BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.3//EN
BEGIN:VEVENT
UID:1605@kihulane.eu
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20320831
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20320901
DTSTAMP:20260831T075808Z
URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-31-august%e2%9f%a9-eestlaste-p
 earahavastases-massus-hukkus-ulestousnu-2032-08-31
SUMMARY:TÄNA AJALOOS \, 31. august⟩ Eestlaste pearahavastases mässus hu
 kkus ülestõusnu
DESCRIPTION:\n\n\n\nEesti ja Läti haldusjaotus pearahaülestõusu ajal. Au
 tor Otto Friedrich von Pistohlkors (1754–1831). Foto: Otto Friedrich von
  Pistohlkors / Wikipedia\n\n\n\n1784 – pearaharahutused: üks talupoeg h
 ukkus Karula kiriku juures puhkenud vastuhakus.\n\n\n\n\n\n\nPearahamaks e
 hk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riig
 imaks\, mida pidid maksma maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja
  Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal.\n\n\n\n\nPearahamaksu k
 ehtestamine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talup
 oegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd ha
 kkasid kroonumõisate\, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise pear
 ahamaksu tasuma. Enamikes rüütlimõisates jäi pearahamaksu maksmine sii
 ski mõisnike kanda\, see aga võimaldas neil talurahva teokoormisi suuren
 dada.\n\n\n\n\nJuunis puhkesid rahutused seitsmes Tartumaa mõisas\, tuntu
 im juht oli Suure-Rõngu kohtukaasistuja Retsniku Peeter. Haaslaval ründa
 sid relvastatud talupojad mõisa. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõ
 isatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene sol
 datite vahel. Ulatuslikum neist leidis aset juulis 1784 ning on tuntud Rä
 pina puuaiasõjana. Aiateivastega relvastatud talupojad siiski sõdurite v
 astu ei saanud ning viis nendest maksus eluga.\n\n\n\n\nÜks talupoeg sai 
 surma Võrumaa teises servas Karula kiriku juures 1784. aasta 31. augustil
  puhkenud vastuhakus\, kus talupojad nõudsid kaaslaste karistamise äraj
 ätmist\, ähvardades\, et vastasel korral «kisuvad nad veel samal päeva
 l kapten-ispravnikul soolikad kõhust ja teevad neist rasva». Karula vast
 uhakus osalesid ka naised\, kes loopisid soldateid kirikumüürilt kivideg
 a.\n\n\n\n31. augusti sündmused Eestis:\n\n\n\n1784 – pearaharahutused:
  üks talupoeg hukkus Karula kiriku juures puhkenud vastuhakus.\n\n\n\n\n1
 913 – tööd alustas Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts.\n\n\n\n\n191
 9 – Vabadussõda: Tallinnasse saabus Nõukogude Venemaa välisasjade rah
 vakomissari Georgi Tšitšerini radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbi
 rääkimisi.\n\n\n\n\n1928 – Haapsalus asutati Läänemaa spordiselts L
 äänela.\n\n\n\n\n\n\n1928 – Tartus asutati Eesti Maanaiste Keskselts.\
 n\n\n\n\n1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed vallutasid Haapsalu.\n\n
 \n\n\n1951 – Tartus avati Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA).\n\n\n\n
 \n1993 – Kirjutati alla esimesele riigimaa ostu-müügilepingule sõjaj
 ärgses Eestis: riik müüs 69 hektarit Harjumaal Kuusalu vallas asuvat ma
 ad ASile Balti Spoon.\n\n\n\n\n1994 – viimased Vene armee üksused lahku
 sid Eestist.\n\n\n\n\n2001 – ASi Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate ska
 ndaalne erastamissaaga lõppes\, kui USA\, Briti ja Eesti investoritele ku
 uluv OÜ Baltic Rail Services (BRS) kandis lubatud miljardikroonise ostusu
 mma erastamisagentuuri arvele (riik ostis Eesti Raudtee aktsiad 9.01.07 ta
 gasi\, makstes BRSile 2\,35 miljardit krooni).\n\n\n\n\n2001 – Uksed ava
 s Kihnu uus rahvamaja. Veidi üle 1000 ruutmeetri suurune uus hoone ehitat
 i 30.09.99 maha põlenud rahvamaja asemele.\n\n\n\n\n2003 – Tartus avati
  jalakäijatele mõeldud 251\,5 meetri pikkune Turusild\, tegemist oli Tar
 tu esimese vantsillaga.\n\n\n\n\n2010 – Tallinna-Narva maanteel avati re
 konstrueeritud Kukruse-Jõhvi 7\,36 kilomeetri pikkune teelõik\, mille eh
 ituseks kulus 628 miljonit krooni. Tegemist oli ühe kõige tihedama liikl
 usega teelõiguga Eestis\, viimase kümne aasta jooksul oli sellel lõigul
  hukkunud 27 inimest\, mistõttu kandis see teelõik rahvasuus surmatee ni
 me.\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n12 – sündis kurikuulus Vana-Rooma keiser
  Caligula\n\n\n\n\n1867 – suri prantsuse luuletaja Charles Baudelaire\n\
 n\n\n\n1888 – Rappija Jack mõrvas oma esimese teadaoleva ohvri Mary Ann
  Nicholsi.\n\n\n\n\n1897 – Thomas Edison patentis kinetoskoobi.\n\n\n\n\
 n1920 – Poola saavutas Komarówi lahingus olulise võidu Nõukogude Vene
 maa üle.\n\n\n\n\n1980 – Poola valitsuse esindajad ja Lech Wałęsa kir
 jutasid alla kokkuleppele\, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühi
 ngutesse\, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimu
 sed. Nii sündis ametiühingukoondis Solidaarsus.\n\n\n\n\n1986 – suri S
 oome president Urho Kaleva Kekkonen\n\n\n\n\n1996 – Esimene Tšetšeenia
  sõda lõppes Tšetšeeni iseseisvuslaste võiduga.\n\n\n\n\n1997 – Par
 iisis hukkusid autoõnnetuses printsess Diana ja tema kaaslane Dodi Al Fay
 ed.\n\n\n\n\n2006 – Norra politsei leidis üles Edvard Munchi «Karje»\
 , mis oli kahe aasta eest Oslo muuseumist varastanud.\n\n\n\n\n2010 – L
 õppes USA sõjaline operatsioon Iraagis (algas 19.03.03\, USA väed lahku
 sid Iraagist 30.06.09).\n\n\n\n\n2011 – Kosmosesüstiku Atlantis maandum
 isega lõppes NASA kosmosesüstiku Space Shuttle´i programm.\n\n\n\n\n202
 1 – Öösel lahkus viimane USA sõdur Afganistanist – 82. dessantdivii
 si komandör kindralmajor Chris Donahue astus Kabuli lennuväljal transpor
 dilennuki C-17 pardale.\n\n\n\n\n2025 – Afganistaani Kuz Kunari provints
 i tabas 6 magnituudine maavärin ja mitmed tugevad järeltõuked\, mille t
 agajärjel hukkus üle 1411 inimese.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wik
 i-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/31._august']
CATEGORIES:Täna ajaloos
END:VEVENT
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Tallinn
X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn
BEGIN:DAYLIGHT
DTSTART:20320328T040000
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
END:DAYLIGHT
END:VTIMEZONE
END:VCALENDAR