# Albert Einstein

- Link: https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein
- Published: 2026-04-18T11:13:42+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [TÄNA AJALOOS, 20. märtsi ⟩ Einstein avaldas üldrelatiivsusteooria, asutati USA vabariiklaste partei](https://kihulane.eu/arhiiv/167797)
 * [TÄNA AJALOOS, 2. august ⟩ Sündis jõutõstja, mitu olümpiarekordit püstitanud Gustav Ernesaks](https://kihulane.eu/arhiiv/212623)
 * [Aju ei kustuta vanu mälestusi – need on peidetud ja õigel ajal on need nagu naksti tagsi](https://kihulane.eu/arhiiv/210544)
 * [Miks meile küll tundub, et vahel aeg lausa lendab – teadlased on leidnud seletuse](https://kihulane.eu/arhiiv/205575)
 * [TÄNA AJALOOS ⟩ Siberis toimus saladusliku põhjusega hiigelplahvatus](https://kihulane.eu/arhiiv/201764)
 * [TÄNA AJALOOS, 18. aprill ⟩ Algas Euroopa ühendamine ühtsesse liitu](https://kihulane.eu/arhiiv/181606)
 * [Liiga suured, liiga vara: James Webbi teleskoobi leitud «väikesed punased täpid» nõuavad selgitust](https://kihulane.eu/arhiiv/161005)
 * [Astronoomid tabasid ülimassiivsete mustade aukude ühinemise kõla](https://kihulane.eu/arhiiv/26839)

[[

 |  |   _See artikkel räägib füüsikust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [Einstein (täpsustus)](https://et.wikipedia.org/wiki/Einstein_(täpsustus))_ |

---

**Albert Einstein** ([14. märts](https://et.wikipedia.org/wiki/14._märts) [1879](https://et.wikipedia.org/wiki/1879)
[Ulm](https://et.wikipedia.org/wiki/Ulm), [Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa)–
[18. aprill](https://et.wikipedia.org/wiki/18._aprill) [1955](https://et.wikipedia.org/wiki/1955)
[Princeton](https://et.wikipedia.org/wiki/Princeton), [USA](https://et.wikipedia.org/wiki/USA);
[kodanikukoht](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodanikukoht) 1901. aastast [Zürich](https://et.wikipedia.org/wiki/Zürich))
oli [Saksamaalt](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa) pärit ning hiljem [Šveitsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Šveitsi_kodakondsus?action=edit&redlink=1)
ja [Ameerika Ühendriikide kodakondsusega](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_kodakondsus)
[juudi](https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid) rahvusest [füüsikateoreetik](https://et.wikipedia.org/wiki/Füüsikateoreetik).
Ta on üks ajaloo tähtsamaid füüsikuid ja üks tuntumaid uusaja teadlasi. Paljud peavad
teda [20. sajandi](https://et.wikipedia.org/wiki/20._sajand) suurimaks [teadlaseks](https://et.wikipedia.org/wiki/Teadlane).

Tema uurimused [aine](https://et.wikipedia.org/wiki/Aine_(füüsika)), [ruumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruum)
ja [aja](https://et.wikipedia.org/wiki/Aeg) ehituse ning [gravitatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Gravitatsioon)
olemuse kohta muutsid oluliselt seni kehtinud [newtonlikku](https://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton)
maailmapilti. 1999. aastal valiti Albert Einstein ajakirja [Physics World](https://et.wikipedia.org/wiki/Physics_World?action=edit&redlink=1)
küsitluses juhtivate füüsikute seas kõigi aegade kõige tähtsamaks füüsikuks [Isaac Newtoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton),
[James Clerk Maxwelli](https://et.wikipedia.org/wiki/James_Clerk_Maxwell), [Niels Bohri](https://et.wikipedia.org/wiki/Niels_Bohr)
ja [Werner Heisenbergi](https://et.wikipedia.org/wiki/Werner_Heisenberg) ees.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-1))

Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et [Newtoni seadustest](https://et.wikipedia.org/wiki/Newtoni_seadused)
ei piisa [klassikalise mehaanika](https://et.wikipedia.org/wiki/Klassikaline_mehaanika)
ja [elektromagnetvälja](https://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetväli) seaduste
ühendamiseks. See seisukoht viis ta [erirelatiivsusteooria](https://et.wikipedia.org/wiki/Erirelatiivsusteooria)
väljatöötamisele. 1905. aastal avaldas ta töö "[Zur Elektrodynamik bewegter Körper](https://et.wikipedia.org/wiki/Zur_Elektrodynamik_bewegter_Körper?action=edit&redlink=1)"("
Liikuvate kehade elektrodünaamikast"), mille sisu nimetatakse tänapäeval [erirelatiivsusteooriaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Erirelatiivsusteooria)
ning mis oli osa tema nn _[annus mirabilis](https://et.wikipedia.org/wiki/Annus_mirabilis?action=edit&redlink=1)_'​
est. Samal aastal avaldas ta ka olulised tööd [Browni liikumise](https://et.wikipedia.org/wiki/Browni_liikumine)
ja [fotoefekti](https://et.wikipedia.org/wiki/Fotoefekt) kohta ning tuletas valemi
[E = mc²](https://et.wikipedia.org/wiki/E=mc²), mis kirjeldab massi ja energia seost.

Seejärel taipas ta, et [relatiivsusprintsiipi](https://et.wikipedia.org/wiki/Relatiivsusprintsiip?action=edit&redlink=1)
saab laiendada [gravitatsiooniväljale](https://et.wikipedia.org/wiki/Gravitatsiooniväli),
ning avaldas [1915](https://et.wikipedia.org/wiki/1915). aastal [üldrelatiivsusteooria](https://et.wikipedia.org/wiki/Üldrelatiivsusteooria).
1917. aastal rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu [universumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Universum)
[mudelile](https://et.wikipedia.org/wiki/Mudel) tervikuna.

Ta jätkas tööd [statistilise mehaanika](https://et.wikipedia.org/wiki/Statistiline_mehaanika)
ja [kvantmehaanika](https://et.wikipedia.org/wiki/Kvantmehaanika) alal, andes olulise
panuse [osakeste](https://et.wikipedia.org/wiki/Osake) [teooria](https://et.wikipedia.org/wiki/Teooria)
ja [valguse](https://et.wikipedia.org/wiki/Valgus) soojuslike omaduste uurimisse
ning pani aluse [footonite](https://et.wikipedia.org/wiki/Footon) teooriale. Kuigi
ta andis panuse [kvantfüüsikasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kvantfüüsika), jäi
ta selle tõlgenduse suhtes kriitiliseks.

Einsteini peetakse teadlase ja geeniuse kehastuseks ning ta on [20. sajandi](https://et.wikipedia.org/wiki/20._sajand)
kõige mõjukam [füüsik](https://et.wikipedia.org/wiki/Füüsik). Popkultuuris on tema
nimi muutunud sünonüümiks erakordsele [intellektile](https://et.wikipedia.org/wiki/Intellekt)
ja [geniaalsusele](https://et.wikipedia.org/wiki/Geenius).

Ta sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist [1915](https://et.wikipedia.org/wiki/1915).
aastal. Tema töödel oli oluline mõju kaasaegsele arusaamale [ruumist](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruum),
[ajast](https://et.wikipedia.org/wiki/Aeg), [massist](https://et.wikipedia.org/wiki/Mass)
ja [energiast](https://et.wikipedia.org/wiki/Energia).

[1921](https://et.wikipedia.org/wiki/1921). aastal sai ta [Nobeli füüsikaauhinna](https://et.wikipedia.org/wiki/Nobeli_füüsikaauhind)
teenete eest [teoreetilises füüsikas](https://et.wikipedia.org/wiki/Teoreetiline_füüsika),
eelkõige [fotoefekti](https://et.wikipedia.org/wiki/Fotoefekt) seletuse eest, mille
ta avaldas [1905](https://et.wikipedia.org/wiki/1905). aastal. Auhind anti üle [1922](https://et.wikipedia.org/wiki/1922).
aastal.

Tema teoreetilistel töödel oli [aatomipommi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aatomipomm)
ja [tuumaenergia](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia) arendamisel vaid kaudne
roll. Teise maailmasõja eel hoiatas ta president [Franklin Roosevelti](https://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Roosevelt)
Saksamaa võimaliku [tuumarelva](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumarelv) arendamise
eest, mis aitas kaasa USA tuumauuringute ([Manhattani projekti](https://et.wikipedia.org/wiki/Manhattani_projekt))
käivitumisele. Hiljem mõistis ta hukka [tuumalõhustumise](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumalõhustumine)
kasutamise [relvana](https://et.wikipedia.org/wiki/Relv) ning toetas koos [filosoof](https://et.wikipedia.org/wiki/Filosoof)
[Bertrand Russelliga](https://et.wikipedia.org/wiki/Bertrand_Russell) [Russelli-Einsteini manifestis](https://et.wikipedia.org/wiki/Russelli-Einsteini_manifest?action=edit&redlink=1)
tuumarelvade ohtlikkuse rõhutamist.

[1933](https://et.wikipedia.org/wiki/1933). aastal, kui Saksamaal tuli võimule [Adolf Hitler](https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler),
viibis Einstein Ameerika Ühendriikides. Ta ei naasnud Saksamaale, kus ta oli olnud
[Berliini Teaduste Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Berliini_Teaduste_Akadeemia)
professor. Ta jäi USA-sse ja sai [1940](https://et.wikipedia.org/wiki/1940). aastal
USA [kodakondsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodakondsus). Kuni elu lõpuni [1955](https://et.wikipedia.org/wiki/1955).
aastal töötas ta [New Jersey osariigis](https://et.wikipedia.org/wiki/New_Jersey_osariik)
[Princetonis](https://et.wikipedia.org/wiki/Princeton) instituudis [Institute for Advanced Study](https://et.wikipedia.org/wiki/Institute_for_Advanced_Study).

Einstein toetas [rahvastevahelist vastastikust mõistmist](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvastevaheline_vastastikune_mõistmine?action=edit&redlink=1),
[rahu](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahu) ja [sotsialismi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialism).
^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-2))

## Kodakondsused

Oma elu jooksul oli Einstein mitme riigi [kodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodakondsus).
Sünniga omandas ta – nagu ka tema vanemad – [Württembergi](https://et.wikipedia.org/wiki/Württembergi_kuningriik)
[kodakondsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa_kodakondsus). Aastatel 1896–
1901 oli ta [kodakondsuseta](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodakondsuseta_isik),
sest ta ei soovinud Württembergis [sõjaväeteenistust](https://et.wikipedia.org/wiki/Ajateenistus)
läbida. Alates 1901. aastast kuni elu lõpuni oli ta [Šveitsi kodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Šveitsi_kodanik?action=edit&redlink=1);
aastatel 1911–1912 oli ta oma tegevuse pärast [Prahas](https://et.wikipedia.org/wiki/Praha)
ühtlasi [Austria](https://et.wikipedia.org/wiki/Tsisleitaania) kodanik.

Aastatel 1914–1932 elas ta [Berliinis](https://et.wikipedia.org/wiki/Berliin) ja
oli [Preisimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Preisimaa) kodanik. Seoses [Hitleri](https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler)
[võimuhaaramisega](https://et.wikipedia.org/wiki/Machtergreifung?action=edit&redlink=1)
soovis Einstein 1933. aastal Preisimaa kodakondsusest loobuda. [Rahvussotsialistlik režiim](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvussotsialistlik_Saksamaa?action=edit&redlink=1)
rahuldas selle soovi alles 1934. aastal, kasutades selleks vahepeal saanudud [kodakondsusest ilmajätmist](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodakondsusest_ilmajätmine?action=edit&redlink=1)
kui "rasket häbistavat karistust" põhjendusega, et ta oli [rahvakogukonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Volksgemeinschaft?action=edit&redlink=1)
vastu "eriti rängalt eksinud".^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-3))

1940. aastal omandas ta [Ameerika Ühendriikide kodakondsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_kodakondsus).
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-4))^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-5))

## Elukäik

### Lapsepõlv ja noorpõlv

#### Esivanemad ja vanematekodu

 * [⌊Hermann Einstein, Albert Einsteini isa⌉⌊Hermann Einstein, Albert Einsteini 
   isa⌉[
 * Hermann Einstein, Albert Einsteini isa
 * [⌊Pauline Einstein (sündinud Koch), Albert Einsteini ema⌉⌊Pauline Einstein (sündinud
   Koch), Albert Einsteini ema⌉[
 * Pauline Einstein (sündinud Koch), Albert Einsteini ema

Vanemad [Hermann Einstein](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Einstein?action=edit&redlink=1)
ja [Pauline Einstein](https://et.wikipedia.org/wiki/Pauline_Einstein?action=edit&redlink=1)
pärinesid [Saksamaa juudi](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa_juudid?action=edit&redlink=1)
päritolu perekondadest, kes olid juba sajandeid [Švaabimaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Švaabimaa)
elanud. Emapoolsed vanavanemad olid oma perekonnanime Dörzbacher vahetanud Kochiks(
[Julius Koch](https://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Koch?action=edit&redlink=1); 
isapoolsed vanavanemad Abraham ja Hindel (Helene) Einstein (sündinud Moos), kandsid
veel traditsioonilisi [juudi eesnimesid](https://et.wikipedia.org/wiki/Juudi_nimed?action=edit&redlink=1).
Isapoolsed vanavanemad kolisid 1870. aasta paiku [Buchaust](https://et.wikipedia.org/wiki/Bad_Buchau?action=edit&redlink=1)
Ulmi. Abraham Einsteinilt päritud jõukus võimaldas Hermann Einsteinil 1870. aasta
paiku osta osaluse sulevooditehases Israel & Levi majas Weinhof 19 Ulmis ja saada
poole selle maja omanikuks.^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-6))

Isa [Hermann Einstein](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Einstein?action=edit&redlink=1)
oli pärit [Ülem-Švaabimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülem-Švaabimaa?action=edit&redlink=1)
väikelinnast Buchaust, kus juba [keskajast](https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaeg)
saadik eksisteeris [Buchau kloostri](https://et.wikipedia.org/wiki/Buchau_klooster?action=edit&redlink=1)
territooriumil märkimisväärne juudi kogukond ([Buchau juudi kogukond](https://et.wikipedia.org/wiki/Buchau_juudi_kogukond?action=edit&redlink=1)).
Albert Einsteini esimene nimeliselt teadaolev esivanem, [Bodensee](https://et.wikipedia.org/wiki/Bodensee)
piirkonnast pärit hobuse- ja riidekaupmees Baruch Moses Ainstein (või Einstein),
võeti sellesse kogukonda vastu 17. sajandil.^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-7))

[[

Albert Einsteini sünnimaja Ulmis Bahnhofstraße 20

Hermann Einstein kolis 1869. aasta paiku koos vendadega Ulmi. [Cannstattis](https://et.wikipedia.org/wiki/Bad_Cannstatt?action=edit&redlink=1)
[Stuttgardi](https://et.wikipedia.org/wiki/Stuttgart) lähistel abiellus ta 1876.
aastal Pauline Kochiga. Nad elasid Ulmis majas B135 (tänapäeval Bahnhofstraße 20).
14. märtsil 1879 sündis Albert Einstein.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-8))
Albert kasvas [assimileerunud](https://et.wikipedia.org/wiki/Juutide_assimileerumine?action=edit&redlink=1)
Saksa juudi [keskklassi](https://et.wikipedia.org/wiki/Keskklass) perekonnas.^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-9))
Einstein kirjutas hiljem, mõni päev pärast oma 50. sünnipäeva, ajalehele [Ulmer Abendpost](https://et.wikipedia.org/wiki/Ulmer_Abendpost?action=edit&redlink=1)
oma sünnilinna kohta: "Sünnilinn kuulub elu juurde millegi sama ainulaadsena nagu
päritolu lihasest emast. Ka sünnilinnale võlgneme osa oma olemusest. Nii meenutan
ma Ulmi tänutundega, sest see ühendab õilsa kunstilise traditsiooni lihtsa ja terve
loomusega." (18. märts 1929)^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-10))

Albert Einstein hoidis sidet oma Ulmis elava, endast vaid veidi vanema nõo Lina 
Einsteiniga. 1940. aastal paigutati ta 65-aastaselt sunniviisiliselt [Herrlingeni juudi vanadekodusse](https://et.wikipedia.org/wiki/Herrlingeni_juudi_vanadekodu?action=edit&redlink=1).
Albert Einsteini katsed hankida Linale väljasõiduluba Ameerika Ühendriikidesse ebaõnnestusid.
1942. aastal viidi Lina Einstein [Theresienstadti koonduslaagrisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Theresienstadti_koonduslaager?action=edit&redlink=1)
ja samal aastal mõrvati ta [Treblinka hävituslaagris](https://et.wikipedia.org/wiki/Treblinka_hävituslaager).
^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-11))

#### München ja kool 1894. aastani

[[

Elukoht Münchenis

Pere kolis varsti pärast Alberti sündi 1880. aastal Münchenisse, kus tema isa ja
onu asutasid sama aasta oktoobris väikese gaasi- ja veeseadmete paigaldamise ettevõtte.
Et ettevõte toimis majanduslikult rahuldavalt, rajasid nad 1885. aastal ka [alalisvoolu](https://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvool)
elektriseadmete tehase Elektrotechnische Fabrik J. Einstein & Cie.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-12))
Ettevõte oli edukas ja varustas elektrijaamu Müncheni Schwabingi linnaosas, [Vareses](https://et.wikipedia.org/wiki/Varese)
ja [Susas](https://et.wikipedia.org/wiki/Susa_(Itaalia)) (Itaalias). Muu hulgas 
võitis Hermann Einstein 1885. aastal konkursi [Oktoberfesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Oktoberfest)
valgustamiseks elektrivalgusega, mis oli tollal uuenduslik. Kaks ja pool aastat 
pärast Albertit sündis tema õde [Maja Einstein](https://et.wikipedia.org/wiki/Maja_Einstein?action=edit&redlink=1).
Pere elas Münchenis [Isarvorstadt](https://et.wikipedia.org/wiki/Isarvorstadt?action=edit&redlink=1):
algul aastatel 1880–1885 korteris tänapäeva aadressil [Müllerstraße](https://et.wikipedia.org/wiki/Müllerstraße?action=edit&redlink=1)
54, alates 1885. aastast aga krundil, mis asus tänapäeva majade Adlzreiterstraße
12^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-13)) ja [Lindwurmstraße](https://et.wikipedia.org/wiki/Lindwurmstraße?action=edit&redlink=1)
127 vahel. Noorema õe Majaga oli Albert Einsteinil kogu elu vältel lähedane ja usalduslik
suhe. Albert hakkas rääkima alles kolmeaastaselt ja ka siis väljendas ta end kõhklevalt.
^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-14)) 1884. aastal
hakkas ta [viiulit](https://et.wikipedia.org/wiki/Viiul) õppima; alles kaheteistaastaselt
hakkas see talle tõeliselt meeldima. See jäi talle kogu eluks inspiratsiooniallikaks,
ka füüsikaliste ideede jaoks.^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-15))
1884. aastal hakkas ta saama ka eraõpet. 1885. aastal läks ta [katoliiklikku](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklus)
[rahvakooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvakool) (algkooli). Einsteini vanemad
olid mitteusklikud [juudid](https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid). Albert oli kooli
ainus juudi soost õpilane. Õpetajatele tundus ta väga tagasihoidlik ja unistav ning
nad ütlesid vanematele, et ta on vaimses ja sotsiaalses arengus maha jäänud. Et 
ta rääkis vähe, arvati esialgu, et ta ei ole kuigi taiplik.^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-16))
^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-17))

 * [⌊See on kõige vanem teadaolev foto Albert Einsteinist; ta on siin kolmeaastane(
   1882)⌉⌊See on kõige vanem teadaolev foto Albert Einsteinist; ta on siin kolmeaastane(
   1882)⌉[
 * See on kõige vanem teadaolev foto Albert Einsteinist; ta on siin kolmeaastane(
   1882)
 * [⌊Albert Einstein umbes viieaastaselt (umbes 1884). Joseph Alberti foto⌉⌊Albert
   Einstein umbes viieaastaselt (umbes 1884). Joseph Alberti foto⌉[
 * Albert Einstein umbes viieaastaselt (umbes 1884). [Joseph Alberti](https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Albert?action=edit&redlink=1)
   foto
 * [⌊Albert Einstein ja Maja (1885), ETH-Bibliothek, Zürich⌉⌊Albert Einstein ja 
   Maja (1885), ETH-Bibliothek, Zürich⌉[
 * Albert Einstein ja [Maja](https://et.wikipedia.org/wiki/Maja_Einstein?action=edit&redlink=1)(
   1885), [ETH-Bibliothek](https://et.wikipedia.org/wiki/ETH-Bibliothek?action=edit&redlink=1),
   Zürich
 * [⌊Albert Einstein koos õe Majaga⌉⌊Albert Einstein koos õe Majaga⌉[
 * Albert Einstein koos õe Majaga

Kaheksa-aastaselt 1888. aastal hakkas ta käima [Luitpold-Gymnasiumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Luitpold-Gymnasium?action=edit&redlink=1)(
mis pärast mitut asukohavahetust sai 1965. aastal nimeks [Albert-Einstein-Gymnasium München](https://et.wikipedia.org/wiki/Albert-Einstein-Gymnasium_München?action=edit&redlink=1)
ja mida ei tohi segi ajada praeguse gümnaasiumiga [Luitpold-Gymnasium München](https://et.wikipedia.org/wiki/Luitpold-Gymnasium_München?action=edit&redlink=1)).
Koolis oli ta taibukas, mõnikord isegi mässumeelne õpilane; tema hinded olid head
ja väga head, keeltes vähem head, kuid loodusteadustes silmapaistvad. Albert sattus
konflikti kooli juhtkonnaga, sest talle ei meeldinud sealne tuupimismeetod: kõiki
põhitõdesid korrati seni, kuni need õpilastele pähe jäävad. Hiljem kirjutas ta, 
et just see õpetamisviis hävitas õpihimu ja loomingulisuse. 12-aastaselt, uurides
[Eukleidese geomeetriat](https://et.wikipedia.org/wiki/Eukleidese_geomeetria), leidis
Einstein uue, teravmeelse tõestuse [Pythagorase teoreemile](https://et.wikipedia.org/wiki/Pythagorase_teoreem).

[[

Einstein noorukina (1893)

Einstein luges populaarteaduslikke raamatuid ja sai ülevaate teaduse hetkeseisust.
Tema huvi ja edasist arenguteed mõjutas eriti [Aaron Bernsteini](https://et.wikipedia.org/wiki/Aaron_Bernstein?action=edit&redlink=1)
sari "Naturwissenschaftliche Volksbücher".^([[18]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-18))
Sellesse sarja kuulub ka^([[19]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-19))
[Felix Eberty](https://et.wikipedia.org/wiki/Felix_Eberty?action=edit&redlink=1)
teos "Die Gestirne und die Weltgeschichte. Gedanken über Raum, Zeit und Ewigkeit",
mille 1923. aasta uustrükile kirjutas Albert Einstein saatesõna.^([[20]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-20))
^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-21))

Isa ja armastatud onu ettevõte suleti 1894, sest alalisvool jäi alla [vahelduvvoolule](https://et.wikipedia.org/wiki/Vahelduvvool).
Perekond kolis 1894. aastal [Milanosse](https://et.wikipedia.org/wiki/Milano). Tollal
viieteistaastane Albert pidi jääma [küpsuseksamiteni](https://et.wikipedia.org/wiki/Küpsuseksamid)
Luitpoldi gümnaasiumi, kuid üks õpetaja alandas teda ja ta sattus konflikti korrale
ja distsipliinile rajatud [Saksa keisririigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_keisririik)
koolisüsteemiga. Ta väljendas oma seisukohti avalikult. Õpetajad heitsid talle ette,
et tema lugupidamatus kandub ka kaasõpilastele üle. Einstein otsustas 1894. aasta
lõpus kooli lõpetamata jätta ja minna perekonna juurde Milanosse. Teine motiiv oli
nähtavasti soov vältida sõjaväeteenistust (vt [sõjaväekohustus Saksa keisririigis](https://et.wikipedia.org/wiki/Sõjaväekohustus_Saksa_keisririigis?action=edit&redlink=1)).
Kui Einstein oleks jäänud Saksamaale 17-aastaseks saamiseni, oleks ta saanud sõjaväekohuslaseks.
See väljavaade kohutas teda.^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-rieber-201-22))

### Šveits 1895–1914

#### Ettevalmistused kõrgkooliks: küpsuseksamid Aaraus

[[

Einsteini [Aarau kantonikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Aarau_vana_kantonikool?action=edit&redlink=1)
[küpsustunnistus](https://et.wikipedia.org/wiki/Küpsustunnistus?action=edit&redlink=1)
aastast 1896; [Šveitsis](https://et.wikipedia.org/wiki/Šveits) on 6 parim ja 1 halvim
hinne

1895. aasta kevadel ja suvel viibis Albert Einstein [Pavias](https://et.wikipedia.org/wiki/Pavia),
kus tema vanemad ajutiselt elasid, ning töötas perekonna ettevõttes. Ta elas [Palazzo Cornazzanis](https://et.wikipedia.org/wiki/Palazzo_Cornazzani?action=edit&redlink=1),
tegi väljasõite [Alpidesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Alpid) ja [Apenniinidesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Apenniinid)
ning külastas oma onu Julius Kochi [Genovas](https://et.wikipedia.org/wiki/Genova).
Sel perioodil kirjutas 16-aastane Einstein oma esimese teadustöö, essee pealkirjaga"
Über die Untersuchung des Ätherzustandes im magnetischen Felde" ("Eetri oleku uurimisest
magnetväljas")^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-23))
ja saatis selle Belgias elavale onule Caesar Kochile (1854–1941) arvustamiseks. 
Töö jäi Einsteini eluajal avaldamata.^([[24]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-hermann-19-24))

[[

Einsteini elukoht Aaraus

[[

Albert Einstein 16-aastaselt, [visiitkaart](https://et.wikipedia.org/wiki/Visiitkaart).
Gottfried Wolfsgruberi foto, Aarau, 1895

Einstein ei täitnud isa soovi, et ta õpiks [elektrotehnikat](https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrotehnika).
Selle asemel kandideeris ta perekonnasõbra [Gustav Maieri](https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Maier?action=edit&redlink=1)
soovitusel õppima kõrgkooli [Eidgenössische Polytechnische Schule](https://et.wikipedia.org/wiki/Eidgenössische_Polytechnische_Schule?action=edit&redlink=1)
Zürichis (tänapäeval [ETH Zürich](https://et.wikipedia.org/wiki/ETH_Zürich)). Et
tal ei olnud veel [küpsustunnistust](https://et.wikipedia.org/wiki/Küpsustunnistus?action=edit&redlink=1)
ja ta ei olnud ka veel 18-aastane, vahendas Maier talle sisseastumiseksami võimaluse,
esitledes teda imelapsena.^([[25]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-25)).
Ta oli 16-aastasena üks kõigi aegade noorimaid kandidaate. 1895. aasta oktoobris
tegi ta eksami läbi,^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-rieber-201-22))
kuid ei saanud sisse. Ta sooritas loodusteadusliku osa suurepäraselt, kuid kukkus
läbi ebapiisava [prantsuse keele](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_keel) 
oskuse tõttu. Ka õppeasutuses [Gewerbeinstitut Berlin](https://et.wikipedia.org/wiki/Gewerbeinstitut_Berlin?action=edit&redlink=1)(
hilisem TH Berlin) nõuti sel ajal sisseastumiseks küpsustunnistust.

Et Einsteinil tuli seejärel enne kõrgkooli astumist veel aasta koolis õppida, soovitas
Maier tal minna liberaalse juhtkonnaga Aargau kantonikooli (praegu [Aarau vana kantonikool](https://et.wikipedia.org/wiki/Aarau_vana_kantonikool?action=edit&redlink=1))
tööstuskooli [Aarausse](https://et.wikipedia.org/wiki/Aarau), et saada sealt küpsustunnistus.
Selles koolis töötas professorina Maieri sõber [Jost Winteler](https://et.wikipedia.org/wiki/Jost_Winteler?action=edit&redlink=1),
kes võttis Einsteini oktoobris 1995 enda juurde kostiliseks. Winteler elas aadressil
Laurenzenvorstadt 119. Peagi tekkis Einsteinil suhe temast kaks aastat vanema Marie
Winteleriga, kes oli Jost Winteleri tütar.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-26))

Hermann Einsteini taotlus vabastada Albert^([[27]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-ka-hermann-27))
Württembergi ning seega Saksamaa kodakondsusest rahuldati 1896. aastal.Hermann Einstein
isa taotlus vabastada Albert^([[27]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-ka-hermann-27))
Württembergi kodakondsusest rahuldati 1896. aastal. Seejärel oli Albert Einstein
1901. aastani kodakondsuseta. Albert Einstein laskis end elanike registrisse sisse
kanda usulise kuuluvuseta isikuna.

1896. aasta septembris sooritas Einstein küpsuseksamid. Einsteini küpsustunnistusel,
mille andis 3. oktoobril 1896 välja [Aargau kantoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Aargau_kanton)
kasvatusnõukogu, oli viis [hinnet](https://et.wikipedia.org/wiki/Hinne?action=edit&redlink=1)
kuus (parim võimalik hinne Šveitsis). Halvim hinne oli kolm prantsuse keeles. Väide,
nagu Einstein oleks olnud üldiselt kehv õpilane, ei vasta tõele: see pärineb Einsteini
esimeselt biograafilt, kes ajas Šveitsi hinnetesüsteemi Saksamaa omaga segi.^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-28))
^([[29]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-29))

#### Õpingud Zürichi polütehnikumis

[[

 Einsteini aineõpetajadiplomi publikatsioon

Kui Einstein oli Aargau kantonikoolis küpsuseksamid sooritanud, asus ta 1896. aastal
17-aastaselt õppima Föderaalse Polütehnilise Kooli (tänapäeva ETH Zürich) aineõpetajate
kooli^([[24]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-hermann-19-24))
matemaatilise suunaga aineõpetajaks. Sellele erialale võeti sel aastal vastu kuus
õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, [serblanna](https://et.wikipedia.org/wiki/Serblased)
[Mileva Marić](https://et.wikipedia.org/wiki/Mileva_Marić) [Novi Sadist](https://et.wikipedia.org/wiki/Novi_Sad).
Einstein ja Marić armusid. Mileva läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud
diplomitööd.

Einsteini ei huvitanud tuupimine, vaid teoreetilise füüsika mõtteeksperimendid. 
Oma isepäisuse tõttu sattus ta sageli õppejõududega vastuollu. Talle ei meeldinud
abstraktne matemaatika sellisel kujul, nagu seda õpetati, ja pidas seda probleemikesksele
füüsikule kahjulikuks. Loengutel käis ta ebaregulaarselt ja eksamiteks valmistudes
toetus ta sageli õpingukaaslaste konspektidele. Selline hoiak kahjustas tema karjäärivõimalusi
kõrgkoolis. Hiljemalt siis, kui ta töötas välja matemaatiliselt väga nõudlikku [üldrelatiivsusteooriat](https://et.wikipedia.org/wiki/Üldrelatiivsusteooria),
kahetses ta seda ja mõistis ta sügavama matemaatilise ettevalmistuse tähtsust; sel
ajal oli talle suureks abiks tema kursusekaaslane [Marcel Grossmann](https://et.wikipedia.org/wiki/Marcel_Grossmann?action=edit&redlink=1).

[[

Akademie Olympia – Habicht, Solovine ja Einstein (1903)

Albert Einstein lõpetas kõrgkooli 1900. aastal [diplomiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Diplom)
matemaatilise suuna aineõpetajana, mille alla kuulus ka füüsika. Füüsikaalase diplomitöö
tegi ta [Heinrich Friedrich Weberi](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Friedrich_Weber?action=edit&redlink=1)
juhendamisel. Tal ei õnnestunud aga pärast õpingute lõppu saada assistendikohta 
polütehnikumis.

#### Koduõpetajast Berni patendiametnikuks

[[

Ametnik Berni patendiametis (1904 või 1905)

Tema taotlused saada assistendikoht Zürichi polütehnikumis ja teistes ülikoolides
lükati tagasi. Ta töötas asendusõpetajana [Winterthuris](https://et.wikipedia.org/wiki/Winterthur)
[Winterthuri tehnikumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Winterthuri_tehnikum?action=edit&redlink=1)
ning koduõpetajana [Schaffhausenis](https://et.wikipedia.org/wiki/Schaffhausen) 
ja lõpuks [Bernis](https://et.wikipedia.org/wiki/Bern).

Albert Einstein hakkas 1899. aastal taotlema Šveitsi kodakondsust. Kui Albert Einstein
vajas 1900. aastal kautsjoni maksmiseks raha, et omandada [Zürichi kodanikuõigust](https://et.wikipedia.org/wiki/Šveitsi_kodakondsus?action=edit&redlink=1),
sai ta poole vajalikust summast Gustav Maierilt. Ta oli [kodakondsuseta isik](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodakondsuseta_isik)
[1901](https://et.wikipedia.org/wiki/1901). aasta veebruarini, mil omandas [Šveitsi](https://et.wikipedia.org/wiki/Šveits)
kodakondsuse. Ta sai ametlikult Šveitsi kodanikuks (kodanikukoht Zürich) 21. veebruaril
1901 ning jäi kogu elu Šveitsi kodanikuks.^([[30]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-30))

23. juunil 1902 asus Einstein oma sõbra Marcel Grossmanni soovitusel tööle Šveitsi
patendiametis Bernis 3. klassi tehnilise eksperdina. Liidunõukogu oli tema ametissenimetamise
heaks kiitnud 16. juunil 1902.^([[31]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-31))

Patendiameti katseajal algasid tema regulaarsed kohtumised filosoofiaüliõpilase 
[Maurice Solovine](https://et.wikipedia.org/wiki/Maurice_Solovine?action=edit&redlink=1)'
i ja matemaatikaüliõpilase [Conrad Habichtiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Conrad_Habicht?action=edit&redlink=1).
Neid kohtumisi hakati nimetama [Akademie Olympiaks](https://et.wikipedia.org/wiki/Akademie_Olympia?action=edit&redlink=1).
Need lõppesid 1904. aastal.^([[32]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-32))

#### Perekondlik olukord

[[

[Mileva Marić](https://et.wikipedia.org/wiki/Mileva_Marić) ja Albert Einstein (1912)

Einstein ja Marić abiellusid pärast Einsteini isa surma 1902. aasta lõpus, 6. jaanuaril
1903 Bernis – perekondade tahte vastaselt. Oktoobrist 1903 kuni maini 1905 elasid
Einstein ja Marić [Berni vanalinnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Berni_vanalinn?action=edit&redlink=1)
aadressil [Kramgasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kramgasse?action=edit&redlink=1)
49. Tänapäeval on seal muuseum [Einsteini maja](https://et.wikipedia.org/wiki/Einsteini_maja?action=edit&redlink=1)(
Einsteinhaus).

Einsteinil ja Marićil sündisid tütar [Lieserl](https://et.wikipedia.org/wiki/Lieserl_Marić?action=edit&redlink=1)
ning pojad [Hans Albert](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Albert_Einstein?action=edit&redlink=1)(
1904–1973) ja [Eduard](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Einstein?action=edit&redlink=1)(
1910–1965). Lieserl sündis 1902. aastal enne abiellumist Marići vanemate juures 
Novi Sadis. Tema saatus on hoolimata põhjalikest otsingutest teadmata. Ta kas suri
väga noorelt [sarlakitesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Sarlakid) või anti 1903.
aastal Belgradi lapsendamiseks.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-33))
Tütre olemasolu varjati isegi sõprade eest. See sai teatavaks alles 1987. aastal
avaldatud Einsteini kirjadest Marićile aastatest 1897–1903. Abielu lahutati 1919.
aastal pärast viis aastat kestnud lahuselu.^([[34]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-34))
^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-35))

Desanka Trbuhović-Gjurići raamat, mis ilmus 1969. aastal ja tõlgiti ka saksa keelde,
^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-36)) esitas teesi,
et Mileva Marićil oli märkimisväärne osa töödes, mis viisid 1905. aastal Albert 
Einsteini läbimurdeni teadlasena. Selle kohta ei ole aga leitud tõendeid, ka mitte
pärast seda, kui Einsteini kohta sai teatavaks palju rohkem dokumente seoses kogutud
teoste väljaandmise algusega (alates 1987. aastast), sealhulgas ka sellest ajast
säilinud kirjavahetus Marićiga (mis avaldati ka eraldi). Kõik viitab sellele, et
Mileva (nagu ka insener [Michele Besso](https://et.wikipedia.org/wiki/Michele_Besso?action=edit&redlink=1))
oli talle arutelupartner. See on juhtivate Einsteini-uurijate ([Abraham Pais](https://et.wikipedia.org/wiki/Abraham_Pais?action=edit&redlink=1),
[Albrecht Fölsing](https://et.wikipedia.org/wiki/Albrecht_Fölsing?action=edit&redlink=1),
[John Stachel](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Stachel?action=edit&redlink=1),
[Gerald Holton](https://et.wikipedia.org/wiki/Gerald_Holton?action=edit&redlink=1))
konsensus.^([[37]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-37))

[2. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/2._juuni) [1919](https://et.wikipedia.org/wiki/1919)
abiellus Einstein oma [nõo](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõbu) [Elsa Löwenthaliga](https://et.wikipedia.org/wiki/Elsa_Löwenthal?action=edit&redlink=1).

## Surm

[17. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/17._aprill) [1955](https://et.wikipedia.org/wiki/1955)
kaebas Albert Einstein valu rinnus ja ta toimetati Princetoni haiglasse. Einsteinil
tekkisid [kõhuaordianeurüsmi rebendi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõhuaordianeurüsmi_rebend?action=edit&redlink=1)
tagajärjel sisemised verejooksud. Operatsioonist olevat ta keeldunud ja surnud [18. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/18._aprill)
[Princetoni haiglas](https://et.wikipedia.org/wiki/Princetoni_haigla?action=edit&redlink=1)
veidi pärast kella ühte päeval.^([[38]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-Kz710-38))
^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-n8mmN-39))

Lahkamisel eemaldas [patoloog](https://et.wikipedia.org/wiki/Patoloog?action=edit&redlink=1)
Thomas S. Harvey Einsteini [aju](https://et.wikipedia.org/wiki/Peaaju) ja jättis
enda juurde hoiule.^([[40]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-5yf22-40))

## Poliitilised ja usulised tõekspidamised

Einstein pooldas [sotsialismi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialism) ja oli 
kriitiline [kapitalismi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kapitalism) suhtes. Oma poliitilistest
vaadetest kirjutas ta näiteks [essees](https://et.wikipedia.org/wiki/Essee) "Why
Socialism?".^([[41]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-gxxaR-41))
Arvestades Einsteini sidemeid Saksamaa, [sionismi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sionism)
ja kommunistidega, samuti ta sotsialistlikke ideaale, pidas [FBI](https://et.wikipedia.org/wiki/FBI)
teadlase kohta toimikut, mis lõpuks oli 1800 lehekülje paksune.^([[42]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-BvW5k-42))

Einstein distantseeris end [ateismist](https://et.wikipedia.org/wiki/Ateism) ja 
pidas end [agnostikuks](https://et.wikipedia.org/wiki/Agnostik).^([[43]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-pF43b-43))
Ta ütles, et tema nägemus jumalast sarnanes [Baruch Spinoza](https://et.wikipedia.org/wiki/Baruch_Spinoza)"
[panteistliku](https://et.wikipedia.org/wiki/Panteism)" jumalaga, kuid ta ei uskunud
isikustatud jumala olemasolusse.^([[44]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-Bmk9y-44))
^([[45]](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_note-eya4S-45))

## Tunnustus

 * 1921 – [Nobeli füüsikaauhind](https://et.wikipedia.org/wiki/Nobeli_füüsikaauhind)
   teenete eest [teoreetilise füüsika](https://et.wikipedia.org/wiki/Teoreetiline_füüsika)
   alal ([fotoefekti](https://et.wikipedia.org/wiki/Fotoefekt) seletuse eest, mille
   ta avaldas [1905](https://et.wikipedia.org/wiki/1905))
 * 1921 – [Matteucci medal](https://et.wikipedia.org/wiki/Matteucci_medal)
 * 1929 – [Max Plancki medal](https://et.wikipedia.org/wiki/Max_Plancki_medal)

#### Valitud teadusühingute liikmeks

 * 1921 – [Londoni Kuninglik Selts](https://et.wikipedia.org/wiki/Londoni_Kuninglik_Selts)
 * 1924 – [Uus-Meremaa Kuninglik Selts](https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa_Kuninglik_Selts)
 * 1927 – [Baieri Teaduste Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Baieri_Teaduste_Akadeemia)
 * 1930 – [Ameerika Filosoofiaselts](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Filosoofiaselts)
 * 1950 – [Jaapani Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_Akadeemia)

## Teosed eesti keeles

 * "Füüsika evolutsioon" (koos [Leopold Infeldiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Leopold_Infeld?action=edit&redlink=1)).
   [Inglise keelest](https://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_keel) tõlkinud [Harry Õiglane](https://et.wikipedia.org/wiki/Harry_Õiglane).
   [Tallinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn), [Eesti Riiklik Kirjastus](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Riiklik_Kirjastus)
   [1962](https://et.wikipedia.org/wiki/1962)
 * "Einsteini ütlemisi". Kogunud ja toimetanud [Alice Calaprice](https://et.wikipedia.org/wiki/Alice_Calaprice?action=edit&redlink=1).
   Inglise keelest tõlkinud [Marja Liidja](https://et.wikipedia.org/wiki/Marja_Liidja?action=edit&redlink=1),
   eessõna [Freeman Dyson](https://et.wikipedia.org/wiki/Freeman_Dyson). Tallinn,
   [Ersen](https://et.wikipedia.org/wiki/Ersen) [2001](https://et.wikipedia.org/wiki/2001)
 * "Teaduslikku ja filosoofilist. Valitud töid". Koostanud [Piret Kuusk](https://et.wikipedia.org/wiki/Piret_Kuusk).
   Saksa keelest tõlkinud [Georg Liidja](https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Liidja),
   [Kalle Hein](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_Hein) ja [Piret Kuusk](https://et.wikipedia.org/wiki/Piret_Kuusk).
   Sissejuhatavad artiklid: [Raivo Stern](https://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_Stern)
   ja [Ivar Piir](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivar_Piir). Tallinn, [Tallinna Ülikooli Kirjastus](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Ülikooli_Kirjastus)
   2015.
 * "Üldrelatiivsusteooria põhialus". Tõlkinud, märkused ja saatesõna kirjutanud 
   [Piret Kuusk](https://et.wikipedia.org/wiki/Piret_Kuusk). Tartu: Ilmamaa, 2021.
   ISBN 9789985777633
 * "Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)". Tõlkinud, märkused ja saatesõna
   kirjutanud [Piret Kuusk](https://et.wikipedia.org/wiki/Piret_Kuusk). Tartu: Ilmamaa,
   2022. ISBN 9789985778067

## Vaata ka

 * [Teleparalleelne gravitatsiooniteooria](https://et.wikipedia.org/wiki/Teleparalleelne_gravitatsiooniteooria)

## Viited

 1.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-1) [Physics: past, present, future](https://physicsworld.com/a/physics-past-present-future/),
     physicsworld.com, 6.12.1999.
 2.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-2) Albert Einstein. 
     Why Socialism? – John F. Sitton._Marx Today – Selected Works and Recent Debates_,
     New York 2010, lk 171–175.
 3.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-3) [Einstein wird ausgebürgert](https://web.archive.org/web/20160324122925/http://www.menscheinstein.de/biografie/biografie_jsp/key=3017.html),
     Mensch Einstein. Zeitgeschehen 1933. Website zu Leben und Werk Einsteins des RBB.
 4.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-4) Pais 1982: 520–522,
     vt ka 35, 41, 45, 504.
 5.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-5) Fölsing 1997: 849–
     851, vt ka 82–83, 335.
 6.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-6) Rieber 2018: 59, 
     61, 64.
 7.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-7) Fölsing 1997: 15.
 8.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-8) Rieber 2018: 73–75.
 9.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-9) Pais 2000: 34–35.
 10. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-10) [Albert Einstein (1879 - 1955)](https://web.archive.org/web/20100812074424/http://www.ulm.de/kultur_tourismus/stadtgeschichte/albert_einstein.3801.3076,3963,4236,3968,3801.htm),
     ulm.de.
 11. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-11) [Lina Einstein](https://web.archive.org/web/20260423205513/https://stolpersteine-fuer-ulm.de/familie/lina-einstein/),
     stolpersteine-fuer-ulm.
 12. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-12) Pais 2000: 36.
 13. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-13) Mälestustahvel praegusel
     hoonel on selles mõttes ebatäpne, et hoone ise ehitati alles 1894. aastal kohe
     pärast seda, kui Einsteinid olid kinnistu müünud ja vana maja oli lammutatud. ("
     Lahkumine Münchenist oli valus, eriti lastele … Üks arhitekt ja ehitusettevõtja
     oli kauni krundi Adlzreiterstraßel enda valdusse saanud, laskis uhked vanad puud
     maha võtta ja hakkas neljakorruselisi elumaju ehitama.") (Fölsing 1995: 42)).
 14. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-14) Gerhard Prause. 
     _Genies in der Schule_, 1. trükk, LIT Verlag: Münster 2006, ISBN=3-8258-0105-5,
     lk 11–13.
 15. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-15) Rieber 2018: 85–
     86.
 16. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-16) Ted George Goertzel,
     Ariel Hansen. _Cradles of Eminence_, 2. trükk, Great Potential Press: Scottsdale
     2004, ISBN=0-910707-57-X, lk 257–259.
 17. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-17) Andrea Brackmann.
     _Extrem begabt – Die Persönlichkeitsstruktur von Höchstbegabten und Genies_, 1.
     trükk, Klett-Cotta: Stuttgart 2020, ISBN=978-3-608-89258-1, lk 204–206.
 18. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-18) Renn 2006: 61, 143.
 19. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-19) Neffe 2005: 79–81.
 20. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-20) [Felix Eberty](https://et.wikipedia.org/wiki/Felix_Eberty?action=edit&redlink=1).
     _Die Gestirne und die Weltgeschichte. Gedanken über Raum, Zeit und Ewigkeit,_ 
     Albert Einsteini saatesõnaga, toim Gregorius Itelson, Rogoff: Berlin 1923.
 21. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-21) [Felix Eberty](https://et.wikipedia.org/wiki/Felix_Eberty?action=edit&redlink=1).
     _Die Gestirne und die Weltgeschichte. Gedanken über Raum, Zeit und Ewigkeit,_ 
     Albert Einsteini saatesõnaga, Comino: Berlin 2014, e-raamat, ISBN 978-3-945831-
     01-4.
 22. [1](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-rieber-201_22-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-rieber-201_22-1)
     Rieber 2018: 90.
 23. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-23) Albert Einstein.
     Über die Untersuchung des Ätherzustandes im magnetischen Felde, faksiimile. – 
     _Physikalische Blätter_, 1971, nr 9, kd 27. [Täistekst.](https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1002/phbl.19710270901)
 24. [1](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-hermann-19_24-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-hermann-19_24-1)
     Hermann 1994: 91–93.
 25. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-25) Fölsing 1993: 50.
 26. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-26) Plüss 2018.
 27. [1](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-ka-hermann_27-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-ka-hermann_27-1)
     Ka Hermann Einstein vabastati 1896. aastal Württembergi kodakondsusest. Et tollase
     Saksamaa õigustava järgi lähtus abikaasa ja alaealiste laste kodakondsus perekonnapea
     kodakondsusest, siis tõenäoliselt puudutas Hermanni taotlus ja selle rahuldamine
     kogu perekonda.
 28. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-28) Hermann 1994: 93–
     96.
 29. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-29) Isaacson 2007: 27–
     30.
 30. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-30) [Beamter im Patentamt (1900–1909)](https://library.ethz.ch/standorte-und-medien/plattformen/einstein-online/beamter-im-patentamt-1900-1909.html),
     ETH Zürich, ethz.ch.
 31. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-31) [Die Entfaltung des Genius in Bern](https://www.nzz.ch/article880TZ-ld.336407),
     nzz.ch, 14.3.2005.
 32. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-32) ["AKADEMIE OLYMPIA"](https://web.archive.org/web/20181108224602/http://www.einstein-website.de/z_biography/olympia.html),
     einstein-website.de
 33. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-33) Fölsing 1999: 134–
     136.
 34. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-34) Hermann 1994: 112,
     119–120.
 35. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-35) Frederic Golden.
     Einstein's lost Child, time.com, 26.9.1999.
 36. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-36) Desanka Trbuhović-
     Gjurić. _Im Schatten Albert Einsteins. Das tragische Leben der Mileva Einstein-
     Marić_, Paul Haupt: Bern, 5. trükk 1988.
 37. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-37) Allen Esterson, 
     [David C. Cassidy](https://et.wikipedia.org/wiki/David_C._Cassidy?action=edit&redlink=1),
     [Ruth Sime](https://et.wikipedia.org/wiki/Ruth_Lewin_Sime?action=edit&redlink=1).
     _Einstein's wife. The real story of Mileva Einstein-Maric_, MIT Press 2019.
 38. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-Kz710_38-0) Tiit Kändler,
     [Einsteini aju ennetas inimese evolutsiooni](https://epl.delfi.ee/news/melu/einsteini-aju-ennetas-inimese-evolutsiooni.d?id=65541834)
     ^([_[alaline kõdulink](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kõdulingid#alaline)_]),
     17. jaanuar 2013, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014)
 39. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-n8mmN_39-0) Albert B.
     Lowenfels, [Famous Patients, Famous Operations, 2002 – Part 3: The Case of the Scientist with a Pulsating Mass](http://www.medscape.com/viewarticle/436253),
     Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (_inglise keeles_)
 40. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-5yf22_40-0) [The Long, Strange Journey of Einstein's Brain](http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=4602913),
     April 18, 2005, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (_inglise keeles_)
 41. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-gxxaR_41-0) Albert Einstein.
     [Why Socialism?](http://monthlyreview.org/2009/05/01/why-socialism/). Monthly 
     Review. Mai 1949.
 42. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-BvW5k_42-0) [The FBI and Albert Einstein](https://www.wsws.org/en/articles/2002/09/eins-s03.html).
     World Socialist Web Site. 03.09.2002.
 43. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-pF43b_43-0) Walter Isaacson."
     Einstein: His Life and Universe". New York: Simon and Schuster. 2008, [lk 390](http://books.google.ee/books?id=cdxWNE7NY6QC&pg=PT390&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false).
 44. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-Bmk9y_44-0) Banesh Hoffmann."
     Albert Einstein Creator and Rebel". New York: New American Library. 1972, lk 95."
     It seems to me that the idea of a personal God is an anthropological concept which
     I cannot take seriously. I feel also not able to imagine some will or goal outside
     the human sphere. My views are near those of Spinoza: admiration for the beauty
     of and belief in the logical simplicity of the order which we can grasp humbly
     and only imperfectly."
 45. [↑](https://kihulane.eu/glossary/albert-einstein#cite_ref-eya4S_45-0) Albert Einstein."
     Gelegentliches". Soncino Gesellschaft. Berliin. 1929, lk 9 "This firm belief, 
     a belief bound up with a deep feeling, in a superior mind that reveals itself 
     in the world of experience, represents my conception of God. In common parlance
     this may be described as "pantheistic" (Spinoza)."

## Kirjandus

 * [Philipp Frank](https://et.wikipedia.org/wiki/Philipp_Frank). Alfred A. Knopf,
   New York 1947.
    - _Einstein: Sein Leben und seine Zeit_, Paul List Verlag, München Leipzig Freiburg
      i. Br. 1949.
    - Vieweg, Wiesbaden 1979, ISBN 3-528-08437-5.
    - helikandja: loeb [Helmut Winkelmann](https://et.wikipedia.org/wiki/Helmut_Winkelmann?action=edit&redlink=1),
      Legato: Berg 2006, ISBN 3-938956-07-0.
 * Nandor Balasz. Albert Einstein. – _[Dictionary of Scientific Biography](https://et.wikipedia.org/wiki/Dictionary_of_Scientific_Biography?action=edit&redlink=1)_,
   kd 4, Charles Scribner's, 1971, lk 312–333.
 * [Banesh Hoffmann](https://et.wikipedia.org/wiki/Banesh_Hoffmann?action=edit&redlink=1),
   [Helen Dukas](https://et.wikipedia.org/wiki/Helen_Dukas?action=edit&redlink=1).
   _Albert Einstein. Schöpfer und Rebell,_ Dietikon-Zürich, Belser 1976.
 * [Friedrich Herneck](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Herneck?action=edit&redlink=1),"
   Albert Einstein". [Saksa keelest](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_keel) tõlkinud
   ja järelsõna: [Ivar Piir](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivar_Piir). Tallinn, 
   [Valgus](https://et.wikipedia.org/wiki/Valgus_(kirjastus)) [1982](https://et.wikipedia.org/wiki/1982),
   96 lk
 * [Armin Hermann](https://et.wikipedia.org/wiki/Armin_Hermann?action=edit&redlink=1).
   _Einstein. Der Weltweise und sein Jahrhundert. Eine Biographie_, Piper: München
   1994; 3. trükk 2004, ISBN 3-492-24036-4.
 * [Albrecht Fölsing](https://et.wikipedia.org/wiki/Albrecht_Fölsing?action=edit&redlink=1).
   _Albert Einstein._ Suhrkamp Verlag 1995, ISBN 3-518-38990-4.
 * [Ronald W. Clark](https://et.wikipedia.org/wiki/Ronald_W._Clark?action=edit&redlink=1).
   _Albert Einstein. Leben und Werk, 100 Jahre Relativitätstheorie_, Tosa Verlag,
   Wien 2005, ISBN 3-85492-604-9 (taskuväljaanne ilmus 8. trükis 1988 kirjastuses
   Heyne Verlag).
 * Thomas Bührke. _Albert Einstein_, dtv, München 2004, ISBN 3-423-31074-X (eluloo
   ülevaade).
 * [Ernst Peter Fischer](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Peter_Fischer?action=edit&redlink=1).
   _Einstein für die Westentasche_, 2. trükk, Piper: München 2005, ISBN 3-492-04685-
   1.
 * [Akadeemia](https://et.wikipedia.org/wiki/Akadeemia_(ajakiri)) [2005](https://et.wikipedia.org/wiki/2005),
   nr 7 (erinumber: 100 aastat relatiivsusteooriat)
 * John Stachel. Albert Einstein. – _New Dictionary of Scientific Biography_, 2008,
   kd 2, lk 363–373.
 * [Walter Isaacson](https://et.wikipedia.org/wiki/Walter_Isaacson), "Einstein. 
   Tema elu ja universum". Inglise keelest tõlkinud [Matti Piirimaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Matti_Piirimaa?action=edit&redlink=1).
   Tallinn, [Eesti Raamat](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Raamat) [2009](https://et.wikipedia.org/wiki/2009),
   622 lk
 * [Alice Calaprice](https://et.wikipedia.org/wiki/Alice_Calaprice?action=edit&redlink=1),
   Daniel Kennefick, Robert Schulmann. _An Einstein Encyclopedia_, Princeton University
   Press 2015.

## Välislingid

 * A. Einstein, [Zum Relativitäts-Problem](http://amshistorica.cib.unibo.it/diglib.php?inv=7&int_ptnum=15&term_ptnum=343&format=jpg),
   _Scientia: rivista internazionale di sintesi scientifica_, 15, 1914, pp. 337–
   348.
 * [Albert Einstein Nobeli auhinna lehel](https://www.nobelprize.org/prizes/physics/1921/einstein/facts/)
 * James A. Foley, [Einstein's Brain Hemispheres were Unusually Well-connected, Study Reveals](http://www.natureworldnews.com/articles/4323/20131004/einsteins-brain-hemispheres-unusually-well-connected-study-reveals.htm),
   Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (_inglise keeles_)
 * ["Miks on Einstein kuulus? Sest ta oli rohkem kui füüsik"](http://ajaleht.epl.ee/arvamus/miks-on-einstein-kuulus-sest-ta-oli-rohkem-kui-fuusik?id=73071307)
   Eesti Päevaleht, 30. november 2015

|

[Nobeli füüsikaauhinna laureaadid](https://et.wikipedia.org/wiki/Nobeli_füüsikaauhind)

 | 
|  1901–1925 |

 * 1901 [Röntgen](https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Conrad_Röntgen)
 * 1902 [Lorentz](https://et.wikipedia.org/wiki/Hendrik_Lorentz), [Zeeman](https://et.wikipedia.org/wiki/Pieter_Zeeman)
 * 1903 [Becquerel](https://et.wikipedia.org/wiki/Henri_Becquerel), [P. Curie](https://et.wikipedia.org/wiki/Pierre_Curie), [M. Curie](https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Curie)
 * 1904 [Rayleigh](https://et.wikipedia.org/wiki/John_William_Strutt,_kolmas_parun_Rayleigh)
 * 1905 [Lenard](https://et.wikipedia.org/wiki/Philipp_Lenard)
 * 1906 [J. Thomson](https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_John_Thomson)
 * 1907 [Michelson](https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Abraham_Michelson)
 * 1908 [Lippmann](https://et.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Lippmann)
 * 1909 [Marconi](https://et.wikipedia.org/wiki/Guglielmo_Marconi), [Braun](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ferdinand_Braun)
 * 1910 [Waals](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Diderik_van_der_Waals)
 * 1911 [Wien](https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Wien)
 * 1912 [Dalén](https://et.wikipedia.org/wiki/Gustaf_Dalén)
 * 1913 [Kamerlingh Onnes](https://et.wikipedia.org/wiki/Heike_Kamerlingh_Onnes)
 * 1914 [Laue](https://et.wikipedia.org/wiki/Max_von_Laue)
 * 1915 [W. H. Bragg](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Henry_Bragg), [W. L. Bragg](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Lawrence_Bragg)
 * 1916
 * 1917 [Barkla](https://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Glover_Barkla)
 * 1918 [Planck](https://et.wikipedia.org/wiki/Max_Planck)
 * 1919 [Stark](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Stark)
 * 1920 [Guillaume](https://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Édouard_Guillaume)
 * 1921 [Einstein](https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein)
 * 1922 [N. Bohr](https://et.wikipedia.org/wiki/Niels_Bohr)
 * 1923 [Millikan](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Andrews_Millikan)
 * 1924 [M. Siegbahn](https://et.wikipedia.org/wiki/Manne_Siegbahn)
 * 1925 [Franck](https://et.wikipedia.org/wiki/James_Franck), [Hertz](https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ludwig_Hertz)

  |  [⌊Nobel⌉](https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Nobel_prize_medal.svg) | 
| 1926–1950 |

 * 1926 [Perrin](https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Baptiste_Perrin)
 * 1927 [Compton](https://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_Compton), [C. Wilson](https://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Thomson_Rees_Wilson)
 * 1928 [Richardson](https://et.wikipedia.org/wiki/Owen_Richardson)
 * 1929 [Broglie](https://et.wikipedia.org/wiki/Louis_de_Broglie)
 * 1930 [Raman](https://et.wikipedia.org/wiki/Chandrasekhara_Venkata_Raman)
 * 1931
 * 1932 [Heisenberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Werner_Heisenberg)
 * 1933 [Schrödinger](https://et.wikipedia.org/wiki/Erwin_Schrödinger), [Dirac](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Dirac)
 * 1934
 * 1935 [Chadwick](https://et.wikipedia.org/wiki/James_Chadwick)
 * 1936 [Hess](https://et.wikipedia.org/wiki/Victor_Franz_Hess), [Anderson](https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_David_Anderson)
 * 1937 [Davisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Clinton_Davisson), [G. Thomson](https://et.wikipedia.org/wiki/George_Paget_Thomson)
 * 1938 [Fermi](https://et.wikipedia.org/wiki/Enrico_Fermi)
 * 1939 [Lawrence](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernest_Lawrence)
 * 1940
 * 1941
 * 1942
 * 1943 [Stern](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Stern)
 * 1944 [Rabi](https://et.wikipedia.org/wiki/Isidor_Isaac_Rabi)
 * 1945 [Pauli](https://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Pauli)
 * 1946 [Bridgman](https://et.wikipedia.org/wiki/Percy_Williams_Bridgman)
 * 1947 [Appleton](https://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Victor_Appleton)
 * 1948 [Blackett](https://et.wikipedia.org/wiki/Patrick_Blackett)
 * 1949 [Yukawa](https://et.wikipedia.org/wiki/Hideki_Yukawa)
 * 1950 [Powell](https://et.wikipedia.org/wiki/Cecil_Frank_Powell)

  | 
| 1951–1975 |

 * 1951 [Cockcroft](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Cockcroft), [Walton](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernest_Walton)
 * 1952 [Bloch](https://et.wikipedia.org/wiki/Felix_Bloch), [Purcell](https://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Mills_Purcell)
 * 1953 [Zernike](https://et.wikipedia.org/wiki/Frits_Zernike)
 * 1954 [Born](https://et.wikipedia.org/wiki/Max_Born), [Bothe](https://et.wikipedia.org/wiki/Walther_Bothe)
 * 1955 [Lamb](https://et.wikipedia.org/wiki/Willis_Lamb), [Kusch](https://et.wikipedia.org/wiki/Polykarp_Kusch)
 * 1956 [Shockley](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Bradford_Shockley), [Bardeen](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bardeen), [Brattain](https://et.wikipedia.org/wiki/Walter_Houser_Brattain)
 * 1957 [Yang](https://et.wikipedia.org/wiki/Chen_Ning_Yang), [T. Lee](https://et.wikipedia.org/wiki/Tsung_Dao_Lee)
 * 1958 [Tšerenkov](https://et.wikipedia.org/wiki/Pavel_Tšerenkov), [Frank](https://et.wikipedia.org/wiki/Ilja_Frank), [Tamm](https://et.wikipedia.org/wiki/Igor_Tamm)
 * 1959 [Segrè](https://et.wikipedia.org/wiki/Emilio_Segrè), [Chamberlain](https://et.wikipedia.org/wiki/Owen_Chamberlain)
 * 1960 [Glaser](https://et.wikipedia.org/wiki/Donald_Glaser)
 * 1961 [Hofstadter](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Hofstadter), [Mößbauer](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Mößbauer)
 * 1962 [Landau](https://et.wikipedia.org/wiki/Lev_Landau)
 * 1963 [Wigner](https://et.wikipedia.org/wiki/Eugene_Wigner), [Goeppert-Mayer](https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Goeppert-Mayer), [Jensen](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Hans_Daniel_Jensen)
 * 1964 [Townes](https://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Townes), [Bassov](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Bassov), [Prohhorov](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Prohhorov)
 * 1965 [Tomonaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Shin'ichirō_Tomonaga), [Schwinger](https://et.wikipedia.org/wiki/Julian_Schwinger), [Feynman](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Feynman)
 * 1966 [Kastler](https://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Kastler)
 * 1967 [Bethe](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Bethe)
 * 1968 [Alvarez](https://et.wikipedia.org/wiki/Luis_Walter_Alvarez)
 * 1969 [Gell-Mann](https://et.wikipedia.org/wiki/Murray_Gell-Mann)
 * 1970 [Alfvén](https://et.wikipedia.org/wiki/Hannes_Alfvén), [Néel](https://et.wikipedia.org/wiki/Louis_Néel)
 * 1971 [Gábor](https://et.wikipedia.org/wiki/Dénes_Gábor)
 * 1972 [Bardeen](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bardeen), [Cooper](https://et.wikipedia.org/wiki/Leon_Cooper), [Schrieffer](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Schrieffer)
 * 1973 [Esaki](https://et.wikipedia.org/wiki/Leo_Esaki), [Giaever](https://et.wikipedia.org/wiki/Ivar_Giaever), [Josephson](https://et.wikipedia.org/wiki/Brian_Josephson)
 * 1974 [Ryle](https://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Ryle), [Hewish](https://et.wikipedia.org/wiki/Antony_Hewish)
 * 1975 [A. Bohr](https://et.wikipedia.org/wiki/Aage_Bohr), [Mottelson](https://et.wikipedia.org/wiki/Ben_Roy_Mottelson), [Rainwater](https://et.wikipedia.org/wiki/James_Rainwater)

  | 
| 1976–2000 |

 * 1976 [Richter](https://et.wikipedia.org/wiki/Burton_Richter), [Ding](https://et.wikipedia.org/wiki/Ding_Zhaozhong)
 * 1977 [Anderson](https://et.wikipedia.org/wiki/Philip_Warren_Anderson), [Mott](https://et.wikipedia.org/wiki/Nevill_Mott), [Vleck](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Hasbrouck_Van_Vleck)
 * 1978 [Kapitsa](https://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_Kapitsa), [Penzias](https://et.wikipedia.org/wiki/Arno_Allan_Penzias), [R. Wilson](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Woodrow_Wilson)
 * 1979 [Glashow](https://et.wikipedia.org/wiki/Sheldon_Lee_Glashow), [Salam](https://et.wikipedia.org/wiki/Abdus_Salam), [Weinberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Steven_Weinberg)
 * 1980 [Cronin](https://et.wikipedia.org/wiki/James_Cronin), [Fitch](https://et.wikipedia.org/wiki/Val_Fitch)
 * 1981 [Bloembergen](https://et.wikipedia.org/wiki/Nicolaas_Bloembergen), [Schawlow](https://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_Leonard_Schawlow), [K. Siegbahn](https://et.wikipedia.org/wiki/Kai_Siegbahn)
 * 1982 [K. G. Wilson](https://et.wikipedia.org/wiki/Kenneth_G._Wilson)
 * 1983 [Chandrasekhar](https://et.wikipedia.org/wiki/Subrahmanyan_Chandrasekhar), [Fowler](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Alfred_Fowler)
 * 1984 [Rubbia](https://et.wikipedia.org/wiki/Carlo_Rubbia), [Meer](https://et.wikipedia.org/wiki/Simon_van_der_Meer)
 * 1985 [Klitzing](https://et.wikipedia.org/wiki/Klaus_von_Klitzing)
 * 1986 [Ruska](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Ruska), [Binnig](https://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Binnig), [Rohrer](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Rohrer)
 * 1987 [Bednorz](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Georg_Bednorz), [Müller](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Alexander_Müller)
 * 1988 [Lederman](https://et.wikipedia.org/wiki/Leon_Lederman), [Schwartz](https://et.wikipedia.org/wiki/Melvin_Schwartz), [Jack Steinberger](https://et.wikipedia.org/wiki/Jack_Steinberger)
 * 1989 [Ramsey](https://et.wikipedia.org/wiki/Norman_Ramsey), [Dehmelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Georg_Dehmelt), [Paul](https://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Paul)
 * 1990 [Friedman](https://et.wikipedia.org/wiki/Jerome_Friedman), [Kendall](https://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Way_Kendall), [R.Taylor](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Edward_Taylor)
 * 1991 [Gennes](https://et.wikipedia.org/wiki/Pierre-Gilles_de_Gennes)
 * 1992 [Charpak](https://et.wikipedia.org/wiki/Georges_Charpak)
 * 1993 [Hulse](https://et.wikipedia.org/wiki/Russell_Alan_Hulse), [J. Taylor](https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Hooton_Taylor_Jr.)
 * 1994 [Brockhouse](https://et.wikipedia.org/wiki/Bertram_Brockhouse), [Shull](https://et.wikipedia.org/wiki/Clifford_Shull)
 * 1995 [Perl](https://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Perl), [Reines](https://et.wikipedia.org/wiki/Frederick_Reines)
 * 1996 [D. Lee](https://et.wikipedia.org/wiki/David_Morris_Lee), [Osheroff](https://et.wikipedia.org/wiki/Douglas_Osheroff), [Richardson](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Coleman_Richardson)
 * 1997 [Chu](https://et.wikipedia.org/wiki/Steven_Chu), [Cohen-Tannoudji](https://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Cohen-Tannoudji), [Phillips](https://et.wikipedia.org/wiki/William_Daniel_Phillips)
 * 1998 [Laughlin](https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Laughlin), [Störmer](https://et.wikipedia.org/wiki/Horst_Ludwig_Störmer), [Tsui](https://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Chee_Tsui)
 * 1999 ['t Hooft](https://et.wikipedia.org/wiki/Gerardus_'t_Hooft), [Veltman](https://et.wikipedia.org/wiki/Martinus_Veltman)
 * 2000 [Alfjorov](https://et.wikipedia.org/wiki/Žoress_Alfjorov), [Kroemer](https://et.wikipedia.org/wiki/Herbert_Kroemer), [Kilby](https://et.wikipedia.org/wiki/Jack_Kilby)

  | 
| 2001–... |

 * 2001 [Cornell](https://et.wikipedia.org/wiki/Eric_Allin_Cornell), [Ketterle](https://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Ketterle), [Wieman](https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Edwin_Wieman)
 * 2002 [Davis](https://et.wikipedia.org/wiki/Raymond_Davis), [Koshiba](https://et.wikipedia.org/wiki/Masatoshi_Koshiba), [Giacconi](https://et.wikipedia.org/wiki/Riccardo_Giacconi)
 * 2003 [Abrikossov](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Abrikossov), [Ginzburg](https://et.wikipedia.org/wiki/Vitali_Ginzburg), [Leggett](https://et.wikipedia.org/wiki/Anthony_Leggett)
 * 2004 [Gross](https://et.wikipedia.org/wiki/David_Gross), [Politzer](https://et.wikipedia.org/wiki/David_Politzer), [Wilczek](https://et.wikipedia.org/wiki/Frank_Wilczek)
 * 2005 [Glauber](https://et.wikipedia.org/wiki/Roy_Glauber), [Hall](https://et.wikipedia.org/wiki/John_L._Hall), [Hänsch](https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_Hänsch)
 * 2006 [Mather](https://et.wikipedia.org/wiki/John_C._Mather), [Smoot](https://et.wikipedia.org/wiki/George_Smoot)
 * 2007 [Fert](https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Fert), [Grünberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Grünberg)
 * 2008 [Nambu](https://et.wikipedia.org/wiki/Yōichirō_Nambu), [Kobayashi](https://et.wikipedia.org/wiki/Makoto_Kobayashi), [Maskawa](https://et.wikipedia.org/wiki/Toshihide_Maskawa)
 * 2009 [Kao](https://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Kao), [Boyle](https://et.wikipedia.org/wiki/Willard_Boyle), [Smith](https://et.wikipedia.org/wiki/George_E._Smith)
 * 2010 [Geim](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrei_Geim), [Novosjolov](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Novosjolov)
 * 2011 [Perlmutter](https://et.wikipedia.org/wiki/Saul_Perlmutter), [Riess](https://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Riess), [Schmidt](https://et.wikipedia.org/wiki/Brian_Schmidt)
 * 2012 [Haroche](https://et.wikipedia.org/wiki/Serge_Haroche), [Wineland](https://et.wikipedia.org/wiki/David_Wineland)
 * 2013 [Englert](https://et.wikipedia.org/wiki/François_Englert), [Higgs](https://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Higgs)
 * 2014 [Akasaki](https://et.wikipedia.org/wiki/Isamu_Akasaki), [Amano](https://et.wikipedia.org/wiki/Hiroshi_Amano), [Nakamura](https://et.wikipedia.org/wiki/Shuji_Nakamura)
 * 2015 [Kajita](https://et.wikipedia.org/wiki/Takaaki_Kajita), [McDonald](https://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_B._McDonald)
 * 2016 [Thouless](https://et.wikipedia.org/wiki/David_J._Thouless), [Haldane](https://et.wikipedia.org/wiki/Duncan_Haldane), [Kosterlitz](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Michael_Kosterlitz)
 * 2017 [Weiss](https://et.wikipedia.org/wiki/Rainer_Weiss), [Barish](https://et.wikipedia.org/wiki/Barry_Barish), [Thorne](https://et.wikipedia.org/wiki/Kip_Thorne)
 * 2018 [Ashkin](https://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_Ashkin), [Mourou](https://et.wikipedia.org/wiki/Gérard_Mourou), [Strickland](https://et.wikipedia.org/wiki/Donna_Strickland)
 * 2019 [Peebles](https://et.wikipedia.org/wiki/Jim_Peebles), [Mayor](https://et.wikipedia.org/wiki/Michel_Mayor), [Queloz](https://et.wikipedia.org/wiki/Didier_Queloz)
 * 2020 [Penrose](https://et.wikipedia.org/wiki/Roger_Penrose), [Genzel](https://et.wikipedia.org/wiki/Reinhard_Genzel), [Ghez](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrea_Ghez)
 * 2021 [Manabe](https://et.wikipedia.org/wiki/Syukuro_Manabe), [Hasselmann](https://et.wikipedia.org/wiki/Klaus_Hasselmann), [Parisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Giorgio_Parisi?action=edit&redlink=1)
 * 2022 [Aspect](https://et.wikipedia.org/wiki/Alain_Aspect), [Clauser](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Clauser), [Zeilinger](https://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Zeilinger)
 * 2023 [L'Huillier](https://et.wikipedia.org/wiki/Anne_L'Huillier), [Krausz](https://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Krausz), [Agostini](https://et.wikipedia.org/wiki/Pierre_Agostini?action=edit&redlink=1)
 * 2024 [Hopfield](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Hopfield?action=edit&redlink=1), [Hinton](https://et.wikipedia.org/wiki/Geoffrey_Hinton?action=edit&redlink=1)
 * 2025 [Clarke](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Clarke?action=edit&redlink=1), [Devoret](https://et.wikipedia.org/wiki/Michel_Devoret?action=edit&redlink=1), [Martinis](https://et.wikipedia.org/wiki/John_Martinis?action=edit&redlink=1)
 * 2026 [Halzen](https://et.wikipedia.org/wiki/Francis_Halzen?action=edit&redlink=1)

  |

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein](https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein)