BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1266@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20290804 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20290805 DTSTAMP:20260804T080226Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-4-august-%e2%9f%a9-natsid-vang istasid-14-aastase-anne-franki-2029-08-04 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 4. august ⟩ Natsid vangistasid 14-aastase Anne Fr anki DESCRIPTION:\n\n\n\nAnne Frank. Foto: DESK/AFP/Scanpix\n\n\n\n1944 – nats id vangistasid 14-aastase Anne Franki ja veel seitse juuti\, kes varjasid end Amsterdamis.\n\n\n\n\n\n\nFrankfurtis sündinud Anne Frank sai tuntuks oma päeviku poolest\, mida ta kirjutas end Amsterdamis natside eest peit es. Tema perekond oli Amsterdami põgenenud juba 1934. aastal pärast Hitl eri võimuletulekut ja seal hakkas Anne ka koolis käima.\n\n\n\n\nKui sak slased Hollandi vallutasid ja seal repressioone läbi viima hakkasid\, pei tis perekond end Anne isa Otto Franki büroohoonesse. Pärast kaht aastat redusolekut perekond reedeti ja sakslased viisid nad koonduslaagrisse\, ku s vaid pereisa ainsana ellu jäi. Anne suri Bergen-Belseni koonduslaagris 1945. aasta maikuus napilt enne teise maailmasõja lõppu.\n\n\n\n\nPäras t sõda avaldas Otto Frank oma tütre päeviku algselt hollandi keeles\, h iljem on sellest saanud üks kuulsamaid ja loetumaid päevikuid maailmakir janduses.\n\n\n\n\nPäevik\, mille Anne sai oma 13. sünnipäevaks\, rää gib tema elust 12. juunist 1942 kuni 1. augustini 1944. Päevik on kirjuta nud justkui täiskasvanud ja läbinägelik inimene\, kes oma teoses välje ndab nii isiklikke mõtisklusi kui ka kirjeldab üldist elu okupatsiooni a jal. Selle päeviku tõttu on Anne üks tuntumaid ja enim käsitletud holo kausti ohvreid.\n\n\n\n4. augusti sündmused Eestis:\n\n\n\n1822 – suri eesti kirjanik Kristjan Jaak Peterson.\n\n\n\n\n1902 – tööd alustas es imene Eesti rahvuslik pank ja ühistupank – Jaan Tõnissoni algatusel as utatud Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus.\n\n\n\n\n1936 – Berliini olüm piamängud: Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitj aks.\n\n\n\n\n1936 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud lahkus Eestis t.\n\n\n\n\n1946 – sündis eesti zooloog Aleksei Turovski.\n\n\n\n\n1976 – Tallinnas toimusid Valdo Pandi matused.\n\n\n\n\n2009 – Eestit kül astas poplaulja Madonna ja andis siin kontserdi.\n\n\n\n\n\nJa maailmas:\n \n\n\n70 – roomlased hävitasid Jeruusalemma templi.\n\n\n\n\n1539 – G ent alustas avalikku mässu Madalmaade regendi Austria Maria vastu.\n\n\n\ n\n1578 – Alcácer Quibiri lahing Portugali kuninga ja Maroko sultani v ägede vahel. Lahingus hukkusid Portugali kuningas Sebastião I\, tema lii tlane Maroko trooninõudleja Abu Abdallah Mohammed II ja nende vastane Mar oko sultan Abd Al-Malik.\n\n\n\n\n1620 – Inglise laevastik saadeti berbe ri piraatide vastu.\n\n\n\n\n1621 – Prantsusmaa rojalistide armee asus p iirama Montaubani\, mida kaitsesid hugenottidest mässajad.\n\n\n\n\n1704 – Inglismaa ja Holland hõivasid Gibraltari.\n\n\n\n\n1789 – Prantsuse feodaalsüsteem varises kokku.\n\n\n\n\n1792 – sündis inglise luuletaj a Percy Shelley.\n\n\n\n\n1859 – sündis norra kirjanik Knut Hamsun.\n\n \n\n\n1870 – Prantsusmaa väed eesotsas Mac-Mahoniga said Weisenbergi al l Preisi kroonprintsi Friedrichi vägedelt lüüa.\n\n\n\n\n1901 – sünd is USA džässmuusik Louis Armstrong.\n\n\n\n\n1907 – Prantsusmaa laevas tik pommitas pärast välismaalaste vastaseid rahutusi Casablancat.\n\n\n\ n\n1914 – Saksa väed tungisid Belgiasse. Suurbritannia kuulutas Saksama ale sõja. USA kuulutas välja oma neutraliteedi.\n\n\n\n\n1916 – Taani müüs oma Neitsisaared 25 miljoni dollari eest USA-le.\n\n\n\n\n1922 – Itaalia linnades puhkes võitlus fašistide ja sotsialistide vahel.\n\n\n\ n\n1936 – Ioannis Metaxas kuulutas end Kreeka diktaatoriks.\n\n\n\n\n194 4 – natsid vangistasid 14-aastase Anne Franki ja veel seitse juuti\, kes varjasid end Amsterdamis.\n\n\n\n\n1961 – sündis tulevane USA presiden t Barack Obama.\n\n\n\n\n1971 – USA kosmoseaparaat Apollo 15 suundus pä rast kuuepäevast Kuu uurimist tagasi Maa poole.\n\n\n\n\n1976 – Sudaani s hukati kuus inimest\, kes olid üritanud valitsust kukutada.\n\n\n\n\n19 86 – Briti peaminister Margaret Thatcher nõustus vastumeelselt alustama piiratud sanktsioone Lõuna-Aafrika Vabariigi vastu.\n\n\n\n\n1988 – Ir aan õhutas ÜRO Julgeolekunõukogu hukka mõistma Iraagi keemiarünnakut\ , mille tagajärjel olevat ühes põhjapoolses külas kannatada saanud 170 0 inimest.\n\n\n\n\n1990 – kaksteist Euroopa Ühenduse riiki keelustasid nafta importimise Iraagist ja Kuveidist ning katkestasid enamiku kaubandu ssidemetest Iraagiga.\n\n\n\n\n1991 – Zimbabwe raskeim liiklusõnnetus: buss kukkus jäärakust alla ning surma sai 80 kooliõpilast ja 7 täiskas vanut.\n\n\n\n\n1992 – USA senat otsustas piirata tuumakatsetusi ja lõp etada need nelja aasta pärast täielikult.\n\n\n\nLoe allikat\n\n[rdp-wik i-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/4._august'] ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://i3.wp.com/kihulane.eu/wp-content/uploads /2026/08/tana-ajaloos-e29fa9-natsid-vangistasid-14-aastase-anne-franki.web p?w=721&fit=721,401&ssl=1 CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20290325T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR