# 

Uudiseid, ajalugu, ilm ja nalja kah!

- Site: https://kihulane.eu/

## Anekdoot: pikas mantlis mees järves

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/268044
- Published: 2026-10-16T17:00:00+03:00
- Author: RSS

![Anekdoot: pikas mantlis mees järves](https://i1.wp.com/f10.pmo.ee/CEHgxffEjmwx_mIVdKG01mzW1Ak
=/721x0/filters:format(webp)/nginx/o/2026/10/15/17974642t1h79ee.jpg?ssl=1 "Anekdoot:
pikas mantlis mees järves")

![Artikli foto](
==)

Pikas mantlis mees astub järve ja sukeldub siis.

Möödamineja tunneb huvi:

“Kuule, mees, mis teed seal?”

“Mantlit pesen,” vastab mees rahulikult.

[ Näita mulle Google’i otsingus Postimeest!](https://www.google.com/preferences/source?q=postimees.ee)

[Loe allikast edasi ](https://pmo.ee/8565010)

## Selveri uueks juhiks saab Jaanus Vihand

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/268013
- Published: 2026-10-16T16:46:00+03:00
- Author: RSS

![Selveri uueks juhiks saab Jaanus Vihand](https://i1.wp.com/kihulane.eu/wp-content/
uploads/2026/10/selveri-uueks-juhiks-saab-jaanus-vihand.jpg?ssl=1 "Selveri uueks
juhiks saab Jaanus Vihand")

TKM Grupi tütarettevõtte Selveri nõukogu valis ettevõtte uueks juhatuse liikmeks
Jaanus Vihandi, kelle volitused algavad 26. oktoobril.

Samast kuupäevast saab Vihandist ka Selveri tütarettevõtte Kulinaaria OÜ nõukogu
esimees.

Senine Selveri juhatuse liige ja Kulinaaria OÜ nõukogu esimees Kristi Simonsen lõpetab
töö TKM Grupis.

Vihand juhtis alates 2022. aastast  juhtinud joogitööstust A. Le Coq. Varem on ta
muu hulgas olnud Bauhof Eesti tegevjuht, Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees 
ja Coop Panga nõukogu esimees.

TKM Grupi juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul on uuele juhile seatud ootus koostöös
Selveri kogenud meeskonnaga arendada edasi Selveri tänast tugevat turupositsiooni
ning leida uusi võimalusi ettevõtte konkurentsivõime, kliendikogemuse ja tegevuse
efektiivsuse parandamiseks.

Selver opereerib super- ja hüpermarketite ketti, mis kaupleb peamiselt toidu- ja
esmatarbekaupadega. Kulinaaria OÜ on Selveri tütarettevõte, mille põhitegevus on
valmistoidu tootmine ja müük.

[Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610168818/selveri-uueks-juhiks-saab-jaanus-vihand)

## Lähisuhtevägivalla toimepanijad otsivad harva iseseisvalt abi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/267862
- Published: 2026-10-16T16:17:00+03:00
- Author: RSS

![Lähisuhtevägivalla toimepanijad otsivad harva iseseisvalt abi](https://i1.wp.com/
kihulane.eu/wp-content/uploads/2026/10/3796249h4ebft24.jpg?ssl=1 "Lähisuhtevägivalla
toimepanijad otsivad harva iseseisvalt abi")

Eesti elanikud toetavad lähisuhtevägivalla toimepanijate rangemat karistamist. Seda
eelkõige lootuses, et see aitab vägivalda ennetada või vähendada. Teaduskirjanduse
järgi aitavad vägivalla vähendamisele kaasa eelkõige abiprogrammid. Abivajajad jõuavad
neisse aga iseseisvalt harva.

Aastas saab politsei umbes kümme tuhat lähisuhtevägivalla teadet. Viimase kuue aasta
jooksul on politseile teada antud lähisuhtevägivalla juhtumite arv vähenenud ligikaudu
kolmandiku võrra. Ekspertide hinnangul ei saa teatamise langust tõlgendada vägivalla
vähenemisena, vaid pigem olukorrana, kus ametlikest kanalitest enam abi ei otsita
või ei peeta neid tõhusaks.

Samuti on ajas muutunud lähisuhtevägivalla vormid. Füüsilise vägivalla kõrval kasvab
psühholoogiline mõjutamine, suureneb digikeskkondades toimuv kontrolliv käitumine
ja majanduslik survestamine. Need on varjatumad vormid, mida ei osata, ei julgeta
või ei peeta mõistlikuks ametlikult registreerida.

Arenguseire Keskuse läbiviidud [küsitluse](https://arenguseire.ee/uudised/raport-rangemad-karistused-ei-vahenda-lahisuhtevagivalla-levikut/)
tulemused näitasid, et 40 protsenti Eesti elanikest peab lähisuhtevägivalla ennetamisel
kõige tõhusamaks meetmeks rangemat karistamist. Kõneleb Arenguseire Keskuse lähisuhtevägivalla
uurimissuuna juht Kaupo Koppeli sõnul eelistavad seda eelkõige nooremad inimesed.

“Viimase paarikümne aasta teadusuuringud ütlevad aga, et see pikemad ega karmimad
karistused ei ole tõhus meede. Vähemalt lähisuhtevägivalla korduvust see ei vähenda,”
ütles ta.

Vägivallast loobumist toetavaid programme on Eestis vähe ning nende maht on viimastel
aastatel kahanenud. Viimased kuus aastat on Eestis üks riiklik vägivallast loobumist
toetav teenus, mida veab eest Sotsiaalkindlustusamet, kus tegeleb selle teemaga 
viis nõustajat. Lisaks tegutseb mitu väiksema mahuga eraalgatuslikku programmi.

Programmidesse jõutakse enamasti kohustusliku suunamise kaudu, kas politsei või 
prokuratuuri poolt. Omal algatusel abi otsijate osakaal on pea olematu. Sotsiaalkindlustusameti
vägivallast loobumise teenuse juhtivspetsialist Ave Karu ütles, et isikliku motivatsiooni
puudumine vähendab aga programmides osalemise oodatavat mõju veelgi.

“Sageli nad ei tule enda algatusel või vabast tahtest. Vahel ei taha üldse tunnistada,
et nad on vägivaldsed. Meil on kokkulepe suunavate asutustega ehk prokuratuur või
politsei, et minisugune valmisolek koostööks nõustajaga peab inimesel ikka olemas
olema, et enda käitumist muuta ja parandada. Sunniviisiliselt ei saa toimida ükski
nõustamine. Me näeme ka selle järgi, et motivatsioon ei ole väga kõrge, et palju
on ärajäänud nõustamisi. Ajad on broneeritud, aga kliendid kohale ei jõua. See on
kindlasti väljakutse, millega tuleb tegeleda,” lausus ta.

Selge lõhe ilmnes uuringus abi pakkumise vajalikuks pidamise ja selle olemasolust
teadlik olemise vahel. Kuigi üle 80 protsendi Eesti elanikest leiab, et vägivallatsejatele
suunatud programme on vaja, teab nende olemasolust Kaupo Koppeli sõnul vaid 43 protsenti
ning kõigest 17 protsenti peab vastava abi leidmist lihtsaks.

“Eesti elanikud tegelikult toetavad vägivalla toimepanijatele abi pakkumist. Uurisime,
kas see on kuidagi häbimärgistatud, aga pigem inimesed pooldavad, et selline abi
võiks olla kohustuslik. Aga kui jätkuküsimus oli, kas inimesed olid teadlikud sellisest
programmist, siis vastus oli ei,” märkis Koppel.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610168782/lahisuhtevagivalla-toimepanijad-otsivad-harva-iseseisvalt-abi)

![]()

## Mine ära koju!

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/268020
- Published: 2026-10-16T16:00:00+03:00
- Author: RSS

![Mine ära koju!](https://i2.wp.com/f7.pmo.ee/EpIvJMqtkB6OPMW0njlGl2jZHpg=/721x0/
filters:format(webp)/nginx/o/2026/10/14/17973375t1ha495.png?ssl=1 "Mine ära koju!")

![Artikli foto](
==)

[ Näita mulle Google’i otsingus Postimeest!](https://www.google.com/preferences/source?q=postimees.ee)

[Loe allikast edasi ](https://pmo.ee/8564539)

## Peigmees vs abielumees

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/268036
- Published: 2026-10-16T15:00:00+03:00
- Author: RSS

![Peigmees vs abielumees](https://i0.wp.com/f8.pmo.ee/5QL3AGKN0QLI3bZ4a2u-DXvZATk
=/721x0/filters:format(webp)/nginx/o/2026/10/15/17975043t1hc012.jpg?ssl=1 "Peigmees
vs abielumees")

![Artikli foto](
==)

[ Näita mulle Google’i otsingus Postimeest!](https://www.google.com/preferences/source?q=postimees.ee)

[Loe allikast edasi ](https://pmo.ee/8565168)

## USA koolitulistamises lasi 16-aastane nooruk maha kolm last

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/267656
- Published: 2026-10-16T13:53:00+03:00
- Author: RSS

![USA koolitulistamises lasi 16-aastane nooruk maha kolm last](https://i3.wp.com/
kihulane.eu/wp-content/uploads/2026/10/usa-koolitulistamises-lasi-16-aastane-nooruk-
maha-kolm-last.jpg?ssl=1 "USA koolitulistamises lasi 16-aastane nooruk maha kolm
last")

Politsei teatel lasi 16-aastane nooruk USA Oregoni osariigi algkoolis maha kolm 
last ning haavas õpetajat, misjärel tulistas kohalik elanik ründaja surnuks, vahendas
BBC.

Bendi politseiülema Mike Krantzi sõnul tungis seni tuvastamata ründaja neljapäeva
pärastlõunal Bendi linnas asuvasse Silver Raili algkooli, tulistades hoonesse pääsemiseks
lukustatud uste pihta.

Politseiülema teatel lasi nooruki maha kohalik elanik, kes jälitas ründajat koolihoonesse
ja astus temaga tulevahetusse. Politsei jõudis sündmuskohale kolm minutit hiljem.

Hukkunud lapsed olid 5-, 8- ja 11-aastased. Seitsmeaastane laps ja 54-aastane õpetaja
viidi kriitilises seisundis haiglasse. Pole selge, kas ründajal oli kooliga mingisugune
isiklik seos.

“Oleme sellest arutust tragöödiast šokeeritud ja murtud,” ütles kohaliku kooliringkonna
juht Steven Cook. “Ükski sõna ei suuda piisavalt väljendada leina, mida kogukond
praegu tunneb.”

Politsei teatel oli ründaja kohalik 16-aastane poiss, kuid täpsemaid andmeid tema
ja ohvrite isikute kohta ei avaldatud.

Bendi politseijaoskonna pressiesindaja Sheila Miller ütles ajakirjanikele, et teade
Silver Raili algkoolis toimuvast tulistamisest laekus kohaliku aja järgi kell 12.59.

Esimese hädaabikõne tegi inimene, kes teatas, et tundmatu isik tulistab pikaraudsest
relvast tema auto pihta. Sündmuskohalt avaldatud fotodel on näha kuuliaukudega punast
kastiautot.

Mõni minut hiljem teatati häirekeskusele uute kõnedega, et ründaja sisenes koolimajja.
Politsei teatel tulistas nooruk ukselukkude pihta, et hoonesse sisse pääseda.

Kohaliku meedia andmetel paigaldati koolile 2022. aastal uued uksed, mida saab nupuvajutusega
lukustada.

Politsei selgituse kohaselt nägi kõrvalseisja tulistamise algust pealt, jälitas 
ründajat koolihoonesse ja lasi ta maha. Kolm minutit hiljem sündmuskohale jõudnud
politseinikud kinnitasid ründaja surma ning otsisid seejärel hoone läbi.

Oregoni kuberner Tina Kotek kiitis sekkunud kõrvalseisjat, kelle tegutsemine hoidis
ära suurema ohvrite arvu.

Kohaliku ajalehe ajakirjanik rääkis BBC raadiole, et tulistamise ajal oli koolimaja
suletud ning õpilased said väljas viibivate vanematega suhelda Apple’i nutikellade
abil. Ajalehe Bulletin ajakirjaniku Michael Kohni sõnul olid lapsevanemad vahejuhtumist
šokeeritud.

Bendi koolid jäävad reedel suletuks. Ametnike sõnul vajab kogukond aega toibumiseks.

Politsei teatel õpib Silver Raili algkoolis umbes 450 last ja seal töötab üle 40
täiskasvanu. 

Koolitulistamiste andmebaasi K-12 andmetel toimus USA koolides eelmisel aastal 235
ja sel aastal on seni toimunud vähemalt 140 tulistamist.

Oregoni osariigis ei tohi alla 18-aastased isikud tulirelva osta. Alaealistel on
küll vanemate loal lubatud relva omada, kuid ainult kindlal eesmärgil, näiteks jahipidamiseks.

Ametnikud ei täpsustanud rünnakus kasutatud relva tüüpi ega tehtud laskude arvu.

[Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610168653/usa-koolitulistamises-lasi-16-aastane-nooruk-maha-kolm-last)

## Satelliidipildid paljastavad, kuidas Venemaa arendab oma armeeüksusi – see on halb uudis NATO riikidele

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/267773
- Published: 2026-10-16T13:34:43+03:00
- Author: RSS

![Satelliidipildid paljastavad, kuidas Venemaa arendab oma armeeüksusi – see on 
halb uudis NATO riikidele](https://i0.wp.com/eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/
10/vene-baas-150x150.jpg?ssl=1 "Satelliidipildid paljastavad, kuidas Venemaa arendab
oma armeeüksusi – see on halb uudis NATO riikidele")

![]()

Vaid kuue nädalaga on Venemaa peaaegu valmis ehitanud suure uue baasi, mis võimaldab
välja saata reaktiivmootoriga droone. Sellisele järeldusele jõudsid kaitseeksperdid,
tuginedes muu hulgas Reutersi tehtud satelliidipiltide analüüsile.

Veel augusti lõpus oli Venemaa edelaosas Rostovi oblastis asuv baas vaid tühi väli.
Kolmapäevaks oli sinna aga kerkinud ulatuslik kompleks – pindalalt ligikaudu 126
jalgpalliväljakut –, nagu nähtub ettevõtete Planet Labs ja Airbus satelliidipiltidelt.

Ehitustegevus langeb ajaliselt kokku sellega, et Venemaa on märgatavalt suurendanud
reaktiivmootoriga ründedroonide kasutamist Ukraina vastu. Ukrainal on raskusi nende
relvade allatulistamisega, kuna need on varasematest mudelitest kiiremad ja suudavad
lennata kiirusega kuni 600 kilomeetrit tunnis.

31. augustil tehtud satelliidipiltidel oli põllul näha mõnda sõidukit, kuid mingeid
ehitustööde märke veel polnud. Järgmiseks hommikuks oli ehitustegevus aga juba alanud.

Umbes 0,9 ruutkilomeetri suurune baas asub ligikaudu 3,5 kilomeetri kaugusel Venemaa
Millerovo lennuväebaasist, kus paikneb 31. kaardiväe hävituslennuväepolk.

Erasektori luureettevõtte DroneSec asutaja ja tegevjuht Mike Monnik ütles Reutersile,
et satelliidipiltidel nähtavat baasi võidakse kasutada droonide Geran-4 ja Geran-
5 – Venemaa uusimate reaktiivmootoriga droonimudelite – väljasaatmiseks.

DroneSeci andmetel asub uus stardiplats tõenäoliselt Millerovo lennuväebaasi õhutõrjesüsteemide
kaitsealas. See raskendab Ukraina võimalusi uut rajatist rünnata.

„Ehituse kiirus näitab, kui hõlpsasti suudab Venemaa oma olemasolevaid ründevõimekusi
kiiresti kasutusele võtta,” sõnas Monnik.

Ta märkis, et baasi ehitus näib olevat lõppjärgus. „Tõenäoliselt kulub vaid mõni
nädal, enne kui see täielikult tööle hakkab – kui mitte varem.”

Monniku hinnangul kujutavad reaktiivmootoriga droonide tööstuslik tootmine, nende
pidev tehniline arendamine ning droonivastaste võimekuste puudumine paljudes NATO
riikides Läänele väljakutset.

„Võimalus kiiresti kasutusele võtta mehitamata õhusõidukitega ulatuslike rünnakute
võimekus kujutab endast NATO riikidele strateegilist haavatavust,” ütles ta.

Monniku hinnangul võiks baas potentsiaalselt päevas välja lasta vähemalt sada reaktiivmootoriga
drooni.

Londonis asuva mõttekoja RUSI programmijuht Rob Jordan märkis, et satelliidipiltidelt
nähtavad betoonplatvormid ja kaks potentsiaalset stardirööbast meenutavad Venemaa
Gerani droonide stardiinfrastruktuuri.

„Sellise ulatusega ehitus nii lühikese ajaga on muljetavaldav,” ütles Jordan Reutersile.„
See näitab, kui suurt rõhku Venemaa paneb oma võimele korraldada rünnakuid sügaval
vaenlase territooriumil – potentsiaalselt isegi oma tavapäraste maavägede arvelt.”

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/10/satelliidipildid-paljastavad-kuidas-venemaa-arendab-oma-armeeuksusi-see-on-halb-uudis-nato-riikidele/)

## Anekdoot: kus sa nüüd töötad?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/268028
- Published: 2026-10-16T13:00:00+03:00
- Author: RSS

![Anekdoot: kus sa nüüd töötad?](https://i0.wp.com/f7.pmo.ee/apjnknsFEHngu9mH3tuUbba0EWY
=/721x0/filters:format(webp)/nginx/o/2026/10/14/17973549t1hfdce.jpg?ssl=1 "Anekdoot:
kus sa nüüd töötad?")

![Artikli foto](
==)

Kohtuvad kaks vana tuttavat, kes pole ammu teineteist näinud.

“Kus sa nüüd töötad?” küsib üks.

[ Näita mulle Google’i otsingus Postimeest!](https://www.google.com/preferences/source?q=postimees.ee)

[Loe allikast edasi ](https://pmo.ee/8564581)

## Sven Sildnik: Siimo Lopsik väljus Riigikohtust võitjana

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/267643
- Published: 2026-10-16T12:56:58+03:00
- Author: RSS

![Sven Sildnik: Siimo Lopsik väljus Riigikohtust võitjana](https://i3.wp.com/uueduudised.
ee/wp-content/uploads/2024/10/IMG_081024_0102.jpg?ssl=1 "Sven Sildnik: Siimo Lopsik
väljus Riigikohtust võitjana")

![]()

Pärnu linnavolikogu EKRE fraktsioonist tuleb aina häid uudiseid. Alles hiljuti pärjati
meie volikogu liige **Janika Lillemets** Jaapanis maailmameistriks, pole vähimatki
kahtlust, et EKRE saadikud esindavad tipptaset nii spordis kui poliitikas. Nüüd 
lisandus veel üks kaalukas võit: **Siimo Lopsik** mõisteti Riigikohtus õigeks.

[Riigikohus tühistas Pärnu maakohtu otsuse](https://parnu.postimees.ee/8565426/riigikohus-tuhistas-parnu-linnavolikogu-liikmele-maaratud-korruptsioonikuriteo-karistuse),
millega linnavolikogu liiget Siimo Lopsikut üritati karistada toimingupiirangu rikkumise
eest. Politsei oli talle määranud 400-eurose trahvi ning madalamad kohtud otsustasid,
et revisjonikomisjoni esimehena osalemine spordikeskuse juhi **Maidu Lahe** tegevuse
uurimisel oli lubamatu, kuna Laht oli Lopsiku vastu laimuhagi esitanud.

Riigikohus sellist loogikat ei tunnustanud. Kohus rõhutas, et revisjonikomisjoni
töö on poliitiline kontroll, mitte otsus, mis loob kellelegi õigusi või kohustusi.
Samuti leiti, et Lopsikul puudus korruptiivne isiklik majanduslik huvi. Menetlus
lõpetati ning riik peab Lopsikule hüvitama üle 6200 eurot menetluskulusid.

See otsus on oluline mitte ainult Siimo Lopsikule, vaid kogu Eesti poliitilisele
maastikule. See sobitub mustrisse, kus EKRE poliitikuid on aastaid süstemaatiliselt
taga kiusatud. Meenutagem **Martin Helme** endise nõuniku **Kersti Krachti** juhtumit,**
Marti Kuusiku** ja teiste EKRE esindajate vastu suunatud protsesse.

Me näeme, kuidas õigussüsteemi kasutatakse relvana poliitilise vastase kõrvaldamiseks.
Tegemist on globalistliku poliitkartelli klassikalise võttega: kui ei suudeta valijate
ees argumentidega võita, kasutatakse kohtuid, prokuratuuri ja allhankemeediat, et
ausaid rahvaesindajaid väsitada, mustata ja kõrvaldada.

Siimo Lopsik on tubli inimene, kes on parasiitoravate jõugu närvi ajanud. Revisjonikomisjoni
esimehena tegi ta süstemaatilist ja professionaalset tööd, tuues päevavalgele Pärnu
spordikeskuse tegevuses ilmnenud juhtimisvigu, võimalikke kahjusid ja küsitavaid
otsuseid.

Töötajate kaebused, mille alusel komisjon tegutses, olid tõsised. Lopsik ei ole 
kunagi olnud lihtsalt isikliku kaebuse esitaja, vaid volikogu liige, kes täitis 
oma kohust valijate ees. Just see aus ja järjekindel töö on tekitanud deemonlikes
ringkondades pimedat raevu.

Kõige räpasem roll selles loos on kohalikul meedial – eelkõige kohalikul Delta Mirroril
ehk Pärnu Postimehel. Meediamasuurikad on aastaid järjekindlalt ja teadlikult levitanud
pooltõdesid ning valesid. Pealkirjades on Lopsikut nimetatud “korruptsioonikuriteo”
toimepanijaks, kuigi tegemist polnud kunagi kuriteoga ega ole ka nüüd.

Isegi pärast Riigikohtu otsust jäetakse mulje, justkui oleks midagi “ikka kahtlast”.
See on klassikaline propaganda: korda valesüüdistust nii kaua, kuni see jääb lugeja
teadvuses kleepuma.

Lopsik on korduvalt saatnud toimetusele ja peatoimetajale parandusi ning algseid
töötajate pöördumisi, mis tõestavad, et tegemist oli komisjoni tööga, mitte isikliku
kättemaksuga.

Vastus on olnud vaikimine. Kui Lopsikult “ei õnnestunud kommentaari saada”, tasub
teada, et eile hilisõhtuni istus ta Pärnu linnavolikogus ja tegutses aktiivselt 
oma fraktsiooni ja linna elanike huvides.

Vaenuliku propagandakontoriga, kes sind aastaid mõnitanud ja mustanud on, ei ole
lihtne paralleelselt maadelda. Nende eesmärk pole tõde ega õigus – pigem igal võimalusel
rahvuslastele käru keerata, väsitada, segast peksta ja globalistide ees lömitada.

Ausal inimesel ei tohiks olla põhjust karta revisjonikomisjoni tööd. Riigikohtu 
lahend on selge märk, et Eesti õigussüsteemis on veel jõude, mis suudavad seista
vastu poliitilisele tellimusele. See on aususe ja põhimõttekindluse võit.

Lopsiku teine kohtuasi – laimuprotsess Maidu Lahega – jätkub Tallinna ringkonnakohtus.
See on sama loo jätk: formaalne, otsitud ja tihedalt seotud revisjonikomisjoni tööga.
Tüüpiline tagakiusamine, mille eesmärk on rahvasaadikut väsitada ja tema maine lõplikult
määrida. Loodame, et ka see protsess lõpeb mõistuse võiduga.

Minu hinnangul said Pärnu kõige jultunumad korruptsionistid ja nende meediakäpikud
Riigikohtult valusa hoobi. See ei tähenda aga, et nad alla annaksid. Vastupidi –
nad tõenäoliselt intensiivistavad rünnakuid. Seda olulisem on toetada neid EKRE 
poliitikuid, kes julgevad pimeduse jõududele vastu seista.

Siimo Lopsiku juhtum näitab, et ausus ja järjekindlus tasuvad lõpuks ära. Pärnu 
EKRE fraktsioon jätkab tööd – linna elanike, mitte valgustkartvate ringkondade huvides.

**Sven Sildnik**,

Sisepaguluses 16.10.2026

[Loe allikast edasi](https://uueduudised.ee/sven-sildnik-siimo-lopsik-valjus-riigikohtust-voitjana/)

## Õpilasuurija leidis Saaremaalt uue veemardikaliigi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/267869
- Published: 2026-10-16T12:37:00+03:00
- Author: RSS

![Õpilasuurija leidis Saaremaalt uue veemardikaliigi](https://i3.wp.com/kihulane.
eu/wp-content/uploads/2026/10/3846532h982dt24.png?ssl=1 "Õpilasuurija leidis Saaremaalt
uue veemardikaliigi")

Kuressaare Hariduse kooli õpilane uuris, milliseid Eesti veekogudes tavalisi ja 
hästi nähtavaid veemardikaid ehk ujureid Saaremaal leidub. Töö käigus avastas ta
Saaremaalt esmakordselt rabaujuri asurkonna.

Ujurlased on liigirikas sugukond vees elavaid mardikalisi, keda maailmas on teada
rohkem kui 4500 liiki. Need putukad on kohastunud vees elamiseks: nende keha on 
ovaalne, pealt ja alt nõrgalt kumer. Samas ujurlased ka lendavad hästi ja seda teevad
nad peamiselt öösiti, levides niimoodi ühest veekogust teise.

Nii valmikud kui ka vastsed on röövtoidulised ning pole haruldane, et nad söövad
ka endast väiksemaid ujureid. Ujurid elavad enamasti püsiva seisva veega või nõrga
läbivooluga madalates taimerohketes seisuveekogudes, näiteks erineva suurusega järvedes,
tiikides ja madalsoodes. Neid leidub ka ajutistes veekogudes ja lompides, püsiva
veega kraavides ja kanalites, rabalaugastes ning aeglase vooluga jõgedes ja vanajõgedes
ehk sootides. 

Erinevate ujurite liikide esinemisest ei ole Eesti eri piirkondades ühtviisi head
ülevaadet. Eestis elavate ujurite andmeid täiendati kümme aastat tagasi spetsiaalse
uuringu tarvis, mille käigus püüti ujureid ka Saaremaalt. Hilisemad ujurite leiud
Saaremaalt on pigem juhuslikud. 2024. aastal hakkas Keskkonnaagentuur ujureid seirama
ja nende leviku ja arvukuse kohta andmeid koguma.

Kuressaare Hariduse kooli õpilane Riste Nellis osales 2024. ja 2025. aasta suvel
Keskkonnaagentuuri korraldatud püügiretkedel Saaremaal ja Muhumaal, et ujureid ja
nende levikut neil saartel tundma õppida. Oma õpilastöös keskendus ta ujuri ja tõmmuujuri
perekondade nelja liigi uurimisele, milleks olid laiujur, lai-tõmmuujur, lääneujur
ja rabaujur.

Lääneujur (Dytiscus semisulcatus) on alt must (paremal), sarnase välimusega südaujur(
Dytiscus dimidiatus) aga kollakas-punakas (vasakul) Autor/allikas: Rein Nellis

**Saaremaal elab kokku kuus liiki ujureid **

Uurimistöös tegi ta kindlaks, et Saaremaal elab kuus ujuri perekonna ja kolm tõmmuujuri
perekonna liiki. Nellis leidis, et Saaremaal esinevatest suurtest ujuritest on ülekaalukalt
arvukaim ja kõige laiemalt levinud südaujur. Laiujur on laialt levinud Saaremaa 
läänepoolses osas, kus on rohkem ujuritele sobivaid veekogusid, olles mõnes veekogus
üsna arvukas liik.

Samuti leidis ta Saaremaa läänepoolsest osast lääneujuri sigiva asurkonna. Varasemast
ajast oli Saaremaalt teada ainult lääneujuri juhuleiud ja kümme aastat tagasi tehtud
uuringu käigus (2016-2017) seda liiki Saaremaalt üldse ei leitud. 

Lisaks avastas Nellis Saaremaa ühest järvest rabaujuri (_Dytiscus lapponicus_) sigiva
asurkonna. Rabaujurit, keda ka Eesti mandriosaski harva esineb, ei ole Saaremaalt
teadaolevalt varem leitud. Rabaujur on põhjapoolse levikuga liik, olles Euroopas
laialt levinud Rootsis, Norras ja Soomes. Eestist on teda siiani leitud peamiselt
rabalaugastest, kuid Saaremaa leiu põhjal võib oletada, et see liik suudab järglasi
anda ka soiste kallastega paepealses järves, mis ei ole nii happelise veega kui 
rabalaukad. 

_Riste Nellise uurimistöö “Ujurid (Dytiscus) ja tõmmuujurid (Graphoderus) Saaremaal”
pälvis 2026. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooliastmes III 
preemia. Uurimistöö juhendajad olid Rein Nellis (Keskkonnaagentuur) ja õpetaja Inge
Vahter._

_Uurimistööga saab põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja [Akadeemiake värskes numbris](https://akadeemiake.ee/2026/09/ujurid-dytiscus-ja-tommuujurid-graphoderus-saaremaal/)._

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610168539/opilasuurija-leidis-saaremaalt-uue-veemardikaliigi)

![]()