimaaki](https://et.wikipedia.org/wiki/Uraan)
[tuumkütuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumkütus) valmistamiseks on piisavalt,
kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast.

### Laamtektoonika

USA paikneb [Põhja-Ameerika laam](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Ameerika_laam),
võttes enda alla 60% laamast. Ta on [vanaaegkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Vanaaegkond),
[keskaegkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaegkond) ja [uusaegkonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Uusaegkond)
[kurrutuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurrutus) piirkonnas ja [eelkambriumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eelkambrium)
[pealiskorral](https://et.wikipedia.org/wiki/Pealiskord).

### Maavärinad ja vulkaanipursked

Riigis on aktiivseid [vulkaane](https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan) ja seismiliselt
aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemaks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala.
Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud [San Francisco maavärin](https://et.wikipedia.org/wiki/San_Francisco_maavärin)
aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelese maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest
on purustusi toonud [Saint Helensi](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Helens) 
pursked 1980. aastal. [Yellowstone'i platool](https://et.wikipedia.org/wiki/Yellowstone'i_platoo?action=edit&redlink=1)
tegutseb ka geisreid.

### Kliima

USA põhiosa asub [parasvöötmes](https://et.wikipedia.org/wiki/Parasvööde) ja [lähistroopikas](https://et.wikipedia.org/wiki/Lähistroopika),
Florida osariigi lõunaosa ulatub [troopikavöötmesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Troopikavööde),
Alaskas valitseb [lähisarktiline kliima](https://et.wikipedia.org/wiki/Lähisarktiline_kliima).
Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm [arktiline õhk](https://et.wikipedia.org/wiki/Arktiline_õhumass)
tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast 
on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel
Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool −30 °C, Ülemjärve ääres
[Duluthis](https://et.wikipedia.org/wiki/Duluth) −13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul
Juneau’s −1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades
valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud [Surmaorus](https://et.wikipedia.org/wiki/Surmaorg)(
56,7 °C; läänepoolkera kõrgeim).

 Keskmine temperatuur |  | Suvi | Talv | 
 |  **Põhjaosa** | 8…16 °C | 0…–32 °C | 
 |  **Lõunaosa** | 16…24 °C | 0…–8 °C |

Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000–4000 mm, Kaskaadides kohati
kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (1000–1200 mm aastas).
Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: [Kesktasandiku](https://et.wikipedia.org/wiki/Kesktasandik)
idaosas on see kuni 1000 mm, Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas
sajab aastas keskmiselt 250–500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000–3000 mm.

#### Ilmastikukatastroofid

Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi.
Mehhiko lahe rannikut ohustavad [orkaanid](https://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan),
jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Suuremad looduskatastroofid
on olnud järgmised:

 * [El Niño](https://et.wikipedia.org/wiki/El_Niño) – põhjustab orkaane, tugevaid
   vihmasadusid, [põuda](https://et.wikipedia.org/wiki/Põud) ja üleujutusi;
 * [orkaan Mitch](https://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan_Mitch?action=edit&redlink=1)
   1998 – nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 000) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti
   sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett;
 * [orkaan Andrew](https://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan_Andrew?action=edit&redlink=1)
   1992 – tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist
   välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari),
   inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele;
 * [orkaan Katrina](https://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan_Katrina) 2005 – põhjustas
   väga suurt kahju USA kaguosale, hukkus vähemalt 1836 inimest;
 * kuumalaine (juuni–september) 1980 – 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele
   ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut;
 * üleujutus Texase, Oklahoma, Louisiana ja Mississippi osariigis – mai 1995, kaasnesid
   tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut.

### Vesi

#### Veevarad

Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega
on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel^([_[millal?](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Millal)_])
olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide
vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand
USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord
niiskes idaosas – seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused.

#### Veestik

Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike
jõed voolavad Vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed
lisajõed nagu [Ohio](https://et.wikipedia.org/wiki/Ohio_jõgi) on veerohked ja laevatatavad,
läänepoolsed nagu [Arkansas](https://et.wikipedia.org/wiki/Arkansas_(jõgi)) ja [Red River](https://et.wikipedia.org/wiki/Red_River)
jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatšidest algavad
lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse
ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, 
Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub
Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatšide keskosas on palju väikesi liustikujärvi,
lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu [Suur Soolajärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Soolajärv).

Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks
ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad
veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.

#### Suuremad jõed

Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks
ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad
veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.

Maailma 50 pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed
nagu [Mississippi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mississippi) (algab [Itsasca järvest](https://et.wikipedia.org/wiki/Itsasca_järv?action=edit&redlink=1)
Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779 km), [Missouri](https://et.wikipedia.org/wiki/Missouri)(
algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726 km), [Ohio-Allegheny](https://et.wikipedia.org/wiki/Ohio-Allegheny?action=edit&redlink=1)(
algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102 km), [Colorado jõgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Colorado_jõgi)(
algab [Grandi maakonnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Grandi_maakond) USA-s ja 
suubub [California lahte](https://et.wikipedia.org/wiki/California_laht); pikkus
2333 km). Võrdluseks võib tuua Eesti pikima [Võhandu jõe](https://et.wikipedia.org/wiki/Võhandu_jõgi),
mille algus paikneb [Otepää kõrgustikul](https://et.wikipedia.org/wiki/Otepää_kõrgustik)
ja mis suubub [Lämmijärve](https://et.wikipedia.org/wiki/Lämmijärv), läbides kokku
156 kilomeetrit.

#### Suuremad järved

Maailma 40 suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA
territooriumil asuvad järved: [Ülemjärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülemjärv)(
82 414 km²; suurim sügavus 406 m), [Huroni järv](https://et.wikipedia.org/wiki/Huroni_järv)(
59 596 km²; suurim sügavus 229 m), [Michigani järv](https://et.wikipedia.org/wiki/Michigani_järv)(
58 016 km²; suurim sügavus 281 m), [Erie järv](https://et.wikipedia.org/wiki/Erie_järv)(
25 821 km²; suurim sügavus 64 m), [Ontario järv](https://et.wikipedia.org/wiki/Ontario_järv)(
19 477 km²; suurim sügavus 237 m) ja [Suur Soolajärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Soolajärv)(
4662 km²; suurim sügavus 7 m).

#### Laevatatavad veekogud

Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond
on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel
ajal^([_[millal?](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Millal)_]) vähenenud. Tähtsuse
on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja
Mississippi vahel.

## Ameerika Ühendriikide riigikaitse

Ameerika Ühendriikide riigikaitse aluseks on [Ameerika Ühendriikide relvajõud](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_relvajõud),
kuhu kuuluvad [maaväed](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_maaväed)(
_US Army_), [merevägi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_merevägi)(
_US Navy_), [merejalavägi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_merejalavägi)(
_US Marine Corps_), [õhujõud](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_õhujõud)(
_US Air Force_) ja [rannavalve](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_rannavalve)(
_US Coast Guard_). Relvajõudude üle teostab tsiviiljuhtimist [Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Kaitseministeerium)
ning sõjaväe operatiivjuhtimisorgan on [staabiülemate ühendkomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Staabiülemate_ühendkomitee),
mis ühendab eri [väeliikide](https://et.wikipedia.org/wiki/Väeliik) staabiülemaid.

Kuna Ameerika Ühendriigid on potentsiaalsetest vaenlastest [Vaikse](https://et.wikipedia.org/wiki/Vaikne_ookean)
ja [Atlandi ookeani](https://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean) abil eraldatud,
peetakse ainsaks reaalseks ootamatu rünnaku ohuks Ameerikale mandritevaheliste või
kosmoses paiknevate raketikomplekside rünnakut, mille ärahoidmiseks ja õigeaegseks
eelhoiatusprogrammiks on [NORAD](https://et.wikipedia.org/wiki/NORAD) (Ameerika 
Ühendriikide ja [Kanada](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada) [Põhja-Ameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Ameerika)
õhukaitsesüsteem), mille keskus asus algselt [Colorado Springsis](https://et.wikipedia.org/wiki/Colorado_Springs)
ja hiljem 1962. aastast Colorado osariigis [Cheyenne'i mäel](https://et.wikipedia.org/wiki/Cheyenne'i_mägi?action=edit&redlink=1).

## Ameerika Ühendriikide sisejulgeolek

Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekusüsteemi ehk luurekogukonna moodustavad pärast
[2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid](https://et.wikipedia.org/wiki/11._septembri_terrorirünnakud)
terrorirünnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused, mille juht on riikliku 
julgeoleku direktor (ingl _Director of National Intelligence_) [James R. Clapper](https://et.wikipedia.org/wiki/James_R._Clapper),
kelle üldalluvuses on [Sisejulgeolekuministeerium](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Sisejulgeolekuministeerium),
[Föderaalne Juurdlusbüroo](https://et.wikipedia.org/wiki/Föderaalne_Juurdlusbüroo).

## Rahvastik

[[

USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele [immigratsioonile](https://et.wikipedia.org/wiki/Immigratsioon)
jätkub kiire rahvaarvu kasv ka [21. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/21._sajand),
see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv
300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele
on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide
jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse [Euroopa Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit)
rahvastiku.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_note-9))

Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga mitmekesine maa. Rahvastiku üle peetakse
arvestust rassitunnuste ja etnilise päritolu järgi. 2010. aasta rahvaloenduse järgi
on rahvastikust 72,4% valgenahalised, 12,6% [afroameeriklased](https://et.wikipedia.org/wiki/Afroameeriklased),
4,8% Aasia päritolu ameeriklased, 0,9% põlisameeriklased ([indiaanlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Indiaanlased)
ja [eskimod](https://et.wikipedia.org/wiki/Eskimod)), 0,2% [Hawaii](https://et.wikipedia.org/wiki/Hawaii_saared)
ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud, 6,2% muudest rassidest ja 2,9% kahest
või enamast rassist.

 **USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad**^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_note-10)) |  Etniline rühm |  Piirkond (linn, osariik) | 
 |  [Araablased](https://et.wikipedia.org/wiki/Araablased) |  [Dearborn](https://et.wikipedia.org/wiki/Dearborn), [⌊Michigan⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Michigan) [Michigan](https://et.wikipedia.org/wiki/Michigan)
[Chicago](https://et.wikipedia.org/wiki/Chicago), [⌊Illinois⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Illinois) [Illinois](https://et.wikipedia.org/wiki/Illinois) | 
 |  [Hiinlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiinlased) |  [San Francisco](https://et.wikipedia.org/wiki/San_Francisco), [⌊California⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/California) [California](https://et.wikipedia.org/wiki/California)[Manhattan](https://et.wikipedia.org/wiki/Manhattan), [⌊New Yorgi osariik⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Yorgi_osariik) [New York](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Yorgi_osariik)Chicago, [⌊Illinois⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Illinois) Illinois | 
 |  [Kuubalased](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuubalased) |  [Miami](https://et.wikipedia.org/wiki/Miami), [⌊Florida⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Florida) [Florida](https://et.wikipedia.org/wiki/Florida)[Jersey City](https://et.wikipedia.org/wiki/Jersey_City), [⌊New Jersey⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Jersey) [New Jersey](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Jersey) | 
 |  [Kreeklased](https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeklased) |  [Detroit](https://et.wikipedia.org/wiki/Detroit), [⌊Michigan⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Michigan) [Michigan](https://et.wikipedia.org/wiki/Michigan)[Astoria](https://et.wikipedia.org/wiki/Astoria_(New_York)?action=edit&redlink=1), [Queens](https://et.wikipedia.org/wiki/Queens), [⌊New Yorgi osariik⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Yorgi_osariik) New York | 
 |  [Itaallased](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaallased) |  [South Philly](https://et.wikipedia.org/wiki/South_Philly?action=edit&redlink=1), [Philadelphia](https://et.wikipedia.org/wiki/Philadelphia), [⌊Pennsylvania⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Pennsylvania) [Pennsylvania](https://et.wikipedia.org/wiki/Pennsylvania)[Little Italy](https://et.wikipedia.org/wiki/Little_Italy?action=edit&redlink=1), [Baltimore](https://et.wikipedia.org/wiki/Baltimore), [⌊Maryland⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Maryland) [Maryland](https://et.wikipedia.org/wiki/Maryland) | 
 |  [Venelased](https://et.wikipedia.org/wiki/Venelased) |  [Brighton Beach](https://et.wikipedia.org/wiki/Brighton_Beach?action=edit&redlink=1), [Brooklyn](https://et.wikipedia.org/wiki/Brooklyn), [⌊New Yorgi osariik⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Yorgi_osariik) New York | 
 |

### Keel

Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt, kuid _[de facto](https://et.wikipedia.org/wiki/De_facto)_
on ametlik keel [inglise keel](https://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_keel). 32 osariigis
on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus [havai keelel](https://et.wikipedia.org/wiki/Havai_keel)
[Hawaii osariigis](https://et.wikipedia.org/wiki/Hawaii_osariik) ja 20 põlisrahva
keelel [Alaska osariigis](https://et.wikipedia.org/wiki/Alaska_osariik).^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_note-11))

Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania
keelt 29,7 miljonit, [hiina keelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_keel) 2,2
miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, [tagalogi keelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Tagalogi_keel)
1,3 miljonit, [vietnami keelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Vietnami_keel) 1,1 
miljonit ja [saksa keelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_keel) 1,1 miljonit
ameeriklast.

### Religioon

USA-s domineerivad [protestantlikud](https://et.wikipedia.org/wiki/Protestantism)
kristlikud kirikud.

[17.](https://et.wikipedia.org/wiki/17._sajand) ja [18. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/18._sajand)
oli suurem osa uusasunikest [Suurbritannia](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia)
kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt
Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores
USA-s ühtaegu nii suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine [piibli](https://et.wikipedia.org/wiki/Piibel)
erinevatesse tõlgendustesse.

## Ajalugu

[Põhja-Ameerika](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Ameerika) esmaasukad jõudsid
tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja [Kanada](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada)
territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste 
tuleku ajaks [16. sajandil](https://et.wikipedia.org/wiki/16._sajand) olid [indiaanlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Indiaanlased)
hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende
elulaad oli erinev. [Mehhikost](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko) põhja poole
jäävatel aladel elasid (enamasti väikestes külades) [algonkinid](https://et.wikipedia.org/wiki/Algonkinid?action=edit&redlink=1),
[irokeesid](https://et.wikipedia.org/wiki/Irokeesid?action=edit&redlink=1), [siuud](https://et.wikipedia.org/wiki/Siuud),
[atapaskid](https://et.wikipedia.org/wiki/Atapaskid?action=edit&redlink=1) jpt indiaanlaste
[hõimud](https://et.wikipedia.org/wiki/Hõim), kes tegelesid põllumajanduse, küttimise
ja [korilusega](https://et.wikipedia.org/wiki/Korilus).

### Eurooplaste asustus Ameerikas

16. sajandi algul siirdusid [Mehhiko](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko) ala
hõivanud [hispaanlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaanlased) [Floridasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Florida)
ja sealt põhja poole, 1565. aastal rajasid nad [San Augustine](https://et.wikipedia.org/wiki/San_Augustine?action=edit&redlink=1)'
i, tänapäeva USA territooriumi esimese eurooplaste püsiasunduse. 16. sajandil hakkasid
Ameerikasse rändama ka [prantslased](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantslased) 
ja [inglased](https://et.wikipedia.org/wiki/Inglased). Esialgu tuli Euroopast vaid
maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17. sajandi algul hakati rajama püsiasustust.
[Uus-Prantsusmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Prantsusmaa) [koloonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Prantsusmaa_koloonia?action=edit&redlink=1),
mis rajati 1604. aastal, ulatus 1680. aastatel [Suurest järvistust](https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_järvistu)
lõunasse.

Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal [Virginias](https://et.wikipedia.org/wiki/Virginia)
[Walter Raleigh](https://et.wikipedia.org/wiki/Walter_Raleigh)' juhtimisel, kuid
see ebaõnnestus. 1607. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt pärit 
kolonisti [Chesapeake](https://et.wikipedia.org/wiki/Chesapeake?action=edit&redlink=1)'
i lahe äärde [Jamestowni](https://et.wikipedia.org/wiki/Jamestown_(Virginia)) – 
Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [Virginia](https://et.wikipedia.org/wiki/Virginia)
[koloonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Virginia_koloonia?action=edit&redlink=1)).
Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu
rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka [Hollandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Hollandi_Vabariik)(
aastast 1613) ja [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Rootsi) asundusi (aastast
1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt.

18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel.
Igaühel neist oli oma kuberner ja seadustik, ent [Suurbritannia kuningriigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia_kuningriik)
valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: [Uus-Inglismaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Inglismaa)(
[Massachusetts](https://et.wikipedia.org/wiki/Massachusetts), [Connecticut](https://et.wikipedia.org/wiki/Connecticut),
[Rhode Island](https://et.wikipedia.org/wiki/Rhode_Island), [New Hampshire](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Hampshire));
Kesk- ([New York](https://et.wikipedia.org/wiki/New_York), [New Jersey](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Jersey),
[Pennsylvania](https://et.wikipedia.org/wiki/Pennsylvania), [Delaware](https://et.wikipedia.org/wiki/Delaware))
ja Lõuna kolooniad (Virginia, [Maryland](https://et.wikipedia.org/wiki/Maryland),
[Põhja-Carolina](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Carolina), [Lõuna-Carolina](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Carolina),
[Georgia](https://et.wikipedia.org/wiki/Georgia), kus kolonistid olid Inglismaa 
katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti
[tubakakasvatusega](https://et.wikipedia.org/wiki/Tubakakasvatus?action=edit&redlink=1),
mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II
poolel tooma Aafrika orje.

[Uus-Inglismaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Inglismaa) kolooniad rajasid Inglismaa
ametlikule kirikule vastanduvad [puritaanid](https://et.wikipedia.org/wiki/Puritaanid).
Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (ümberasujate tuntuim laev on [Mayflower](https://et.wikipedia.org/wiki/Mayflower)).
Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi
ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli 
neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste
ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist [kveeker](https://et.wikipedia.org/wiki/Kveekerid)
[William Penni](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Penn) juhitud [Pennsylvania](https://et.wikipedia.org/wiki/Pennsylvania).

Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult
kaasa kokkupõrked indiaanlastega ([Indiaanisõjad](https://et.wikipedia.org/wiki/Indiaanisõjad?action=edit&redlink=1)).
Esimene suurem sõda toimus 1622–1636 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud
indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise
tõttu lüüa.

### Ameerika kolooniate iseseisvumine

  _Pikemalt artiklites [Kolmteist kolooniat](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmteist_kolooniat)
ja [Ameerika iseseisvussõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_iseseisvussõda)_

Suurbritannia kuningriigi ja [Ameerika kolooniate](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmteist_kolooniat)
suhted teravnesid pärast [Seitsmeaastast sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Seitsmeaastane_sõda).
1763. aasta [Pariisi rahu](https://et.wikipedia.org/wiki/Pariisi_rahu_(1763)?action=edit&redlink=1)
lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu
alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale
kurnav, võttis [Suurbritannia parlament](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia_parlament)
vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku
arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat
võitlusühingut (tuntuim [Vabaduse Pojad](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduse_Pojad?action=edit&redlink=1)),
boikoteeriti Briti kaupu ([Bostoni teejoomine](https://et.wikipedia.org/wiki/Bostoni_teejoomine)).

5. septembril 1774 tuli [Philadelphias](https://et.wikipedia.org/wiki/Philadelphia)
kokku I [Kontinentaalkongress](https://et.wikipedia.org/wiki/Kontinentaalkongress?action=edit&redlink=1),
kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima
kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused.
Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte.
19. aprillil 1775 tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja(
[Ameerika Ühendriikide Iseseisvussõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Iseseisvussõda))
puhkemise.

[10. mail](https://et.wikipedia.org/wiki/10._mai) 1775 kogunes [II Kontinentaalkongress](https://et.wikipedia.org/wiki/II_Kontinentaalkongress?action=edit&redlink=1),
mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginia osariigist pärit 
[George Washingtoni](https://et.wikipedia.org/wiki/George_Washington). [4. juulil](https://et.wikipedia.org/wiki/4._juuli)(
[Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_iseseisvuspäev))
1776 võttis II Kontinentaalkongress vastu [Thomas Jeffersoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Thomas_Jefferson)
koostatud [Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon),
millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid(
Varasem nimetus oli [Ühendatud Kolooniad](https://et.wikipedia.org/wiki/Ühendatud_Kolooniad?action=edit&redlink=1)).

[Ameerika kolooniate](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmteist_kolooniat) iseseisvumiseks
Suurbritannia kuningriigist toimunud Iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril
1783 sõlmitud [Pariisi rahu](https://et.wikipedia.org/wiki/Pariisi_rahu_(1783)),
millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.

1787. aastal kiitis [Delaware](https://et.wikipedia.org/wiki/Delaware)'i osariik
esimesena heaks [USA põhiseaduse](https://et.wikipedia.org/wiki/USA_põhiseadus) 
ja sellepärast nimetatakse teda esimeseks [osariigiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Osariik_(USA)).

### Ameerika Ühendriikide laienemine

[[

Louisiana tänapäeva osariikide taustal

1803. aastal [ostsid](https://et.wikipedia.org/wiki/Louisiana_ost) Ameerika Ühendriigid
Prantsusmaalt [Louisiana](https://et.wikipedia.org/wiki/Louisiana_(ajalooline_piirkond))
ning selle ostuga kasvas USA territoorium peaaegu kahekordseks. [Mississippi](https://et.wikipedia.org/wiki/Mississippi)
suudmealal asuv USA osariik [Louisiana](https://et.wikipedia.org/wiki/Louisiana_osariik)
eraldati 1812. aastal ja see hõlmab sellest piirkonnast vaid väikese osa. Louisiana
osariigist üle jäänud ala nimetati [Missouri alaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Missouri_ala?action=edit&redlink=1).

Laieneval ning majanduslikult kiiresti areneval Ameerika Ühendriikidel tekkis merekaubanduse
pinnal konflikt Suurbritanniaga ning 1812 kuulutati endisele emamaale sõda, mille
käigus 1814 vallutasid inglased küll Washingtoni linna, ent ameeriklased suutsid
oma iseseisvust kaitsta. Sõja lõpetanud 1814. aasta Genti rahulepinguga taastati
sõjaeelne seisukord. Põhja-Ameerika mandril asuv Kanada jäi endiselt Suurbritannia
kolooniaks.

1823. aastal kuulutas president [James Monroe](https://et.wikipedia.org/wiki/James_Monroe)
USA välispoliitika alusena välja Ameerika laienemise strateegilisi huve kaitsva 
seisukoha, mille järgi Ameerika Ühendriigid vastustasid Euroopa mõju laienemist 
Ameerikas ([Monroe doktriin](https://et.wikipedia.org/wiki/Monroe_doktriin)). USA
ise oli sel ajal üha laienemas läände: 1845. aastal [annekteeriti](https://et.wikipedia.org/wiki/Texase_anneksioon?action=edit&redlink=1)
algselt Mehhiko valduses olnud ja 1836 [iseseisvunud](https://et.wikipedia.org/wiki/Texase_revolutsioon)
[Texas](https://et.wikipedia.org/wiki/Texas), 1846. aastal sunniti Suurbritannia
loobuma [Oregonist](https://et.wikipedia.org/wiki/Oregon). Mehhiko alasid liidendati
ka Ameerika Ühendriikide – [Mehhiko sõjaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide-Mehhiko_sõda?action=edit&redlink=1).
Sõja lõpetanud 2. veebruari 1848. aasta [Guadalupe Hidalgo rahulepinguga](https://et.wikipedia.org/wiki/Guadalupe_Hidalgo_rahuleping)
jäi Mexico ikka Mehhikole, kuid [Texasest](https://et.wikipedia.org/wiki/Texas),
[Californiast](https://et.wikipedia.org/wiki/California), [New Mexicost](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Mexico),
[Utah](https://et.wikipedia.org/wiki/Utah)'st, [Nevadast](https://et.wikipedia.org/wiki/Nevada)
ja [Arizonast](https://et.wikipedia.org/wiki/Arizona) said USA uued territooriumid.
Seejärel ulatus USA ühest ookeanist teiseni. 1853. aastal ostis USA Mehhikolt veel
väikese maariba [Arizona](https://et.wikipedia.org/wiki/Arizona) ja [New Mexico](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Mexico)
lõunaosas ning sellega oli saavutatud riigi tänapäevane ulatus (hiljem lisandusid
veel 1867. aastal Venemaalt ostetud [Alaska](https://et.wikipedia.org/wiki/Alaska)
ja 1898. aastal annekteeritud [Hawaii](https://et.wikipedia.org/wiki/Hawaii_Vabariik?action=edit&redlink=1)).
1898 puhkes [Hispaania-Ameerika sõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania-Ameerika_sõda),
mille tulemusena sai USA [Hispaanialt](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania) 
[Guami](https://et.wikipedia.org/wiki/Guam), [Puerto Rico](https://et.wikipedia.org/wiki/Puerto_Rico)
ja [Filipiinid](https://et.wikipedia.org/wiki/Filipiinid) ning kehtestas protektoraadi
[Kuuba](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba) üle.

### Ameerika Ühendriigid ja indiaanlased

Asunike ja kolonistide läände liikudes hõivati üha enam indiaanlaste maid. 1830.
aastal võttis Kongress [Demokraatliku Partei](https://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatlik_Partei_(USA))
juhi president Andrew Jacksoni vastu seaduse, millega kõik USA idaosas elavad indiaani
hõimud pidid loovutama oma maad ning vastutasuks saama territooriumid läänes. USA
kaguosas elanud hõimud eesotsas [tšerokiidega](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšerokiid)
üritasid kõiki seaduslikke vahendeid kasutades oma maid säilitada, ent ehkki USA
Ülemkohtule esitatud protesti lahend oli neile soodne, keeldus president [Andrew Jackson](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrew_Jackson)
seda aktsepteerimast. Umbes 4000 tšerokiid (neljandik ümberasustatutest) suri 1838–
1839 [küüditamisteekonnal](https://et.wikipedia.org/wiki/Küüditamine) ([Pisarate rada](https://et.wikipedia.org/wiki/Pisarate_rada?action=edit&redlink=1)).
Järgmistel aastatel asustas valitsus ümber ka teisi indiaanihõime.

1862. aastal vastu võetud [Homestead Actiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Homestead_Act?action=edit&redlink=1)
lubati tasuta või väikese raha eest anda maatükk igaühele, kes sellel elab ja seda
harib. Selle seaduse tulemusena omandasid tuhanded ameeriklased ja immigrandid farmid
läänes, indiaani hõimude aladel. Läände liikudes hävitasid farmerid [piisonikarjad](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_piison),
kelle olemasolust sõltus sealsete indiaanlaste ellujäämine. Selline tegevus põhjustas
loomulikult kokkupõrkeid, mis lõppesid sõjaväe sekkumisega ning indiaanlaste asustamisega
väheviljakatele aladele rajatud [reservaatidesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Reservaat).

### Kodusõda

  _Pikemalt artiklis [Ameerika kodusõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_kodusõda)_

Farmerite tööle ja tööstusele tuginevate ja kaitsetolle pooldavate põhjaosariikide
ning suuristandustele tuginevate ja vabakaubandust toetavate lõunaosariikide vastuolud
kasvasid, ning põhiliseks pingeallikaks oli jätkuvalt orjanduse küsimus. 1854. aastal
asutasid orjusevastased põhjaosariiklased [Vabariiklik Partei](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabariiklik_Partei_(USA)),
mille kandidaat [Abraham Lincoln](https://et.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln)
võitis 1860. aasta presidendivalimised. 1861. aastal lõid Ameerika Ühendriikidest
lahku 7 lõunaosariiki (hiljem veel 4), kes moodustanud [konföderatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Riikide_Konföderatsioon).
12. aprillil 1861 puhkes [Ameerika Ühendriikide kodusõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_kodusõda),
mis lõppes [9. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/9._aprill) 1865 põhjaosariikide
võiduga. Sõja käigus [1. jaanuaril](https://et.wikipedia.org/wiki/1._jaanuar) 1863
kehtestatud [proklamatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Proklamatsioon) kohaselt
kaotati [orjus](https://et.wikipedia.org/wiki/Orjus) kõikidel aladel, mis olid konföderatsiooni
kontrolli all. Terves riigis kaotati orjus 1865. aasta detsembris, kui hakkas kehtima
põhiseaduse [13. parandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_põhiseaduse_kolmeteistkümnes_parandus).
^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_note-12))^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_note-13))

## Majandus

  _Pikemalt artiklis [Ameerika Ühendriikide majandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_majandus)_

Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne [SKP](https://et.wikipedia.org/wiki/SKP)
oli 2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma
majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-
st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid
on [Hiina](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina), [Mehhiko](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
ja [Kanada](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada).

[Töötute](https://et.wikipedia.org/wiki/Töötus) osakaal oli juunis 2011 9,2%.

[Riigivõlg](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_riigivõlg) on septembris
2011 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab 100% riigi SKP-st.

## Vaata ka

 * [Ameerika erandlikkus](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_erandlikkus)
 * [Ameerika Riikide Konföderatsioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Riikide_Konföderatsioon)
 * [Ameerika Ühendriikide kirjanike loend](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_kirjanike_loend)
 * [2022. aasta Ameerika Ühendriikide valimised](https://et.wikipedia.org/wiki/2022._aasta_Ameerika_Ühendriikide_valimised)
 * [Bill of Rights (1791)](https://et.wikipedia.org/wiki/Bill_of_Rights_(1791))
 * [Ameerika Ühendriikide aukodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_aukodanik)
 * [Ameerika Ühendriigid 2014. aasta taliolümpiamängudel](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid_2014._aasta_taliolümpiamängudel)
 * [Ameerika Ühendriikide veinid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_veinid)
 * [Eesti-USA suhted](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti-USA_suhted)
 * [Ameerika Ühendriikide olümpiakomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_olümpiakomitee)
 * [Venemaa ja USA tippkohtumiste loend](https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_ja_USA_tippkohtumiste_loend)
 * [Nõukogude Liidu ja USA tippkohtumiste loend](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_ja_USA_tippkohtumiste_loend)
 * [Ameerika Ühendriikide – Hiina suhted](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_–_Hiina_suhted)
 * [Ameerika Ühendriikide – India suhted](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_–_India_suhted)
 * [Ameerika Ühendriikide riiklik julgeolekustrateegia](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_riiklik_julgeolekustrateegia)
 * [Ameerika Ühendriikide suursaadik Taanis](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_suursaadik_Taanis)
 * [Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Rahvusvahelise_Arengu_Agentuur)
 * [Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt](https://et.wikipedia.org/wiki/Gröönimaa_võimalik_ülevõtmine_Ameerika_Ühendriikide_poolt)
 * [Suurbritannia suursaadik Ameerika Ühendriikides](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia_suursaadik_Ameerika_Ühendriikides)
 * [Ameerika Ühendriikide suursaadik Iisraelis](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_suursaadik_Iisraelis)
 * [Iisraeli-USA rünnak Iraanile veebruaris 2026](https://et.wikipedia.org/wiki/Iisraeli-USA_rünnak_Iraanile_veebruaris_2026)
 * [Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Rahanduskorporatsioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_Rahvusvahelise_Arengu_Rahanduskorporatsioon)

## Viited

 1.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-wd-e2c4279d04c5f78522898a4dffc9321b1f9d0ccf_1-0)
     [https://www.usgs.gov/faqs/what-constitutes-united-states-what-are-official-definitions?qt-news_science_products=0#qt-news_science_products](https://www.usgs.gov/faqs/what-constitutes-united-states-what-are-official-definitions?qt-news_science_products=0#qt-news_science_products).
 2.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-wd-b4cb4aa4c8080e03e994971c10d9d3a0a63fa668_2-0)
     [Annual Estimates of the Resident Population for the United States, Regions, States, District of Columbia, and Puerto Rico: April 1, 2020 to July 1, 2024 (NST-EST2024-POP)](https://www2.census.gov/programs-surveys/popest/tables/2020-2024/state/totals/NST-EST2024-POP.xlsx).
     Vaadatud 24.12.2024.
 3.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-wd-71b447f09041dfc7694b8e6e2654c7e8e2c0be7f_3-0)
     [QuickFacts : United States](https://www.census.gov/quickfacts/table/PST045215/).
     Vaadatud 24.12.2024.
 4.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-wd-5c2ae2f4886aa51cc1ce98ae114e14186a7d853c_4-0)
     [Maailmapanga andmebaas](https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=US).
     Vaadatud 18.10.2018.
 5.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-wd-657e954f1938f71dffa5260fed23640b1c8dd279_5-0)
     [Maailmapanga andmebaas](https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD).
     Vaadatud 27.05.2019.
 6.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-6) ["Forest Research of the United States"](https://www.fs.fed.us/research/publications/gtr/gtr_wo97.pdf)(
     PDF). 2017. Vaadatud 12.11.2019.
 7.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-Metsamaa_pindala_7-0)
     ["Total forest coverage by country"](https://www.theguardian.com/environment/datablog/2009/sep/02/total-forest-area-by-country).
     _The Guardian_ (inglise). Vaadatud 03.04.2017.
 8.  [1](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-Metsasus_8-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-Metsasus_8-1)
     ["Forest area (% of land area)"](http://data.worldbank.org/indicator/AG.LND.FRST.ZS).
     _Maailmapanga koduleht_ (inglise). Vaadatud 03.04.2017.
 9.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-9) [Eurostat](https://et.wikipedia.org/wiki/Eurostat)
     ja [U.S. Census Bureau](https://et.wikipedia.org/wiki/U.S._Census_Bureau).
 10. [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-10) Sketchbook 
     USA. 08-21086-E-I.0 lk 79 Bureau of International Information Programs U.S. Department
     of State
 11. [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-11) ["The World Factbook. North Americaː United States"](https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20)(
     inglise). CIA. [Originaali](https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html)
     arhiivikoopia seisuga 25.12.2018. Vaadatud 22.01.2018.
 12. [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-12) ["Slavery and Civil War"](https://www.law.cornell.edu/constitution-conan/amendment-13/slavery-and-civil-war).
     _LII / Legal Information Institute_ (inglise). Vaadatud 20. detsembril 2023.
 13. [↑](https://kihulane.eu/glossary/ameerika-uhendriigid#cite_ref-13) [Seward certificate](http://memory.loc.gov/cgi-bin/ampage?collId=llsl&fileName=013/llsl013.db&recNum=803)
     Sertifikaat, mis kuulutas 13. paranduse põhiseaduse osaks alates 6. detsembrist
     1865.

## Välislingid

 [Ameerika Ühendriigid](https://et.wiktionary.org/wiki/Ameerika%20Ühendriigid) –
kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

 [Ameerika Ühendriigid](https://et.wikiquote.org/wiki/Ameerika%20Ühendriigid) – 
tsitaadid Vikitsitaatides

[[

[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/NATO) riigid

[Albaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Albaania) | [Ameerika Ühendriigid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid)
| [Belgia](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia) | [Bulgaaria](https://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria)
| [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti) | [Hispaania](https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania)
| [Holland](https://et.wikipedia.org/wiki/Holland) | [Horvaatia](https://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia)
| [Island](https://et.wikipedia.org/wiki/Island) | [Itaalia](https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia)
| [Kanada](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada) | [Kreeka](https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka)
| [Leedu](https://et.wikipedia.org/wiki/Leedu) | [Luksemburg](https://et.wikipedia.org/wiki/Luksemburg)
| [Läti](https://et.wikipedia.org/wiki/Läti) | [Montenegro](https://et.wikipedia.org/wiki/Montenegro)
| [Norra](https://et.wikipedia.org/wiki/Norra) | [Poola](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola)
| [Portugal](https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal) | [Prantsusmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa)
| [Põhja-Makedoonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Makedoonia) | [Rootsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi)
| [Rumeenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Rumeenia) | [Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa)
| [Slovakkia](https://et.wikipedia.org/wiki/Slovakkia) | [Sloveenia](https://et.wikipedia.org/wiki/Sloveenia)
| [Soome](https://et.wikipedia.org/wiki/Soome) | [Suurbritannia](https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia)
| [Taani](https://et.wikipedia.org/wiki/Taani) | [Tšehhi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšehhi)
| [Türgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Türgi) | [Ungari](https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari)

![](https://thumb.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b2/Cartography_of_the_Americas.
svg/120px-Cartography_of_the_Americas.svg.png?utm_source=et.wikipedia.org&utm_campaign
=parser&utm_content=thumbnail)

[Ameerika maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_maad)

**Iseseisvad riigid:** [Ameerika Ühendriigid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid)
| [Antigua ja Barbuda](https://et.wikipedia.org/wiki/Antigua_ja_Barbuda) | [Argentina](https://et.wikipedia.org/wiki/Argentina)
| [Bahama](https://et.wikipedia.org/wiki/Bahama) | [Barbados](https://et.wikipedia.org/wiki/Barbados)
| [Belize](https://et.wikipedia.org/wiki/Belize) | [Boliivia](https://et.wikipedia.org/wiki/Boliivia)
| [Brasiilia](https://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) | [Colombia](https://et.wikipedia.org/wiki/Colombia)
| [Costa Rica](https://et.wikipedia.org/wiki/Costa_Rica) | [Dominica](https://et.wikipedia.org/wiki/Dominica)
| [Dominikaani Vabariik](https://et.wikipedia.org/wiki/Dominikaani_Vabariik) (Quisqueya)
| [Ecuador](https://et.wikipedia.org/wiki/Ecuador) | [El Salvador](https://et.wikipedia.org/wiki/El_Salvador)
| [Grenada](https://et.wikipedia.org/wiki/Grenada) | [Guatemala](https://et.wikipedia.org/wiki/Guatemala)
| [Guyana](https://et.wikipedia.org/wiki/Guyana) | [Haiti](https://et.wikipedia.org/wiki/Haiti)
| [Honduras](https://et.wikipedia.org/wiki/Honduras) | [Jamaica](https://et.wikipedia.org/wiki/Jamaica)
| [Kanada](https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada) | [Kuuba](https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba)
| [Mehhiko](https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko) | [Nicaragua](https://et.wikipedia.org/wiki/Nicaragua)
| [Panama](https://et.wikipedia.org/wiki/Panama) | [Paraguay](https://et.wikipedia.org/wiki/Paraguay)
| [Peruu](https://et.wikipedia.org/wiki/Peruu) | [Saint Kitts ja Nevis](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Kitts_ja_Nevis)
| [Saint Lucia](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Lucia) | [Saint Vincent ja Grenadiinid](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Vincent_ja_Grenadiinid)
| [Suriname](https://et.wikipedia.org/wiki/Suriname) | [Trinidad ja Tobago](https://et.wikipedia.org/wiki/Trinidad_ja_Tobago)
| [Tšiili](https://et.wikipedia.org/wiki/Tšiili) | [Uruguay](https://et.wikipedia.org/wiki/Uruguay)
| [Venezuela](https://et.wikipedia.org/wiki/Venezuela)

 **Sõltuvad alad:** [Anguilla](https://et.wikipedia.org/wiki/Anguilla) | [Aruba](https://et.wikipedia.org/wiki/Aruba)
| [Bermuda](https://et.wikipedia.org/wiki/Bermuda) | [Bonaire](https://et.wikipedia.org/wiki/Bonaire)
| [Briti Neitsisaared](https://et.wikipedia.org/wiki/Briti_Neitsisaared) | [Curaçao](https://et.wikipedia.org/wiki/Curaçao)
| [Falklandi saared](https://et.wikipedia.org/wiki/Falklandi_saared) | [Gröönimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Gröönimaa)
| [Guadeloupe](https://et.wikipedia.org/wiki/Guadeloupe) | [Kaimanisaared](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaimanisaared)
| [Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared](https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-Georgia_ja_Lõuna-Sandwichi_saared)
| [Martinique](https://et.wikipedia.org/wiki/Martinique) | [Montserrat](https://et.wikipedia.org/wiki/Montserrat)
| [Navassa](https://et.wikipedia.org/wiki/Navassa) | [Prantsuse Guajaana](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_Guajaana)
| [Puerto Rico](https://et.wikipedia.org/wiki/Puerto_Rico) | [Saba](https://et.wikipedia.org/wiki/Saba_saar)
| [Saint-Barthélemy](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint-Barthélemy) | [Saint-Martin](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint-Martin)
| [Saint-Pierre ja Miquelon](https://et.wikipedia.org/wiki/Saint-Pierre_ja_Miquelon)
| [Sint-Eustatius](https://et.wikipedia.org/wiki/Sint-Eustatius) | [Sint Maarten](https://et.wikipedia.org/wiki/Sint_Maarten)
| [Turks ja Caicos](https://et.wikipedia.org/wiki/Turks_ja_Caicos) | [USA Neitsisaared](https://et.wikipedia.org/wiki/USA_Neitsisaared)

 [Aafrika maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika_maad) | [Aasia maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasia_maad)
| [Austraalia ja Okeaania maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia_ja_Okeaania_maad)
| **Ameerika maad** | [Euroopa maad](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_maad)

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid)

[[