BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.3//EN BEGIN:VEVENT UID:1596@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20350830 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20350831 DTSTAMP:20260830T194439Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-30-august-%e2%9f%a9-arktika-oo keanist-avastati-pea-200-saarega-saarestik-2035-08-30 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 30. august ⟩ Arktika ookeanist avastati pea 200 s aarega saarestik DESCRIPTION:\n\n\n\nFranz Josephi Maa. Foto: Lev Fedosejev/TASS/Scanpix\n\n \n\n1873 – Austria-Ungari maadeavastajad Julius von Payer ja Karl Weypre cht avastasid Franz Josephi maa.\n\n\n\n\n\n\nTegemist on 191 saarest koos neva suure saarestikuga\, millest üle 80 protsenid on liustikega kaetud. Esmakordselt märkasid saarestikku tegelikult norra meremehed Nils Fredrik Rønnbeck ja Johan Petter Aidijärvi aastal 1865. Enne seda olid saarte o lemasolu üle teoretiseerinud ka mitmed vene teadlased. Näiteks pakkus Te ravmägedest itta jäävate saarte olemasolu välja juba 1763. aastal Mihh ail Lomonossov. Jääliikumise analüüside põhjal oletas nende olemasolu ka sõjalaevanduse admiral Schilling.\n\n\n\n\nTeadaolevalt olid esimesed saartele jõudnud inimesed siiski Rønnbeck ja Aidijärvi\, kuid kuna nem ad oma avastust ei avalikustanud\, peetakse ametlikuks avastamise ajaks si iski 1873. aasta 30. augustit.\n\n\n\n\nNorrakad nimetasid saarestiku kuul sa polaaravastaja järgi Fridtjof Nanseni Maaks. Kui Nõukogude Liit need 1926. aastal annekteeris\, ei tunnistanud Norra neid saarte õigusjärgse omanikuna. Külma sõja jooksul suleti need ülejäänud maailmale.\n\n\n\ n\nPraegu on saared osa Venemaa Arktika Rahvuspargist. Peamiselt viiakse s eal läbi teadusuuringuid\, lisaks on Aleksandra Maal ka 150 mehega sõjav äebaas.\n\n\n\n\nFranz Josephi maa järgi sai nime Tallinna Loomaaia nü üdseks surnud jääkaru Franz.\n\n\n\n30. augusti sündmused Eestis:\n\n\ n\n1704 – Narvas sõlmis Venemaa Rzeczpospolitaga liidulepingu\, millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.\n\n\n\n\n1919 – Tallinnas algas kahepäevane enamlaste organiseeritud ametiühingute kongress\, mis kutsus ühinema Kominterniga. Politsei keelustas kongressi ja saatis 102 aktiivsemat tegelast maalt välja. Nende toimetamisel Nõukogude Venemaale hukkasid sõdurid Irboska lähistel omakohtu korras 25 kongressi delegaat i.\n\n\n\n\n1929 – Tallinna saabusid neli Saksa torpeedopaati korvetikap ten Karl Dönitzi juhtimisel.\n\n\n\n\n1936 – Järva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaarele pühendatud ausammas.\n\n\n\n\n\n\n1937 – riigivanem Konstantin Päts sõitis visiidile Soome.\n\n\n\n\n1940 – alguse sai Ee sti sõjaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpu seks.\n\n\n\n\n1947 – avaldati talumajapidamiste maksustamise määrus\, milles kehtestati maksutariifid ja toodi välja nimekiri kulaklikest talu majapidamistest.\n\n\n\n\n1991 – Tallinna külastas Prantsuse välismini ster Roland Dumas.\n\n\n\n\n1998 – välisminister Toomas-Hendrik Ilves l õpetas kaheksat Eesti linna läbinud Tiigrituuri\, mis oli kokkuvõttes e dukas.\n\n\n\n\n2001 – Tartus avas uksed Lõuna-Eesti suurim kaubanduske skus Lõunakeskus.\n\n\n\n\n2012 – Riigikogu võttis vastu Euroopa Stabi ilsusmehhanismi (ESM) asutamise ja rakendamise seaduse eelnõu\, mis tähe ndas\, et nõustuti Eesti osalusega ESMis 1\,302 miljardi euro ulatuses.\n \n\n\n\n2022 – Viljandi tikutehas AS Hansa Candle müüs süütetikkude tootmise Indiasse oma pikaajalisele tarnijale\, Viljandis jätkati küünl atootmisega.\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n1797 – sündis inglise kirjanik\ , Frankensteini autor Mary Shelley.\n\n\n\n\n1800 – Gabriel Prosser juht is USA-s esimest orjade ülestõusu.\n\n\n\n\n1862 – Ameerika kodusõjas jõudsid lõpule Konföderatsioonile võidukad Richmondi ja Bull Runi lah ing.\n\n\n\n\n1873 – avastati Franz Josephi maa.\n\n\n\n\n1914 – Esime ne maailmasõda: lõppes Venemaale hävitav Tannenbergi lahing.\n\n\n\n\n1 918 – Fanny Kaplan sooritas atentaadi Leninile.\n\n\n\n\n1984 – Kosmos esüstik Discovery startis oma esimesele missioonile STS-41-D.\n\n\n\n\n20 22 – Suri NLKP endine peasekretär ja Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et. wikipedia.org/wiki/30._august'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20350325T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR