# Adolf Hitler

- Link: https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler
- Published: 2026-04-21T10:52:15+03:00
- Author: toomas

### Postitused, kus seda mõistet mainitakse:

 * [TÄNA AJALOOS, 16. september ⟩ Hitler andis käsu Eesti maha jätta](https://kihulane.eu/arhiiv/239658)
 * [TÄNA AJALOOS, 15. märts ⟩ Hitler kuulutas välja Kolmanda Riigi](https://kihulane.eu/arhiiv/164978)
 * [TÄNA AJALOOS, 7. oktoober ⟩ Algas Afganistani sõda](https://kihulane.eu/arhiiv/259216)
 * [TÄNA AJALOOS, 6. oktoober ⟩ Linastus esimene helifilm](https://kihulane.eu/arhiiv/258243)
 * [TÄNA AJALOOS, 27. september ⟩ Rosetta kivi dešifreerimine avas uksed muistse maailma avastamiseks](https://kihulane.eu/arhiiv/249831)
 * [TÄNA AJALOOS, 12. september ⟩ Toimus Tallinna ajaloo suurim raharööv](https://kihulane.eu/arhiiv/236180)
 * [TÄNA AJALOOS, 20. august ⟩ Algas Praha kevade verine mahasurumine](https://kihulane.eu/arhiiv/219264)
 * [TÄNA AJALOOS, 2. august ⟩ Sündis jõutõstja, mitu olümpiarekordit püstitanud Gustav Ernesaks](https://kihulane.eu/arhiiv/212623)
 * [TÄNA AJALOOS, 29. juuli ⟩ Briti kuningakojas toimus pulm, mida vaatasid miljonid inimesed](https://kihulane.eu/arhiiv/211373)
 * [AJALUGU ⟩ Kirbla häving 1941. aasta suvel](https://kihulane.eu/arhiiv/210134)

**Adolf Hitler** ([20. aprill](https://et.wikipedia.org/wiki/20._aprill) [1889](https://et.wikipedia.org/wiki/1889)
[Braunau Inni ääres](https://et.wikipedia.org/wiki/Braunau_Inni_ääres), [Austria-Ungari](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria-Ungari)–
[30. aprill](https://et.wikipedia.org/wiki/30._aprill) [1945](https://et.wikipedia.org/wiki/1945)
[Berliin](https://et.wikipedia.org/wiki/Berliin), [Kolmas Reich](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmas_Riik))
oli [Austriast](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria) pärit [Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa)
poliitik ja [Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP)](https://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialistlik_Saksa_Töölispartei)
juht ([1921](https://et.wikipedia.org/wiki/1921)–1945). Aastatel [1934](https://et.wikipedia.org/wiki/1934)–
1945 oli ta [Saksamaa kantsler](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa_kantsler)(
[1933](https://et.wikipedia.org/wiki/1933)–1945) ja [riigipea](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigipea)("
[füürer](https://et.wikipedia.org/wiki/Füürer) ja [riigikantsler](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikantsler)";
[1934](https://et.wikipedia.org/wiki/1934)–1945).

Hitlerit süüdistatakse [teise maailmasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmasõda)
vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike
hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid
[Euroopa](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa) [juudid](https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid),
[mustlased](https://et.wikipedia.org/wiki/Mustlased), [homoseksuaalsed inimesed](https://et.wikipedia.org/wiki/Homoseksuaalsus)
ja [puuetega inimesed](https://et.wikipedia.org/wiki/Puuetega_inimesed?action=edit&redlink=1)
ning laskis nad mõrvata. Sõja ja küüditamiste tagajärjel kaotasid elu miljonid inimesed.
Niinimetatud [Kolmanda Riigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmas_Riik) diktaatorina
laskis ta kõik [opositsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Opositsioon)[parteid](https://et.wikipedia.org/wiki/Partei)
keelustada ning saata oma poliitilised oponendid [koonduslaagrisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Koonduslaager)
või tappa.

Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda
[esimesele maailmasõjale](https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda) järgnenud
majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa
Euroopast.

Adolf Hitler oli karismaatiline kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa 
laiu masse.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-4TqIG-1))
^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-AJpsm-2))^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-3DcqU-3))
^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-W3JUG-4))^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-7Pape-5))
Samas väitsid mitmed temaga isiklikult kohtunud inimesed, et eraviisiliselt ei olnud
ta nõnda muljetavaldav.^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-iB9l8-6))
^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-dxj2k-7))

Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler [Berliinis](https://et.wikipedia.org/wiki/Berliin)_
[Führerbunker](https://et.wikipedia.org/wiki/Führerbunker)'_is enesetapu.

## Elulugu

[Sebastian Haffner](https://et.wikipedia.org/wiki/Sebastian_Haffner) osutas raamatus"
Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") "seletamatule kuristikule" diktaatori
elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares;
siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb
kogu maailmapoliitika." Selle seletamise teeb nii keeruliseks teine tohutu kuristik–
nimelt Hitleri paremal juhul ühekülgsete annete ja tema tohutu (olgugi et hävitava)
mõju vahel. Filosoof [Karl Jaspers](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Jaspers) 
on natsionaalsotsialismi ajalugu nimetanud "hoiatuseks": "Oli võimalik, et see juhtus,
ja see jääb alati võimalikuks". Jaspersi hinnangul sai Hitleriga toimunu võimalikuks
muuhulgas sellepärast, et banaalse iseloomuga, kuid segastest poliitilistest veendumustest
fanaatiliselt haaratud inimene sai võimaluse tegelikkust oma ettekujutustele kohandada.

### Lapsepõlv ja noorpõlv

Oma päritolust ja elust enne poliitikasse tulekut pärast [esimest maailmasõda](https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda)
tegi Hitler alati saladuse. "Nad ei tohi teada," ütles ta [1930](https://et.wikipedia.org/wiki/1930).
aastaö oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast 
ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad [Austria](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria)
[Waldvierteli](https://et.wikipedia.org/wiki/Waldviertel) piirkonnas laskis ta suvel
[1938](https://et.wikipedia.org/wiki/1938), kohe pärast [anšlussi](https://et.wikipedia.org/wiki/Anšluss)
evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväe[polügoon](https://et.wikipedia.org/wiki/Polügoon).
Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja hämarat päritolu. Peale selle ei
olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus"
[Mein Kampf](https://et.wikipedia.org/wiki/Mein_Kampf)" ise oma nooruse kohta räägib,
on mõeldud eeskätt [omamüüdi](https://et.wikipedia.org/wiki/Omamüüt?action=edit&redlink=1)
kujundamiseks ega ole seetõttu usaldusväärne.

#### Päritolu ja lapsepõlv

[[

Adolf Hitler lapsena 1889–1892?

Adolf Hitler sündis [20. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/20._aprill) [1889](https://et.wikipedia.org/wiki/1889)
kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern [Ülem-Austria](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülem-Austria)
väikelinnas [Braunaus](https://et.wikipedia.org/wiki/Braunau_Inni_ääres) Inni jõe
kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis [tolliametnik](https://et.wikipedia.org/wiki/Tolliametnik?action=edit&redlink=1)
[Alois Hitleri](https://et.wikipedia.org/wiki/Alois_Schicklgruber) ([1837](https://et.wikipedia.org/wiki/1837)–
[1903](https://et.wikipedia.org/wiki/1903)) ja tema abikaasa [Klara](https://et.wikipedia.org/wiki/Klara_Hitler)(
sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult
tema ja ta õde [Paula](https://et.wikipedia.org/wiki/Paula_Hitler).

Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldvierteli piirkonnast Doonau põhjakaldal, 
umbes viiskümmend miili [Viinist](https://et.wikipedia.org/wiki/Viin) kirdes. Tema
vanemad olid väidetavalt omavahel sugulased. Isa tõi ta ema Klara majja selleks,
et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige
ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois
Klaraga, olles mitu kuud [katoliku kirikult](https://et.wikipedia.org/wiki/Katoliku_kirik)
eriluba oodanud. Oli ka viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase.

Alois Hitleri töö tõttu vahetas pere sageli elukohta: nad kolisid Braunaust [Passausse](https://et.wikipedia.org/wiki/Passau),
[Lambachi](https://et.wikipedia.org/wiki/Lambach?action=edit&redlink=1) ja [Leondingi](https://et.wikipedia.org/wiki/Leonding)
[Linzi](https://et.wikipedia.org/wiki/Linz) lähedal. Oma leebesse emasse oli ta 
kiindunud, kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus "[Mein Kampf](https://et.wikipedia.org/wiki/Mein_Kampf)"
äkilise [türannina](https://et.wikipedia.org/wiki/Türann). Tegelikult aga ei osuta
miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal
tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab
isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus:
isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline,
et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei 
olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema
kehvade hinnetega.

Hitler hindas isa juures seda, et [taluteenija](https://et.wikipedia.org/wiki/Taluteenija)
Anna Maria Schicklgruberi vallaspoeg, kes seni oli kandnud ema perekonnanime, võttis
[1876](https://et.wikipedia.org/wiki/1876). aastal võõrasisa järgi perekonnanimeks
Hitler (võõrasisa nime kirjutati küll "Hiedler"), lastes end pärast tema surma kiriklikult
tema pojaks tunnistada. Pole kindlaid tõendeid, kas Aloisi ema hilisem abikaasa 
oli Adolf Hitleri vanaisa. Igatahes ei ole möldrisell Johann Georg Hiedler oma isadust
kunagi tunnistanud. Sellel on tähtsust ainult sellepärast, et Hitler polnud elu 
lõpuni oma päritolus kindel ning omaenese [rassikriteeriumide](https://et.wikipedia.org/wiki/Rass)
järgi poleks tal olnud võimalik [SA](https://et.wikipedia.org/wiki/Sturmabteilung)
ega [SS](https://et.wikipedia.org/wiki/SS)-i liikmeks saada. Hitleri oponendid on
väitnud, et Hitleri asemel pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber.

"Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena.
Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head
haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf 11-aastaselt 1900. aasta septembris
Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda
köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor [Leopold Poetschi](https://et.wikipedia.org/wiki/Leopold_Poetsch?action=edit&redlink=1)
[antisemiitlikud](https://et.wikipedia.org/wiki/Antisemitism) ja [pangermanistlikud](https://et.wikipedia.org/wiki/Pangermanism?action=edit&redlink=1)
loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi.
Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane.
Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas
ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest
valimatult kokkuloetuga.

#### Noorpõlv

[[

Kunstniku autoportree 1926. aastast

[[

Maarja Jeesuslapsega, õlimaal, 1913

Alates [1903](https://et.wikipedia.org/wiki/1903). aastast hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni.
Alates [1905](https://et.wikipedia.org/wiki/1905). aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni
ja ema toetuse varal ohjeldamatut [boheemlaseelu](https://et.wikipedia.org/wiki/Boheemlane).
Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata
elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber 
oli polsterdaja poeg [August Kubizek](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Kubizek).
Koos käidi teatris ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus [Richard Wagneri](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Wagner)
ooperite vastu.

Mais ja juunis 1906 külastas Hitler Viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna
ehitiste toredusest, kunstigaleriidest ja ooperitest. Tema uueks ambitsiooniks sai
astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Septembris 1907 sõitis ta Viini ning
osales koos veel 112 kandidaadiga Allgemeine Malerschule sisseastumiseksamil. Oma
kaasatoodud töödemapiga kvalifitseerus ta koos veel 33 kandidaadiga teise vooru,
mis kujutas endast proovijoonistamist ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle
eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja
[Robin Christian Anderseni](https://et.wikipedia.org/wiki/Robin_Christian_Andersen?action=edit&redlink=1),
vastu ei võetud. See oli mõru hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. oktoobril teatas
perearst, et Hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jäänud.
Adolf naasis Linzi; ema suri [21. detsembril](https://et.wikipedia.org/wiki/21._detsember)
[1907](https://et.wikipedia.org/wiki/1907) [rinnavähki](https://et.wikipedia.org/wiki/Rinnavähk).
Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest.

Tal oli õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf",
elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna
hästi ära. Tal oli teatav kunstianne; nii teenis ta lisa illustreerijana, maalis
sageli müügiks majadest pilte ja [postkaarte](https://et.wikipedia.org/wiki/Postkaart)
ja 1908. aastal ka [akvarelle](https://et.wikipedia.org/wiki/Akvarell)^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-gGD1J-8)).
Nõnda oli tema sissetulek suurem kui algaja õpetaja palk. Hoolimata ühe naistuttava
soovituskirjast mainekale lavakunstnikule [Alfred Rollerile](https://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Roller?action=edit&redlink=1),
kes teatas, et on valmis Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel katsel
kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele. Seejärel loobus Hitler
katsetest kunstnikuks õppida.

Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta [Meidlingisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Meidling)
[kodutute varjupaika](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodutute_varjupaik?action=edit&redlink=1)
ning 1910. aasta alguses [Männerwohnheim Meldemannstraßesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Männerwohnheim_Meldemannstraße?action=edit&redlink=1).
Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Et ta ise oli uje,
hakkas tema pilte müüma majakaaslane [Reinhold Hanisch](https://et.wikipedia.org/wiki/Reinhold_Hanisch?action=edit&redlink=1).
Et Hitler tundis end Hanischi ühe äri juures petetuna, usaldas ta piltide müügi 
nüüd juudist majakaaslasele Siegfried Löffnerile. Augustis 1910 esitas Löffner Hanische
peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et
aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter
all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. 1912. aastal kaebas
anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end
akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik
Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-g8J3q-9)).
Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Viini perioodil on Hitler
maalinud arvatavasti postkaardi järgi ka [Tartu kivisilda](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_kivisild).
^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-u6hBI-10))

[Werner Maser](https://et.wikipedia.org/wiki/Werner_Maser?action=edit&redlink=1)
ja [Joachim Fest](https://et.wikipedia.org/wiki/Joachim_Fest?action=edit&redlink=1)
arvavad, et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal [1938](https://et.wikipedia.org/wiki/1938)
vahistada (või leidis ta pärast Saksa vägede sissemarssi Austriasse juba vahistatuna
eest), et teda siis [Buchenwaldi koonduslaagris](https://et.wikipedia.org/wiki/Buchenwaldi_koonduslaager)
mõrvata lasta^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-cqXYZ-11)).
Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4. veebruaril 1937 Viini inkvisiitide hospidalis
südamerabandusse. [Brigitte Hamannil](https://et.wikipedia.org/wiki/Brigitte_Hamann?action=edit&redlink=1)
õnnestus peale kohtuarsti aruande leida ka kiri Hitleri emissarilt Viinis Franz 
Feilerilt, kes 11. mail 1938 teatas oma usaldusmehele NSDAP peaarhiivis Ernst Schulte-
Strathausis, et Hanisch on "1,5 aasta eest surnud."^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-SHD3t-12))

"Raske kopsuhaigus" päästis teda nii reaalkoolist kui 1908. aastal sõjaväeteenistusest,
mil noormees Hitler Linzist [Viini](https://et.wikipedia.org/wiki/Viin) "kadus".(
Neumann ja Eberle, 96:2013) 1913. aastal siirdus ta Viinist Münchenisse ja asus 
[kodakondsuseta isikuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodakondsuseta_isik) elama
rätsepmeister Josef Poppi juurde. Jaanuaris 1914 puutus kodakondsuseta Hitler kokku
kriminaalpoliseinikuga, kes esitas talle tagaotsimisorderi ja järgmisel päeval (
19. jaanuaril) anti Austria-Ungari sõjaväekohuslane üle Müncheni konsulaadile. Siin
kirjutas Hitler palvekirja kus teatas, et põeb "rasket kroonilist kopsuhaigust".
Salzburgi sõjaväekomisjoni ette sattus desertöör 5. veebruaril 1914. Komisjoni otsuseks
sai: "Adolf Hitler on rivi-ja abiteenistuseks kõlbmatu, liiga nõrk relva kandma."(
Neumann ja Eberle, 96:2013)

Aeg-ajalt sai Hitler rahalist abi oma Linzis elavalt tädilt Johanna Pölzilt. Tädi
suri märtsis [1911](https://et.wikipedia.org/wiki/1911), kuid tõenäoliselt jäi Hitlerile
mingi pärandus. Samal ajal lõppes tal toitja kaotanud orvu pension, kuid Hitler 
vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli
laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru.

Hitler ise ütleb, et tema Viinis elatud aastad [1909](https://et.wikipedia.org/wiki/1909)–
[1913](https://et.wikipedia.org/wiki/1913) olid kõige vähem õnnelikud tema elus,
kuid neid võib lugeda ka tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise 
aastateks.

Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult.
Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute,
preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge.

Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute – "ma ei
mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler"
Mein Kampfis". Viinis oli suur [juudi](https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid) kogukond,
sealhulgas paljud [Ida-Euroopast](https://et.wikipedia.org/wiki/Ida-Euroopa) pärit
[ortodokssed juudid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ortodoksne_judaism?action=edit&redlink=1).
Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism
arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist [Jörg Lanz von Liebenfels](https://et.wikipedia.org/wiki/Lanz_von_Liebenfels?action=edit&redlink=1),
kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud [Karl Lueger](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Lueger?action=edit&redlink=1)(
Viini linnapea) ja [Georg von Schönerer](https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_von_Schönerer?action=edit&redlink=1),
kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski
kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "[aarja rassi](https://et.wikipedia.org/wiki/Aarja_rass)"
üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. "Kas on kunagi olnud
mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust, eriti kultuuri valdkonnas, milles 
vähemalt ühe juudi käsi mängus ei ole olnud?" Hitleril tekkis arusaam, et juudid
on "aarjalaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi [Saksamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa)
majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus "Mein Kampf", 
ei saanud tema antisemitism sel ajal olla kuigi kaugele arenenud, sest oma piltide
müümisel kasutas ta vahendajatena juudi kaupmehi. Peale Siegfried Löffleri olid 
nende seas Ungarist pärit majakaaslane Josef Neumann ning kaupmehed [Jakob Altenberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Altenberg?action=edit&redlink=1)
ja [Samuel Morgenstern](https://et.wikipedia.org/wiki/Samuel_Morgenstern?action=edit&redlink=1).
Hitleri tollase sõbra [August Kubizeki](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Kubizek)
sõnul huvitasid [ooperid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ooper), eriti [Richard Wagneri](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Wagner)
omad, teda rohkem kui poliitika.

Kui mais [1913](https://et.wikipedia.org/wiki/1913) maksti Hitlerile välja isa pärandus,
kolis ta Viinist [Münchenisse](https://et.wikipedia.org/wiki/München), kus ta elas
rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi [arhitektuuri](https://et.wikipedia.org/wiki/Arhitektuur)
vastu ning ta luges [Houston Stewart Chamberlaini](https://et.wikipedia.org/wiki/Houston_Stewart_Chamberlain)
ja [Dietrich Eckarti](https://et.wikipedia.org/wiki/Dietrich_Eckart?action=edit&redlink=1).
Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures
mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus [Austria-Ungari](https://et.wikipedia.org/wiki/Austria-Ungari)
paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud
sammuga. "Mein Kampfis" kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud "saksa linna" järele.
Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel
toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19. jaanuaril 1914 konsulaati ning 5. veebruaril
1914 sõitis ta arstlikuks läbivaatuseks [Salzburgi](https://et.wikipedia.org/wiki/Salzburg).
Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi 
minna.

Hitler maalis ka Münchenis akvarelle ning mõnikord õlimaale, enamasti arhitektuurilisi
huviväärsusi fotode järgi. Ta müüs oma töid põhiliselt Stuffle kunstikaupluses Maximiliansplatzil.

#### Esimeses maailmasõjas

Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust kui niisugust, seda näitas asjaolu, et pärast
[esimese maailmasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda) puhkemist(
augustis [1914](https://et.wikipedia.org/wiki/1914)) astus ta vabatahtlikuna [Baieri](https://et.wikipedia.org/wiki/Baieri)
sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu
kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli [Prantsusmaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa)
ja [Belgias](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia) sidemees. See oli ohtlik ülesanne,
sest see tähendas [kaeviku](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaevik) asemel vaenlase
tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid,
sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II(
detsember 1914) ja I klassi [Raudristi](https://et.wikipedia.org/wiki/Raudrist) (
august [1918](https://et.wikipedia.org/wiki/1918)). Viimast autasu anti harva nii
madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte [allohvitseriks](https://et.wikipedia.org/wiki/Allohvitser),
nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust
ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu.

Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik(
kodakondsuse sai ta alles [1932](https://et.wikipedia.org/wiki/1932)).

[[

Hitler I maailmasõjas

Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga
nende huve ega hoiakut sõja suhtes, ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest. [Konrad Heiden](https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_Heiden?action=edit&redlink=1)
kirjutab oma raamatus "Der Führer": "Me kõik kirusime teda ja leidsime, et ta on
talumatu. Ta oli valge vares meie hulgas ja ei löönud kaasa, kui me sõda needsime."

[1918](https://et.wikipedia.org/wiki/1918). aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi
Hitler pärast [gaasirünnakut](https://et.wikipedia.org/wiki/Gaasirünnak?action=edit&redlink=1)
[Vorpommerni](https://et.wikipedia.org/wiki/Vorpommern?action=edit&redlink=1) linna
[Pasewalki](https://et.wikipedia.org/wiki/Pasewalk?action=edit&redlink=1). Ajutise
nägemiskaotuse, mille tõttu teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele
[sinepigaasist](https://et.wikipedia.org/wiki/Sinepigaas). Uuemad uurimused, mis
toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem tekkinud
[hüsteerilise](https://et.wikipedia.org/wiki/Hüsteeria) reaktsiooniga Saksamaa kaotusele.
Igatahes ravis Hitlerit sõjaväe[psühhiaater](https://et.wikipedia.org/wiki/Psühhiaater),
kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist [psühhopaadiga](https://et.wikipedia.org/wiki/Psühhopaatia),
kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu.

Igatahes oli võitmatuks peetud Saksa armee kaotus Hitlerile suur löök, mis traumeeris
teda hingepõhjani. Hiljem väitis ta, et sõja kaotusest tingitud nördimuse ja "[novembrikurjategijate](https://et.wikipedia.org/wiki/Novembrikurjategijad?action=edit&redlink=1)
reeturlikkuse" tõttu küpses temas otsus hakata poliitikuks. Hitleri meeleheide oli
kindlasti seotud sellega, et ainus etapp tema elus, kus ta koges elu mõtestatust
ja tunnustust, jõudis lõpule ning peaaegu 30-aastaselt oli ta elus jälle perspektiivi
kaotanud.

### Võimule saamine

#### Poliitilise tegevuse algus

[⌊1933–1934⌉⌊1933–1934⌉[

1933–1934

Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi
rääkida. Ta läks tagasi oma rügemendi [kasarmusse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kasarm)
[Münchenis](https://et.wikipedia.org/wiki/München) ning taotles esialgu ainult seda,
et teda ei demobiliseeritaks. Ta laskis end mitu korda valida üheks oma rügemendi
usaldusisikutest ning oli omamoodi sidemees [Baieri](https://et.wikipedia.org/wiki/Baieri)
[sotsialistliku](https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialism) peaministri [Kurt Eisneri](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurt_Eisner?action=edit&redlink=1)
revolutsioonilise [nõukogude valitsusega](https://et.wikipedia.org/wiki/Baieri_Nõukogude_Vabariik).
Pärast Eisneri mõrvamist tekkinud segaduse ajal ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi
ega ka [Vabakorpuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabakorpus) poolele.

Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse,
et nuhkida parteide ja ringikeste (tol ajal tekkis neid nagu seeni pärast vihma)
üritustel. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. [12. septembril](https://et.wikipedia.org/wiki/12._september)
[1919](https://et.wikipedia.org/wiki/1919) käis ta esimest korda lukksepp [Anton Drexleri](https://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Drexler)
asutatud [Saksa Töölispartei](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_Töölispartei?action=edit&redlink=1)(
_Deutsche Arbeiterpartei_; DAP) koosolekul. See partei propageeris [ksenofoobseid](https://et.wikipedia.org/wiki/Ksenofoobia),
antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid. Hitler võttis kohe debattidest osa
ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Esimest korda avastasid tema ise ja tema
kaaslased temas ande kuulajaid köita ja emotsioone tekitada. Tal oli ebatavaline
talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige
meeldivamal [demagoogilisel](https://et.wikipedia.org/wiki/Demagoogia) moel. Drexler
värbas ta samal päeval, ning oma ülemuste (kelle hulka kuulus hilisem [SA](https://et.wikipedia.org/wiki/Sturmabteilung)
juht [Ernst Röhm](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Röhm)) ülesandel astus Hitler
[19. oktoobril](https://et.wikipedia.org/wiki/19._oktoober) 55. liikmena DAP-sse(
mitte seitsmenda liikmena, nagu ta hiljem alati väitis). Tema liikmenumber 555 tuli
sellest, et too väike poliitikaklubi alustas oma liikmete nummerdamist 501-st, et
suuremana näida.

Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile
varsti asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel
[1920](https://et.wikipedia.org/wiki/1920) DAP [25-punktise programmi](https://et.wikipedia.org/wiki/25-punktine_programm?action=edit&redlink=1)
väljatöötamisel. Tema pealekäimisel nimetati partei ümber [Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialistlik_Saksa_Töölispartei)(
NSDAP). Kui ta [31. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/31._märts) [1920](https://et.wikipedia.org/wiki/1920)
lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina"
oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis [1921](https://et.wikipedia.org/wiki/1921)
vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas [ultimaatumi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ultimaatum)
abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik,
kes aga väljaspool [Baierit](https://et.wikipedia.org/wiki/Baieri) ajas pigem naerma
kui hirmu nahka.

#### Õllekeldriputš

  _Pikemalt artiklis [õllekeldriputš](https://et.wikipedia.org/wiki/Õllekeldriputš)_

Pärast [Baieri Nõukogude Vabariigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Baieri_Nõukogude_Vabariik)
lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar
[Gustav von Kahr](https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_von_Kahr?action=edit&redlink=1),
kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu.
Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister [Erich Ludendorff](https://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Ludendorff),
kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile
[Benito Mussolini](https://et.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolini) eeskujul Berliini
valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel ([1923](https://et.wikipedia.org/wiki/1923)
võttis Prantsusmaa Ruhri tagatiseks, et kindlustada Saksamaa reparatsiooni tasumist),
tohutu [inflatsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Inflatsioon) tõttu ning ägedate
rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust.

Hitleri putš (tegelikult Müncheni putš ja ka õllekeldriputš) oli [riigipöördekatse](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigipööre)
[1923](https://et.wikipedia.org/wiki/1923). aasta 8. novembri õhtust 9. novembri
ennelõunani, kui [Saksa Natsionaalsotsialistliku Partei](https://et.wikipedia.org/wiki/NSDAP)
juht Adolf Hitler, [kindralkortermeister](https://et.wikipedia.org/wiki/Kindralkortermeister)
Erich Ludendorff ja teised [Kampfbundi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kampfbund?action=edit&redlink=1)
liikmed püüdsid haarata võimu [Münchenis](https://et.wikipedia.org/wiki/München)
ja [Saksamaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa).

Putši eelõhtul, [neljapäeval](https://et.wikipedia.org/wiki/Neljapäev), 8. novembril
[1923](https://et.wikipedia.org/wiki/1923) kogunesid asjaosalised Müncheni [Bürgerbräu õllekeldrisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Bürgerbräu_õllekelder?action=edit&redlink=1).
Nad murdsid keldrisse sisse. "Karja" relvastatud SA-laste etteotsa astunud pikas
mustas nahkpalitus fanaatiline Hitler. Adolf Hitler karanud [tooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tool)
otsa, tulistanud püstolist õhku ja hüüdnud: "Münchenis on puhkenud [rahvuslik revolutsioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuslik_revolutsioon?action=edit&redlink=1)(
Eberle ja Uhl, 36:2006.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-13))).
Saali ümbritseb 600 relvakandjat." (Tegelikult polnud see muidugi tõde, Delaforce,
25:2010).

Edasi võtnud Hitler [Baieri riigikomissari](https://et.wikipedia.org/wiki/Baieri_riigikomissar?action=edit&redlink=1)
[Gustav von Kahri](https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_von_Kahr?action=edit&redlink=1),
[Baieri armee](https://et.wikipedia.org/wiki/Baieri_armee?action=edit&redlink=1)
komandöri [Otto von Lossowi](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Lossow?action=edit&redlink=1)
ja [Baieri riigipolitsei](https://et.wikipedia.org/wiki/Baieri_riigipolitsei?action=edit&redlink=1)
juhi [oobersti](https://et.wikipedia.org/wiki/Ooberst) [Hans Ritter von Seisseri](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Ritter_von_Seisser?action=edit&redlink=1)(
9. detsember 1874 – 14. aprill 1973) vangi. (Delaforce, 34:2010)

Järgmisel päeval viinud Hitler, Ludendorff, [Röhm](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Julius_Günther_Röhm)
ja Göring 2000 putši toetajat Müncheni [Odeonsplatzile](https://et.wikipedia.org/wiki/Odeonsplatz?action=edit&redlink=1).
Seal astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid.

[[

Odeonsplatzil asuv memoriaal "[Feldherrnhalle](https://et.wikipedia.org/wiki/Feldherrnhalle)",
mille ees valitsusüksused 9. novembril 1923 putšistid laiali ajasid

Tapluses sai [Hermann Göring](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Göring) kõhupiirkonda
haavata ja Hitler nihestas kukkudes [õlga](https://et.wikipedia.org/wiki/Õlanihestus?action=edit&redlink=1).
^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-14))

[26. veebruarist](https://et.wikipedia.org/wiki/26._veebruar) [1924](https://et.wikipedia.org/wiki/1924)
toimus 24 päeva jooksul Müncheni [Blutenburgstrasse jalaväekooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Blutenburgstrasse_jalaväekool?action=edit&redlink=1)
kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpöördekatse "ninamehe" Hitleri ja tema "käsilaste",
nende hulgas kindral Ludendorffi, [Rudolf Hessi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Hess),
[Wilhelm Fricki](https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Frick), [Hermann Kriebeli](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Kriebel?action=edit&redlink=1),
[Emil Maurice](https://et.wikipedia.org/wiki/Emil_Maurice?action=edit&redlink=1)'
i ja [Ernst Röhmi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Röhm) üle.^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-15))

Hitler vahistati Hanfstaengelite juures [Uffingis](https://et.wikipedia.org/wiki/Uffing?action=edit&redlink=1)
[Staffelsee](https://et.wikipedia.org/wiki/Staffelsee?action=edit&redlink=1) ääres
ja mõisteti viieks aastaks vangi.^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-16))
[Landsbergi vanglast](https://et.wikipedia.org/wiki/Landsbergi_vangla) vabanes ta
teadmata põhjusel ennetähtaegselt.^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-17))

### Austerlasest Saksamaa kodanikuks

[1932](https://et.wikipedia.org/wiki/1932). aastal toimunud presidendivalimiste 
eel kavatseti [Hindenburgile](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_von_Hindenburg)
vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu
ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine
Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus [Hermann Göringi](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Göring)
kaasabil teenistusse [Braunschweigi](https://et.wikipedia.org/wiki/Braunschweig)
liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. [24. veebruaril](https://et.wikipedia.org/wiki/24._veebruar)
[1932](https://et.wikipedia.org/wiki/1932) määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril
andis ta ametivande ja [4. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/4._märts) läks
ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa [kodakondsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodakondsus)
ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas.

[[

[Eesti Sõjavägede Staabi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitsejõudude_Peastaap) 
ülem kindralmajor [Nikolai Reek](https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Reek) tervitab
Saksamaa kantsler Adolf Hitlerit, tema 50. sünnipäeval Berliinis 1939. aastal

### 1932. aasta Saksamaa presidendivalimised

1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses voorus senine [Saksamaa president](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa_president_(1919–1945))
[Paul von Hindenburg](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_von_Hindenburg), NSDAP 
esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana [Ernst Thälmann](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Thälmann)
ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana [Theodor Duesterberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_Duesterberg?action=edit&redlink=1)(
_Deutschnationale Volkspartei, DNVP_).

Valimiste esimeses voorus sai Hindenburg 49,6%, Hitler 30,1%, Thälmann 13% ja Duesterberg
7% häältest.

Valimiste teises voorus võitis presidendivalimised Hindenburg, kes kogus 53% häältest,
teda toetasid ka sotsialistid, protestivaimust Hitleri vastu.

  _Pikemalt artiklis [1932. aasta Saksamaa presidendivalimised](https://et.wikipedia.org/wiki/1932._aasta_Saksamaa_presidendivalimised?action=edit&redlink=1)_

[1937](https://et.wikipedia.org/wiki/1937). aasta [19. juulil](https://et.wikipedia.org/wiki/19._juuli)
avas Hitler [Münchenis](https://et.wikipedia.org/wiki/München) saksa kunsti maja,
et luua [saksa kunstis](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_kunst?action=edit&redlink=1)
uus ajastus. Hitleri sõnul lõpetas selle avamine saksa kunsti narrimise.^([[18]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-:0-18))

[[

II maailmasõja aegsed Hitleri peakorterid

## Isiklikku

[[

[Eva Braun](https://et.wikipedia.org/wiki/Eva_Braun) ja Adolf Hitler oma koertega
[Berghofi](https://et.wikipedia.org/wiki/Berghof) terrassil [14. juunil](https://et.wikipedia.org/wiki/14._juuni)
[1942](https://et.wikipedia.org/wiki/1942)

Adolf Hitleri kauaaegne naistuttav, armuke või elukaaslane ja lühikest aega ka seaduslik
abikaasa oli [Eva Braun](https://et.wikipedia.org/wiki/Eva_Braun). Hitler tutvus
Evaga, kes oli tol ajal Hoffmanni assistent, [Hoffmanni](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Hoffmann_(fotograaf))
[Müncheni fotostuudios](https://et.wikipedia.org/wiki/Müncheni_fotostuudio?action=edit&redlink=1)
[1929](https://et.wikipedia.org/wiki/1929). aastal.

Hitler ei [tarvitanud](https://et.wikipedia.org/wiki/Joomine) [alkoholi](https://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol)
ega [suitsetanud](https://et.wikipedia.org/wiki/Suitsetamine).

Hitleri lemmikhelilooja oli [Richard Wagner](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Wagner).

Hitler oli filmihuviline ja tavaliselt soovinud ta igal õhtul vaadata kaht [filmi](https://et.wikipedia.org/wiki/Film).
Filmiseansid toimusid [riigikantselei](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikantselei)
muusikasalongis või [Berghofis](https://et.wikipedia.org/wiki/Berghof). (Delaforce,
71:2010)

Adolf Hitleri lemmikfilmid olid "[Mäss Bountyl](https://et.wikipedia.org/wiki/Mäss_Bountyl_(film_1935))"
ja "[Baskerville'ide koer](https://et.wikipedia.org/wiki/Baskerville'ide_koer)",
ka armastas ta vaadata [Miki-Hiire](https://et.wikipedia.org/wiki/Miki-Hiir) multikaid.

Hitleri lemmik[maalikunstnikud](https://et.wikipedia.org/wiki/Maalikunstnik) olid
[Franz Stuck](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Stuck?action=edit&redlink=1) (
1863–1928), [Eduard Grützner](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Grützner?action=edit&redlink=1)(
1846–1925), [Carl Spitzweg](https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg) (1808–1895)
ja [Adolf Ziegler](https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Ziegler?action=edit&redlink=1)(
1892–1952).^([[19]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-19)) Hitlerile
ei meeldinud [modernism](https://et.wikipedia.org/wiki/Modernistlik_kunst), [kubism](https://et.wikipedia.org/wiki/Kubism)
ja [dadaism](https://et.wikipedia.org/wiki/Dadaism). Hitler pidas mandunud kunstnikeks
[Oskar Kokoschkat](https://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Kokoschka?action=edit&redlink=1),
[Vassili Kandinskyt](https://et.wikipedia.org/wiki/Vassili_Kandinsky), [Marc Chagalli](https://et.wikipedia.org/wiki/Marc_Chagall),
[Emil Noldet](https://et.wikipedia.org/wiki/Emil_Nolde), [Otto Dixi](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Dix),
[George Groszi](https://et.wikipedia.org/wiki/George_Grosz?action=edit&redlink=1),
[Paul Kleed](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Klee) ja [Max Ernsti](https://et.wikipedia.org/wiki/Max_Ernst).
^([[18]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-:0-18))

Hitleri puhkekodu Haus Wachenfeld asus Baieris Obersalzbergis. Tal oli seal koer
Blondi.^([[20]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-20))

### Hitleri terviseprobleemid

Neumanni ja Eberle uuringute kohaselt olid Hitleri esimeseks lapse- ja noorpõlvehaiguseks
1897. aasta veebruaris-märtsis põetud [sarlakid](https://et.wikipedia.org/wiki/Sarlakid).
^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-21))^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-22)))

[1905](https://et.wikipedia.org/wiki/1905). aasta sügisel diagnoosis Waldvierteli
piirkonna arst [Karl Keiss](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Keiss?action=edit&redlink=1)
Hitleril, kes oli seal sugulaste juures kosumas, [kopsutiisikuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Kopsutuberkuloos?action=edit&redlink=1).
^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann95-23)). Ajaks,
mil Hitlerite [perearstiks](https://et.wikipedia.org/wiki/Perearst) [Linzis](https://et.wikipedia.org/wiki/Linz)
sai [Eduard Bloch](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bloch?action=edit&redlink=1),
ei olnud Adolfil kopsutuberkuloosist enam jälgegi.^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann95-23))

[14. oktoobril](https://et.wikipedia.org/wiki/14._oktoober) [1918](https://et.wikipedia.org/wiki/1918)
sai Hitler Briti ipriidirünnakus [Belgias](https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia)
Werviki all raskekujulise silma sidekesta- ja silmalaupõletiku.^([[24]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann_ja_Eberle,_29:2013-24))

[9. novembril](https://et.wikipedia.org/wiki/9._november) [1923](https://et.wikipedia.org/wiki/1923)
Münchenis toimunud [marsil](https://et.wikipedia.org/wiki/Õllekeldriputš) [Feldherrnhalle](https://et.wikipedia.org/wiki/Feldherrnhalle)
juures sai Hitler vigastada, kuid tõenäoliselt püsivaid tervisekahjustusi see vigastus
kaasa ei toonud, kuna 8. jaanuaril 1924 kirjutas Lechi-äärse [Landsbergi vangla](https://et.wikipedia.org/wiki/Landsbergi_vangla)
arst, ülemmeditsiininõunik dr [Joseph Brinsteiner](https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Brinsteiner?action=edit&redlink=1):"
[Patsient](https://et.wikipedia.org/wiki/Patsient) on sisendava [oraatoriandega](https://et.wikipedia.org/wiki/Oraatorianne?action=edit&redlink=1),
kütkestav [isiksus](https://et.wikipedia.org/wiki/Isiksus)... Nurjunud putšist tingitud
ajutine [depressioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Depressioon) ei anna alust järeldada,
nagu esineks tal mingeid patoloogilisi hälbeid."^([[25]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann53-25))

1934. aasta jõulude eel otsinud Hitler [peavalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Peavalu),
kahelinägemise, [peapöörituse](https://et.wikipedia.org/wiki/Peapööritus?action=edit&redlink=1)
ja [kõrvakohina](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrvakohin?action=edit&redlink=1)
vastu abi Berliini Westendi haigla siseosakonna juhatajalt [Ernst-Robert Grawitzilt](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst-Robert_Grawitz?action=edit&redlink=1).
Grawitz diagnoosis Hitleril [mürgistusnähud](https://et.wikipedia.org/wiki/Mürgistus)
ning patsient loobunud seepeale neoballistooli tarvitamisest, et asendada need 1935.
aastal Antigasi-tablettidega. Nende manustamist patsiendile jätkanud ka Morell.^(
[[25]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann53-25))

1935. aastaks oli Hitleril korduvalt mure [häälekähedusega](https://et.wikipedia.org/wiki/Häälekähedus?action=edit&redlink=1).
Hitleri vaatas riigikantselei hoones paiknevas ametikorteris läbi [Carl Otto von Eicken](https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Otto_von_Eicken?action=edit&redlink=1),
kes märkas Hitleri [häälekurrul](https://et.wikipedia.org/wiki/Häälekurd) sõlmekest.
Sealsamas eemaldatud sõlmekese saatis von Eicken professor Robert Rösslele uurimiseks,
kes kinnitas, et "patsient Adolf Müllerilt" võetud koematerjal oli healoomuline.
^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann98-26))

[Morelli kalendermärkmiku](https://et.wikipedia.org/wiki/Morelli_kalendermärkmik?action=edit&redlink=1)
sissekannete kohaselt arenes Hitleril korduvate [kurgumandlipõletike](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurgumandlipõletik?action=edit&redlink=1)
tulemusel krooniline tonsilliit.

Hitleri [nägemine](https://et.wikipedia.org/wiki/Nägemine) ei olnud korras. Katarakti
diagnoosis Hitleril 1944. aasta märtsis Berliini Charité silmakliiniku professor
[Walter Löhlein](https://et.wikipedia.org/wiki/Walter_Löhlein?action=edit&redlink=1).
Hitleri parem silm oli [kaugnägev](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaugelenägevus)(
u 4,5 dioptrit) ja selle nägemisvõime oli umbes 50 protsenti.^([[27]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-27))

1941. aasta juuli viimasest nädalast augusti keskpaigani oli Hitleri tervis halb.
Tema [düsenteeriahoogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Düsenteeria) saatsid [soolespasmid](https://et.wikipedia.org/wiki/Soolespasmid?action=edit&redlink=1),
[kõhulahtisus](https://et.wikipedia.org/wiki/Kõhulahtisus), [iiveldus](https://et.wikipedia.org/wiki/Iiveldus),
[oksendamine](https://et.wikipedia.org/wiki/Oksendamine), [liigesevalud](https://et.wikipedia.org/wiki/Liigesevalud?action=edit&redlink=1),
kõrge [palavik](https://et.wikipedia.org/wiki/Palavik) ja vappekülm.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann98-26))

1941. aasta 7. augustil märkas Morell, et Hitleri vasak käsi kipub värisema.^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-28))
Kätevärin muutus aastatega nähtavamaks. 1944. aasta suvest alates raseeris värisevate
kätega Hitlerit ihujuuksur [August Wollenhaupt](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Wollenhaupt?action=edit&redlink=1).
^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann98-26))

20. juuli 1944. aasta atentaadi käigus sai Hitler kuulmise ja kuulmiselundite kahjustusi–
parem kõrv kurdistus mõne päevaga ja vasakus esines kuulmishäireid. Oma raadiokõnes
kõneles füürer "ettemääratusest" ja olevat tänanud Loojat, kes andis talle võimaluse
oma tööd jätkata".^([[29]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-29))

Hitleri südame pärgarterite ateroskleroosi diagnoos pandi talle 1941. aastal. Selle
aasta suvel täheldanud Morell füüreri peakorteris Hundikoopas Hitleril vahel [südametalitluse](https://et.wikipedia.org/wiki/Südametalitlus?action=edit&redlink=1)
mõningast puudulikkust ja jalgade tursumist. 14. augustil 1941 tehtud elektrokardiograafilise
uuringu käigus saadud [elektrokardiogrammi](https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrokardiogramm)
saatis Morell anonüümselt läbivaatamiseks [Arthur Weberile](https://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_Weber?action=edit&redlink=1).
Weber kahtlustas [südame pärgarterite ateroskleroosi](https://et.wikipedia.org/wiki/Südame_pärgarterite_ateroskleroos?action=edit&redlink=1).
^([[30]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-30))

2008. aasta veebruaris uuris Hitleri omaaegseid elektrokardiogramme kardioloog doktor
Svetlana Möller. Tema hinnangul põdes Hitler südame pärgarterite ateroskleroosi 
asemel pigem südame isheemia- ehk koronaartõbe.^([[31]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-31))
Detsembris 1942 tuletas Morell Hitlerile meelde, et tema südame pärgarterite lubjastumine
võib esile kutsuda rinnaangiini hoogusid ja soovitas kaasas kanda [nitroglütseriini](https://et.wikipedia.org/wiki/Nitroglütseriin)-
ja Esdesan cum Nitro-tablette. Ühtlasi diagnoosis ta füüreril veresoonte spasmid
[peas](https://et.wikipedia.org/wiki/Pea) ja Hitleril olid sagedased raevuhood.^(
[[32]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-32))

Parkinsoni tõve diagnoos kuulub tänapäeva. Ajal mil Morell Hitleril vasaku käe värinaid
märkas (neljapäeval 7. augustil 1941), pidas ta seda võimaliku hüsteerilise neuroosi
ilminguks.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann_ja_Eberle,_115:2013-33))
Morelli poolt 7. augustil 1941. aastal märgatud värin ei takistanud tal füürerile
rohkeid süste tegemast, nii sai Hitler süstla kaudu Vitamultin-Calciumi, Glyconormi
ja Septojodi ning suu kaudu kolm lahtistava toimega Yatreni-pilli, 20 tilka valuvaigistit
Dolantin ja soovitused öösel sisse võtta kolm tabletti uinutit Phanodorm.^([[34]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-34))
Peagi jõudsid värinad ka füüreri vasakusse jalga.

2. jaanuaril 1945 palunud füürer oma ihuarsti, et too midagi käevärina vastu ette
võtaks.^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-35)) Morelli
kalendermärkmikus on Hitleri käe- ja jalavärinat mainitud uuesti alles 15. aprillil
viitega võimalikule Parkinsoni tõvele. Nüüd hakkas Hitler saama nahaaluseid Harmini-
ja Homburg 680 süste.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-36))

Hitleri hammaste tervishoid vajas pidevat arsti järelevalvet ja tööd – ta põdes 
[kaariest](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaaries) ja hambad olid [juuretipupõletiku](https://et.wikipedia.org/wiki/Juuretipupõletik?action=edit&redlink=1)
tagajärjel logisema hakanud. Hugo Blaschke sõnul paigaldati Hitlerile mitu portselan-
või sünteetilist [hambakrooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Hambakroon) ja [sildproteesi](https://et.wikipedia.org/wiki/Sildprotees?action=edit&redlink=1).
Samuti uuendati ülalõua kullast sildproteesi.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann_ja_Eberle,_115:2013-33))

Morell ravis Hitleril [põletikulist](https://et.wikipedia.org/wiki/Põletik) ekseemi,
mida esines aeg-ajalt mõlemal jalal.^([[24]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-Neumann_ja_Eberle,_29:2013-24))

Vahetevahel pani Morell Hitlerile [apteegikaane](https://et.wikipedia.org/wiki/Apteegikaan),
puhastamaks tema verd ja alandamaks [vererõhku](https://et.wikipedia.org/wiki/Vererõhk).
Sageli aga määras ta Hitlerile [klistiiri](https://et.wikipedia.org/wiki/Klistiir?action=edit&redlink=1).
Hitlerile olid [kompressid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kompress?action=edit&redlink=1)
meeldinud.^([[37]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-37))

Adolf Hitleri ihuarst [Theodor Morell](https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_Morell)
tegi oma patsiendi tervise kohta põhjalikke märkmeid juhuks, kui Hitleriga peaks
midagi juhtuma. Uurijate arvates johtus see [hirmust](https://et.wikipedia.org/wiki/Hirm)
[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigi_Julgeoleku_Peaameti_Julgeolekuteenistus),
luure ja vastuluurega tegeleva [SD](https://et.wikipedia.org/wiki/Sicherheitsdienst)
ja [Gestapo](https://et.wikipedia.org/wiki/Gestapo) ees.^([[38]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-38))

## Surm

[1945](https://et.wikipedia.org/wiki/1945). aastal, kui [Punaarmee](https://et.wikipedia.org/wiki/Punaarmee)
sõdurid olid jõudnud [Berliini](https://et.wikipedia.org/wiki/Berliin) lähedale,
kolis Hitleri _[Führerbunker](https://et.wikipedia.org/wiki/Führerbunker)'_isse 
[Eva Braun](https://et.wikipedia.org/wiki/Eva_Braun) ning jäi sinna oma elu lõpuni.
Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste
minutiteni. [29. aprillil](https://et.wikipedia.org/wiki/29._aprill) abiellus Hitler
Eva Brauniga. Järgmisel päeval mürgitas naine ennast [tsüaniidampulliga](https://et.wikipedia.org/wiki/Tsüaniid),
Hitler lasi endale kuuli pähe. Nende surnukehad tuhastati.

## Teosed

 * "[Mein Kampf](https://et.wikipedia.org/wiki/Mein_Kampf)" ("Minu võitlus")

## Hitler kultuuris

 * Olev Remsu, München. Hitler ja Dostojevski, Go Group, 2012

[Monoetendus](https://et.wikipedia.org/wiki/Monoetendus?action=edit&redlink=1) "
[Adolf](https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_(näidend)?action=edit&redlink=1)" näitab,
milline võinuks olla Hitleri viimane kõne enne enesetappu. See kuulus paar aastat
[Vanemuise](https://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuine_(teater)) mängukavva. Samuti
etendati seda Tartu [Püssirohukeldris](https://et.wikipedia.org/wiki/Püssirohukelder)
[Rein Langi](https://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Lang) 50. sünnipäeval.^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-RxjbV-39))

 * [Maimu Berg](https://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg). _Hitler Mustjalas_. Kirjastus
   Tuum, 2016

## Mälestuse jäädvustamine

Natsi-Saksamaal nimetati Adolf Hitleri järgi paljud tänavad ja väljakud nii tollases
Saksa riigis kui ka Teises maailmasõjas okupeeritud aladel.

1933. aasta juulist kehtis Saksa siseministeeriumi määrus "Tänavate nimetamise põhimõtete”
kohta, mille kohaselt pidi iga linna tähtsaim tänav või keskväljak kandma Adolf 
Hitleri nime.^([[40]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-40))

Saksamaal nimetati tänavad ja väljakud uuesti ümber pärast 1945. aastat [denatsifitseerimise](https://et.wikipedia.org/wiki/Denatsifitseerimine)
käigus.

Paljude teiste hulgas kandsid Adolf Hitleri nime Berliinis [Theodor Heussi väljak](https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_Heussi_väljak?action=edit&redlink=1)(
1933–1947), Viinis Raekoja plats (1938–1945), Varssavis [Piłsudski väljak](https://et.wikipedia.org/wiki/Piłsudski_väljak?action=edit&redlink=1)(
1939–1944), Tallinnas [Narva maantee](https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_maantee_(Tallinn))(
1942–1944) ning Tartus [Raekoja plats](https://et.wikipedia.org/wiki/Raekoja_plats_(Tartu))(
1942–1944).

Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis Yaphankis oli Adolf Hitleri tänav kuni
1941. aastani.^([[41]](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_note-41))

1937. aastal nimetas Austria mardikakoguja Oskar Scheibel avastatud jooksiklase 
liigi Adolf Hitleri järgi _[Anophthalmus hitleri](https://et.wikipedia.org/wiki/Anophthalmus_hitleri)'
_ks.

## Vaata ka

 * [Berghof (Obersalzberg)](https://et.wikipedia.org/wiki/Berghof_(Obersalzberg))
 * [Führersonderzug](https://et.wikipedia.org/wiki/Führersonderzug)
 * [Hitler's Cross](https://et.wikipedia.org/wiki/Hitler's_Cross)
 * "[Hitleri punkris](https://et.wikipedia.org/wiki/Hitleri_punkris)"
 * [Linzi kollektsioon](https://et.wikipedia.org/wiki/Linzi_kollektsioon)

## Viited

 1.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-4TqIG_1-0) Kressel, Neil
     J. (2002). Mass Hate: The Global Rise Of Genocide And Terror. Boulder: Basic Books.
     ISBN 978-0-8133-3951-1, p. 121.
 2.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-AJpsm_2-0) Trevor-Roper,
     Hugh (1987) [1947]. The Last Days of Hitler. Chicago: University of Chicago Press.
     ISBN 978-0-226-81224-3, p. 116.
 3.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-3DcqU_3-0) Kershaw, Ian(
     2008). Hitler: A Biography. New York: W. W. Norton & Company. ISBN 978-0-393-06757-
     6, pp. 105–106.
 4.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-W3JUG_4-0) Bullock, Alan(
     1999) [1952]. Hitler: A Study in Tyranny. New York: Konecky & Konecky. ISBN 978-
     1-56852-036-0, p. 377.
 5.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-7Pape_5-0) Heck, Alfons(
     2001) [1985]. A Child of Hitler: Germany In The Days When God Wore A Swastika.
     Phoenix, AZ: Renaissance House. ISBN 978-0-939650-44-6, p. 23.
 6.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-iB9l8_6-0) Larson, Erik(
     2011). In the Garden of Beasts: Love, Terror, and an American Family in Hitler's
     Berlin. New York, NY: Random House/Crown Publishing Group. ISBN 978-0-307-40884-
     6, p. 157.
 7.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-dxj2k_7-0) Kershaw, Ian(
     1999) [1998]. Hitler: 1889–1936: Hubris. New York: W. W. Norton & Company. ISBN
     978-0-393-04671-7, p. 367.
 8.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-gGD1J_8-0) [Hitleri varajased akvarellid pannakse oksjonile](https://web.archive.org/web/20110320082605/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/fotod-hitleri-varajased-akvarellid-pannakse-oksjonile.d?id=33444867),
     www.DELFI.ee, 28. september 2010
 9.  [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-g8J3q_9-0) Brigitte Hamann:
     _Hitler's Vienna. A Dictator's Apprenticeship_, 1999, lk 173.
 10. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-u6hBI_10-0) [http://ekspress.delfi.ee/kuum/hitler-joonistas-tartu-kivisilda?id=27681935](https://ekspress.delfi.ee/kuum/hitler-joonistas-tartu-kivisilda?id=27681935)
 11. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-cqXYZ_11-0) Joachim Fest:
     _Hitler. Eine Biographie_, Ullstein, Berlin 2004 (2003. aasta uusväljaande 2. 
     trükk), lk 42: "seinen einstigen Kumpan aus Männerheimtagen, Reinhold Hanisch,
     ließ er umbringen". lk 83: "Reinhold Hanisch […], den er, als er seiner 1938 habhaft
     werden konnte, denn auch ermorden ließ."
 12. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-SHD3t_12-0) Brigitte Hamann:
     _Hitlers Wien_, 1998, lk 270–271.
 13. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-13) [Henrik Eberle](https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Eberle),
     [Matthias Uhl](https://et.wikipedia.org/wiki/Matthias_Uhl?action=edit&redlink=1),"
     [Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949](https://et.wikipedia.org/wiki/Hitleri_toimik._NKVD_salajane_ettekanne_Jossif_Stalinile,_koostatud_Hitleri_isikliku_adjutandi_Otto_Günsche_ja_kammerteener_Heinz_Linge_ülekuulamise_protokollide_põhjal_Moskvas_1948/1949?action=edit&redlink=1)",
     [saksa keelest](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_keel) tõlkinud [Toomas Huik](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Huik_(tõlkija)),
     [Tammerraamat](https://et.wikipedia.org/wiki/Tammerraamat), 2006 (originaali pealkiri"
     Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle
     des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz
     Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka**
     Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 
     462a"**
 14. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-14) "[Hitler. Olulisi fakte](https://et.wikipedia.org/wiki/Hitler._Olulisi_fakte?action=edit&redlink=1)".
     [Patrick Delaforce](https://et.wikipedia.org/wiki/Patrick_Delaforce?action=edit&redlink=1),
     2010. Koolibri, lk 34.
 15. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-15) Delaforce, 36:2010
 16. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-16) Ulrike Leutheusser,"
     [Hitler ja naised](https://et.wikipedia.org/wiki/Hitler_ja_naised?action=edit&redlink=1)",
     [Huma kirjastus](https://et.wikipedia.org/wiki/Huma_kirjastus?action=edit&redlink=1),
     lk 41.
 17. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-17) Leutheusser (2003),
     lk 42.
 18. [1](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-:0_18-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-:0_18-1)
     [Pekka Erelt](https://et.wikipedia.org/wiki/Pekka_Erelt) (26. juuli 2017). ["Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida"](https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170)._
     [Eesti Ekspress](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ekspress)_. [Ekspress Meedia AS](https://et.wikipedia.org/wiki/Ekspress_Meedia_AS).
     [Originaali](https://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170)
     arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2017.
 19. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-19) Delaforce, 131:2010
 20. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-20) ["Hitleri juures külas"](https://www.imelineajalugu.ee/lood/2025/03/22/hitleri-juures-kulas).
     _Imeline Ajalugu_. Vaadatud 6. mail 2025.
 21. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-21) Neumann ja Eberle, 
     94:2013.
 22. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-22) [Hans-Joachim Neumann](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans-Joachim_Neumann),
     [Henrik Eberle](https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Eberle), _["War Hitler krank?: Ein abschließender Befund"](https://books.google.ee/books?id=3Y6nRQ-ijRkC&pg=PT106&lpg=PT106&dq=penicillin-Hamma&source=bl&ots=VM9qiO7aJS&sig=_d5HqD2jR2Fro1CIvkkEmRCi1VA&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiWvuWG28DWAhXkAJoKHQLjBzEQ6AEIYTAM#v=onepage&q=penicillin-Hamma&f=false)_,
     Google'i raamatu veebiversioon vaadatud 25. septembril 2017) saksa keeles
 23. [1](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann95_23-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann95_23-1)
     Neumann ja Eberle, 95:2013.
 24. [1](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann_ja_Eberle,_29:2013_24-0)
     [2](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann_ja_Eberle,_29:2013_24-1)
     Neumann ja Eberle, 29:2013.
 25. [1](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann53_25-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann53_25-1)
     Neumann ja Eberle, 53:2013.
 26. [1](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann98_26-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann98_26-1)
     [3](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann98_26-2) Neumann
     ja Eberle, 98:2013.
 27. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-27) Neumann ja Eberle,117:
     2013.
 28. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-28) Neumann ja Eberle, 
     99:2013.
 29. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-29) Neumann ja Eberle, 
     147:2013.
 30. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-30) Neumann ja Eberle, 
     111:2013.
 31. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-31) Neumann ja Eberle, 
     113:2013.
 32. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-32) Neumann ja Eberle, 
     131:2013.
 33. [1](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann_ja_Eberle,_115:2013_33-0)
     [2](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-Neumann_ja_Eberle,_115:2013_33-1)
     Neumann ja Eberle, 115:2013.
 34. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-34) Neumann ja Eberle, 
     123:2013.
 35. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-35) Neumann ja Eberle, 
     154:2013.
 36. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-36) Neumann ja Eberle, 
     160:2013.
 37. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-37) Neumann ja Eberle, 
     60:2013.
 38. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-38) Neumann ja Eberle, 
     15:2013.
 39. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-RxjbV_39-0) "[Kes? Mis? Kus?](https://et.wikipedia.org/wiki/Kes%3F_Mis%3F_Kus%3F)"
     [2008](https://et.wikipedia.org/wiki/2008), lk. 192–193
 40. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-40) [saar-nostalgie.de](http://www.saar-nostalgie.de/Strassennamen.htm)
     abgerufen am 31. Oktober 2012.
 41. [↑](https://kihulane.eu/glossary/adolf-hitler#cite_ref-41) Michelle Young (2. 
     aprill 2015). ["This Former Nazi Neighborhood on Long Island with Adolf Hitler Street Still Exists"](https://untappedcities.com/2015/04/02/this-former-nazi-town-on-long-island-with-adolf-hitler-street-still-exists/).
     _Untapped New York_. Vaadatud 24. aprillil 2020.

## Kirjandus

 * [Hans-Joachim Neumann](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans-Joachim_Neumann), [Henrik Eberle](https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Eberle),"
   Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", [saksa keelest](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_keel)
   tõlkinud [Toomas Huik](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Huik_(tõlkija)), 
   Tammerraamat, 2013, ISBN 978 9949 482 97 9
 * Vanessa Thorpe, [Hitler lived until 1962? That's my story, claims Argentinian writer](https://www.theguardian.com/world/2013/oct/27/hitler-lived-1962-argentina-plagiarism),
   [The Guardian](https://et.wikipedia.org/wiki/The_Guardian), 27. oktoober 2013

## Välislingid

 * [Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega. Leon Degrelle](https://docs.google.com/View?docid=dgt33ndf_7hbn3nt)
 * [KGB käskis Hitleri jäänused ära põletada](http://www.postimees.ee/?id=199810)
   Postimees, 11. detsember 2009
 * [Hitleri varased šedöövrid pannakse oksjonile](http://www.elu24.ee/?id=99332)
   Elu24.ee, 26. märts 2009
 * Julian Robinson. [And you thought YOUR in-laws were bad! Never before seen photographs show Hitler attending wedding of 'brother-in-law' he had EXECUTED a year later](http://www.dailymail.co.uk/news/article-4001200/The-best-day-life-Hitler-shot-Never-seen-photographs-Adolf-attending-wedding-brother-law-EXECUTED-year-later.html?ito=social-twitter_mailonline),
   [Daily Mail](https://et.wikipedia.org/wiki/Daily_Mail), 5. detsember 2016.
 * [The home movies showing Hitler’s private life](https://www.bbc.com/reel/video/p0frs3m6/the-home-movies-showing-hitler-s-private-life).[
   Kodufilmid Hitleri eraelu kohta]. BBC Reel, 1. juuni 2023 (video, 03:34)

 Tervise ja raviandmed

 * [David Irving](https://et.wikipedia.org/wiki/David_Irving), _["The Secret Diaries of Hitler's Doctor"](http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf)_(
   1983) ISBN 0-02-558250-X

[⌊Nazi Germany Coat of Arms⌉⌊Nazi Germany Coat of Arms⌉[

[Adolf Hitleri](https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler) valitsus – [30. jaanuarist](https://et.wikipedia.org/wiki/30._jaanuar)
[1933](https://et.wikipedia.org/wiki/1933) kuni [30. aprillini](https://et.wikipedia.org/wiki/30._aprill)
[1945](https://et.wikipedia.org/wiki/1945)

 [Adolf Hitler](https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler) (Kantsler & Führer,
NSDAP) | [Franz von Papen](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_von_Papen) (parteitu)
| [Konstantin von Neurath](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_von_Neurath)(
parteitu → NSDAP) | [Joachim von Ribbentrop](https://et.wikipedia.org/wiki/Joachim_von_Ribbentrop)(
NSDAP) | [Wilhelm Frick](https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Frick) (NSDAP) | 
[Heinrich Himmler](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Himmler) (NSDAP) | [Johann Ludwig Schwerin von Krosigk](https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Ludwig_Schwerin_von_Krosigk)(
parteitu) | [Alfred Hugenberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Hugenberg?action=edit&redlink=1)(
DNVP) | [Kurt Schmitt](https://et.wikipedia.org/wiki/Kurt_Schmitt?action=edit&redlink=1)(
NSDAP) | [Hjalmar Schacht](https://et.wikipedia.org/wiki/Hjalmar_Schacht) (parteitu)
| [Hermann Göring](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Göring) (NSDAP) | [Walther Funk](https://et.wikipedia.org/wiki/Walther_Funk)(
NSDAP) | [Franz Seldte](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Seldte) (DVP → NSDAP)
| [Franz Gürtner](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Gürtner?action=edit&redlink=1)(
DNVP) | [Franz Schlegelberger](https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Schlegelberger?action=edit&redlink=1)(
NSDAP) | [Otto Georg Thierack](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Georg_Thierack?action=edit&redlink=1)(
NSDAP) | [Werner von Blomberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Werner_von_Blomberg?action=edit&redlink=1)(
parteitu) | [Wilhelm Keitel](https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Keitel) (parteitu)
| [Freiherr von Eltz-Rübenach](https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Freiherr_von_Eltz-Rübenach?action=edit&redlink=1)(
parteitu) | [Julius Heinrich Dorpmüller](https://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Dorpmüller)(
NSDAP) | [Wilhelm Ohnesorge](https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Ohnesorge) (NSDAP)
| [Richard Walther Darré](https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Walther_Darré) (
NSDAP) | [Herbert Backe](https://et.wikipedia.org/wiki/Herbert_Backe) (NSDAP) | 
[Joseph Goebbels](https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Goebbels) (NSDAP) | [Bernhard Rust](https://et.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Rust?action=edit&redlink=1)(
NSDAP) | [Fritz Todt](https://et.wikipedia.org/wiki/Fritz_Todt) (NSDAP) | [Albert Speer](https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Speer)(
NSDAP) | [Alfred Rosenberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Rosenberg) (NSDAP)
| [Hanns Kerrl](https://et.wikipedia.org/wiki/Hanns_Kerrl?action=edit&redlink=1)(
NSDAP) | [Hermann Muhs](https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Muhs?action=edit&redlink=1)(
NSDAP) | [Otto Meißner](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Meißner) (parteitu) |
[Hans Lammers](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Lammers) (NSDAP) | [Martin Bormann](https://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Bormann)(
NSDAP) | [Karl Hermann Frank](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Hermann_Frank?action=edit&redlink=1)(
NSDAP) [Rudolf Heß](https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Heß)* (NSDAP) | [Ernst Röhm](https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Röhm)**(
NSDAP)   * Lendas mais 1941 Inglismaale ning vangistati seal.   ** Hukati 1934.   
NSDAP - [Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei](https://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialistlik_Saksa_Töölispartei)

![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop&
type=1x1&usesul3=1)

allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler](https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler)