# Siim Kallas - Link: https://kihulane.eu/glossary/220888-2 - Published: 2026-08-22T12:10:07+03:00 - Author: toomas ### Postitused, kus seda mõistet mainitakse: * [Suri Siim Kallas](https://kihulane.eu/arhiiv/220727) * [Siim Kallas: alles seda raamatut kirjutades sain aru, mis Eestit tegelikult koos hoiab](https://kihulane.eu/arhiiv/205587) * [TÄNA AJALOOS, 23. oktoober ⟩ Asutati Eesti esimene gümnaasium](https://kihulane.eu/arhiiv/274992) * [TÄNA AJALOOS, 5. oktoober ⟩ Lennart Meri valiti Eesti presidendiks](https://kihulane.eu/arhiiv/257268) * [TÄNA AJALOOS, 26. september ⟩ Pandi alus Eesti majanduse IME-le](https://kihulane.eu/arhiiv/248942) * [TÄNA AJALOOS, 23. september ⟩ Punavõim võttis maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussamba](https://kihulane.eu/arhiiv/246066) * [TÄNA AJALOOS, 12. august ⟩ Venemaa allveelaev Kursk uppus segastel asjaoludel](https://kihulane.eu/arhiiv/215879) * [TÄNA AJALOOS, 2. august ⟩ Sündis jõutõstja, mitu olümpiarekordit püstitanud Gustav Ernesaks](https://kihulane.eu/arhiiv/212623) * [TÄNA AJALOOS, 23. juuni ⟩ Sündis arvutiteaduse traagilise saatusega isa](https://kihulane.eu/arhiiv/199894) * [TÄNA AJALOOS, 12. aprill ⟩ Juri Gagarin jõudis esimese inimesena kosmosesse](https://kihulane.eu/arhiiv/180341) **Siim Kallas** ([2. oktoober](https://et.wikipedia.org/wiki/2._oktoober) [1948](https://et.wikipedia.org/wiki/1948)– [22. august](https://et.wikipedia.org/wiki/22._august) [2026](https://et.wikipedia.org/wiki/2026)) oli [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti) [riigitegelane](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigitegelane?action=edit&redlink=1), [ajakirjanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Ajakirjanik), [ökonomist](https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96konomist) ja [poliitik](https://et.wikipedia.org/wiki/Poliitik), kes oli aastatel 2002–2003 [Eesti peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_peaminister) ja 2004–2014 [Euroopa Komisjoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjon) asepresident. Eesti Reformierakonna looja ja esimene juht. Lõpetanud [Tartu Riikliku Ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Riiklik_%C3%9Clikool) rahanduse ja krediidi erialal, astus ta [NLKP](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP)- sse ja suundus 1975. aastal spetsialistina tööle [Eesti NSV Rahandusministeeriumisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_Rahandusministeerium?action=edit&redlink=1). Pärast ametnikukohalt lahkumist töötas ta vahemikus 1986–1989 [Rahva Hääle](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahva_H%C3%A4%C3%A4l) toimetaja asetäitjana ning seejärel 1991. aastani [Eesti Ametiühingute Keskliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ameti%C3%BChingute_Keskliit) esimehena. 1987. aasta septembris avaldas ta koos [Tiit Made](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Made), [Edgar Savisaare](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar) ja [Mikk Titmaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Titma) [Isemajandava Eesti ettepaneku](https://et.wikipedia.org/wiki/Isemajandava_Eesti_ettepanek), millega propageeriti ENSV majanduslikku iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli ta esmalt [Eesti Panga president](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Panga_president)( 1991–1995), juhtides [krooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon) käibelevõtmist ja [1992. aasta rahareformi ettevalmistamist](https://et.wikipedia.org/wiki/1992._aasta_Eesti_rahareform). Oma ametiaja raames oli ta seotud nii [Riikliku VEB Fondi](https://et.wikipedia.org/wiki/Riiklik_VEB_Fond) ümber tekkinud skandaaliga kui ka nn [10 miljoni dollari afääriga](https://et.wikipedia.org/wiki/10_miljoni_dollari_af%C3%A4%C3%A4r), millest teise tõttu esitas prokuratuur Kallasele ja ta nõunikule [Urmas Kajule](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Kaju) mitu süüdistust, kuid mõlemad mõisteti kokkuvõttes kohtus õigeks. 1994. aastal liitus Kallas [Reformierakonnaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Reformierakond) ning järgmise aasta novembris sai temast [välisminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_v%C3%A4lisminister), kellena töötas novembrini 1996. Pärast Reformierakonna valimisvõitu 1999. aasta parlamendivalimistel sai temast [Mart Laari teise valitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laari_teine_valitsus) [rahandusminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahandusminister). Kui Laar 2002. aasta alguses tagasi astus, moodustas ta [uue valitsuskoalitsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallase_valitsus) [Keskerakonnaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Keskerakond) ning astus jaanuari lõpus ametisse peaministrina. Püüdes lepitada Laari teisel valitsusajal tõusnud ühiskondlikke pingeid, tühistas ja pööras Kallase juhitud koalitsioon tagasi mitmed eelmise valitsuse reformid, kuid jätkas varasemat välispoliitikat, viies lõpuni liitumiskõnelused [Euroopa Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_liitumine_Euroopa_Liiduga) ja [NATO](https://et.wikipedia.org/wiki/NATO)-ga. Ametiaja lõppedes naases ta [X Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/X_Riigikogu) liikmeks kuni sai 2004. aastal [Euroopa Komisjoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjon) volinikuks ning novembrikuus ka asepresidendik, teenides aastatel 2010–2014 ka [komisjoni transpordivolinikuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjoni_Transpordivolinik?action=edit&redlink=1). ## Perekond ja haridus Siim Kallas sündis klarnetisti-saksofonisti [Udo Kallase](https://et.wikipedia.org/wiki/Udo_Kallas) ja tema abikaasa Rita (neiupõlvenimi Alver) peres [Tallinnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna). Tema vanaisa, mõjukas advokaat [Eduard Alver](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Alver), oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem. Ta on lõpetanud 1967. aastal [Tallinna 22. Keskkooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_22._Keskkool) kuldmedaliga ning 1972. aastal [Tartu Riikliku Ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool) rahanduse ja krediidi erialal _cum laude_. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant. ## Karjäär Eesti NSV-s Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe [Rahva Hääl](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahva_H%C3%A4%C3%A4l) toimetaja asetäitja. Siim Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate “[Mnemoturniir](https://et.wikipedia.org/wiki/Mnemoturniir)” toimetaja ja saatejuht. [Perestroika](https://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika) ajal sai Kallas tuntuks kui üks [IME](https://et.wikipedia.org/wiki/IME) idee autoreid, kelle vastavasisuline artikkel ilmus 26. septembril 1987 [Tartu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu) ajalehes [Edasi](https://et.wikipedia.org/wiki/Edasi_(ajaleht)). Ta oli [NLKP](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP) liige aastatel 1972–1990.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-axDMY-1)) ## Eesti panga presidendina Aastatel 1991–1995 [Eesti Panga](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Pank) presidendina töötades jäi ta veerand kohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Ta juhtis rahareformi ettevalmistamist ja [Eesti krooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon) taas käibelevõttu. Kallase ametiajal, 1993. aastal investeeris firma [Villa Paradiso](https://et.wikipedia.org/wiki/Villa_Paradiso?action=edit&redlink=1) [Põhja-Eesti Pangalt](https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_Pank) saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. 2000. aastal mõisteti Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt [Urmas Kaju](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Kaju) [10 miljoni dollari afääris](https://et.wikipedia.org/wiki/10_miljoni_dollari_af%C3%A4%C3%A4r) õigeks.^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-fOzz7-2)) Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti arutama Kallasele esitatud süüdistust valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata. ## Poliitiline karjäär 1994. aastal suundus Kallas poliitikasse ja asutas [Reformierakonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Reformierakond). Samal aastal esitas president [Lennart Meri](https://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri) ta [Riigikogule](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu) peaministri kandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Kallas oli^([_[millal?](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Millal)_]) [Liberaalse Internatsionaali](https://et.wikipedia.org/wiki/Liberaalne_Internatsionaal) asepresident. ### VI Riigikogus ja välisministrina [Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimiste](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_1995._aasta_parlamendivalimised) tulemusel sai Kallase juhitud Reformierakond 19 kohta, kuid valimised võitnud [KMÜ](https://et.wikipedia.org/wiki/KM%C3%9C) juht [Tiit Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_V%C3%A4hi) moodustas esialgu [valitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_V%C3%A4hi_teine_valitsus) [Edgar Savisaare](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar) [Keskerakonnaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Keskerakond). Kallas jäi seetõttu [VIII Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/VIII_Riigikogu) lihtliikmeks. KMÜ ja Keskerakonna koalitsioon lagunes aga seitse kuud hiljem seoses [lindiskandaaliga](https://et.wikipedia.org/wiki/Lindiskandaal), misjärel moodustas Vähi [uue valitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_V%C3%A4hi_kolmas_valitsus) Reformierakonnaga ning Kallasest sai Eesti välisminister. Ta oli ametis kuni 22. novembrini 1996, mil Reformierakond valitsusest lahkus. ### IX Riigikogus ja rahandusministrina [1999. aasta Riigikogu valimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/1999._aasta_Riigikogu_valimised) võitis Reformierakond 19 kohta. Juba enne valimisi oldi [Mart Laari](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) [Isamaaliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Isamaaliit) ja [Andres Tarandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Tarand) [Mõõdukatega](https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5%C3%B5dukad) sõlmitud koostöölepe, millega lubati moodustada koos valitsus, kui kolme peale saadakse Riigikogus enamus. [Kolmikliiduks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmikliit_(Eesti)) nimetatud koalitsioon saigi Riigikogus 53 mandaati ning sellega jäeti valimised võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest kõrvale. Ametisse astunud [Mart Laari teises valitsuses](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laari_teine_valitsus) anti Kallasele [rahandusministri](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahandusminister) portfell. 2001. aasta lõpuks oli koalitsioon aga sisetülide ja skandaalide tagajärjel sedavõrd lõhenenud, et detsembris teatas peaminister Laar enda tagasiastumisest. ### Peaministrina  _Pikemalt artiklis [Siim Kallase valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallase_valitsus)_ Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president Arnold Rüütel Siim Kallase peaministri kandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [Siim Kallase valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallase_valitsus) astus ametisse 28. jaanuaril 2002.^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-:03-3)) ^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-:39-4)) Kuigi [Riigikogus](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu) oli valitsuse moodustanud erakondadel vaid 46 häält, ehk tegemist oli [vähemusvalitsusega](https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hemusvalitsus), siis valitsuse tegevust toetasid parlamendis ka [Rahvaliit](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Rahvaliit) ja [Eestimaa Ühendatud Rahvapartei](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_%C3%9Chendatud_Rahvapartei). ^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-5)) Siim Kallase valitsus esitles end ühiskondlike pingete lepitajana pärast Laari teise valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Seetõttu keskendus valitsus sisepoliitikas ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas ning paljude eelmise valitsuse reformide katkestamise või tagasipööramisega, kuid välispollitikas jätkati Laari valitsuse liini ning lõpetati liitumisläbirääkimised [Euroopa Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit) ja [NATOga](https://et.wikipedia.org/wiki/NATO).^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-:1232-6)) Valitsuse astus tagasi pärast [2003. aasta Riigikogu valimisi](https://et.wikipedia.org/wiki/2003._aasta_Riigikogu_valimised). Järgmine, [Juhan Partsi valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Partsi_valitsus) asus ametisse 10. aprillil 2003. ### X Riigikogus ja Euroopa Liidu volinikuna [[ Siim Kallas ja [George W. Bush](https://et.wikipedia.org/wiki/George_W._Bush) 2002. aastal Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas [X Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/X_Riigikogu) liige, kuni sai 1. mail 2004 Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas [Pedro Solbes Mira](https://et.wikipedia.org/wiki/Pedro_Solbes_Mira?action=edit&redlink=1) ja hiljem [Joaquín Almunia](https://et.wikipedia.org/wiki/Joaqu%C3%ADn_Almunia)  juures. Aastatel 2004–2014 oli Kallas [Euroopa Komisjoni asepresident](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjoni_asepresident?action=edit&redlink=1). Administratsiooniala volinikuna sai ta tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI) ^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-7)) kavandaja ja elluviijana. [Transpordivolinikuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjoni_transpordivolinik?action=edit&redlink=1) aastatel 2010–2014 juhtis ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-8)) vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda. Seoses [Andrus Ansipi](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip) tagasiastumisega peaministriametist [4. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/4._m%C3%A4rts) [2014](https://et.wikipedia.org/wiki/2014), mille tulemusel lahkus ametist kogu [tema kolmas valitsuskabinet](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansipi_kolmas_valitsus), andis Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks esmalt toona Euroopa Komisjoni asepresidendina teeninud Kallasele, kuid pärast tema loobumist [12. märtsil](https://et.wikipedia.org/wiki/12._m%C3%A4rts) [2014](https://et.wikipedia.org/wiki/2014) sai senine sotsiaalminister [Taavi Rõivas](https://et.wikipedia.org/wiki/Taavi_R%C3%B5ivas) Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks ning tema valitsus astus ametisse 26. märtsil. ### XIV Riigikogus Kallas osutus [2019. aasta Riigikogu valimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/2019._aasta_Riigikogu_valimised) valituks ja pääses parlamenti, olles seejuures 4. aprillist 2019 kuni 8. veebruarini 2021 [Riigikogu II aseesimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu_II_aseesimees). ### 2023. aasta kohalikud valimised ja lahkumine poliitikast Ta kandideeris [2023. aasta valimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/2023._aasta_Riigikogu_valimised) [Riigikokku](https://et.wikipedia.org/wiki/XV_Riigikogu), kogus [valimisringkonnas nr 2](https://et.wikipedia.org/wiki/Valimisringkond_nr_2)( [Tallinna](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn) [Kesklinna](https://et.wikipedia.org/wiki/Kesklinna_linnaosa), [Lasnamäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Lasnam%C3%A4e_linnaosa) ja [Pirita](https://et.wikipedia.org/wiki/Pirita_linnaosa) linnaosa) 7393 häält ning osutus valituks. 7. septembril 2024 teatas Kallas, et lahkub poliitikast ning astub Riigikogust tagasi. ^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-9))^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-10)) ### Presidendiks kandideerimine 2001. aasta suvel oli Kallas üks Reformierakonna mitteametlikke presidendikandidaate. ^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_]) Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Eesti presidendina Kallast.^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ZTiXS-11)) 2016. aasta aprillis teatas Kallas [rahvusooperis Estonia](https://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_(teater)) presidendiks kandideerimisest.^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-KKVvl-12)) [Eesti presidendivalimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/2016._aasta_Eesti_presidendivalimised) pääses Kallas [Riigikogus](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu) kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta [Allar Jõksi](https://et.wikipedia.org/wiki/Allar_J%C3%B5ks) järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest. ### Hilisem tegevus Ta kandideeris [2025. aasta valimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/2025._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised) [Viimsi vallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Viimsi_vald), kogus 113 häält ning ei osutunud valituks.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-13)) ## Looming * “Turumajandus ehk kodanike riik”, Paremad Uudised, 2003 * “Piiridest suurem Eesti”, Paremad Uudised, 2004 * “Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu”, SE&JS, 2018 * “Eduard Alver, tema aeg ja inimesed”, Varrak 2021 * “Liberalism: ideed ja poliitika”, [Kava](https://et.wikipedia.org/wiki/Kava?action=edit&redlink=1), [2024](https://et.wikipedia.org/wiki/2024), ISBN 9789916929612 ## Töökohad [[ 270x270px Foto: Jaan Künnap [[ Siim Kallas [Arvamusfestivalil](https://et.wikipedia.org/wiki/Arvamusfestival) ( 2014) * 1975–1979 [Eesti NSV Rahandusministeeriumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_Rahandusministeerium?action=edit&redlink=1) spetsialist * 1979–1986 NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja * 1986–1989 [Rahva Hääle](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahva_H%C3%A4%C3%A4l) toimetaja asetäitja * 1989–1991 [Eesti Ametiühingute Keskliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ameti%C3%BChingute_Keskliit) esimees * 1989–1991 [Nõukogude Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_Liit) rahvasaadik * 1991–1995 [Eesti Panga president](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Panga_president) * 1995–1996 [Eesti välisminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_v%C3%A4lisminister) * 1996 [Euroopa Nõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_N%C3%B5ukogu) eesistuja * 1999–2002 [Eesti rahandusminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahandusminister) * 2002–2003 [Eesti peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_peaminister) * 2004–2014 [Euroopa Komisjoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjon) asepresident * 2017–2019 [Viimsi vallavanem](https://et.wikipedia.org/wiki/Viimsi_vallavanem) * [VIII](https://et.wikipedia.org/wiki/VIII_Riigikogu), [IX](https://et.wikipedia.org/wiki/IX_Riigikogu), [X](https://et.wikipedia.org/wiki/X_Riigikogu), [XIV](https://et.wikipedia.org/wiki/XIV_Riigikogu) ja [XV Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/XV_Riigikogu) liige ## Tunnustus [[ Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014) * 1995 – [Pressisõber](https://et.wikipedia.org/wiki/Pressis%C3%B5ber) * 2000 – [Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa_Liitvabariigi_Teeneteorden) ^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-14)) * 2001 – [Prantsuse Auleegioni orden](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_Auleegioni_orden)( suurohvitser)^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-15)) * 2001 – [Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_I_klassi_aum%C3%A4rk) * 2002 – valiti “[20. sajandi saja Eesti suurkuju](https://et.wikipedia.org/wiki/20._sajandi_sada_suurkuju)” hulka * 2003 – [Riigivapi II klassi teenetemärk](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivapi_teenetem%C3%A4rk) ^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-16)) * 2004 – [Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseministeeriumi_I_klassi_teeneterist)( Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-17)) * 2005 – [Tallinna Toomkoguduse Maarja medal](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Toomkoguduse_Maarja_medal) * 2010 – [Viimsi valla aukodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Viimsi_valla_aukodanik?action=edit&redlink=1) * 2015 – [Riigivapi I klassi teenetemärk](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivapi_teenetem%C3%A4rk) ^([[18]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-18)) * 2015 – [aasta eurooplane](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_eurooplane) * 2015 – [aasta liberaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_Liberaal) * 2016 – [Harju maakonna aukodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_maakonna_aukodanik) * 2018 – [aasta kultuurisõber](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_kultuuris%C3%B5ber) * 2019 – [Poola Teeneteordeni komandöririst](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola_Teeneteordeni_komand%C3%B6ririst) ^([[19]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-19)) * 2025 – [Tartu Ülikooli Tänutäht](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_T%C3%A4nut%C3%A4ht) ^([[20]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-20)) ## Isiklikku Siim Kallas oli abielus Kristi Kallasega. Nende poeg Ülo Kallas on ettevõtja ning tütar [Kaja Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaja_Kallas) on [jurist](https://et.wikipedia.org/wiki/Jurist) ja [poliitik](https://et.wikipedia.org/wiki/Poliitik). [Ester Šank](https://et.wikipedia.org/wiki/Ester_%C5%A0ank) on kirjutanud Siim Kallase elust ja tegevusest raamatu “Peategelane” (Lejula, 2001). Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-:0-21)) [[ Siim Kallas Berliinis (2013) **Siim Kallas** ([2. oktoober](https://et.wikipedia.org/wiki/2._oktoober) [1948](https://et.wikipedia.org/wiki/1948) [Tallinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn) – [22. august](https://et.wikipedia.org/wiki/22._august) [2026](https://et.wikipedia.org/wiki/2026) Tallinn) oli [Eesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti) majandustegelane ja [poliitik](https://et.wikipedia.org/wiki/Poliitik), kes oli aastatel 2002–2003 [Eesti peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_peaminister) ja 2004–2014 [Euroopa Komisjoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjon) asepresident. Lõpetanud [Tartu Riikliku Ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Riiklik_Ülikool) rahanduse ja krediidi erialal, astus ta [NLKP](https://et.wikipedia.org/wiki/NLKP)- sse ja asus 1975. aastal spetsialistina tööle [Eesti NSV Rahandusministeeriumisse](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_Rahandusministeerium?action=edit&redlink=1). Pärast ametnikukohalt lahkumist töötas ta vahemikus 1986–1989 [Rahva Hääle](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahva_Hääl) toimetaja asetäitjana ning seejärel 1991. aastani [Eesti Ametiühingute Keskliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ametiühingute_Keskliit) esimehena. 1987. aasta septembris avaldas ta koos [Tiit Made](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Made), [Edgar Savisaare](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar) ja [Mikk Titmaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Titma) [Isemajandava Eesti ettepaneku](https://et.wikipedia.org/wiki/Isemajandava_Eesti_ettepanek), millega propageeriti Eesti NSV majandusliku olukorra parandamiseks liiduvabariigi majanduslikku iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus ning üleminekut [turumajandusele](https://et.wikipedia.org/wiki/Turumajandus). Pärast [Eesti iseseisvuse taastamist](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_iseseisvuse_taastamine) oli ta [Eesti Panga president](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Panga_president)( 1991–1995), juhtides [krooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon) käibelevõtmist ja [1992. aasta rahareformi ettevalmistamist](https://et.wikipedia.org/wiki/1992._aasta_Eesti_rahareform), mida on hinnatud oluliseks tõukeks Eesti riigi majandusele ja võtmeteguriks Eesti hilisemas eduloos.^([[1]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-1)). Oma ametiaja raames oli ta seotud nii [Riikliku VEB Fondi](https://et.wikipedia.org/wiki/Riiklik_VEB_Fond) skandaaliga kui ka nn [10 miljoni dollari afääriga](https://et.wikipedia.org/wiki/10_miljoni_dollari_afäär), millest teise tõttu esitas prokuratuur Kallasele mitu süüdistust, kuid ta mõisteti kohtus õigeks. 1994. aasta novembris asutati Kallase juhtimisel liberaaldemokraatlik [Eesti Reformierakond](https://et.wikipedia.org/wiki/Reformierakond)^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Politico-2)) ning ta valiti vastloodud partei esimeheks. 1995. aasta novembrist töötas Kallas aasta [välisministrina](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_välisminister) ning tema ametiajal alustas [Eesti kõnelusi Euroopa Liiduga liitumiseks](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_liitumine_Euroopa_Liiduga) ^([[2]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Politico-2)). Pärast Reformierakonna võitu [1999. aasta parlamendivalimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/1999._aasta_Eesti_parlamendivalimised) sai temast [Mart Laari teise valitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laari_teine_valitsus) [rahandusminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahandusminister). Kui Laar 2002. aasta alguses tagasi astus, moodustas ta [uue valitsuskoalitsiooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallase_valitsus) [Keskerakonnaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Keskerakond) ning astus jaanuari lõpus ametisse peaministrina. Püüdes lepitada Laari teisel valitsusajal tõusnud ühiskondlikke pingeid, tühistas ja pööras Kallase juhitud koalitsioon tagasi mitmed eelmise valitsuse reformid, kuid jätkas varasemat välispoliitikat, viies lõpuni liitumiskõnelused [Euroopa Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_liitumine_Euroopa_Liiduga) ja [NATO](https://et.wikipedia.org/wiki/NATO)-ga. Ametiaja lõppedes naasis ta [X Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/X_Riigikogu) liikmeks kuni sai 2004. aasta mais esimese eestlasena [Euroopa Komisjoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjon) volinikuks ning novembris ka komisjoni asepresidendiks, tegeldes haldusküsimuste ning pettustevastase võitluse arendamisega ning suurendati Euroopa Liidu rahakasutuse, otsustusprotsesside ja liidusisese lobitöö läbipaistvust^([[3]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-3)). Aastatel 2010–2014 töötas ta [Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjoni_transpordivolinik?action=edit&redlink=1), juhtides üleliidulise transpordivõrgu [TEN-T](https://et.wikipedia.org/wiki/TEN-T?action=edit&redlink=1) väljatöötamist. Kui Kallase järel Reformierakonna juhiks ja peaministriks saanud [Andrus Ansip](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip) 2014. aasta märtsis ametist tagasi astus, andis erakonna üldkogu volitused valitsuse moodustamiseks komisjoni asepresidendina ametis olnud Kallasele, kes need algul vastu võttis, kuid siiski peatselt valitsusjuhiks pürgimisest loobus, viidates ajakirjanduses tema vastu alustatud lõpmatule "meediakampaaniale" seoses tegevusega Eesti panga juhina. [2016. aasta Eesti presidendivalimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/2016._aasta_Eesti_presidendivalimised) oli Kallas üks põhilistest kandidaatidest. Ehkki kokkuvõttes õnnestus tal võita enim hääli nii Riigikogus kui ka [valimiskogus](https://et.wikipedia.org/wiki/Valimiskogu) toimunud valimisvoorudes, ei kogunud ta siiski vajalikku häälteenamust, mistõttu naasis hääletus lõpuks uuesti Riigikokku ja presidendiks valiti [Kersti Kaljulaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Kaljulaid). 2017. aasta kohalike valimiste järel töötas ta kaks aastat [Viimsi vallavanemana](https://et.wikipedia.org/wiki/Viimsi_vallavanem), kuni valiti 2019. aastal [XIV Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/XIV_Riigikogu) saadikuks. 2024. aasta septembris teatas Kallas, et lahkub Riigikogust ja tegevpoliitikast. Poliitilistelt vaadetelt pidas Kallas end parempoolseks [liberaaliks](https://et.wikipedia.org/wiki/Liberaal), ^([[4]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-4))^([[5]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-5)) pooldades vaba [turumajandust](https://et.wikipedia.org/wiki/Turumajandus)^([[6]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-6)), ranget rahanduspoliitikat ja riigieelarve tasakaalustatust.^([[7]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-7)). Samuti toetas ta Euroopa riikide tihedat koostööd, seehulgas näiteks Euroopa Liitu ja Eesti liitumist [euroalaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroala).^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-inmemoriam-8)) ^([[9]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-9)) Poliitik on ka tema juristiharidusega tütar [Kaja Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaja_Kallas), kes kuulub samuti Reformierakonda, oli aastatel 2021–2024 Eesti esimene naispeaminister ning on alates 2024. aastast [Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liidu_välisasjade_ja_julgeolekupoliitika_kõrge_esindaja) ja komisjoni asepresident. ## Perekond ja haridus Siim Kallas sündis 2. oktoobril 1948 klarnetisti-saksofonisti [Udo Kallase](https://et.wikipedia.org/wiki/Udo_Kallas) ja tema abikaasa apteeker Rita (neiupõlvenimi Alver) peres [Tallinnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna). Paaril oli varem olnud kaks last, kes surid [Teise maailmasõja](https://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmasõda) ajal [difteeriasse](https://et.wikipedia.org/wiki/Difteeria).^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Ojakäär-10)) Koos Udo Kallasega [Eesti Raadio](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Raadio) estraadiorkestris mänginud [Valter Ojakäär](https://et.wikipedia.org/wiki/Valter_Ojakäär) on meenutanud, et Kallase vanemad olid seltskondlikud inimesed, võõrustasid oma paljude raamatutega äärelinna kodus tihti külalisi ning seal peetud poliitilistest vestlustest sai osa ka Siim.^([[10]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Ojakäär-10)) Ka Siim Kallas ise on öelnud, et isa kuulas kodus tihti välismaiseid raadiojaamu ja luges saksakeelset ajakirjandust ning arutas sõpradega poliitikateemadel.^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Suguvõsa-11)) Tema emapoolne vanaisa oli mõjukas advokaat ja ärimees [Eduard Alver](https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Alver), kes juhtis Vabadussõja ajal Kaitseliitu ning hiljem Eesti Politseid ja Kaitsepolitseid. ^([[11]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Suguvõsa-11)) Kallas on oma vanaisast ja [Tarvastu kihelkonnast](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarvastu_kihelkond) pärineva emapoolse suguvõsa ajaloost kirjutanud raamatu "Torupill ja nuga" (2026). ^([[12]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-12)) Kallas lõpetas 1967. aastal [Tallinna 22. Keskkooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_22._Keskkool) kuldmedaliga ning 1972. aastal [Tartu Riikliku Ülikooli](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikool) rahanduse ja krediidi erialal _cum laude_. Aastatel 1972–1975 õppis ta [aspirantuuris](https://et.wikipedia.org/wiki/Aspirantuur). ^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) ## Töökäik enne Eesti iseseisvuse taastamist Aastatel 1975–1979 töötas Kallas [Eesti NSV Rahandusministeeriumis](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_Rahandusministeerium?action=edit&redlink=1) ametnikuna ning aastatel 1979–1986 NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhatajana.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) Aastatel 1986–1989 oli ta ajalehe [Rahva Hääl](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahva_Hääl) toimetaja asetäitja ning 1989–1991 [Eesti Ametiühingute Keskliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ametiühingute_Keskliit) esimees. Aastatel 1989–1991 oli ta ka [NSV Liidu rahvasaadik](https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_rahvasaadikute_kongress?action=edit&redlink=1). ^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) Kallas oli aastatel 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "[Mnemoturniir](https://et.wikipedia.org/wiki/Mnemoturniir)" toimetaja ja saatejuht.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) Ta kuulus [NLKP-sse](https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liidu_Kommunistlik_Partei) aastatel 1972–1990.^([[14]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-axDMY-14)) ### Isemajandava Eesti ettepanek (1987)  _Pikemalt artiklis [Isemajandava Eesti ettepanek](https://et.wikipedia.org/wiki/Isemajandava_Eesti_ettepanek)_ [Perestroika](https://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika) ajal esitas Kallas koos [Tiit Made](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Made), [Edgar Savisaare](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar) ja [Mikk Titmaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Titma) 26. septembril 1987 [Tartu](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu) ajalehes [Edasi](https://et.wikipedia.org/wiki/Edasi_(ajaleht)) programmilise artikli "[Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele](https://et.wikipedia.org/wiki/Ettepanek:_kogu_Eesti_NSV_täielikule_isemajandamisele)", milles propageerisid Eesti NSV majandusseisu parandamiseks välja liiduvabariigi majandusliku iseseisvuse Nõukogude Liidu koosseisus. Ettepanekus sooviti anda Eesti NSV-le senisest ulatuslikum õigus oma majanduse üle otsustada, minna üle turumajanduslikule majanduskorraldusele ning luua oma raha- ja maksusüsteem. Samuti soovitati allutada Eesti territooriumil toimuv majandustegevus suuremal määral kohalikele otsustajatele ning korraldada kaubavahetus turupõhiselt. ^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-inmemoriam-8)) Majanduse organisatsioon pidi toimima alt üles printsiibil ning artikli autorite suhtes tulnuks tulevikus eelisarendada neid valdkondi, "mis põhinevad eeskätt kohalikul ressursil, on meile majanduslikult kasulikud, kultuuriliselt vastuvõetavad ja majandamise traditsioonidega kooskõlas". Eesti väliskaubandus teiste liidumaade ning ka välisriikide pidanuks toimima turuloogika alusel ning tootja-tarbija otsesuhtluse kaudu ning ka tööjõu liikumine teistest NSV Liidu osadest Eesti NSV-sse pidanuks edaspidi olema reguleeritud" tööjõu ratsionaalse kasutamise erirežiimiga". IME oli üks esimesi avalikke ja süsteemseid programme Nõukogude Eestis, milles käsitleti oma raha kasutuselevõtmist. Eesti Panga ajalooülevaate järgi ilmus mõte oma raha kasutuselevõtmisest esimest korda just 1987. aasta IME projektis.^([[15]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-15)) [Marju Lauristin](https://et.wikipedia.org/wiki/Marju_Lauristin) on nimetanud Kallast Eesti majandusliku iseseisvuse üheks eestvedajaks ja alusepanijaks ning seostanud IME ideed arusaamaga, et poliitilise iseseisvuse eelduseks on suutlikkus iseseisvalt majandada.^([[16]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Lauristin-16)) ## Eesti panga presidendina Kallas sai [Eesti Panga](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Pank) presidendiks 1. oktoobril 1991, vähem kui kaks kuud pärast Eesti iseseisvuse taastamist.^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-rahareform-17)) [Eesti Panga](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Pank) presidendina töötades jäi ta veerand kohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Keskpanga üheks esmaseks keskseks ülesandeks kujunes Eesti oma rahasüsteemi loomine ja rublatsoonist väljumine. Kallas kuulus ka [Rahareformi Komiteesse](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahareformi_Komitee?action=edit&redlink=1), millele [Eesti Vabariigi Ülemnõukogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_Ülemnõukogu) oli andnud ulatuslikud volitused rahareformi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. ^([[17]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-rahareform-17)) 20.–22. juunil 1992 viidi läbi rahareform, mille käigus vahetati Nõukogude rublad [Eesti kroonide](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon) vastu. Kroon seoti [Saksa margaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_mark) kursiga kaheksa krooni ühe marga eest ning kasutusele võeti [valuutakomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Valuutakomitee?action=edit&redlink=1) põhimõtetel põhinev süsteem.^([[18]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-18)) Rahareform tähendas Eesti lahkumist rublatsoonist ja rahapoliitilise iseseisvuse taastamist. Majandusekspert ja endine minister [Raivo Vare](https://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_Vare) on nimetanud Kallase juhitud rahareformi üheks Eesti hilisema majandusedu alussambaks ning rõhutanud tema rolli nii krooni kursi valikul kui ka reformi praktilisel elluviimisel. ^([[19]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Vare-19)) Kallas astus Eesti Panga presidendi ametist tagasi 21. märtsil 1995. Tema järglaseks nimetati 27. aprillil 1995 [Vahur Kraft](https://et.wikipedia.org/wiki/Vahur_Kraft). ^([[20]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-20)) ### 10 miljoni dollari afäär  _Pikemalt artiklis [10 miljoni dollari afäär](https://et.wikipedia.org/wiki/10_miljoni_dollari_afäär)_ Kallase Eesti Panga presidendiks oleku ajal toimus tehing, millest kujunes hiljem [10 miljoni dollari afäär](https://et.wikipedia.org/wiki/10_miljoni_dollari_afäär). 1993. aastal investeeris ettevõte [Villa Paradiso](https://et.wikipedia.org/wiki/Villa_Paradiso?action=edit&redlink=1) [Põhja-Eesti Pangalt](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Eesti_Pank) saadud kümme miljonit USA dollarit. Rahast saadi hiljem tagasi vaid osa. Juhtumiga seoses esitati kriminaalsüüdistus ka Kallasele ja tema Eesti Panga aegsele nõunikule [Urmas Kajule](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Kaju). Kallas ja Kaju mõisteti kohtus õigeks.^([[21]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-fOzz7-21)) [Riigikohus](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikohus) tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ja saatis osa süüdistusest uueks arutamiseks, kuid Kallas mõisteti ka uuel kohtulikul arutamisel õigeks. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör [Raivo Sepp](https://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_Sepp) prokuratuuril asja edasi kaevata. Juhtum jäi Kallase poliitilist tegevust saatma veel aastaid ja tõusis uuesti avaliku tähelepanu keskmesse muu hulgas 2014. aastal, kui ta loobus peaministriks naasmisest. ## Poliitiline karjäär ### Reformierakonna asutamine 1994. aastal suundus Kallas aktiivselt parteipoliitikasse. 13. novembril 1994 loodud [Eesti Reformierakond](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Reformierakond) ühendas Kallase juhitud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei ja mitmed teised liberaalse maailmavaatega poliitikud ning avaliku elu tegelased.^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_]) Samal aastal avaldas ta oma vaateid kokkuvõtva poliitilise kirjutise "Kodanike Riigi Manifest", mida on hiljem peetud Reformierakonna ideoloogiliseks alusdokumendiks. ^([[22]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-22))^([[23]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-23)) Kallas valiti erakonna esimeseks esimeheks. Ta juhtis Reformierakonda kümme aastat, kuni 2004. aastal sai tema järglaseks [Andrus Ansip](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip). ^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) Samal aastal esitas president [Lennart Meri](https://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri) ta [Riigikogule](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu) peaministri kandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. ### VIII Riigikogus ja välisministrina [Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimiste](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_1995._aasta_parlamendivalimised) tulemusel sai Kallase juhitud Reformierakond 19 kohta, kuid valimised võitnud [Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Koonderakond_ja_Maarahva_Ühendus)( KMÜ) juht [Tiit Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi) moodustas esialgu [valitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi_teine_valitsus) [Edgar Savisaare](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar) [Keskerakonnaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Keskerakond). Kallas jäi seetõttu [VIII Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/VIII_Riigikogu) lihtliikmeks. KMÜ ja Keskerakonna koalitsioon lagunes aga seitse kuud hiljem seoses [lindiskandaaliga](https://et.wikipedia.org/wiki/Lindiskandaal), misjärel moodustas Vähi [uue valitsuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi_kolmas_valitsus) Reformierakonnaga ning Kallasest sai Eesti välisminister. Kallas andis välisministrina ametivande 6. novembril 1995 ja oli ametis kuni 22. novembrini 1996, mil Reformierakond valitsusest lahkus. Tema välisministriks oleku ajal esitas Eesti 24. novembril 1995 ametlikult avalduse Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. Eesti ja Euroopa Liidu liitumisläbirääkimised algasid hiljem, 31. märtsil 1998. ### IX Riigikogus ja rahandusministrina [1999. aasta Riigikogu valimistega](https://et.wikipedia.org/wiki/1999._aasta_Riigikogu_valimised) sai Reformierakond 19 kohta. Juba enne valimisi oldi [Mart Laari](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) [Isamaaliidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Isamaaliit) ja [Andres Tarandi](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Tarand) [Mõõdukatega](https://et.wikipedia.org/wiki/Mõõdukad) sõlmitud koostöölepe, millega lubati moodustada koos valitsus, kui kolme peale saadakse Riigikogus enamus. [Kolmikliiduks](https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmikliit_(Eesti)) nimetatud koalitsioon saigi Riigikogus 53 mandaati ning sellega jäeti valimised võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest kõrvale. Ametisse astunud [Mart Laari teises valitsuses](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laari_teine_valitsus) anti Kallasele [rahandusministri](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahandusminister) portfell. Tema rahandusministriks oleku ajal jõustus 1. jaanuaril 2000 Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi ulatuslik muudatus, millega loobuti ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksustamisest ning tulumaksukohustus seoti eeskätt kasumi jaotamisega. Sellest sai järgnevateks aastakümneteks üks Eesti maksusüsteemi iseloomulikumaid tunnuseid. ^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-inmemoriam-8)) Kallas pooldas ranget eelarvepoliitikat, turumajandust ja võimalikult lihtsat maksusüsteemi. 2001. aasta lõpuks oli Kolmikliidu koalitsioon sisetülide ja poliitiliste vastuolude tõttu lagunenud. [Mart Laari](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) valitsus astus ametlikult tagasi 8. jaanuaril 2002. ### Peaministrina  _Pikemalt artiklis [Siim Kallase valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallase_valitsus)_ Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president [Arnold Rüütel](https://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Rüütel) Siim Kallase peaministri kandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [Siim Kallase valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallase_valitsus) astus ametisse 28. jaanuaril 2002.^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_]) Ehkki [Riigikogus](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu) oli valitsuse moodustanud erakondadel vaid 46 häält, mistõttu oli tegemist [vähemusvalitsusega](https://et.wikipedia.org/wiki/Vähemusvalitsus), siis parlamendis toetasid koalitsiooni ka sellesse mittekuuluvad [Rahvaliit](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Rahvaliit) ja [Eestimaa Ühendatud Rahvapartei](https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Ühendatud_Rahvapartei). ^([[24]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-24)) Kallase valitsus esitles end ühiskondlike pingete vähendajana pärast Laari teise valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Sisepoliitikas muudeti või peatati mitmeid eelmise valitsuse algatusi, kuid välispoliitikas jätkati senist lääneintegratsiooni kurssi.^([[25]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Muuli-25)) Kallase peaministriks oleku ajal jõudis Eesti kahe iseseisvuse taastamise järgse tähtsa välispoliitilise eesmärgi saavutamise lävele. 2002. aasta novembris sai Eesti [NATO Praha tippkohtumisel](https://et.wikipedia.org/wiki/NATO_Praha_tippkohtumine?action=edit&redlink=1) kutse alliansiga liitumiseks ning sama aasta detsembris lõpetati liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-inmemoriam-8)) Eesti liitus NATOga 29. märtsil 2004 ja Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Kallase valitsus astus tagasi pärast [2003. aasta Riigikogu valimisi](https://et.wikipedia.org/wiki/2003._aasta_Riigikogu_valimised). [Juhan Partsi valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Partsi_valitsus) astus ametisse 10. aprillil 2003. ### X Riigikogus ja Euroopa Komisjoni liikmena [[ Siim Kallas ja [Ameerika Ühendriikide president](https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriikide_president) [George W. Bush](https://et.wikipedia.org/wiki/George_W._Bush) 2002. aastal Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas [X Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/X_Riigikogu) liige kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga. 1. mail 2004 sai Kallasest esimene Eestit esindanud [Euroopa Komisjoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Komisjon) liige. Esialgu oli ta majandus- ja rahandusküsimuste volinik koos [Joaquín Almuniaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Joaquín_Almunia). 22. novembril 2004 ametisse astunud [José Manuel Barroso](https://et.wikipedia.org/wiki/José_Manuel_Barroso) esimeses komisjonis sai Kallas Euroopa Komisjoni asepresidendiks ning haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuks. Selles ametis oli ta muu hulgas Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI) eestvedaja, mille eesmärk oli suurendada Euroopa Liidu rahakasutuse, otsustusprotsesside ja lobitöö läbipaistvust.^([[26]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-26)) 2010. aastal alanud Barroso teises komisjonis jätkas Kallas Euroopa Komisjoni asepresidendina ja sai transpordivolinikuks. Transpordivolinikuna oli tema üheks oluliseks tegevusvaldkonnaks [üleeuroopalise transpordivõrgu](https://et.wikipedia.org/wiki/Üleeuroopaline_transpordivõrk?action=edit&redlink=1) ehk TEN-T reformimine. 2013. aastal võeti vastu uus TEN-T õigusraamistik, millega määratleti Euroopa põhivõrgu koridorid ja nende arendamise põhimõtted.^([[27]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-27)) Kallas oli Euroopa Komisjoni asepresident kümme aastat ja lõpetas ametiaja 1. novembril 2014. ### 2014. aasta valitsuse moodustamise katse Kui [Andrus Ansip](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip) teatas 2014. aasta märtsis peaministriametist lahkumisest, andis Reformierakonna juhatus valitsuse moodustamiseks volitused Kallasele. Kallas alustas kõnelusi uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, kuid teatas 12. märtsil 2014, et loobub peaministriks kandideerimisest. Ta põhjendas otsust intensiivse meediatähelepanuga tema Eesti Panga aegse tegevuse, sealhulgas VEB Fondi ja kümne miljoni dollari tehingu ümber. Kallase sõnul kulunuks valitsusjuhina liiga palju aega aastakümnete tagustele süüdistustele vastamiseks ning sellises olukorras ei saaks peaminister tõhusalt töötada.^([[28]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-28)) Kallase loobumise järel sai Reformierakonna juhatuselt valitsuse moodustamise volitused [Taavi Rõivas](https://et.wikipedia.org/wiki/Taavi_Rõivas), kelle valitsus astus ametisse 26. märtsil 2014. ### Presidendiks kandideerimine 2001. aastal oli Kallas üks Reformierakonnas kaalutud presidendikandidaate.^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_]) 2015. aasta augustis avaldatud TNS Emori küsitluses eelistas Kallast järgmise Eesti presidendina 11,2% vastanutest.^([[29]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ZTiXS-29)) 2016. aasta aprillis teatas Kallas [Rahvusooper Estonias](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusooper_Estonia) ametlikult, et kandideerib [Eesti presidendiks](https://et.wikipedia.org/wiki/2016._aasta_Eesti_presidendivalimised). ^([[30]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-KKVvl-30)) Riigikogus toimunud kolmandas hääletusvoorus pääses Kallas edasi valimiskokku. 24. septembril 2016 toimunud valimiskogu esimeses voorus tuli ta [Allar Jõksi](https://et.wikipedia.org/wiki/Allar_Jõks) järel teiseks ja pääses koos Jõksiga teise vooru. Teises hääletusvoorus sai Kallas 138 ja Jõks 134 häält. Kuna kumbki ei saanud valituks osutumiseks vajalikku häälteenamust, läks presidendivalimine tagasi Riigikogusse. Kallas loobus edasisest kandideerimisest ning presidendiks valiti lõpuks [Kersti Kaljulaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Kaljulaid). ### Viimsi vallavanemana [2017. aasta kohalikel valimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/2017._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised) kandideeris Kallas [Viimsi vallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Viimsi_vald) Reformierakonna nimekirjas ja kogus 1080 häält. 7. novembril 2017 valiti ta Viimsi vallavanemaks.^([[31]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-31)) Kallase vallavanemaks oleku ajal tegeleti muu hulgas Viimsi kiire rahvastikukasvu, haridusasutuste, infrastruktuuri ning avaliku ruumi arendamise küsimustega.^([_[viide?](https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine)_]) 2019. aasta jaanuaris teatas Kallas, et lahkub vallavanema ametist, et keskenduda [Riigikogu valimistele](https://et.wikipedia.org/wiki/2019._aasta_Riigikogu_valimised). Ta lubas jätkata Viimsi vallavolikogu liikmena.^([[32]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-32)) Kallas lahkus vallavanema ametist 11. veebruaril 2019. Tema järglaseks sai [Laine Randjärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Laine_Randjärv). ### XIV ja XV Riigikogus [2019. aasta Riigikogu valimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/2019._aasta_Riigikogu_valimised) osutus Kallas valituks [XIV Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/XIV_Riigikogu) liikmeks. 4. aprillist 2019 kuni 8. veebruarini 2021 oli ta [Riigikogu teine aseesimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu_juhatus). Aastatel 2021–2022 oli ta [Euroopa Liidu asjade komisjoni](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu_Euroopa_Liidu_asjade_komisjon) esimees.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) [2023. aasta Riigikogu valimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/2023._aasta_Riigikogu_valimised) kandideeris Kallas [valimisringkonnas nr 2](https://et.wikipedia.org/wiki/Valimisringkond_nr_2), kuhu kuuluvad Tallinna [Kesklinna](https://et.wikipedia.org/wiki/Kesklinna_linnaosa), [Lasnamäe](https://et.wikipedia.org/wiki/Lasnamäe_linnaosa) ja [Pirita](https://et.wikipedia.org/wiki/Pirita_linnaosa) linnaosa. Ta sai 7393 häält ja osutus valituks [XV Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/XV_Riigikogu) liikmeks. 6. septembril 2024 teatas Kallas, et lahkub Riigikogust ja lõpetab pikaajalise karjääri üleriigilises poliitikas.^([[33]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-33)) Tema asemel sai Riigikogu liikmeks [Jüri Jaanson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Jaanson). ### Hilisem tegevus Viimsis Kallas jätkas pärast vallavanema ametist ja hiljem Riigikogust lahkumist tegevust Viimsi kohalikus poliitikas. Ta oli Viimsi vallavolikogu liige ning kuulus muu hulgas volikogu noorsoo- ja hariduskomisjoni.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) [2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel](https://et.wikipedia.org/wiki/2025._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised) kandideeris Kallas taas Viimsi vallas Reformierakonna nimekirjas ja sai 113 häält, kuid ei osutnud valituks.^([[34]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-34)) 9. detsembril 2025 valis Viimsi vallavolikogu Kallase haridus- ja noortekomisjoni esimeheks.^([[35]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-35)) ## Poliitilised vaated ### Liberalism ja riigi roll Kallas on ennast määratlenud [liberaalina](https://et.wikipedia.org/wiki/Liberalism) ning pooldanud [klassikalisele liberalismile](https://et.wikipedia.org/wiki/Klassikaline_liberalism) omast väiksemat riigi sekkumist, üksikisiku vabadust, eraomandi kaitset ja ettevõtlusvabadust. [Reformierakonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Reformierakond) loomise ajal 1994. aastal oli tema sõnul erakonna põhifookuses [turumajandus](https://et.wikipedia.org/wiki/Turumajandus) ja kodanike riik.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2024-36)) 1994. aastal kirjutas Kallas Reformierakonna ühe alusdokumendina „[Kodanike riigi manifesti](https://et.wikipedia.org/wiki/Kodanike_riigi_manifest?action=edit&redlink=1)”, milles rõhutas eraomanikul põhinevat turumajandust ning seisukohta, et kodanik peaks võimalikult suurel määral ise otsustama, milliseid teenuseid rahastada riigi kaudu ja milliste puhul saab ta riigist paremini ise hakkama.^([[37]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-37)) 1995. aastal leidis Kallas, et Reformierakond oli oma algsest klassikaliselt liberaalsest suunast eemaldunud ja peaks selle juurde osaliselt tagasi pöörduma. Oma poliitilise põhimõtte võttis ta kokku sõnadega „vähem riiki ja rohkem vabadust”. Samas pidas ta poliitikas oluliseks tasakaalu võimu saavutamise ja ideoloogiliste põhimõtete säilitamise vahel, leides, et erakond ei tohiks võimul püsimise nimel oma põhiideedest täielikult loobuda.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2024-36)) ### Majanduspoliitika Kallas on olnud järjekindel [turumajanduse](https://et.wikipedia.org/wiki/Turumajandus), konkurentsi ja ettevõtlusvabaduse pooldaja. 2008. aasta ülemaailmse [majanduskriisi](https://et.wikipedia.org/wiki/Majanduskriis) ajal leidis ta, et kriis ei tähenda turumajanduse läbikukkumist ning majanduse kriisijärgne areng peab samuti põhinema turumajandusel. Tema hinnangul ei olnud laiaulatuslik riiklik sekkumine majandusse kriisi pikaajaliseks lahenduseks, kuigi ta pidas vajalikuks finantssektori regulatsiooni tugevdamist.^([[38]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Turumajandus-38)) Kallas pidas majanduskasvu seisukohalt keskseks investeerimiskeskkonda. Tema hinnangul loob uusi töökohti ja majanduskasvu riik, mis suudab pakkuda nii kodu- kui ka välisinvestoritele atraktiivset majanduspoliitikat.^([[38]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Turumajandus-38)) Ta on pooldanud madalat ja ettevõtlust soosivat maksukoormust ning oli üks Eesti [ettevõtte tulumaksusüsteemi](https://et.wikipedia.org/wiki/Ettevõtte_tulumaks?action=edit&redlink=1) muutmise eestvedajaid. 2024. aastal kritiseeris ta otsust taastada Eestis ettevõtete kasumile klassikaline tulumaks, nimetades seda veaks. Tema hinnangul peaks Eesti maksupoliitika andma riigile konkurentsieelise teiste Põhja- ja Baltimaade ees.^( [[36]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2024-36)) Kallas on rõhutanud ka eelarvedistsipliini. 2021. aastal leidis ta, et majanduskasvu ajal peavad riigid koguma reserve ja vähendama liigset võlakoormust, et majanduslanguse ajal oleks võimalik kasutada majandust stabiliseerivaid meetmeid.^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2021-39)) 2024. aastal kritiseeris Kallas tema hinnangul Eesti ühiskonnas süvenenud ootust, et üha rohkem tegevusi peaks rahastama riik. Ta leidis, et majanduspoliitika peaks keskenduma senisest rohkem ettevõtluse ja innovatsiooni soodustamisele.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2024-36)) ### Euroopa Liit Kallas on olnud tugevalt [Euroopa Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit) integratsiooni toetav poliitik. Tema hinnangul on Euroopa Liidu üks olulisemaid saavutusi inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning nende vabaduste säilitamine eeldab liikmesriikide koostööd.^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2021-39)) Kallas on samas rõhutanud, et Euroopa ühised vabadused vajavad toimimiseks ka ühiseid reegleid ja institutsioone. 2015. aasta Euroopa rändekriisi ajal pooldas ta Euroopa Liidu välispiiri kaitsmise tugevdamist ja [Frontexi](https://et.wikipedia.org/wiki/Frontex) suuremat rolli. Tema hinnangul oli Euroopa Liidu probleemiks kalduvus küll tulevasi kriise ette näha, kuid neile liiga hilja reageerida.^([[40]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2015-40)) 2021. aastal rõhutas ta, et selliseid küsimusi nagu majandus-, energia-, julgeoleku- ja rändekriisid ei ole liikmesriikidel tõhus lahendada üksnes eraldi tegutsedes. Ta pooldas Euroopa Liidu liikmesriikide koordineeritud majandus- ja eelarvepoliitikat, kuid rõhutas samal ajal vajadust vältida ülemäärast riigivõlga ja hoida ühisturu konkurentsivõimet.^([[39]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2021-39)) 2022. aastal leidis Kallas, et Eesti peaks Euroopa Liidus olema senisest aktiivsem ja nähtavam ning püüdma olla mitte üksnes Euroopa toetuste saaja, vaid ka ühiste lahenduste kujundaja. Eesti pikaajaliseks eesmärgiks pidas ta tihedamat kuulumist [Põhjamaade](https://et.wikipedia.org/wiki/Põhjamaad) poliitilisse ja majanduslikku ruumi.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2024-36)) ### Populism Kallas suhtus kriitiliselt [populismi](https://et.wikipedia.org/wiki/Populism). 2024. aastal nimetas ta populismi kasvu Euroopas ja maailmas murettekitavaks ning seostas selle levikut muu hulgas majandusliku ebakindluse ja poliitiliste lubadustega, mida pole tema hinnangul võimalik tegelikkuses täita.^([[36]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-ERR2024-36)) ## Teosed * "Turumajandus ehk kodanike riik", Paremad Uudised, 2003 * "Piiridest suurem Eesti", Paremad Uudised, 2004 * "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", SE&JS, 2018 * "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Varrak 2021 * „Mina. Siim Kallas“, 2023 * "Liberalism: ideed ja poliitika", [Kava](https://et.wikipedia.org/wiki/Kava?action=edit&redlink=1), [2024](https://et.wikipedia.org/wiki/2024), ISBN 9789916929612 * „Torupill ja nuga. Alverite saaga“ (2026) * “Raha, poliitika, meie“ (2026) ## Tunnustus [[ 270x270px Foto: Jaan Künnap [[ Siim Kallas [Arvamusfestivalil](https://et.wikipedia.org/wiki/Arvamusfestival) ( 2014) [[ Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014) * 1995 – [Pressisõber](https://et.wikipedia.org/wiki/Pressisõber) * 2000 – [Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden](https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa_Liitvabariigi_Teeneteorden) ^([[41]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-41)) * 2001 – [Prantsuse Auleegioni orden](https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_Auleegioni_orden)( suurohvitser)^([[42]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-42)) * 2001 – [Eesti Kaubandus-Tööstuskoja](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kaubandus-Tööstuskoda) I klassi aumärk * 2002 – valiti [20. sajandi saja Eesti suurkuju](https://et.wikipedia.org/wiki/20._sajandi_sada_suurkuju) hulka * 2003 – [Riigivapi II klassi teenetemärk](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivapi_teenetemärk) ^([[43]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-43)) * 2004 – [Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseministeeriumi_I_klassi_teeneterist)( Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)^([[44]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-44)) * 2005 – [Tallinna Toomkoguduse Maarja medal](https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Toomkoguduse_Maarja_medal) * 2010 – [Viimsi valla aukodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Viimsi_valla_aukodanik?action=edit&redlink=1) * 2015 – [Riigivapi I klassi teenetemärk](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigivapi_teenetemärk) ^([[45]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-45)) * 2015 – [aasta eurooplane](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_eurooplane) * 2015 – [Aasta Liberaal](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_Liberaal) * 2016 – [Harju maakonna aukodanik](https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_maakonna_aukodanik) * 2018 – [aasta kultuurisõber](https://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_kultuurisõber) * 2019 – [Poola Teeneteordeni](https://et.wikipedia.org/wiki/Poola_Teeneteorden) komandöririst^([[46]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-46)) * 2025 – [Tartu Ülikooli Tänutäht](https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikooli_Tänutäht) ^([[47]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-47)) ## Isiklikku Siim Kallas oli abielus Kristi Kallasega. Neil on kaks last, poeg Ülo Kallas ja tütar [Kaja Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaja_Kallas).^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) Kaja Kallasest sai samuti poliitik. Ta oli aastatel 2021–2024 [Eesti peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_peaminister) ning alates 2024. aastast on ta [Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liidu_välisasjade_ja_julgeolekupoliitika_kõrge_esindaja) ja Euroopa Komisjoni asepresident. Kallasel oli viis lapselast.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) 2010. aastal asutasid Kristi ja Siim Kallas [Eesti Rahvuskultuuri Fondi](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Rahvuskultuuri_Fond) juurde fondi, mille eesmärk oli Eesti ajaloo tutvustamine teatrikunsti kaudu.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) [Ester Šank](https://et.wikipedia.org/wiki/Ester_Šank) on Siim Kallase elust ja tegevusest kirjutanud raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001). Kallase huvialade hulka kuulusid lugemine, teater, klassikaline muusika, džäss, jalgrattasõit, matkamine, tennis ja purjetamine.^([[13]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-riigikogu-13)) ### Surm ja mälestamine Siim Kallas suri [22. augustil](https://et.wikipedia.org/wiki/22._august) [2026](https://et.wikipedia.org/wiki/2026) 77-aastaselt.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-inmemoriam-8)) Tema surma järel avaldasid kaastunnet Eesti riigijuhid, poliitikud ja mitmed Kallasega koos töötanud avaliku elu tegelased. President [Alar Karis](https://et.wikipedia.org/wiki/Alar_Karis) nimetas Kallast riigimeheks ning tõstis esile tema rolli Eesti majandusreformides, riigi ülesehitamises ja Eesti lõimumises [Euroopa Liidu](https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit) ning [NATOga](https://et.wikipedia.org/wiki/NATO).^([[48]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-Karis-48)) Peaminister [Kristen Michal](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristen_Michal) tõi Kallast meenutades esile tema osa [IME](https://et.wikipedia.org/wiki/Isemajandav_Eesti) ettepaneku, [Eesti krooni](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon), [Reformierakonna](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Reformierakond) ning Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse jõudmise juures.^([[8]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-inmemoriam-8)) [23. augustil](https://et.wikipedia.org/wiki/23._august) avati [Stenbocki majas](https://et.wikipedia.org/wiki/Stenbocki_maja) Kallase mälestuseks kaastunderaamat, mille esimese sissekande tegi president Alar Karis. Avati ka elektrooniline kaastunderaamat.^([[49]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-49)) [25. augustil](https://et.wikipedia.org/wiki/25._august) moodustas [Vabariigi Valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Vabariigi_Valitsus) Kallase riiklike auavaldustega ärasaatmise korraldamiseks matusetoimkonna, mida juhtis riigisekretär [Keit Kasemets](https://et.wikipedia.org/wiki/Keit_Kasemets). ^([[50]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-50)) Kallas saadeti riiklike auavaldustega viimsele teekonnale [29. augustil](https://et.wikipedia.org/wiki/29._august). Valitsus kuulutas tema ärasaatmise päeva üleriigiliseks leinapäevaks ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel heisati Eesti lipp leinalipuna, sealhulgas [Pika Hermanni tornis](https://et.wikipedia.org/wiki/Pika_Hermanni_torn). ^([[51]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-51)) Avalik hüvastijätt ja riiklik mälestustseremoonia toimusid [Estonia kontserdisaalis](https://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_kontserdisaal). Mälestustseremoonial kõnelesid teiste seas president Alar Karis, peaminister Kristen Michal, endine Euroopa Komisjoni volinik [Olli Rehn](https://et.wikipedia.org/wiki/Olli_Rehn) ja [Eesti Panga](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Pank) president [Ülo Kaasik](https://et.wikipedia.org/wiki/Ülo_Kaasik). ^([[52]](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_note-52)) ## Vaata ka * [Siim Kallase valitsus](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallase_valitsus) * [10 miljoni dollari afäär](https://et.wikipedia.org/wiki/10_miljoni_dollari_afäär) ## Viited 1. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-1) ["Vare: Siim Kallase juhitud rahareform pani aluse Eesti majandusedule"](https://www.err.ee/1610116711/vare-siim-kallase-juhitud-rahareform-pani-aluse-eesti-majandusedule)._ [ERR](https://et.wikipedia.org/wiki/ERR)_. 22. august 2026. Vaadatud 22. august 2026. 2. [1](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Politico_2-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Politico_2-1) Francesca Micheletti (22. august 2026). ["Former EU Commissioner Siim Kallas dies at 77"](https://www.politico.eu/article/former-estonia-eu-commissioner-siim-kallas-dies-at-77/)._ [Politico](https://et.wikipedia.org/wiki/Politico)_ (inglise keeles). Vaadatud 22. august 2026.`{{[netiviide](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Netiviide)}}`: CS1 hooldus: tundmatu keel ([link](https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_tundmatu_keel)) 3. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-3) ["Suri riigimees Siim Kallas"](https://www.delfi.ee/artikkel/120605315/suri-siim-kallas)._ [Delfi](https://et.wikipedia.org/wiki/Delfi)_. 22. august 2026. Vaadatud 22. august 2026. 4. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-4) [Krister Paris](https://et.wikipedia.org/wiki/Krister_Paris)( 22. august 2026). ["LP ARHIIVIST | Siim Kallas: kui poliitik tahab hakata inimestele meeldima, siis ta teeb vea"](https://lp.delfi.ee/artikkel/120415288/siim-kallas-kui-poliitik-tahab-hakata-inimestele-meeldima-siis-ta-teeb-vea)._ [Delfi](https://et.wikipedia.org/wiki/Delfi)_. Vaadatud 23. august 2026. 5. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-5) [Argo Ideon](https://et.wikipedia.org/wiki/Argo_Ideon)( 14. veebruar 2014). ["Kallas: mina ei käinud end pakkumas"](https://www.postimees.ee/2696398/kallas-mina-ei-kainud-end-pakkumas)._ [Postimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Postimees)_. Vaadatud 22. august 2026. 6. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-6) David Cronin (16. märts 2005). ["The liberal communist"](https://www.politico.eu/article/the-liberal-communist/)._ [Politico](https://et.wikipedia.org/wiki/Politico)_ (inglise). Vaadatud 22. august 2026. 7. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-7) [Argo Ideon](https://et.wikipedia.org/wiki/Argo_Ideon)( 7. mai 2001). ["Siim Kallas nõuab ranget kokkuhoidu"](https://www.postimees.ee/1865751/siim-kallas-nouab-ranget-kokkuhoidu)._ [Postimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Postimees)_. Vaadatud 22. august 2026. 8. [1](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-inmemoriam_8-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-inmemoriam_8-1) [3](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-inmemoriam_8-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-inmemoriam_8-3) [5](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-inmemoriam_8-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-inmemoriam_8-5) ["IN MEMORIAM Siim Kallas"](https://www.valitsus.ee/uudised/memoriam-siim-kallas). [Riigikantselei](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikantselei) Kommunikatsioonibüroo. 22. august 2026. Vaadatud 22. august 2026. 9. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-9) Siim Kallas (9. juuni 2007). ["Siim Kallas: Ilma pedaale tallamata kukub Eesti majandus külili"](https://www.postimees.ee/1669799/siim-kallas-ilma-pedaale-tallamata-kukub-eesti-majandus-kulili)._ [Postimees](https://et.wikipedia.org/wiki/Postimees)_. Vaadatud 22. august 2026. 10. [1](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Ojakäär_10-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Ojakäär_10-1) Katrin Pauts (18. jaanuar 2002). ["Peaministriks vastu perekonna tahtmist"](https://www.ohtuleht.ee/117158/peaministriks-vastu-perekonna-tahtmist)._ [Õhtuleht](https://et.wikipedia.org/wiki/Õhtuleht)_. Vaadatud 23. august 2026. 11. [1](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Suguvõsa_11-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Suguvõsa_11-1) [Tarmo Vahter](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarmo_Vahter), [Sulev Vedler](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Vedler)( 23. august 2026). ["EKSPRESSI ARHIIVIST | Kullamaa talust Euroopa Komisjoni: Siim Kallase 350 aasta pikkune sugupuu"](https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69063295/siim-kallas-minu-vanaema-oli-latlane-vaga-huvitav)._ [Eesti Ekspress](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ekspress)_. Vaadatud 23. august 2026. 12. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-12) Kadri Paas (25. juuni 2026). ["Riigikogulane kirjutas oma kuulsa vanaisa suguvõsast raamatu"](https://sakala.postimees.ee/8497213/riigikogulane-kirjutas-oma-kuulsa-vanaisa-suguvosast-raamatu)._ [Sakala](https://et.wikipedia.org/wiki/Sakala_(ajaleht))_. Vaadatud 23. august 2026. 13. [1](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-1) [3](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-3) [5](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-5) [7](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-6) [8](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-7) [9](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-8) [10](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-9) [11](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-riigikogu_13-10) ["101 lühielulugu"](https://web.archive.org/web/20260824231738/https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2024/06/101-luhielulugu-2024.pdf)( PDF). _Riigikogu_. 2024. [Originaali](https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2024/06/101-luhielulugu-2024.pdf)( PDF) arhiivikoopia seisuga 24. august 2026. Vaadatud 25. august 2026. 14. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-axDMY_14-0) Eesti Kaubandus- Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005." 15. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-15) ["Eesti raha ajalugu"](https://www.eestipank.ee/muuseum/eesti-raha-ajalugu). _Eesti Pank_. Vaadatud 25. august 2026. 16. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Lauristin_16-0) ["Marju Lauristin: mässamine vabaduse nimel oli Siim Kallase elu põhiväärtus"](https://www.err.ee/1610116864/marju-lauristin-massamine-vabaduse-nimel-oli-siim-kallase-elu-pohivaartus)._ [ERR](https://et.wikipedia.org/wiki/ERR)_. 22. august 2026. Vaadatud 25. august 2026. 17. [1](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-rahareform_17-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-rahareform_17-1) ["1992. aasta rahareformi kronoloogia"](https://www.eestipank.ee/rahareformi-30-aastapaev/1992-rahareformi-kronoloogia). _Eesti Pank_. Vaadatud 25. august 2026. 18. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-18) ["Aastaaruanne 1995. Eesti Pank"](https://www.eestipank.ee/aastaaruanne-1995-eesti-pank). _Eesti Pank_. Vaadatud 25. august 2026. 19. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Vare_19-0) ["Vare: Siim Kallase juhitud rahareform pani aluse Eesti majandusedule"](https://www.err.ee/1610116711/vare-siim-kallase-juhitud-rahareform-pani-aluse-eesti-majandusedule)._ [ERR](https://et.wikipedia.org/wiki/ERR)_. 22. august 2026. Vaadatud 25. august 2026. 20. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-20) ["Eesti Panga juhatus taasiseseisvumise ajal"](https://www.eestipank.ee/eesti-panga-juhatus-taasiseseisvumise-ajal). _Eesti Pank_. Vaadatud 25. august 2026. 21. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-fOzz7_21-0) ["Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi"](https://web.archive.org/web/20090524024802/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec). [Originaali](http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec) arhiivikoopia seisuga 24. mai 2009. Vaadatud 22. mai 2009. 22. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-22) [Tõnis Saarts](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Saarts)( 25. aprill 2025). ["Tõnis Saarts: tehnokraadist peaminister"](https://www.err.ee/1609675589/tonis-saarts-tehnokraadist-peaminister)._ [ERR](https://et.wikipedia.org/wiki/ERR)_. Vaadatud 22. august 2026. 23. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-23) [Vilja Kiisler](https://et.wikipedia.org/wiki/Vilja_Kiisler)( 22. august 2026). ["Kaval naeratus ja legendaarsed vuntsid, liberaali veregrupp ja dinosauruse mõõtu teod"](https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605342/kaval-naeratus-ja-legendaarsed-vuntsid-liberaali-veregrupp-ja-dinosauruse-mootu-teod). Vaadatud 22. august 2026. 24. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-24) ["Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis. Statistikat ja kommentaare"](https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/VII_VIII_IXstatistikakogumik.pdf)( PDF). 2004. Lk 254. Vaadatud 21.11.2025. 25. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Muuli_25-0) [Kalle Muuli](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_Muuli)( 2014). _Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani_. Tallinn: Menu. Lk 167–169. [ISBN](https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_raamatu_standardnumber) [9789949549078](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Raamatuotsimine/9789949549078). 26. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-26) ["Roheline raamat. Euroopa läbipaistvuse algatus"](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A52006DC0194). _EUR-Lex_. 3. mai 2006. Vaadatud 14. aprill 2024. 27. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-27) ["Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013"](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R1315). _EUR-Lex_. 11. detsember 2013. Vaadatud 25. august 2026. 28. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-28) Vahur Koorits (12. märts 2014). ["Kallas loobus peaministriks pürgimast"](https://www.delfi.ee/artikkel/68221467/kallas-loobus-peaministriks-purgimast)._ [Delfi](https://et.wikipedia.org/wiki/Delfi)_. Vaadatud 22. august 2026. 29. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ZTiXS_29-0) [Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?](http://pluss.postimees.ee/3305735/kas-kadriorgu-tuleb-peremees-voi-perenaine) Viitamistõrge: Rühma "" ``-siltide vahel oleval ``-sildil nimega" ZTiXS" puudub sisu. 30. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-KKVvl_30-0) [Kahe pere lahing Kadrioru pärast](https://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839) Viitamistõrge: Rühma "" ``-siltide vahel oleval ``-sildil nimega" KKVvl" puudub sisu. 31. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-31) ["Laine Randjärv: Siim Kallas tegi mulle ettepaneku Viimsi vallavanemaks kandideerida"](https://www.err.ee/902425/laine-randjarv-siim-kallas-tegi-mulle-ettepaneku-viimsi-vallavanemaks-kandideerida)._ [ERR](https://et.wikipedia.org/wiki/ERR)_. 21. jaanuar 2019. Vaadatud 25. august 2026. 32. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-32) ["Siim Kallas lahkub Viimsi vallavanema ametist"](https://www.err.ee/898973/siim-kallas-lahkub-viimsi-vallavanema-ametist)._ [ERR](https://et.wikipedia.org/wiki/ERR)_. 14. jaanuar 2019. Vaadatud 25. august 2026. 33. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-33) ["Siim Kallas lahkub Riigikogust"](https://web.archive.org/web/20260825025918/https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/siim-kallas-lahkub-riigikogust/). _Riigikogu_. 6. september 2024. [Originaali](https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/siim-kallas-lahkub-riigikogust/) arhiivikoopia seisuga 25. august 2026. Vaadatud 25. august 2026. 34. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-34) ["KOV 2025 valimiste tulemused"](https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused)._ [Delfi](https://et.wikipedia.org/wiki/Delfi)_. Vaadatud 25. august 2026. 35. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-35) ["Volikogu moodustas seitse komisjoni ja valis neile juhid"](https://viimsi.ee/uudised/volikogu-moodustas-seitse-komisjoni-ja-valis-neile-juhid). _Viimsi vald_. 10. detsember 2025. Vaadatud 25. august 2026. 36. [1](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2024_36-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2024_36-1) [3](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2024_36-2) [4](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2024_36-3) [5](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2024_36-4) [6](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2024_36-5) ["Siim Kallas: ettevõtete tulumaksu taastamine oli viga"](https://www.err.ee/1609504549/siim-kallas-ettevotete-tulumaksu-taastamine-oli-viga). _ERR_. 28.10.2024. Vaadatud 01.09.2026. 37. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-37) ["Reformikiri. Talv 2009"](https://www.reform.ee/UserFiles/File/reformikiri_talv_2009.pdf)( PDF). _Eesti Reformierakond_. 2009. Lk 14. Vaadatud 01.09.2026. 38. [1](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Turumajandus_38-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Turumajandus_38-1) ["Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?"](https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51148970/siim-kallas-turumajandus-tulevik-voi-minevik). _Eesti Päevaleht_. 17.11.2008. Vaadatud 01.09.2026. 39. [1](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2021_39-0) [2](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2021_39-1) [3](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2021_39-2) ["Siim Kallas: eelarve toetusmeetmed on suurendanud puudujääki kogu EL-is"](https://www.err.ee/1608412265/siim-kallas-eelarve-toetusmeetmed-on-suurendanud-puudujaaki-kogu-el-is). _ERR_. 23.11.2021. Vaadatud 01.09.2026. 40. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-ERR2015_40-0) ["Siim Kallas: EL näeb võimalikke probleeme hästi ette, kuid ei võta neid tõsiselt"](https://www.err.ee/548330/siim-kallas-el-naeb-voimalikke-probleeme-hasti-ette-kuid-ei-vota-neid-tosiselt). _ERR_. 01.11.2015. Vaadatud 01.09.2026. 41. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-41) [https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas](https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas) 42. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-42) [https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas](https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas) 43. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-43) Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee). 44. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-44) ["Arhiivikoopia"](https://web.archive.org/web/20250526215655/https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid). [Originaali](https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid) arhiivikoopia seisuga 26. mai 2025. Vaadatud 18. juunil 2023.`{{[netiviide](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Netiviide)}}`: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ([link](https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_arhiivikoopia_kasutusel_pealkirjana)) 45. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-45) Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee). 46. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-46) [https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065](https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065) 47. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-47) ["Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid"](https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht). _Tartu Ülikool_. Vaadatud 31. oktoobril 2025. 48. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-Karis_48-0) ["Karis: Siim Kallas oli riigimees"](https://www.err.ee/1610116714/karis-siim-kallas-oli-riigimees)._ [ERR](https://et.wikipedia.org/wiki/ERR)_. 22. august 2026. Vaadatud 25. august 2026. 49. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-49) ["Siim Kallase mälestuseks avati Ingli saalis Stenbockis kaastunderaamat"](https://www.valitsus.ee/uudised/siim-kallase-malestuseks-avati-ingli-saalis-stenbockis-kaastunderaamat). _Eesti Vabariigi Valitsus_. 23. august 2026. Vaadatud 1. september 2026. 50. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-50) ["Valitsus moodustas Siim Kallase riiklike austusavaldustega ärasaatmiseks matusetoimkonna"](https://valitsus.ee/uudised/valitsus-moodustas-siim-kallase-riiklike-austusavaldustega-arasaatmiseks-matusetoimkonna). _Eesti Vabariigi Valitsus_. 25. august 2026. Vaadatud 1. september 2026. 51. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-51) ["Valitsus kuulutas 29. augusti Siim Kallase ärasaatmise puhul leinapäevaks"](https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kuulutas-29-augusti-siim-kallase-arasaatmise-puhul-leinapaevaks). _Eesti Vabariigi Valitsus_. 27. august 2026. Vaadatud 1. september 2026. 52. [↑](https://kihulane.eu/glossary/220888-2#cite_ref-52) ["Siim Kallas (2.10.1948–22.08.2026)"](https://www.valitsus.ee/siim-kallas-1948-2026). _Eesti Vabariigi Valitsus_. Vaadatud 1. september 2026. ## Välislingid * [Biograafia](https://www.esbl.ee/biograafia/Siim_Kallas) [ESBL](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_spordi_biograafiline_leksikon)- is * [Koduleht Euroopa Komisjonis](https://ec.europa.eu/archives/commission_2004-2009/kallas/index_en.htm) * [Tuuli Koch](https://et.wikipedia.org/wiki/Tuuli_Koch). [Siim Kallas – pool elust juhina](http://www.postimees.ee/?id=37662), Postimees, 2. oktoober 2008 * [Merje Pors](https://et.wikipedia.org/wiki/Merje_Pors?action=edit&redlink=1). [Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida](http://www.postimees.ee/?id=41617), Postimees, 17. oktoober 2008 * [Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?](http://epl.ee/artikkel/448635), EPL, 17. november 2008 * [Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?](http://www.postimees.ee/?id=52941), Postimees, 29. november 2008 * [Sulev Oll](https://et.wikipedia.org/wiki/Sulev_Oll). [Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis](http://www.maaleht.ee/2008/12/23/intervjuu/4021-siim-kallas--eesti-kokk-tahtsate-roogade-koogis), Maaleht, 23. detsember 2008 * [Raadiointervjuu saates "Külas on ..."](https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/lopp-hea-koik-hea-kulas-on-siim-kallas), Vikerraadio, 30. detsember 2008 * [Võimalus saada puhtaimaks maailmas](http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8074:voimalus-saada-puhtaimaks-maailmas&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3237) Sirp, 29. jaanuar 2009 * Kalev Kask. [Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks](https://arileht.delfi.ee/artikkel/21312197/siim-kallas-devalveerimine-muudab-rahva-vaeseks) Ärileht, 19. veebruar 2009 * Siim Kallas. [Populism, demokraatia, täitevvõim](http://www.epl.ee/artikkel/481396), EPL, 30. oktoober 2009 * [Vilja Kiisler](https://et.wikipedia.org/wiki/Vilja_Kiisler), [Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud](http://www.aripaev.ee/apps/pbcs.dll/article?AID=/20150226/NEWS/150229842&template=printart), aripaev.ee, 26. veebruar 2015 * Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019 * ["Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess"](https://www.aripaev.ee/uudised/2010/10/23/10-aastat-tagasi-loppes-siim-kallase-10-mln-dollari-protsess) Äripäev, 23. oktoober 2010 | Eelnev **[Rein Otsason](https://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Otsason)** | **[Eesti Panga president](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Panga_president)**1991–1995 | Järgnev**[Vahur Kraft](https://et.wikipedia.org/wiki/Vahur_Kraft)** | | Eelnev**[Riivo Sinijärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Riivo_Sinijärv)** | **[Eesti välisminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_välisminister)**1995–1996 | Järgnev**[Toomas Hendrik Ilves](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves)** | | Eelnev**[Mart Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar)** | **[Eesti peaminister](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_peaminister)**2002–2003 | Järgnev**[Juhan Parts](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Parts)** | | * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Eestivj) * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Eestivj) [Eesti valitsusjuhid](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_valitsus) | | Ministrite Nõukogu esimees | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | | Peaministrid (1918–1920) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Birk](https://et.wikipedia.org/wiki/Ado_Birk) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) | | Riigivanemad | [Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Kukk](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kukk) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Akel](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Akel) | [Jaakson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Jaakson) | [Teemant](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Teemant) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Rei](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Rei) | [Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Teemant](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Teemant) | [Einbund](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | | Peaministrid (1934–1940) | [Päts](https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts) | [Eenpalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu) | [Uluots](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Uluots) | | Peaministri asetäitjad | [Tief](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Tief) | [Sikkar](https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Sikkar) | [Kint](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Kint) | [Warma](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Warma) | [Kint](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Kint) | [Mark](https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Mark) | [Penno](https://et.wikipedia.org/wiki/Enno_Penno) | | Peaministrid (alates 1991) | ([Savisaar](https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar)) | ([Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi)) | [Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) | [Tarand](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Tarand) | [Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Vähi) | [Siimann](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Siimann) | [Laar](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar) | [S. Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas) | [Parts](https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Parts) | [Ansip](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip) | [Rõivas](https://et.wikipedia.org/wiki/Taavi_Rõivas) | [Ratas](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Ratas) | [K. Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Kaja_Kallas) | [Michal](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristen_Michal)  | | * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Barroso_komisjon) * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Barroso_komisjon) [Barroso esimene komisjon](https://et.wikipedia.org/wiki/Barroso_esimene_komisjon?action=edit&redlink=1) (2004–2010) | | * [Joaquín Almunia](https://et.wikipedia.org/wiki/Joaquín_Almunia) * [Catherine Ashton](https://et.wikipedia.org/wiki/Catherine_Ashton) * [José Durão Barroso](https://et.wikipedia.org/wiki/José_Durão_Barroso) * [Jacques Barrot](https://et.wikipedia.org/wiki/Jacques_Barrot) * [Joe Borg](https://et.wikipedia.org/wiki/Joe_Borg) * [Dacian Cioloş](https://et.wikipedia.org/wiki/Dacian_Cioloş?action=edit&redlink=1) * [Stávros Dímas](https://et.wikipedia.org/wiki/Stávros_Dímas?action=edit&redlink=1) * [Benita Ferrero-Waldner](https://et.wikipedia.org/wiki/Benita_Ferrero-Waldner) * [Ján Figeľ](https://et.wikipedia.org/wiki/Ján_Figeľ?action=edit&redlink=1) * [Franco Frattini](https://et.wikipedia.org/wiki/Franco_Frattini) * [Mariann Fischer Boel](https://et.wikipedia.org/wiki/Mariann_Fischer_Boel) * [Máire Geoghegan-Quinn](https://et.wikipedia.org/wiki/Máire_Geoghegan-Quinn?action=edit&redlink=1) * [Dalia Grybauskaitė](https://et.wikipedia.org/wiki/Dalia_Grybauskaitė) * [Danuta Hübner](https://et.wikipedia.org/wiki/Danuta_Hübner) * [Siim Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas) * [László Kovács](https://et.wikipedia.org/wiki/László_Kovács) * [Neelie Kroes](https://et.wikipedia.org/wiki/Neelie_Kroes) * [Meglena Kuneva](https://et.wikipedia.org/wiki/Meglena_Kuneva?action=edit&redlink=1) * [Márkos Kyprianoú](https://et.wikipedia.org/wiki/Márkos_Kyprianoú) * [Peter Mandelson](https://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Mandelson) * [Charlie McCreevy](https://et.wikipedia.org/wiki/Charlie_McCreevy?action=edit&redlink=1) * [Louis Michel](https://et.wikipedia.org/wiki/Louis_Michel?action=edit&redlink=1) * [Leonard Orban](https://et.wikipedia.org/wiki/Leonard_Orban?action=edit&redlink=1) * [Andris Piebalgs](https://et.wikipedia.org/wiki/Andris_Piebalgs) * [Janez Potočnik](https://et.wikipedia.org/wiki/Janez_Potočnik) * [Viviane Reding](https://et.wikipedia.org/wiki/Viviane_Reding) * [Olli Rehn](https://et.wikipedia.org/wiki/Olli_Rehn) * [Vladimír Špidla](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimír_Špidla) * [Antonio Tajani](https://et.wikipedia.org/wiki/Antonio_Tajani) * [Androúlla Vasileíou](https://et.wikipedia.org/wiki/Androúlla_Vasileíou) * [Günter Verheugen](https://et.wikipedia.org/wiki/Günter_Verheugen) * [Margot Wallström](https://et.wikipedia.org/wiki/Margot_Wallström) | | * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Eesti_VM) * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Eesti_VM) [Eesti välisministrid](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_välisminister) | | Kuni 1940. aastani | [Jaan Poska](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska) • [Ants Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) • [Ado Birk](https://et.wikipedia.org/wiki/Ado_Birk) • [Karl Robert Pusta](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Robert_Pusta) • [Otto Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman) • [Ants Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) • [Aleksander Hellat](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Hellat) • [Friedrich Akel](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Akel) • [Otto Strandman](https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman) • [Karl Robert Pusta](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Robert_Pusta) • [Ants Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) • [Friedrich Akel](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Akel) • [Aleksander Hellat](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Hellat) • [Hans Rebane](https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Rebane) • [Jaan Lattik](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Lattik) • [Jaan Tõnisson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tõnisson) • [Mihkel Pung](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Pung) • [August Rei](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Rei) • [Ants Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) • [Julius Seljamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Seljamaa) • [Friedrich Akel](https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Akel) • [Karl Selter](https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Selter) • [Ants Piip](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Piip) | | Eksiilis | [August Rei](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Rei) • [Aleksander Warma](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Warma) • [August Koern](https://et.wikipedia.org/wiki/August_Koern) • [Elmar Lipping](https://et.wikipedia.org/wiki/Elmar_Lipping) • [Olev Olesk](https://et.wikipedia.org/wiki/Olev_Olesk) | | Alates 1991. aastast | [Lennart Meri](https://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri) • [Jaan Manitski](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Manitski) • [Trivimi Velliste](https://et.wikipedia.org/wiki/Trivimi_Velliste) • [Jüri Luik](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Luik) • [Riivo Sinijärv](https://et.wikipedia.org/wiki/Riivo_Sinijärv) • [Siim Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas) • [Toomas Hendrik Ilves](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves) • [Raul Mälk](https://et.wikipedia.org/wiki/Raul_Mälk) • [Toomas Hendrik Ilves](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves) • [Kristiina Ojuland](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ojuland) • [Rein Lang](https://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Lang) • [Urmas Paet](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Paet) • [Keit Pentus-Rosimannus](https://et.wikipedia.org/wiki/Keit_Pentus-Rosimannus) • [Marina Kaljurand](https://et.wikipedia.org/wiki/Marina_Kaljurand) • [Jürgen Ligi](https://et.wikipedia.org/wiki/Jürgen_Ligi) • [Sven Mikser](https://et.wikipedia.org/wiki/Sven_Mikser) • [Urmas Reinsalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Reinsalu) • [Eva-Maria Liimets](https://et.wikipedia.org/wiki/Eva-Maria_Liimets) • [Urmas Reinsalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Reinsalu) • [Margus Tsahkna](https://et.wikipedia.org/wiki/Margus_Tsahkna) | | * [v](https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Riigikogu_liikmed) * [r](https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:EditPage/Mall:Riigikogu_liikmed) [Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu) praegune koosseis | | [RE](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Reformierakond) fraktsioon (36) | * [Akkermann](https://et.wikipedia.org/wiki/Annely_Akkermann) * [Alender](https://et.wikipedia.org/wiki/Yoko_Alender) * [Haugas](https://et.wikipedia.org/wiki/Anti_Haugas) * [Jaanson](https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Jaanson) * [Kadastik](https://et.wikipedia.org/wiki/Mario_Kadastik) * [Kersna](https://et.wikipedia.org/wiki/Liina_Kersna) * [Kivi](https://et.wikipedia.org/wiki/Signe_Kivi) * [Kivimägi](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Kivimägi) * [Klaassen](https://et.wikipedia.org/wiki/Mait_Klaassen) * [Kross](https://et.wikipedia.org/wiki/Eerik-Niiles_Kross) * [Kruuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Kruuse) * [Laanet](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_Laanet) * [Lahe](https://et.wikipedia.org/wiki/Hanah_Lahe) * [Lauri](https://et.wikipedia.org/wiki/Maris_Lauri) * [Lees](https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Lees) * [Merilind](https://et.wikipedia.org/wiki/Eero_Merilind) * [Mihkelson](https://et.wikipedia.org/wiki/Marko_Mihkelson) * [Pevkur](https://et.wikipedia.org/wiki/Hanno_Pevkur) * [Pillak](https://et.wikipedia.org/wiki/Õnne_Pillak) * [Raidma](https://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Raidma) * [Randpere](https://et.wikipedia.org/wiki/Valdo_Randpere) * [Riisalo](https://et.wikipedia.org/wiki/Signe_Riisalo) * [Ruusmann](https://et.wikipedia.org/wiki/Maido_Ruusmann) * [Seeme](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Seeme) * [Siemann](https://et.wikipedia.org/wiki/Pipi-Liis_Siemann) * [Suslov](https://et.wikipedia.org/wiki/Timo_Suslov) * [Sutrop](https://et.wikipedia.org/wiki/Margit_Sutrop) * [Sutt](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Sutt) * [Sõerd](https://et.wikipedia.org/wiki/Aivar_Sõerd) * [Šmigun-Vähi](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_Šmigun-Vähi) * [Tiidus](https://et.wikipedia.org/wiki/Urve_Tiidus) * [Timpson](https://et.wikipedia.org/wiki/Madis_Timpson) * [Toomast](https://et.wikipedia.org/wiki/Vilja_Toomast) * [Vaga](https://et.wikipedia.org/wiki/Kristo_Enn_Vaga) * [Võrklaev](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Võrklaev) * [Värk](https://et.wikipedia.org/wiki/Luisa_Värk) | | [Eesti 200](https://et.wikipedia.org/wiki/Erakond_Eesti_200) fraktsioon (12) | * [Hussar](https://et.wikipedia.org/wiki/Lauri_Hussar) * [Ingerainen](https://et.wikipedia.org/wiki/Diana_Ingerainen) * [Kiviberg](https://et.wikipedia.org/wiki/Ando_Kiviberg) * [Lutsar](https://et.wikipedia.org/wiki/Irja_Lutsar) * [Raid](https://et.wikipedia.org/wiki/Juku-Kalle_Raid) * [Reinaas](https://et.wikipedia.org/wiki/Marek_Reinaas) * [Rästa](https://et.wikipedia.org/wiki/Stig_Rästa) * [K. Tali](https://et.wikipedia.org/wiki/Kadri_Tali) * [P. Tali](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Tali) * [Tamm](https://et.wikipedia.org/wiki/Tarmo_Tamm_(poliitik,_sündinud_1966)) * [Tein](https://et.wikipedia.org/wiki/Tanel_Tein) * [Uibo](https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Uibo) | | [EKRE](https://et.wikipedia.org/wiki/EKRE_-_Eesti_Konservatiivne_Rahvaerakond) fraktsioon (9) | * [Aller](https://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_Aller) * [Epler](https://et.wikipedia.org/wiki/Rain_Epler) * [H.-M. Helme](https://et.wikipedia.org/wiki/Helle-Moonika_Helme) * [Mart Helme](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Helme) * [Martin Helme](https://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme) * [Kokk](https://et.wikipedia.org/wiki/Rene_Kokk) * [Pohlak](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Pohlak) * [A. Poolamets](https://et.wikipedia.org/wiki/Anti_Poolamets) * [E. Poolamets](https://et.wikipedia.org/wiki/Evelin_Poolamets) | | [SDE](https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaaldemokraatlik_Erakond) fraktsioon (9) | * [Allas](https://et.wikipedia.org/wiki/Anti_Allas) * [Kaljulaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Kaljulaid) * [Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Madis_Kallas) * [Kütt](https://et.wikipedia.org/wiki/Helmen_Kütt) * [Läänemets](https://et.wikipedia.org/wiki/Lauri_Läänemets) * [Maran](https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Maran) * [Pikhof](https://et.wikipedia.org/wiki/Heljo_Pikhof) * [Rand](https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Rand) * [Sikkut](https://et.wikipedia.org/wiki/Riina_Sikkut) | | [Isamaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Isamaa_Erakond) fraktsioon (8) | * [Danilson-Järg](https://et.wikipedia.org/wiki/Lea_Danilson-Järg) * [Kokk](https://et.wikipedia.org/wiki/Aivar_Kokk) * [Lukas](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Lukas) * [Maastik](https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Maastik) * [Metsoja](https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Metsoja) * [Reinsalu](https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Reinsalu) * [Seeder](https://et.wikipedia.org/wiki/Helir-Valdor_Seeder) * [Sibul](https://et.wikipedia.org/wiki/Priit_Sibul) | | [KE](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Keskerakond) fraktsioon (7) | * [Arhipov](https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Arhipov) * [Belobrovtsev](https://et.wikipedia.org/wiki/Vadim_Belobrovtsev) * [Jevgrafov](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_Jevgrafov) * [Korobeinik](https://et.wikipedia.org/wiki/Andrei_Korobeinik) * [Kovalenko-Kõlvart](https://et.wikipedia.org/wiki/Anastassia_Kovalenko-Kõlvart) * [Laats](https://et.wikipedia.org/wiki/Lauri_Laats) * [Tšaplõgin](https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Tšaplõgin) | | Fraktsioonitud (20) | * [Aab](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Aab) * [Eesmaa](https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Eesmaa) * [Ernits](https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Ernits) * [Frosch](https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Frosch) * [Grünthal](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_Grünthal) * [Hanimägi](https://et.wikipedia.org/wiki/Andre_Hanimägi) * [Izmailova](https://et.wikipedia.org/wiki/Züleyxa_Izmailova) * [Jufereva-Skuratovski](https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Jufereva-Skuratovski) * [Karilaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaanus_Karilaid) * [Karuse](https://et.wikipedia.org/wiki/Ester_Karuse) * [Kiik](https://et.wikipedia.org/wiki/Tanel_Kiik) * [Kiili](https://et.wikipedia.org/wiki/Meelis_Kiili) * [Kunnas](https://et.wikipedia.org/wiki/Leo_Kunnas) * [Laneman](https://et.wikipedia.org/wiki/Alar_Laneman) * [Mölder](https://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Mölder) * [Põlluaas](https://et.wikipedia.org/wiki/Henn_Põlluaas) * [Sarapuu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Sarapuu) * [Stoicescu](https://et.wikipedia.org/wiki/Kalev_Stoicescu) * [Valge](https://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Valge) * [Vooglaid](https://et.wikipedia.org/wiki/Varro_Vooglaid) | | [XV Riigikogu](https://et.wikipedia.org/wiki/XV_Riigikogu) | ![](https://et.wikipedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?useformat=desktop& type=1x1&usesul3=1) allikas: [https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas](https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas)