BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN
BEGIN:VEVENT
UID:1422@kihulane.eu
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20290816
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20290817
DTSTAMP:20260816T045927Z
URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos16-august-%e2%9f%a9-asutati-int
 errinne-2029-08-16
SUMMARY:TÄNA AJALOOS\,16. august ⟩ Asutati Interrinne
DESCRIPTION:\n\n\n\nInterliikumise meeleavaldus eesotsas Jevgeni Kaganiga. 
 Foto: Erich Norman\n\n\n\n1988 – Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toim
 us Interliikumise asutamiskoosolek.\n\n\n\n\n\n\nKoosolekul oli kohal 178 
 inimest. Liikumise (vene keeles Интердвижение\, Интерн
 ациональное движение трудящихся Эстонс
 кой ССР) juhtideks valiti Jevgeni Kogan\, Pavel Panfilov\, Juri Rudj
 ak\, Viktor Kiemets ja Mihhail Lõssenko.\n\n\n\n\nKevadel 1989 toimunud N
 SV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimistel osutus Eestist valituks kuus 
 Interliikumisega seotud rahvasaadikut. 1988. aasta lõpul asutatud Tööko
 llektiivide Ühendnõukogu ja 1989. aastal moodustatud Vabariiklik Streigi
 komitee olid Interliikumisega tihedasti seotud ning kuulusid nn. interblok
 ki. Interliikumine tegutses põhiliselt suurtes üleliidulise alluvusega t
 ööstusettevõtetes. Eestlaste hulgas ei õnnestunud Interliikumisel saav
 utada peaaegu mingit toetust. 15. mail 1990 kasvas Interliikumise miiting 
 Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks\, mis küll valitsuse poliitikas
  muutusi ei põhjustanud.\n\n\n\n\nToompea lossis asuva Eesti Vabariigi Va
 litsushoonesse vägivalda kasutanud Interliikumise ja nendega liitunud rü
 ndajatele vastukaaluks kutsus toonane Eesti Vabariigi peaminister Edgar Sa
 visaar raadioringhäälingu kaudu Toompeale valitsushoone kaitsele Eesti e
 lanikke kuulsaks saanud sõnadega: «Toompead rünnatakse! Kordan\, Toompe
 ad rünnatakse!»\n\n\n\n\nInterliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabarii
 gi Valitsus 25. augustil 1991.\n\n\n\n16. augusti sündmused Eestis:\n\n\n
 \n1891 – Tallinnas «Lootuse» seltsis toimusid esimesed tõstevõistlus
 ed\, mille võitis kohtukirjutaja Gustav Boesberg.\n\n\n\n\n1924 – Abja 
 raudteejaama lähedal tapeti kommunistide poolt Riigikogu liige Jaak Nanil
 son.\n\n\n\n\n1925 – avati Tallinna Jalgpalli Klubi jalgpalliväljak\, m
 is oli esimene spetsiaalne jalgpallistaadion Eestis.\n\n\n\n\n1930 – Haa
 psalus algasid linna 650. aastapäeva tähistamise üritused.\n\n\n\n\n193
 1 – pikamaaujuja Aleksander Laas alustas üle Soome lahe ujumist.\n\n\n\
 n\n1938 – Eduard Voitra püstitas purilennuki kestuslennu rekordiks 2 tu
 ndi 20 minutit.\n\n\n\n\n1940 – Eesti NSV haridusminister Johannes Sempe
 r moodustas raamatute keelamise komisjoni.\n\n\n\n\n1940 – ilmus ajakirj
 a Kehakultuur esimene number\, peatoimetajaks oli Aleksander Antson.\n\n\n
 \n\n1944 – sündis kitarrist ja helilooja Tõnis Kõrvits\n\n\n\n\n1946 
 – moodustati Hiiu maakond.\n\n\n\n\n1988 – Tallinnas vanas Poliitharid
 usmajas toimus Interliikumise asutamiskoosolek. Kohal oli 178 inimest. Lii
 kumise juhtideks valiti Jevgeni Kogan\, Pavel Panfilov\, Juri Rudjak\, Vik
 tor Kiemets ja Mihhail Lõssenko.\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n1865 – Domi
 nikaani Vabariik saavutas sõltumatuse Hispaaniast.\n\n\n\n\n1868 – Peru
 us Aricas märatses pärast maavärinat tekkinud tsunami\, nõudes kokku a
 rvatavasti 70 000 ohvrit.\n\n\n\n\n1870 – Prantsuse-Preisi sõjas peeti 
 Mars-la-Touri lahing\, viimane suur ratsaväelahing Euroopas.\n\n\n\n\n189
 6 – Kanadas Klondike'is avastati kulda. Sellest sai alguse suur kullapal
 avik.\n\n\n\n\n1958 – sündis laulja Madonna\n\n\n\n\n1977 – suri Elvi
 s Presley\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wik
 ipedia.org/wiki/16._august']
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://i1.wp.com/kihulane.eu/wp-content/uploads
 /2026/08/tana-ajaloos-e29fa9-asutati-interrinne.webp?w=721&fit=721,505&ssl
 =1
CATEGORIES:Täna ajaloos
END:VEVENT
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Tallinn
X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn
BEGIN:DAYLIGHT
DTSTART:20290325T040000
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
END:DAYLIGHT
END:VTIMEZONE
END:VCALENDAR