BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1338@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20290809 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20290810 DTSTAMP:20260811T095832Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-9-august-%e2%9f%a9-vladimir-pu tin-sai-esimest-korda-venemaa-valitsusjuhiks-2029-08-09 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 9. august ⟩ Vladimir Putin sai esimest korda Vene maa valitsusjuhiks DESCRIPTION:\n\n\n\nBoris Jeltsin ja Vladimir Putin. Foto: Staff / Reuters / Scanpix\n\n\n\n1999 – Venemaal vabastas president Boriss Jeltsin ameti st peaminister Sergei Stepašini valitsuse ja nimetas valitsusjuhi kohuset äitjaks Vladimir Putini.\n\n\n\n\n\n\nPärast Nõukogude Liidu kokkuvaris emist oli endine KGB ohvitser Vladimir Vladimirovitš sisenenud poliitilis se ellu Leningradi linnanõukogu esimehe Anatoli Sobtšaki nõunikuna ning tõusnud aegamööda vaikselt linnavalitsuse aparaadis\, korraldades vali miskampaaniaid ja hoides linna rahvusvahelisi sidemeid. Aastatel 1998–19 99 oli ta ka KGB õigusjärglase FSB esimene tsiviilisikust juht.\n\n\n\n\ n9. augustil 1999 nimetas president Boris Jeltsin Putini valitsusjuhi asep eaministriks ning samal päeval ka valitsusjuhiks. Lisaks teatas Jeltsin a valikult\, et näeb tollal halli hiirena näinud Putinis enda järglast. P utin nõustus kandideerima.\n\n\n\n\nDetsembris teatas ka Jeltsin ise taga siastumisest ning Putinist sai esimest korda Venemaa president. Jeltsini t agasiastumine tingis aga enneaegsed presidendivalimised\, mille Putin tän u algatatud teisele Tšetšeenia sõjale ka võitis.\n\n\n\n9. augusti sü ndmused Eestis:\n\n\n\n1581 – Liivi sõda: rootslased vallutasid pärast Koluvere\, Lihula ja Vigala linnuse anastamist Haapsalu. Seega tõrjuti v enelased kogu Läänemaalt välja.\n\n\n\n\n1882 – Narvas algas 28. sept embrini toimunud ülelinnaline tööliste streik.\n\n\n\n\n1902 – Valgas avati 24. veebruaril asutatud teatriselts Säde.\n\n\n\n\n1936 – Berlii ni olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaal us olümpiavõitjaks.\n\n\n\n\n1958 – sündis näitleja Arvo Kukumägi.\ n\n\n\n\n1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike nõukogud e valimise seaduse\, mis mõneti piiras muulaste õigusi. Protestiks korra ldati venekeelsetes ja -meelsetes asutustes streike.\n\n\n\n\n1994 – val itsuse istungil määrati Paldiski tuumaobjekti Eesti-poolseks volinikuks senine valitsuse eriesindaja Paldiskis Jüri Tikk.\n\n\n\n\n1994 – valit sus kinnitas riigisaladuse kaitse korraldamise ametkondadevahelise komisjo ni koosseisu.\n\n\n\n\n2002 – Hispaanias hukkus traagiliselt kaljurahnul t alla kukkudes väliseestlane Toomas Paiste\, maailmakuulsate trummitaldr ikute ja gongide tootja.\n\n\n\n\n\n\n2007 – Eesti mereväe ülemana alu stas tööd Igor Schvede.\n\n\n\n\n2021 – Senised telekanalid Kanal 11 j a Kanal 12 hakkasid tegutsema Duo 4 ja Duo 5 nime all.\n\n\n\nJa maailmas: \n\n\n\n48 eKr – Pharsalose lahingus purustas Julius Caesar lõplikult P ompeiuse\, kes põgenes kaotuse järel Egiptusesse.\n\n\n\n\n378 – Adria noopoli lahingus sai Ida-Rooma keiser Valens lüüa Fritigerni juhitud lä änegootidelt. Keiser ise langes lahingus.\n\n\n\n\n1173 – hakati ehitam a Pisa katedraali kellatorni\, mis tänapäeval on tuntud Pisa tornina.\n\ n\n\n\n1483 – Roomas pühitseti sisse Sixtuse kabel.\n\n\n\n\n1529 – I nglismaal anti välja parlamendieeskirjad.\n\n\n\n\n1615 – Prantsusmaal puhkes teine kodusõda\, kus prints de Conde oli liidus hugenottidega\, ke da juhtis Henri de Rohan.\n\n\n\n\n1655 – Inglismaa lordprotektor Oliver Cromwell jagas riigi 11 ringkonnaks\, millest igaüht valitses kindralmaj orist kuberner.\n\n\n\n\n1803 – Prantsusmaal Pariisis tegi esimese demon stratsioonsõidu Robert Fultoni aurulaev Clermont.\n\n\n\n\n1805 – Austr ia\, Suurbritannia\, Venemaa\, Rootsi ja Sardiinia kuningriik moodustasid kolmanda suure koalitsiooni Prantsusmaa keisri Napoleon I vastu.\n\n\n\n\n 1810 – Prantsusmaa keiser Napoleon I liidendas oma valdustega Vestfaali. \n\n\n\n\n1830 – Prantsusmaal nõustus Orléansi hertsog Louis-Philippe vastu võtma kuningakrooni.\n\n\n\n\n1842 – Ameerika Ühendriigid ja Kan ada allkirjastasid Websteri-Ashburtoni lepingu\, millega määrati kindlak s kahe riigi vaheline piir Kaljumäestikust idas.\n\n\n\n\n1859 – Ameeri ka Ühendriikide leiutaja Nathan Ames sai eskalaatori patendi.\n\n\n\n\n18 62 – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Cedar Mountaini lahingus purustas Ameerika Riikide Konföderatsiooni kindral Stonewall Jackson Ameerika Üh endriikide armee kindral John Pope'i juhtimise all.\n\n\n\n\n1890 – Helg olandi saar läks Suurbritannia võimu alt üle Saksamaa võimu alla.\n\n\ n\n\n1892 – Ameerika Ühendriikide insener Thomas Alva Edison sai duplek stelegraafi patendi\, mis võimaldas sõnumi vastuvõtjal anda saatjale op eratiivset tagasisidet.\n\n\n\n\n\n\n1898 – Hispaania nõustus formaalse lt Hispaania-Ameerika sõja rahulepingu tingimustega.\n\n\n\n\n1902 – Su urbritannia kuningaks krooniti Edward VII.\n\n\n\n\n1905 – Ameerika Ühe ndriikides Portsmouthis algasid Jaapani ja Venemaa rahuläbirääkimised.\ n\n\n\n\n1907 – Inglismaa lõunarannikul Brownsea' saarel lõppes maailm a esimene skaudilaager.\n\n\n\n\n1914 – sündis soomerootsi kirjanik\, «Muumitrolli» autor Tove Jansson.\n\n\n\n\n1919 – Iraanis Teheranis ki rjutati alla Pärsia ja Suurbritannia kokkulepe Pärsia puutumatuse tagami seks.\n\n\n\n\n1928 – Nõukogude Liidus Leningradi tsirkuse hoones avati maailma esimene tsirkuse- ja estraadimuuseum.\n\n\n\n\n1936 – Ameerika Ühendriikide sportlane Jesse Owens võitis 1936. aasta suveolümpiamängu del Berliinis oma neljanda kuldmedali. Temast sai esimene ameerika sportla ne\, kes oli võitnud ühtedel olümpiamängudel neli kuldmedalit.\n\n\n\n \n1942 – Indias vahistas Briti armee Mahatma Gandhi\, kes oli lubanud v älja kuulutada India iseseisvuse. Ta jäi vangi 1944. aastani.\n\n\n\n\n1 942 – Teine maailmasõda: Savo saare lahingus purustas Jaapani laevastik Ameerika Ühendriikide ja Austraalia ühendlaevastiku\, uputades neli lii tlaste ristlejat.\n\n\n\n\n1942 – Nõukogude Liidus\, sakslaste sisse pi iratud Leningradis (Leningradi blokaad) kanti ette Dmitri Šostakovitši s eitsmes sümfoonia\, mis on tuntud ka Leningradi sümfoonia nime all.\n\n\ n\n\n1943 – Nõukogude Liidus Karatšai autonoomses oblastis viidi läbi karatšaide massküüditamise esimene laine. 472 inimese väljasaatmine o ma kodumaalt oli ettevalmistuseks sama aasta 2. novembril toime pandud suu rküüditamisele.\n\n\n\n\n1944 – Jätkusõda: Nõukogude Liidu juunis a lanud Karjala pealetung Soome armee positsioonidele lõppes soovitud tulem usteta ja rinne fikseerus kaitsepositsioonidele kuni sõja lõpuni septemb ris 1944.\n\n\n\n\n1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide B-2 9 tüüpi pommitaja Bockscar heitis Jaapani linnale Nagasakile koodnime Fa t Man all tuntud aatompommi. Maailma ajaloo teises tuumapommirünnakus huk kus kohe 39 000 inimest\, kokku põhjustas rünnak kuni 140 000 inimese su rma.\n\n\n\n\n\n\n1954 – Jugoslaavias Bledis allkirjastati niinimetatud Balkani pakt – Jugoslaavia\, Kreeka ja Türgi vaheline vastastikuse abis tamise leping.\n\n\n\n\n1960 – Laose pealinnas Vientianes toimus kapten Kong Le juhitud sõjaväeline riigipööre.\n\n\n\n\n1962 – suri saksa k irjanik Hermann Hesse.\n\n\n\n\n1964 – ÜRO Julgeolekunõukogu avaldas r esolutsiooni\, millega kutsus Küprose sõdivaid kreeklasi ja türklasi ü les vaherahu sõlmima.\n\n\n\n\n1965 – Malaisia parlament hääletas Sin gapuri föderatsioonist väljaheitmise poolt – Singapur iseseisvus.\n\n\ n\n\n1969 – Ameerika Ühendriikides Hollywoodis filmilavastaja Roman Pol anski majas mõrvasid Charles Mansoni järgijad viis inimest: kaheksandat kuud raseda näitleja ja modelli Sharon Tate'i\, kohvifirma omaniku tütre Abigail Folgeri\, poola näitleja Wojciech Frykowski\, stilisti Jay Sebri ngi ja teismelise Steven Parenti.\n\n\n\n\n1971 – Põhja-Iirimaal algas Briti armee erioperatsioon Demetrius\, mille käigus vahistati 342 isikut\ , keda kahtlustati seotuses iiri vabariiklaste relvarühmitustega.\n\n\n\n \n1975 – suri vene helilooja Dmitri Šostakovitš.\n\n\n\n\n1990 – ÜR O Julgeolekunõukogu kuulutas Kuveidi annekteerimise Iraagi poolt õigust ühiseks. Iraak sulges oma piirid\, lubades lahkuda vaid välismaa diploma atidel ning tekitades muret Iraagis ja Kuveidis viibivate tuhandete välis maalaste pärast.\n\n\n\n\n1990 – Venemaal sai tegevusloa raadiojaam Ehh o Moskvõ\, esimene eraraadiojaam Nõukogude Liidu territooriumil.\n\n\n\n \n1991 – Lõuna-Aafrika Vabariigis Ventersdorpis kasutas politsei tulire lvi ja pisargaasi apartheidimeelsete rühmituste liikmete vastu\, kes pü üdsid segada president Frederik de Klerki kõnet.\n\n\n\n\n1993 – Jaapa nis sai peaministriks Morihiro Hosokawa\, kelle võimuletulek lõpetas Lib eraaldemokraatliku Partei 38 aastat kestnud võimuperioodi.\n\n\n\n\n1999 – Venemaal vabastas president Boriss Jeltsin ametist peaminister Sergei Stepašini valitsuse ja nimetas valitsusjuhi kohusetäitjaks Vladimir Puti ni.\n\n\n\n\n2008 – Gruusia sõda: Gruusia president Mihheil Saakašvili kuulutas Venemaa kallaletungi tõttu riigis välja sõjaseisukorra.\n\n\n \nLoe allikat\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/9._aug ust'] ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://kihulane.eu/wp-content/uploads/2026/08/T ANA-AJALOOS-⟩-Vladimir-Putin-sai-esimest-korda-Venemaa-valitsusjuhiks-69 73097t1hed8d.jpg CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20290325T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR